5. detsember 2014

Kuulsused ajateenistusest

Parim juhtimisalane kõrgharidus – KVÜÕA

Kutsealuse meelespea LK 2-3

LK 2-3

Tule õppima kõrgemasse sõjakooli

LK 4

LK 4

SÕDURILEHT TEEVIIDA ERI

5. detsember 2014, ISSN 1736-3411

Vahipataljoni ajateenijad truudusetõotust andmas.

I

FOTO: KEIO RAAMAT

Ajateenistuse vajalikkusest

ga noormees leiab end kord, kui käes ajateenistuse kutse, mõtisklemas, miks see talle vajalik ja kasulik on. Mõni juba teab, et riigikaitseliste oskuste omandamine on talle kui eestlasele oluline ja vajalik nii Eesti vabariigi kui ka kaasmaalaste turvalisuse ja kestmise hoidmiseks.

Teine aga leiab, et kuna kaitsevägi ei aita kaasa tema isiklike eesmärkide või karjääriplaanide täideviimisele või hariduse omandamisele, siis on see tema jaoks kasutu. Talle võib isegi tunduda, et 8 või 11 kuud kohustuslikku ajateenistust piirab tema inimõigusi ja vabadust. Sealjuures tasuks aga endalt küsida, kas nimetatud väärtused kasvavad puu otsas või peab ka ise nende kestmise heaks midagi ära tegema.

Praegu on riigikaitse arengukava järgi õige vastus teine. Nii entusiasti kui ka kahtleja kohustus on omandada põhiteadmised riigikaitsest, õppida tegutsema ühtse meeskonnana ning saada põhjalik väljaõpe riigi kaitsmi-

sel vajamineva tehnika, relvastuse ja toimingute kohta. Iroonilisel kombel oleks muidugi äärmiselt tore, kui kõiki neid teadmisi ja oskusi ei oleks kellelgi kunagi vaja sellel eesmärgil kasutada.

Valmis peab aga olema.

Kuigi ajateenistus on mõeldud riigi ja rahva kaitseks, siis võib kutsealune leida sealt palju, mida kasutada isiklikuks arenguks, harimiseks ja silmaringi laiendamiseks. Näiteks õpivad ajateenijad esmaabivõtteid, kaardilugemist, orienteerumist, sideja infotehnoloogiat ja keskkonnaning kodanikukaitset. Need ei pruugi olla iga päev kasutatavad oskused, kuid teadmised pole iial mööda külge maha jooksnud.

Olenevalt väljaõppest saavad ajateenijad hea juhtimiskogemuse.

Nooremallohvitseridel on võimalus juhtida inimesi, autojuhtidel autot.

Samuti ei tasu häbeneda panna sõjaväes õpitut oma CVsse. Kellele kaitsevägi eriti meeldima hakkab, saab võimaluse jätkata sõjalist haridust

Ajateenistus on sõdurile just nii kasulik nagu see enda jaoks tehakse.

Kutsealused, ärge kartke! Ajateenistus pole lihtsalt maks, mida riigile aastaga elust tasuda. See on võimalus, millega targemaks ja tugevamaks saada ning oma riigile ja kaasmaalastele kindustunnet pakkuda. Hirm on see, mis araks teeb.

Kaitseväes omandatu ei pruugi olla iga päev kasutatav, kuid teadmised pole iial mööda külge maha jooksnud. kõrgemas sõjakoolis või astuda teenistusse elukutselise kaitseväelasena.

Ajateenistuses olles on sõduril vaba aega, mille ta saab täita end huvitavate tegevustega. Väeosad pakuvad omalt poolt selle sisustamiseks jõusaale, spordiväljakuid, raamatukogusid ning sõdurikodusid, kus saab treenida füüsist ja mõistust või teiste ajateenijatega koos piljardit ja lauamänge mängides vaimu ja keha puhata. Üks levinumaid arvamusi on, et kaitsevägi teeb poisist mehe. Kindlasti on see arvamus üpris üldistatud ja veidi pealiskaudne. Enamik tööd teeb meheks sirgumisel ära Y-kromosoom. Küll aga tugevdavad mehe meelt rasked ülesanded ning proovikivid, mis nõuavad järjepidevust, kindlameelsust ja tahtejõudu. Enamik aega tuleb töötada meeskonnana ning hakkama saada, juhtida ja arvestada teiste ajateenijatega. Kokku moodustatakse huvitavatest ja erinevate

iseloomudega inimestest üksus, kellega tuleb iga päev koos elada ja läbi saada. Samas õpitakse iseseisvalt toime tulema ning mõni loobub vastikust harjumusest päev läbi nutitelefonis olla. Elektroonikavahendite kasutamine väljaõppe igapäevatoimingutes on keelatud. Teistega tuleb suhelda näost näkku ning tänapäeva seadmetest sõltuvuses olnule mõjub see äärmiselt värskendavalt.

