18. veebruar 2015 by Sõdurileht

34 715 päeva Tartu rahust 2

CV9035 Kadetid panid esimesed kilomeetrid lennuvälja maketile Maarjamaal 5

Merejalavägi – USA au ja uhkus 6

SÕDURILEHT 18. veebruar 2015, ISSN 1736-3411

JOONIS: ROMET METS JA MARK SALUMAA

24.

veebruaril toimub vabariigi 97. aastapäevale pühendatud paraadrivistus Peetri platsil Narvas algusega kell 12. Paraadi võtab vastu Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ning paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus jt. Kaitseväelaste ja kaitseliitlaste kõrval on osalejaid ka vanglateenistusest ja sisekaitseakadeemiast. Lisaks Eesti üksustele osalevad tänavu paraadil veel liitlased. Oma liputoimkonnad panevad välja Ameerika Ühendriigid, Hispaania, Läti ja Leedu. Paraadil saab näha Hollandi 43. mehhaniseeritud brigaadi allüksuseid, Ameerika Ühendriikide maaväe 2. ratsaväerügemendi rühma Strykeri

Kõik see mees, paraadile! soomustransportööridel ning rühma Lancasteri hertsogi rügemendist Suurbritanniast. Huvilised saavad paraadil näha relvastuse ja tehnika poolelt lisaks käsitulirelvadele veel õhutõrjeraketikomplekse Mistral, õhutõrjekahureid ZU-23-2, tankitõrjeraketikomplekse MILAN, mobiilset õhuseireradarit Ground Master 403, 120- ja 81millimeetriseid miinipildujaid, 90millimeetriseid tankitõrjekahureid, soomukeid Sisu XA-180 ja XA-188 ja erinevaid lahinguteenindustoetuse sõidukeid. Esimest korda näeb paraadil jalaväe lahingumasinaid CV9035NL, pioneeritanki Leopard I ja soomustransportööre Stryker. Muusikat teevad kaitseväe ning politsei- ja piirivalveorkester. Pärast paraadi saab sellel osalenud tehnikat näha Peetri platsil toimuval näitusel. Esimene Eesti vabariigi aastapäevaparaad leidis aset 24. veebruaril 1919. aastal. Paraade peeti sel päeval iseseis-

PARAAD NUMBRITES • 1402 osalejat • 117 ühikut tehnikat • 2 orkestrit • 14 rühma • 5 patareid • 8 kompaniid • 43 lippu

vuse auks üle Eesti, kuid suurim neist toimus Tallinnas Peetri platsil, mida praegu teatakse kui Vabaduse väljakut. Paraadil olid rivis Kaitseliit, Kalevlaste maleva, ratsaväelased, mereväelased ja muud relvajõudude esindajad kuid ka tuletõrjujad, üliõpilasseltside esindajad ja kooliõpilased. Esimesel paraadil peetud kõnede vahele mängiti hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, mis sel ajal veel ametlikult kinnitamata oli. Eesti vabariigi aastapäeva paraad on väärt traditsioon, mis lisaks tähtpäeva mälestamisele on ka väga emotsionaalne ning ühtsustunnet loov komme. Tänavatele tulevad meie rahva vabaduse tagajad – kaitseväe sõdurid ning kasutatav lahinguvarustus. Ühest küljest näevad kodanikud riigi kaitse alustalasid. Teisalt saadab paraad sõnumi ka välismaale – oleme olemas, võimekad ning tahtmist täis. Võitlejatesse süstib see võitlusvaimu ning pealtvaatajatele annab ühtekuuluvus- ja uhkus-

tunde. Samuti on tavaks, et Eesti president korraldab iseseisvuspäeval piduliku vastuvõtu, kus annab üle riiklikud teenetemärgid. Aastapäevaparaadile lisaks oli tava korraldada igal 3. jaanuaril Vabadussõjas langenute austamiseks ja Vabadussõja vaherahu kehtivuse alguse tähistamiseks mälestusmarss. Sõdurilehe poolt soovime paraadil osalejatele ilusat vabariigi aastapäeva. Kui muidu igapäev ei pruugi mõelda selle peale, et oleme osake suuremast rahvusest, siis riigi sünnipäeval ühes taktis astudes tunneme tahes-tahtmata, et meid, kes kokku kuulume, on palju. See on hea tunne. Kuigi süda võib minna härdaks, tehke pähe uhked näod ning hoidke samm sirge ja kindel. Seeläbi saate näidata eeskuju ka neile, kes meie ühtekuuluvuses kahtlevad. Head pidupäeva! STEN JUUR