Ajateenistus, nagu iga teine asi, on mehele just nii kasulik ja tarvilik nagu ta selle enda jaoks teeb. Ülikooli saab samuti läbida loengutes magades. Kuid kui mõttega juures olla, saab sealt rohkemat kui arvata oskaks. Sama moodi on kaitseväes.

Haarates võimalustest saab teha sellest enda jaoks suurepärase kogemuse ja seikluse, mida hiljem meenutada. Sa tead, et oled teinud midagi head nii enda kui ka isamaa jaoks.

STEN JUUR

2

Sõdurileht 5. DETSEMBER 2014

MINU TEENISTUS Uku Suviste

MEREVÄGI (TALLINN)

KALEVI JALAVÄEPATALJON (PALDISKI) Kalevi jalaväepataljon on kiire reageerimisvõimega mobiilne soomustatud üksus, mis täidab talle pandud kaitseülesandeid. Pataljon on ajateenijatest komplekteeritud üksus, kus on võimalus saada jalaväe väljaõpet suurte kogemustega instruktorite käe all ja harjutada koostööd 1. jalaväebrigaadi professionaalsete üksustega. Vabadussõtta ulatuva ajalooga pataljon on erakordne selle poolest, et selle koosseisus teenides saavad ajateenijad peale jalaväe traditsiooniliste erialade õppida ka soomukijuhtideks.

Mereväe põhiülesanne on miinitõrje korraldamine Eesti vetes. Sel eesmärgil õpetatakse välja laevameeskondi ja osaletakse riigisisestel ja rahvusvahelistel õppustel ning operatsioonidel. Mereväe koosseisu kuulub ka tegevust toetav kaldateenistus: mereväebaas baasikaitsekompaniiga. Merevägi vajab pidevalt oma ridadesse uusi relvastus-, mehaanika-, side-, elektri- jm erialade spetsialiste.

Samuti on võimalik õppida mereväetuukriks.

FOTO: ERAKOGU

TALLINN

Millal ja kus sa teenisid?

Teenisin 2000. aasta sügisest kuni 2001. aasta kevadeni Tallinna üksikjalaväepataljonis.

PALDISKI

Kuidas su lähedased ajateenistusse suhtusid?

Väga hästi, pere ja sõbrad käisid tihti vaatamas. Tegelesin tol ajal aktiivselt kergejõustikuga, mistõttu oli võimalus tihti linnaluba saada. Seega hiljem külastasin pigem mina lähedasi.

STAABI- JA SIDEPATALJON (TALLINN) Staabi- ja sidepataljoni ülesanne rahuajal on tagada kogu riigis kaitseväe peastaabi, väeosade ja Kaitseliidu vaheline side ning oma alluvusse kuuluvate sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine. Lisaks peab pataljon tagama kaitseväele strateegilise side- ja infotehnoloogilise toetuse ning ellu viima kaitseotstarbelise side, infotehnoloogia ja elektroonilise sõja arendusprojekte. Väeosas saab omandada erinevaid erialasid, näiteks õppida infotehnoloogiks, elektrikuks, sidemeheks ning teavitusspetsialistiks.

Mis ametikohal sa olid?

Kui mälu ei peta, siis kuulipilduri abi.

Milliseid eelarvamusi või linnalegende olid ajateenistuse kohta kuulnud?

Tol ajal olin oma otsuses väga kindel, seega erilisi eelarvamusi polnud.

Rohkem tahtsin ise proovida ja oma silmaga näha kui kuulata teiste arvamusi. See oli aeg mu elus, mil ma polnud oma töös ja muus elukorralduses veel piisavalt valikuid teinud, tahtsin olla eemal ja keskendunud millelegi, et selgust luua. See toimis väga hästi.

Mis mõtted olid sul ajateenistusse astumise päeval?