Sõdurileht 18. VEEBRUAR 2015

JUHTKIRI Paraadmarsile taktsammu marss! Kindlasti on kõigil juba jalad paraadmarsi harjutamisest marraskil. Pole hullu – üsna pea tasub kõik vaevad uhke tunne, mis tekib Narvas ligi 1400 osalejaga kaitseväe ja liitlaste oskusi ja võimu näidates. Teid jälgitakse terves Eestis ja mitmes kohas välismaalgi. Seega hooldage korralikult varustus,

hoidke samm korras ja nägu värske. Uuendused kaitseväes on saanud üsna tavaliseks. Logistikapataljon kolis uutesse kasarmutesse, kaitseväe juhataja sai uue auastme ja riigikogu võttis vastu riigikaitseseaduse, millega ühendatakse uuendatud kujul seni eraldi seadustena kehtinud rahu- ja sõjaaja riigikaitse seadused ning rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus. Eesti pinnale saabusid Hollandi jalaväe lahingumasinad. Sellised võetakse peagi ka meie relvastusse. Scoutspataljon sai masi-

natega tutvuda talvelaagris, koos hollandlaste ja ameeriklastega. 2. veebruaril tähistati kõikjal Eestis Tartu rahu. 95 aastat on möödunud sellest, kui Eesti osavad diplomaadid kauplesid suurelt Nõukogude Venemaalt välja selle, mis kuulub eesti rahvale. Siiski peab teadma, et üldse läbirääkimisi pidada, oli vaja olla sõjaliselt edukas. President Toomas Hendrik Ilves märkis Tartu rahu pidulikul kontserdil Tartus Vanemuise kontserdisaalis, et ilma kaitsetahte ja eduka sõdimiseta oleks

meil olnud läbi rääkida vaid allaandmise tingimustes. Nüüdisaegse Eesti edu pärineb ITvaldkondadest ja NATO küberkaitsekeskus Tallinnas on selle hea näide. Lisaks keskuse tutvustamisele räägime käesolevas lehenumbris KVÜÕA kadettidest, kes ehitasid Ämari lennuvälja maketi, KVÜÕA kadettide edust Garage48 riistvaratalgutel, kus peavõidu sai nende konstrueeritud HitaFly seade, mis analüüsib laskmisel tehtud vigu ja aitab laskuril oma oskusi iseseisvalt treenida.

Ja veel, kutsun kõiki üles kirjutama meile oma ajateenistuse põnevatest hetkedest ja osalema miniatuurikonkursil. Saatke ka soove, millest tahate Sõdurilehes lugeda. Kiirustage, sest Siil ja reserv pole enam kaugel.

KARL ELIAS

reamees

Sõdurilehe peatoimetaja

Tartu rahu kui Eesti sünnitunnistus 95 aastat tagasi, 2. veebruaril 1920, sõlmisid Eesti vabariik ja Nõukogude Venemaa Tartu rahulepingu, mille artikkel 1 sätestas: „Selle rahulepingu jõusse astumise päevast arvates lõpeb lepinguosaliste vahel sõja seisukord.“ Lepingu mõju Eesti rahvale oli otsene ja käega katsutav – Vabadussõjas osalenud mehed-pojad-naised said minna koju.

eliteist kuud varem, 28. novembril 1918, tungisid 12 000 Nõukogude Venemaa sõdurit Narvas üle Eesti vabariigi piiri. Venemaa rünnakuga algas Vabadussõda ning suures vähemuses olnud Eesti vabariigi kaitseväel tuli vastu astuda tunduvalt suuremale ja tugevamale vastasele. I maailmasõjast räsitud Nõukogude Venemaa ei suutnud suurest arvulisest ülekaalust hoolimata Eestit võita. Selle tõttu tegid nad ettepaneku vaherahu sõlmida juba 25. juulil 1919. aastal. Rahuläbirääkimised kujunesid raskeks, kuna osapoolte nõudmised olid väga erinevad. Mõlemad ähvardasid isegi läbirääkimised katkestada. Punaarmee alustas Narva all uuesti pealetungi, et sundida Eestit Venemaa-poolseid nõudmisi täitma. Eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner oli sunnitud suunama Narva rindele suuri vägesid koos soomusrongidega. Vastaste pealetung ebaõnnestus ja venelased loobusid oma nõudmistest. Üle aasta kestnud lahingud lõppesid Eesti vägede võiduga. 1919. aasta lõpus nõustus edutult Eesti kaitset murda üritanud Punaarmee vaherahuga, mis jõustus 1920. aasta 3. jaanuari hommikul kell 10.30. 2. veebruaril praeguses Tartu Jaan Poska gümnaasiumis Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingut võib tinglikult nimetada ka meie riigi sünnitunnistuseks. Tartu rahulepingu tähtsaim punkt on kinnitus, et Nõukogude Venemaa tunnustab rahVabadussõja võidusammas seisab Vabaduse vaste enesemääraväljakul meenutuseks vanale ning õpetuseks mise õiguse alusel noorele, et vabadus ja iseseisvus on väärtused, Eesti iseseisvust ja mida enim kaitsta. FOTO: RUTO VOLMRE loobub igaveseks