Läksin pataljoni paar päeva hiljem kui teised rühmakaaslased, sest olin lõpetamas autojuhikoolitust. Mõtlesin, huvitav, millest ilma jäin. Jaoülem ütles vaid, et „supist”.

Pisut ajas naerma, et kohe kui pataljoni jõudsin, sain sõimata, miks mul erariided seljas on ja „naiste ristmik” lõua otsas kasvab. Püüdsin seletada, et mul ei ole veel riideid ega ka mingeid juhiseid edasiseks antud. See ei tundunud olevat aga piisav põhjendus.

Seega oli uue keskkonnaga harjumine päris huvitav ja karastav.

Kas sul on meeles mõni ere hetk?

Ellujäämiskursus ehk näljalaager, nagu me seda ise nimetasime, oli kahtlemata üks neist. Olla ühtäkki päevi ilma toiduta, tegevuseta, niiskuse ja külma käes, hapra isetehtud varju all, mis vihma ei pidanud, oli hea aeg näha elu veidi teises perspektiivis. Tunda üht imepisikest fragmenti sellest, mida sõdurid reaalses olukorras tunnevad ning mitte ainult sõdurid, vaid ka paljud, kellel rohkemaks võimalust ei ole.

Kas sul tekkis teenistuse ajal mingeid probleeme?

Midagi väga tõsist ei mäleta. Sai küll korrapidajana relvakapp lahti jäetud ning mütsi ja muud kusagile kaotatud. Üks kord hommikul kell 8 lasin relvast pataljoni territooriumil ka ühe lasu, kui valvetoimkonna ülemana läksin tunnimeest postilt vahetama ja relvakontrollimise punktis laetud salve relva unustasin. Eks seiku tuleb erinevaid meelde ja on väga lahedaid hetki, mida meenutada. Enamasti seostub mul ajateenistus igati positiivsete emotsioonidega, meil olid lahedad võitlejad ja head jaoülemad.

Kas sa soovitad Eesti noortel meestel ja ka naistel ajateenistus läbida?

Ma soovitan ennekõike igal mehel mõelda oma peaga. Kui ta seda ei tee, siis on ta sõjaolukorras rohkem tüliks.

Vabatahtlikuks teenistuseks leiab igaüks parima vastuse iseenda seest.

Mina isiklikult tahtsin läbida väljaõppe igaks elujuhtumiks.

TOETUSE VÄEJUHATUS (TALLINN)

VAHIPATALJON (TALLINN) Vahipataljonis antakse ajateenijatele jalaväe ja sõjaväepolitseiallüksuste väljaõpet.

Vahipataljoni eripära teiste väeosadega võrreldes on sõjaväeliste tseremoniaalkohustuste täitmine riiklikel ja kaitseväelistel tseremooniatel ning vabariigi presidendi ametiruumide auvahtkonna väljapanemine. Samuti on võimalik pärast sõduri baaskursust asuda teenima kaitseväe orkestris. Sõjaväepolitsei üksuste ülesannete hulka kuuluvad sõjavangide valvamine, massirahutuste maha surumine, isikute ja kolonnide eskortimine, teeluure ja liikluse reguleerimine ning järelevalve.

11

11 88

Toetuse väejuhatuse, mille koosseisu kuuluvad muuhulgas logistikapataljon ja tervisekeskus, ülesanne on tagada kaitseväe võitlusvalmidus ning jätkusuutlikkus vajalike materjalide, teenuste ja väljaõppega. Logistikapataljoni eesmärk on korraldada kaitseväe vedusid, varustamist, tehnika remonti ning logistika- ja tagalaeriala väljaõpet, samuti toetada vajadusel logistiliselt kaitseväe teisi üksusi. Tervisekeskuse meditsiiniväljaõppekeskus ootab oma kursustele neid kutsealuseid, kellel on huvi sõjaväemeditsiini vastu või kellel on eelnevad teadmised ja töökogemused meditsiini valdkonnas.

ajateenistus algusega jaanuaris

SÕDURI BAASKURSUS (SBK)

ajateenistus algusega juulis

SÕDURI BAASKURSUS (SBK) 10 õppenädalat

ajateenistus algusega oktoobris

SÕDURI BAASKURSUS (SBK) 10 õppenädalat

10 õppenädalat Esimeste nädalatega omandab ajateenija sõduri põhioskused nagu madalroomamine, kaeviku kaevamine, relva puhastamine, marssimine, katelokis toidu valmistamine, üksikvõitleja jalaväetaktika, käemärgid, side jne.

SBK lõpus on ajateenijate füüsiline vorm võrreldes varasemaga tublisti paranenud.

Sõdurileht 5. DETSEMBER 2014

Viru jalaväepataljonil on kaks peamist väljaõppesuunda: jalaväe õppesuund, mille koosseisu kuuluvad kõik jalaväe tehnilised erialad (laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kerge-miinipilduja meeskonnaliikmed jne) ning tankitõrje õppesuund, kus antakse väljaõpe kesk- ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele.

Jalaväe õppesuunal keskendutakse lasketehnilisele ja lahingutehnilisele ettevalmistusele, samuti on rõhk füüsilisel ettevalmistusel. Tankitõrje õppesuunal on rõhk lasketehnilisel ettevalmistusel ja meeskondade koostööl. Väljaõppes on olulisel kohal lahinglaskmine.

MINU TEENISTUS

ÕHUTÕRJEPATALJON (TAPA)

VIRU JALAVÄEPATALJON (JÕHVIS)

PIONEERIPATALJON (TAPA)

Õhutõrjepataljon koolitab spetsialiste vastase õhuründevahendite nagu lennukid, kopterid, mehitamata lennuvahendid tõrjumiseks ja hävitamiseks. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maapealsete relvasüsteemide – rakettide ja kahurite – abil. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite ja muude vahenditega. Koolituse käigus õpitakse tegutsema õhutõrjerelva meeskondades, harjutatakse õhutõrjerelva imitaatoritel ning toimuvad lahinglaskmised näiteks õhutõrjekahurist ZU-23-2 ja õhutõrjeraketikompleksist Mistral. Sõdurid õpivad tundma ka erinevaid õhuründevahendeid – lennukeid ja koptereid.

Pioneeripataljoni ülesanne on teha inseneritöid lahingute ettevalmistamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks. See hõlmab tõkete ehitamist, miiniväljade paigaldamist ja sildade õhkimist; kaevikute, majutuspunkrite ja laskepesade loomist; sildade ehitamist, teede parandamist ja demineerimist. Erialaväljaõppe käigus antakse ajateenijatele baasteadmised ja oskused, mis tagavad pioneeriülesannete täitmise võimekuse üksikpioneeri tasemel. Sõduritele õpetatakse miinide käsitsemist, A- ja B-kategooria minööri tasemel lõhkamist ja lahingdemineerimist, pioneeritehnika kasutamist, välikindlustamist, jooksusildade paigaldamist, tõkete ja puitsildade rajamist. Peale põneva pioneerieriala antakse ajateenijatele jalaväelase ettevalmistus.

JÕHVI

Rainer Olbri alias Metsakutsu

FOTO: FELIX LAASME

MIllal ja kus sa teenisid?

Teenisin Pärnu üksik-jalaväepataljonis aastatel 2007–2008, kui nüüd õigesti arvutasin.

TAPA TAGALAPATALJON (TAPA)

Kuidas su lähedased ajateenistusse suhtusid?

Kõik suhtusid positiivselt ja toetavalt.

Tagalapataljoni peamine ülesanne on ajateenijate baasil ette valmistada sõjaaja koosseisu ja tagada 1. jalaväebrigaadi lahinguvõime. Rahuajal toetatakse 1. jalaväebrigaadi staapi, Scoutspataljoni, Kalevi jalaväepataljoni ja teisi brigaadi allüksusi. Vajadusel abistatakse ka tsiviilsektorit nii tehnika, varustuse kui ka väljaõppega. Teenistus tagalapataljonis on põnev eelkõige erialade rohkuse ja mitmekesisuse tõttu. Peamiste valdkondadena võib esile tõsta meditsiini, sõidukite remonti, laomajandust ja varustamist.

Mis ametikohal sa olid?

Olin kompanii kõige kõvema rühma rühmavanem. Vastutasin 3 jao varustuse eest ja hängisin paaris rühmameedikuga, kelle vanemad tegid talle alati väga head toitu metsa kaasa.

Läbisin nooremseersandi kursuse ning läksin edasi Võru lahingukooli aspirantuuri.

KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON (VÕRU)

VÕRU

3

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülesanne on kaitsta talle eraldatud vahenditega ettenähtud vastutusala. Selleks koolitatakse pataljonis jalaväeeliiti kuuluvaid surnupealuu embleemile väärilisi jalaväe, miinipilduri ja luureüksuse spetsialiste. Kangelasliku ajaloo, pikkade traditsioonide ja silmatorkava sümboolikaga Kuperjanovi jalaväepataljon koosneb viiest kompaniist: staabi-, jalaväe-, luure- ja tagalakompaniist ning miinipildujapatareist. Ajateenistuse läbimine ükskõik missuguses pataljoni allüksuses annab hea füüsilise vormi ja hea jalaväe eriala kompetentsi.

NOOREMALLOHVITSERIDE BAASKURSUS (NABK) 6 õppenädalat Tulevane jaoülem omandab üldteadmised sõjapidamisest ja jao taktikatest. Lisaks omandatakse pedagoogilisi oksusi oma tulevaste alluvate õpetamiseks.

SUURTÜKIVÄEPATALJON (TAPA) Suurtükiväepataljoni ülesanne on toetada tulejõuga oma üksuste tegevust, häirida ja hävitada vastase elavjõudu, tehnikat ja positsioone. Sel eesmärgil koolitatakse ja drillitakse pataljonis pooltest ajateenijatest suurtükiväelasi, kellest moodustatakse suurtükimeeskonnad ja harjutatakse kokku suurtükipatareid. Ülejäänutele antakse ettevalmistus peamiselt tagala, meteoroloogia, juhtimise või luuresüsteemide alal.

Andekamaid sõdureid ja allohvitsere koolitatakse topogeodeetilise mõõdistuse ja laskeandmete arvutamise erialadel.

NOOREMALLOHVITSERIDE PRAKTIKA

AUTOJUHTIDE PRAKTIKA Toetab juulis ajateenistust alustavate ajateenijate väljaõpet.

Erialakursusel omandab tulevane allohvitser täpsemaid teadmisi jalaväe, tulejuhtimise, logistika, side, pioneeriasjanduse või mõne muu eriala või väeliigi kohta. Lisaks omandab ajateenija oskused vastava meeskonna juhtimiseks. Uute teadmiste kinnistamisel on suur osakaal praktikal.

MOOTORSÕIDUKIJUHTIDE KURSUS

ERIALAKURSUS (NAEK) 4 õppenädalat

RESERVRÜHMAÜLEMA BAASKURSUS AJATEENIJATELE (RRÜBKA) RELVALIIKIDE ERIALAKURSUS

MOOTORSÕIDUKIJUHTIDE KURSUS

ERIALAKURSUS (EK)

ALLÜKSUSE KURSUS (AÜK)

Ajateenija omandab ühe paljudest kaitseväe pakutavatest erialadest.

Erialaõppega kaasneb erialarelvade õpe.

Mereväelased omandavad selles faasis esmaseid mereväelisi teadmisi, kasutatakse mereväe aluseid ja päästepaate.

Kursuse eesmärk on anda ajateenijatele koostegutsemise oskused erinevates lahinguliikides ja jao, rühma ning kompanii koosseisus.

Metsalaagrites õpitakse jao liikumist, linnalahingut, rünnakut jne.

Osaletakse suurõppus(t)el.

Kas sul on meeles mõni ere hetk?

Mul on neid hetki nii palju, et ma jääksingi siia juttu vestma. Meil oli tõeliselt värviline seltskond just kaadrikaitseväelaste osas. Kogu pataljoni eesmärk oli, et meil oleks huvitav ja äge. Meie n-ö lend on väga väheste eranditega ülimalt rahul oma ajateenistusega. Neid sõjaväejutte räägin siiamaani igas seltskonnas, kus keegi ajateenistuse teema tõstatab. Kõik kuulavad huviga ja imestavad, et kas tõesti Eesti ajateenistus on nii põnev.

Meie oma oli.

Kas olid pigem juht või juhitav?

Olin juht. Tulime aspirantuurist tagasi ning igale 8kuuliste ajateenijate rühmale määrati kolm aspiranti – 1 rühmaülem ja 2 rühmavanemat. Niimoodi kolmekesi me neid noori läbi tule ja vee tarisime. Usun, et saime hästi hakkama, sest terve Kevadtormi olime rühmaga täiesti omapäi, samal ajal kui teistes pataljonides juhtis ajateenijaid kaadrikaitseväelane.