GRAAFIKA: MARK SALUMAA

oma ülemvõimust Eesti rahva ja maa üle. Tartu rahulepingule kirjutasid Eesti poolt alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman ja Julius Seljamaa ning kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots. Venemaa-poolsed allkirjastajad olid tööliste, talupoegade, punaarmeelaste ja kasakate nõukogu,

Eestisse elama asuda. Umbes 38 000 eestlast seda ka tegi. Nõukogude Venemaa ei täitnud aga omapoolseid lepingutingimusi täielikult. Näiteks takistati eestlaste kodumaale naasmist ja jäeti tagastamata suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu Ülikoolile kuulunud

rahuleping lõpetas Soome kodusõja, milles Nõukogude Venemaa toetas materiaalselt ja sõjaliselt Soome kommuniste. Muude küsimuste hulgas määras leping kindlaks ka kahe riigi vahelise piiri, mis järgis üldjoontes, väikeste eranditega, autonoomse Soome suurvürstiriigi ja Vene keisri-

„//… tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad. Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu.“ ülevenemaalise kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe ja riigikontrolli rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski. Ühtlasi ütles Nõukogude Venemaa lahti Eestis asuvast Vene tsaariarmee varast ja loovutas Eestile oma kullafondist ligikaudu 12 tonni kulda, lubades tagastada ka kõik sõja ajal Eestist Venemaale evakueeritud varad. Tartu rahulepinguga sai Eesti enda valdusesse strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti–Vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees. Vabadussõja lõpus oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust ja umbes 190 000 eestlast, kellel oli rahulepingu kohaselt õigus

esemed. Tartu rahulepingu lisa nr 1 sätestas ka soodsamad majanduskoostöö tingimused kahe riigi vahel. Näiteks ei kuulunud tollimaksu ega transiidimaksuga maksustamisele kaubad, mida veeti läbi ühe lepinguosalise territooriumi. Eesti pakkus Tallinnas ja teistes Eesti sadamates Venemaale kohti kauba ümberlaadimiseks, kusjuures maksud sääraste kohtade eest ei tohtinud ületada makse, mida koguti Eesti kodanikelt transiitkaupade eest. Tartu rahu ei tähista sõja lõppu ainult Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Samanimeline leping kehtestati Soome vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 14. oktoobril 1920. aastal. Tartus allakirjutatud

riigi vahelist kuni 1917. aastani kehtinud piiri. Tartu rahuleping oli nii Eesti vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. See avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse. Ühtlasi sai Nõukogude Venemaast esimene riik, mis tunnustas Eesti vabariigi iseseisvust. Juba 95 aastat on eestlased Tartu rahu tähistanud, umbes viiskümmend aastat sellest kahjuks küll sinimustvalget salaja kapis hoides. Tänavu tähistati Tartu rahu kõikjal Eestis. Mälestati Vabadussõjas hukkunuid ja tähistati presidendi osavõtul piduliku kontsertaktusega. SL

Sõdurileht TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: reamees Karl Elias

Küljendajad: reamees Mark Salumaa, reamees Aleksander Seema, nooremseersant Kaspar Triebstok Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: reamees Marvel Riik, reamees Sten Juur, Sverre Lasn Fotograafid: reamees Richard Kuusk, reamees Ruto Volmre, reamees Andrii Vytvytskyi Operaatorid: reamees Rudolf Hüdse, reamees Madis Peep, reamees Jalmar Väin

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

Sõdurileht

18. VEEBRUAR 2015

5. veebruaril 2015 ülendas president Toomas Hendrik Ilves kaitseväe juhataja Riho Terrase kindralleitnandiks. Auastmekõrgenduse said ka kaitseväe juhataja asetäitja Artur Tiganik ja kaitseväe peastaabi ülem Igor Schvede, kes on nüüdsest vastavalt brigaadikindral ja kommodoor. Kindralleitnant Riho Terras nimetati Eesti kaitseväe juhatajaks 5. detsembril 2011 ja ülendati kindralmajoriks 18. veebruaril 2013. Käskkirjaga sai Eesti juurde kaks kõrgemat ohvitseri, keda on nüüdsest kokku kaheksa. Lisaks eelnimetatutele on tegevteenistuses kõrgemad ohvitserid kindralmajor Neeme Väli ja brigaadikindralid Peeter Hoppe, Meelis Kiili, Valeri Saar ning Indrek Sirel.