Viiakse läbi juulis ajateenistust alustavate ajateenijate väljaõpet.

ERIALAKURSUS (NAEK) 4 õppenädalat

NOOREMALLOHVITSERIDE BAASKURSUS (NABK) 6 õppenädalat

Mis mõtted olid sul ajateenistusse astumise päeval?

Olin tegelikult natuke hirmul. Meid viidi kogu kambaga Tapale ja öeldi, et meie jaoks pole seal ruumi. Alguses oli üsna segane, mis meist üldse saab. Istusime nädal aega tühja.

Kartsin alguses, et selline ajateenistus ongi. Siis avati eraldi meie jaoks Pärnu üksik-jalaväepataljon, meid viidi sinna ja seal oli asi ikka midagi hoopis muud.

ALLÜKSUSE KURSUS (AÜK)

Kuidas läksid NATO testid?

Esimeses testis suvel olin tavaline makaron 24 väriseva kätekõverdusega. Kevadel tegin kõik tipptasemel ära. Kui õigesti mäletan, olin kogu kompanii ajateenijate järjestuses viimases NATO testis 7. kohal.

Kas suhtled ka oma teenistuskaaslastega?

Suhtleme tihedalt. Saame oma aspirandipundiga aastas paar korda ikka kokku. Keskmiselt annab näole umbes 7–10 tüüpi.

Kas sa soovitad Eesti noortel meestel ja ka naistel ajateenistus läbida?

Olen seda alati rääkinud, et tuleb minna, kindlasti tuleb! Kogemus on täpselt nii äge, kui sa selle enda jaoks teed. Suhtumisega „ah teen ära” ei ole proovisõit Lamborghiniga ka huvitav. Ime endasse kõik kogemused, treeni ennast maksimaalselt, õpi kõike. Nii ei saa asi nõme olla.

4

Sõdurileht 5. DETSEMBER 2014

Nagu rühmaülem jaole, nõnda sõjakooli ülem kadettidele

Kõrgema sõjakooli põhikursusele saavad dokumente esitada kõik inimesed, kellel on omandatud keskharidus või kutsekeskharidus ja kelle eesti keele oskus vastab vähemalt B2 tasemele. Lisaks on üks nõutav tingimus ajateenistuse läbimine.

Need, kellel on ajateenistus läbimata, saavad teha enne sisseastumiskatsed, minna siis aega teenima ning alustada õpinguid järgmisel kursusel.

Suvel ametisse asunud kõrgema sõjakooli ülem major Tarmo Luhaäär hindab kadettide pealehakkamist, soovib lõpuni viia käimasolevad muudatused ning hoida neid sõjakooli väärtusi, mis ajaga oluliseks on saanud.

Millist rada mööda te praegusele ametikohale jõudsite?

Alustasin oma teenistust kaitseväes 1997. aastal kõrgemasse sõjakooli astudes. Kolm aastat hiljem, kui kooli lõpetasin, asusin teenima Pärnu jalaväepataljoni rühmaülema ametikohal.

Samas väeüksuses sain hiljem kompaniiülemaks, siis jalaväekooli ülemaks ning edasi operatiivsektsiooni ülemaks.

Pärast Pärnut teenisin Paldiskis 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljoni tagala sektsiooni ülemana ja hiljem tagala pataljoni ülemana.

Olen osalenud kaks korda välisoperatsioonil Afganistanis. Tänavu kaitsesin kõrgema sõjakooli keskast mekursusel mag ist r i k raad i.

Mida olete senise nelja kuuga uues ametis näinud ja kogenud?

Kõige rohkem teeb rõõmu töö haritud, loovate ja tõhusate inimestega, kes teevad oma tööd vabast tahtest, mitte sundusest. Tööplaanis olevate tegevuste elluviimine ja nende pidev täiendamine uute ideedega on oodatust lihtsam. Läbi huumori võin öelda, et tegelen pigem uute ettepanekute ja ideede paljususe tagasihoidmise kui nende otsimisega.

Sisseastumiskatsetest jäi väga hea mulje, sest siia kandideerinud noored olid oma karjäärivalikud läbi mõelnud. Nad teadsid täpselt, miks siia õppima tulla ja mis on selle hariduse väljund. Üllatav oli ka see, et soov meile õppima tulla oli paljudel kandidaatidel tekkinud juba põhikoolis või gümnaasiumi alguses.

Minu jaoks on uus ja veidi harjumuspäratu kõrgkooli juhtimise lõimitus sõjaväelise juhtimisega, mis loob uued valdkonnad ja tasemed. Olen olnud väeüksuse ülem, seega on mul oskused otsuste elluviimiseks. Nüüd

Tule õppima kõrgemasse sõjakooli

Ohvitseriks saab õppida kolmel rakenduskõrgharidusõppe õppekaval. Õppeaeg maa-, mere- ja õhuväe õppekaval on kolm aastat. Mereväeohvitseride väljaõpet viiakse läbi koostöös TTÜ Eesti mereakadeemiaga ning õhuväeohvitseride väljaõpet koostöös Eesti lennuakadeemiaga.

Maaväe õppes tehakse koostööd erinevate Eesti ülikoolidega.

Õppeaasta algus kaitseväe ühendatud õppeasutuses.

pean aga oluliselt rohkem keskenduma koordineerimisele – tuleb teha selgeks, kes planeerib koordineerimist ja kes koordineerib planeerimist.

Millised on need sõjakooli olulised väärtused, mida kindlasti hoida on vaja?

Oluline on tähtsustada õppekava-

väliseid tegevusi, mille korraldamiMillised muutused kõrgemat sõjakooli ees oota- sega tegeleb kadetikogu. Eesmärk on luua ühtekuuluvustunne nooremate vad?

Käimasolevate muutustega soovime liita kaks üliõpilasorganisatsiooni, kadetikogu ja üliõpilaskonna esinduse tervikuks, sest mõlemad täidavad sarnaseid ülesandeid. Samuti jääb kadettveebel praeguse korralduse juures liialt tagaplaanile ja keskastmekursuse kui vanemate kolleegide kaasatus on tagasi hoidlik. Selle muutmisprotsessi käigus soovime muuta üliõpilasorganisatsiooni planeerimisprotsessi sarnaseks väe üksustega – koostatakse aastakäsk, tööplaan, eelarveplaan ning lisaks arengu kava neljaks aastaks.

Teiseks plaanime üle vaadata alusdokumendid ja kehtestatud protseduurid, et õppurit koheldaks kui tegevväelast koos kõigi õiguste ja kohustustega.

Näiteks soovime kaotada noorkadeti staatuse sellisel kujul, mis määrab õppuri nn kasarmurežiimile, mille käigus vajavad nad tööpäevadel õppeasutuse territooriumilt lahkumiseks luba. Selline muudatus võimaldab kadettidel ühineda korporatsiooni või üliõpilasseltsiga, et õppur saaks juurde sotsiaalset kapitali ning jagada oma teadmisi ja oskusi laiemale seltskonnale.

Täiendavalt tahan tähelepanu pöörata fookuse muutmisele sõjaväelise juhtimise õppeainetes. Suurem rõhuasetus võiks olla lahingujuhtimisel tehtavate otsuste harjutamisel kui lahingutegevuse planeerimise protsessil.

ja vanemate kolleegide ehk kadettide ja keskastmekursuse kuulajate vahel, samuti ka erinevate väeliikide (maa-, õhu- ja mereväe) ning relvaliikide (lahingutoetuse ja -teeninduse) vahel, mis hilisemas teenistuses aitab oluliselt kaasa üksteisemõistmisele otsuste vastuvõtmisel. Teiste sõnadega – meile on oluline luua tegevväelastest ühtne vennaskond, kes teenib sama eesmärki.

Kuidas erineb kõrgem sõjakool teistest kõrgkoolidest?

Meie väiksus on meie tugevus. See võimaldab personaalset lähenemist igale õppurile. Igal kursusel on oma kursuseülem ja -veebel. Lisaks teadmiste ja oskuste kontrollile õppeainetes hinnatakse pidevalt juhiomadusi, et suunata selle põhjal õppuri arengut ja valmistada teda võimalikult hästi ette tulevaste teenistusülesannete täitmiseks. Sisuliselt õpetame me oma nooremaid kolleege, kellega hiljem koos lahinguülesandeid täita. Edu aluse saavad nad siin ja praegu.