9. veebruaril demonstreerisid Hollandi pioneerid Eesti kaitseväele oma rasketehnikat. Hollandlased näitasid, kui kiiresti suudab pioneeritank jalaväe lahingumasinale kaeviku kaevata, milliseid takistusi suudaks lahingusoomuk sillatanki abil ületada ning milliste kaalupiirangutega tuleb soomusmasinate kasutamisel arvestada. 1. jalaväebrigaad saab samasugused tanki Leopard 1 veermikule ehitatud toetusmasinad koos 44 CV9035 lahingsoomukiga. Vastavalt ostulepingule annavad hollandlased Eesti kaitseväele kuus eriotstarbelist tanki: kaks naastetanki, kaks pioneeritanki ja kaks sillatanki.

3 3

2. veebruaril maabus Paldiski sadamas Hollandi maaväe lahingutehnika, mis transporditi kaitseväe keskpolügoonile, kus hollandlased osalevad Scoutspataljoni talvelaagris. Eestisse saabus ligi sada ühikut tehnikat, sealhulgas 14 jalaväe lahingumasinat CV90 ja tanki Leopard baasil ehitatud toetusmasinad. Lisaks tehnikale tuli Eestisse ka üle 250 Hollandi kaitseväelase. Hollandi 43. mehhaniseeritud brigaadi sõdurid võtavad oma jalaväe lahingumasinatega osa ka Narvas peetavast vabariigi aastapäeva paraadist.

4 4

3. veebruaril avati Ämari lennubaasis 7,63 miljonit eurot maksnud kaks toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ja logistikakooli kasarmut. Kasarmutesse mahub elama üle 340 kaitseväelase. Muuhulgas asuvad hoonetes ka staabiruumid, õppeklassid, sinna saab varustuse ladustada ning seda hooldada. Kuigi ajateenijatel on Ämarist keerulisem koju saada, on seal väljaõppe ja eluvõimalused tunduvalt paremad, sest lähiharjutusala algab kohe uksest välja astudes ja ruumi on palju rohkem.

FOTOD: ARDI HALLISMAA, KASPAR TRIEBSTOK, RICHARD KUUSK, SIIM TEDER

Sõdurileht 18. VEEBRUAR 2015

Lahingumasin CV9035 visiidil Eestis

Mariliis, 24

Mida sa arvad Eesti ajateenistuse läbinud noormeestest? Mina pooldan seda, ma olen oma elukaaslase ja venna kupatanud kohe pärast keskkooli sinna. Ma kindlasti ei arva, et see on ajaraiskamine. Pooldan, et teha see varem ära. Klassikalised vingujad on need, kes on 25, neil on lapsed ja siis räägivad, et miks nad peavad minema. See teadmine ei tulnud nagu välk selgest taevast. Mida sa arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? Arvestades sellega, et naised, kes on sinna tahtnud minna, saavad hakkama, siis saavad teised ka, kui vaja on. Kui reaalselt tuleb sõjaolukord, tuleb kellelgi ikkagi lastega koju jääda.

Annika, 20

Mida sa arvad Eesti ajateenistuse läbinud noormeestest? Ma arvan, et see on väga hea ja oluline, mis nad teevad. Mida sa arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? See ei peaks olema kohustuslik vaid peaks olema vaba valik.

Anneli, 25

Mida sa arvad Eesti ajateenistuse läbinud noormeestest? Nad saavad kogemusi juurde. Kindlasti on nende mõtlemine arenenud selle koha pealt, et kuidas riiki kaitsta. Mida sa arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? Ma arvan, et see ei peaks olema kohustuslik. Naised on siiski nõrgemad ja nad ei saaks nii hästi hakkama kui mehed.

FOTOD: RICHARD KUUSK

Eesti kaitseväe masinate read saavad järgmisel aastal täiendust Hollandi kaitseväelt ostetud Rootsi lahinguja toetusmasinatega. Sõdurileht tutvustab lähemalt jalaväe lahingumasinat CV9035.

esti kaitsevägi on rasketehnika kategoorias astumas uute ajastusse. Eelmise aasta detsembris allkirjastatud ostuleping Hollandiga toob Eestisse jalaväe lahingumasinad CV9035 ja Leopard 1 baasil ehitatud toetusmasinad. Käesoleva aasta veebruari kuu esimesel nädalal saabusid Paldiski sadamasse esimesed masinad, et katsetada oma suutlikkust Maarjamaa pinnal ning tutvustada end Eesti rahvale vabariigi 97. aastapäeval Narvas. CV9035 muretsemine aitab kaitseväel senisest paremini oma funktsioone täita. Eelkõige on vaja tagada taktikalist mobiilsust teedeta alal. Lisaks on vaja suurendada kaitse- ja tulejõudu vastase rasketehnika vastu avatud maastikul või ründeoperatsioonides tegutsedes. Kapten Raigo Puusepp kirjutab ajakirja Sõdur 2014. aasta kuuendas numbris: „Pärast asjaolude ja kriteeriumite arvestamist osutus parimaks valikuks soetada /…/ lahingumasinad CV9035NL.“ Jalaväe lahingumasinaid hakati välja arendama pärast Teist maailmasõda. Sõda näitas, et soomustrans-

Lahingumasinate tähtsus on pidevalt kasvanud. CV9035NL-id annavad võimaluse saavutada kontroll erinevates kriisikolletes ja linnalahingutes.

FOTO: ARDI HALLISMAA

portöörid jäid jalaväelaste saatmiseks ja toetamiseks lahinguväljal nõrgaks. Soomustransportöör ide eeskujul hakati välja töötama tugevamat ja otstarbekamat masinat. Tänapäeval arendavad peaaegu kõik suurriigid iseseisvalt oma lahingumasinaid. Näiteks arendavad lahingumasinaid Saksamaa (Schützenpanzer Puma), Venemaa (BMP-3), Ameerika Ühendriigid (M2 Bradley) ja mõistagi Rootsi, kelle uhkus on lahingumasinate seeria CV90 (Combat Vehicle 90). Kuigi esimeseks jalaväe lahingumasinaks sai Lääne-Saksamaal 1950ndatel konstrueeritud Schützenpanzer 12-3, mis sai oma jõu RollsRoyce’i mootorilt ja disaini luksusautosid tootvalt Hispano-Suizalt, tegi kõigile analoogidele silmad ette venelaste BMP, mida esitleti maailmale 1967. aastal. BMP edestas NATO tolle aja standardeid, mistõttu lääneriigid pidid välja töötama veelgi

võimsamad masinad. CV9035 on rootslaste eksportmasin (originaalmudel CV9040 on kasutusel vaid Rootsis), mis on kasutusel hollandlastel ja taanlastel. Sealt tulenevad ka vastavad lühendid NL või DK – CV9035NL/DK. CV9035 kuulub rootslaste CV90 seeriasse, mille alged ulatuvad 1980ndate keskpaika. CV90 põlvkonna juures on pööratud suurt tähelepanu masinate kaalu ja mootori võimsuse suhtele, liikuvusele, ruumi ökonoomsele kasutusele, nii turvalisusele kui ka töökindlusele. Lahingumasinatel on võrreldes soomustransportööridega küll suurem soomuskaitse, aga peale jalaväelase turvalise transportimise lahinguväljale suudavad masinad jalaväelasi toetada ka suurtüki- ja kuulipildujatulega. CV9035 pearelv on 35 mm Bushmaster III, mis suudab efektiivselt lasta 2000 m kaugusele (automaattulega 200 l/min) ja lisarelv 7,62 mm FN MAG kuulipilduja, mis suudab

lasta efektiivselt 800 m kaugusele (automaatulega 650–1000 l/min). CV90-te saabumine sobib ka meie kaitseväe arengu pikemasse perspektiivi, sest loob eeldused tankide kasutuselevõtuks. Lahingumasinad annavad aimu tankidel kasutatavatest süsteemidest. Lisaks on lahingumasinate näol tegu toetusüksusega, mida saab ka hiljem rakendada tankide kõrval. Ainult tankidest koosneva üksuse kasutamine oleks ebaefektiivne, sest oskuslik vastane võib selle hõlpsasti halvata. Tuues tankidele toeks lahingumasinad, millel on hea kiirus ja suur manööverdamisvõime, luuakse eeldused tõhusaks ründejõuks. Pidades silmas CV9035 võimekust, on Eesti teinud hea valiku. Nüüd tuleb teha hollandlastega intensiivselt koostööd, et masinaid leiaks kõige efektiivsemat kasutust. Järgmisest numbrist leiad teiste hangitud raskekaalumasinate tutvustuse. MARVEL RIIK

Liitlased õppisid talvises Eesti metsas toime tulema Kaitseväe keskpolügoonil toimus 1200 osalejaga Scoutspataljoni talvelaager. Tänavu võtsid sellest pea kaks nädalat kestnud õppusest lisaks Scoutspataljonile osa ka kaitseliitlased, Ameerika Ühendriikide ja Hollandi kuningriigi mehhaniseeritud kompaniid.

astate jooksul traditsiooniliseks kujunenud, järjekorras juba viies Scoutspataljoni talvelaager oli ebatavaline, sest viimasel ajal on koostöö liitlastega kõvasti tihenenud. Ühendriikide sõjaväelased võtavad osa pea Eesti kõigist kaitseväe õppustest. Spetsiaalselt selles laagris osalemiseks sõitis siia ka Hollandi maaväe 43. mehha-

niseeritud brigaadi kompanii koos jalaväe lahingumasinate ja toetustehnikaga. Lisaks osales Kaitseliidu kompaniisuurune lahingugrupp. Talvelaagri eesmärk oli eestlastel korrata ning ka liitlastele õpetada nii talvise toitumise, hügieeni, riietumise kui ka majutuse põhitõdesid ja iseärasusi ning ka seda, millisel moel viiakse suuskadel või räätsadel läbi taktikalisi manöövreid. Tegutseti talvistes tingimustes, harjutades allüksusi kokku nii kaitse-, viivitus- ja ründelahinguis. Talvelaagri kulminatsiooniks kujunes kahepäevane pataljonitasemel rünnakuharjutus. Kasutati nii eestlaste kui ka ameeriklaste soomustransportööre ja hollandlaste jalaväe lahingumasinaid ning kõik allüksused tegutsesid ühise eesmärgi nimel. Scoutspataljoni talvelaagris pole kunagi varem osalenud nii palju erinevaid soomusmasinaid. Lisaks Scoutspataljoni SISU XA-188 soomustransportööridele kasutasid ameeriklased maastikul Strykerit ja hollandlased lahingsoomukit koos toetust pakkuvate pioneerisoomukite, silla- ning naastetankidega. Hollandi lahingumasinaid CV9035NL oli õppusel kokku 14. Kuna järgnevatel aastatel saab samasugused enda käsutusse ka Scoutspataljon, oli talvelaager hea võimalus näha, milleks sellised masi-

Kuivade kõrbetingimustega võrreldes nõudis liitlastele jääl ja lumel tegutsemine uutmoodi lähenemist.

FOTO: RUTO VOLMRE

nad Eesti maastikul võimelised on. Talvelaagri üks eesmärk oligi testida tehnikat ning varustust ning katsetada nende hooldamise eripärasid meie kliimas. Hollandlased tulid Eestisse sisuliselt kogu oma üksuse kasutatava varustusega ning ka ameeriklastel on hoolimata sellest, et viimasel ajal on tehtud peamiselt kõrbeoperatsioone, olemas külmas kliimas ööbimiseks vajalik varustus. Liitlased kasutasid metsas nii oma kui ka meie talvist varustust, et tekiks võimalus seda võrrelda ja täiendada. Laager andis kõigile osalejaile rohkelt

uusi kogemusi. Ühistest harjutustest oli kasu kõigi kolme riigi sõduritele, sest õpiti oma riikide erinevat oskusteavet ja peagi Eesti kaitseväe relvastusse lisanduvaid jalaväe lahingumasinaid kaitseoperatsioonidel võimalikult hästi kasutama. Scoutspataljoni talvelaagris osalenud liitlasvägede lahingumasinaid saavad näha kõik soovijad, sest hollandlased ja ameeriklased toovad need kaasa ka Narvas peetavale vabariigi aastapäeva paraadile. KARL ELIAS

Sõdurileht 18. VEEBRUAR 2015

Õhuväe kadetid panid lennuvälja maketile

Katre, 25

KVÜÕA õhuväe kadetid ehitasid Ämari lennuvälja maketi, millele monteerisid üle 600 LED-valgusti.

olmanda aasta õhuväe kadett Maarek Kallas sõnas maketti ehitades naljatavalt enda vastas istuvale kadetile, kes parasjagu LEDide jalgu isoleeris: „Praegu on viimane aeg juppe läbi lasta, sest Kristi läheb varsti poodi“. Mõni nädal tagasi veel pooleli olnud Ämari lennuvälja makett särab nüüd rohkem kui 600 LEDtule hiilguses. Neljanda õhuväe põhikursuse kadetid ehitasid kahe ja poole meetri pikkuse lennuvälja maketi lennuakadeemias mehhatroonika aluste aine raames. Õppurid võtsid Ämari lennuvälja plaani AIPist (Aeronautical Information Publicationist), mida mugandati sobivamaks. Lennurada, ruleerimisteed ja perroon muudeti natuke laiemaks, sest täpses mõõtkavas oleksid need tulnud väga kitsad. Makett on siiski päris sarnane Ämari lennuväljaga ning kaardile kantud LEDtuled töötavad nii, et neid saab eraldi juhtida ning nende heledust muuta. Maketile on kantud lähenemis-, raja-, telgjoone, ruleerimisteede ja PAPI tuled. PAPI tuled on täpse lähenemistee indikaatorid, mis asuvad lennuraja ääres. Tulede lülitusteks on kasutatud Arduino mikrokontrollerit. Tulede töötamispõhimõtete mõistmiseks

4. õhuväe põhikursuse kadetid oma tööd esitlemas. said kadetid abi Ämari lennubaasist. Mehhatroonika hõlmab endas mehaanikat, elektroonikat ja programmeerimist. Aine raames võeti Ämari lennurada ehitamisplaani mitmel põhjusel. Esiteks, lennuvälja makett on hea õppevahend lennuakadeemia tudengitele, sest maketi peal saavad piloodid ja lennujuhid harjutada raadioside protseduure, ruleerimisteedele sisenemist ja neilt väljumist, rajakursi vahetamist ja muud. Teiseks, projekti muutis põnevaks õhuväe kadettide seotus Ämariga, kuna nad on käinud seal praktikal ning mitu suundub pärast lõpetamist ka Ämarisse teenistusse. Kolmandaks, kadetid said ehitada midagi praktilist ning tutvuda programmeerimisega, harjutada elektroonikat, skeemide kokkupanemist,

Ämari lennuvälja makett on kadettide hoolsa pilgu all valmimisjärgus.

FOTO: AVE EERMA

skeemide arvutamist ja jootmist. Nii kadettide kui ka nende juhendaja Kristi Seppa sõnul tuleb esimest korda mingit projekti tehes alati ootamatusi ette. Põhilaud tehti valmis juba sügisel, kuid elektroonika lisamine võttis oodatust kauem aega. Juhendaja sõnul olid kadetid väga tublid ja motiveeritud. Juhendaja jäi lõpptulemusega väga rahule ja on kadettide üle uhke. Kadettseersant Mardo Liivi sõnul tegid kadetid teadmatusest ja kogenematusest mitu viga, kuid töö käigus õppisid nad palju ning järgmisel korral samu vigu ei kordaks. „Jootsime kõik tuled kokku, aga ei mõelnud sellele, et peale rööpühenduste peaks osad tuled ka jadaühenduses olema. Peale selle ei isoleerinud me takisteid ega arvestanud, et need võivad lühisesse minna. Selle tõttu põles meil tulesid järele lülitades transistor läbi,“ selgitas kadett Liiv maketi ehitamisel ette tulnud vigu. „Kõike oleks saanud paremini teha, aga mõned vead tuleb ise läbi teha, selleks, et neist õppida ja tulevikus paremini teha,“ ütles Seppa. „Alati on mitu võimalust, kuidas midagi teha. Kui asi töötab, ei ole ju vahet, kas asjale läheneti lihtsamat või keerulisemat teed pidi. Oluline on see, et asi töötab,“ lisas ta. Juhendaja sõnul on tähtis ka see, et kui mõni võõras peaks tehtud projekti

FOTO: AVE EERMA

nägema, oleks tal võimalik sellest aru saada. Üks asi on ise ehitada ja ise aru saada, hoopis keerulisem on ehitada nii, et sellest ka teised pärast aru saaksid. Seetõttu läheb maketiga kaasa ka aruanne, kus on kirjas erinevad etapid, mida tehti, kuidas tehti, skeemid, arvutused ja programmi kood. Kristi Seppa sõnul on meeskonnatöö kadettidel selge, tööülesanded jaotasid nad ise omavahel ära. Mõned jootsid elektroonikat kokku, teised tegelesid programmeerimisega. Üks kadett dokumenteeris kogu tööprotsessi, et pärast sellest aruanne esitada. Kadetid märkisid üles, milliseid LEDe ja takisteid nad on kasutanud, kas tuled on grupeeritud kahe- või kolmekaupa, mis arvutused tehti ja milliseid materjale nad maketi ehitamisel kasutasid. Mehhatroonika aluste õpe ei tähenda igal aastal sarnast Ämari lennuvälja mudeli ehitamist. Juhendaja sõnul tegid kadetid mõned aastad tagasi sama aine raames väikesed kõrgust hoidvad propelleri, mootori, kontrolleri ja ultrahelianduriga õhus püsivad lennuvahendid. Lisaks lennuakadeemias läbitavatele kursustele õpivad õhuväe kadetid sõjakoolis militaarja tsiviilaineid, et kooli lõpetades laiapõhjalise teadmistepagasiga teenistusse asuda. AVE EERMA KVÜÕA

Garage48 aitab leida kaitseväele uusi tehnoloogilisi lahendusi Tartus toimusid 6.–8. veebruaril Garage48 riistvaratalgud, mille peavõidu said kaitseväelased HitaFly seadmega.

altikumi suurim riistvaralahenduste arendusnädalavahetus Garage48 Hardware & Arts leidis aset Tartu Ülikooli uues füüsikahoones. Üritus toimus juba teist korda ning tõi Tartusse nutikaid seadmeid leiutama üle saja inseneri, tarkvaraarendaja ja loomeinimese, nende hulgas esimest korda ka kaitseväelased. Reede õhtul esitatud 38 ideest läks

töösse 18. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) kaitseväelased esitasid kuus ideed, millest Garage48 arendusnädalavahetusele kogunenud valisid prototüübi loomiseks välja kaks: seadme, mis annaks laskjale iga lasu järel tagasisidet, ja tulejuhtimisseadme, mille abil oleks kergem sihtmärgi asukohta hinnata. Laskeabiseadme HitaFly kasutamisel saab laskja nutiseadmelt vahetult hinnangu, mida ta lasu päästmisel valesti tegi. See võimaldab laskjal harjutada ja oskusi parandada ilma treeneri abita. Seadme väljatöötamise grupis olid ka KVÜÕA magistrant kapten Meelis Mandre ja taktikalektor kapten Ago Savi. Prototüübiga HitaFly saab tutvuda veebilehel www.hitafly.com. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringute keskuse ülema kolonelleitnant Sten Alliku ja major Veljo

Raide meeskonna tulejuhtimiseseadme projekt ARCTOS (Advanced Rapid Compact Tactical Observation System) on tulejuhtimise abivahend, mis on kombinatsioon pikksilmast, GPSist, kompassist, laserkaugusmõõdikust, altimeetrist ja saatjast. Komplekt aitab tulejuhtidel kiiremini ja efektiivsemalt sihtmärki leida ning selle kohta infot edastada. Kolonelleitnant Sten Alliku sõnul paneb projektis osalemine mõtlema, kuidas oma teenistust ja sõjaväelist võimekust parandada ning näha neid valukohti, mida igapäevateenistuses ei märka. „Kutsume tulevikus kõiki kaitseväelasi alates ajateenijast, kelle hulgas on kindlasti hea tehnilise haridusega noori, kuni kindraliteni

Mida sa arvad Eesti ajateenistuse läbinud noormeestest? Minu isiklikud kokkupuuted nendega on olnud head. Ajateenistus õpetab distsipliini, sest nad on sunnitud olema oma igapäevakeskkonnast väljas ja käituma teatud reeglite ja normide järgi – see on neile väga kasulik edaspidiseks eluks. Mida sa arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? Mina isiklikult ei läheks. Kui osasi naisi huvitab ja nad tahavad oma elu sellele pühendada, siis see ei ole neile keelatud.

Elisa, 22

Mida sa arvad Eesti ajateenistuse läbinud noormeestest? Oleneb inimesest, see teeb inimest kohusetundlikumaks, suurendab patriootlikkust. See on hea, kui käivad läbi, kuid luusimine on tobe. Mida sa arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? Ei tohiks olla kohustuslik. Olen kuulnud, et paljud naised lähevad, aga naiste puhul on see, et jäävad mingisugused rollitüübid. Mina ei tahaks, et see kohustus oleks.

Enelin, 22

rohkem ideid esitama või projektis osalema,“ ütles kolonelleitnant Allik. „Pakkuge julgelt ideid välja. Kaitseväe arendustegev us ei ole alati

FOTO: WWW.HITAFLY.EE

müst i l ine kõrgtehnoloogia, siin on ruumi ka paljudele lihtsamatele lahendustele.“ SL

Mida sa arvad Eesti ajateenistuse läbinud noormeestest? Hästi arvan, see on vajalik meestele. Mida sa arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? Seda ma ei oska öelda, iga naine ei pea käima, kes tahab, see käib.

FOTOD: RICHARD KUUSK

Sõdurileht 18. VEEBRUAR 2015

USA merejalaväelased kui supersõdurid Ameerika Ühendriikide palgaarmeed peetakse kõige võimsamaks maailmas ja selle armee eliidiks merejalaväelasi, kes saavad hakkama nii merel, maal kui ka õhus.

SAs ei ole sõjaväeteenistus kohustuslik, kuid suure rahvaarvu, kapitali ja pikaajaliste traditsioonide tõttu on seal välja arenenud üks maailma võimekamaid armeesid. Ameerika Ühendriikides elab 320 miljonit kodanikku, kellest 1,3 miljonit moodustavad tegevväelased ja 850 000 