Ma ei tea, kas see on meie eripära, kuid oleme tugevad juhtimisse ja otsustamisse kaasamises. Anname tudengitele juhtimisülesandeid ja vastutust nii õppetöös kui ka igapäevases elukorralduses. Õppurid on esindatud kõigis õppeasutuste nõukogudes ja komisjonides ning kursuse vanemad

FOTO: ANDRES LUMI osalevad kõrgema sõjakooli ülema iganädalasel korralisel nõupidamisel, mis tagab õppurite seisukohtade, ideede ning ettepanekute jõudmise otsustajateni.

Milliseid õppureid kõrgem sõjakool ootab?

Et militaarelu olemus on meeskonnatöö, siis kõrgemasse sõjakooli õppima tulev noor peaks selleks valmis olema nii klassiruumis kui ka maastikul. Ta peab olema inimene, kes on ise valmis teadlikult arendama enda professionaalsust ja isikuomadusi, et olla parem juht oma järgijatele ja parem ülem oma üksusele.

Tähtis on tunda oma tugevusi ja nõrkusi, mis annab eelduse oma alluvate ja ülemate paremaks tundmiseks, et suunata õigeid inimesi lahendama õigeid probleeme. Lisaks peab enda jaoks läbi mõtlema, miks ta soovib ohvitseriks saada, et hiljem ei peaks kohkuma näiteks teenistuskoha muutusest ehk rotatsioonist.

Käisite kadettidega ühtlustuskursuse lõpurännaku kaasa. Mis selleks ajendas?

Mulle ei meeldi rääkida sellest, mida ma ise pole kogenud. Siis, kui mina sõjakoolis käisin, ei olnud ühtlustamiskursust, seega ei ole tõsiseltvõetav minna kadettide ette auhinda üle andma ja üritust iseloomustama rännakul käimata.

Lisaks on hea raskes olukorras ja pingutuse käigus kadette tundma õppida.

Rännakul sain olla üks omade seast, koos osalemine lõi kursusega sideme, mida on vaja vastastikuse usalduse tekkimiseks.

Kõik kõrgemas sõjakoolis õppivad kadetid saavad igal kuul vähemalt 600 eurot palka ja kooli lõpetajatele on tagatud töökoht kaitseväes. Põhikursuste lõpetajatele omistab president nooremleitnandi auastme ning pärast seda jätkub nende teenistus maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.

Kadetipalk tõuseb igal õppeaastal ja igale lõpetanule on tagatud töökoht palgaga vähemalt 1300 eurot.

Lisaks headele õppetingimustele on kadettidel ka esinduslikud sotsiaalsed võimalused. Neile on võimaldatud tasuta tuba nüüdisaegses ühiselamus, mis asub samas majasõppeklassidega. Lisaks voodikohale on elamu varustatud spordisaalide, sauna ja mitme vaba aja veetmise võimalusega.

Magistriõpe kestab kaks aastat ja lõpetajad saavad magistrikraadi sotsiaalteadustes. Magistriõpe võimaldab saada ettevalmistuse teenistuseks jalaväepataljoni ja jalaväebrigaadi staabis, sõjaaja pataljoniülema ametikohal või nendega võrdsetel ametikohtadel.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on ainus kõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks sellele, et tal on juhiomadused ja sõjalised teadmised, peab ohvitser olema ka hea õpetaja, suhtleja ning suure analüüsivõimega – kõike seda saab õppida ja arendada just sõjakoolis.

Sisseastumisdokumente saab esitada elektrooniliselt Eesti kõrgkoolide sisseastumise infosüsteemi (SAIS) kaudu 22. juunist kuni 5. juulini 2015.

Sisseastumiskatsed kõrgemasse sõjakooli toimuvad ajavahemikul 21. juulist kuni 24. juulini 2015. Põhikursusele sisseastumiseks tuleb sooritada akadeemiliste võimete test, kaitseväe üldfüüsiline test ja käia kutsesobivusvestlusel.

Sinu küsimused on oodatud telefonil 717 6131 või sojakool@mil.ee Vaata ka www.sojakool.ee/juht ja www.facebook.com/s6jakool

AVE EERMA

Sõdurileht TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: reamees Marvel Riik

Küljendaja: reamees Mark Salumaa Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: reamees Karl Elias, reamees Sten Juur Fotograafid: reamees Richard Kuusk, reamees Ruto Volmre, reamees Andrii Vytvytskyi Operaatorid: reamees Rudolf Hüdse, reamees Aleksander Seema, reamees Jalmar Väin

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht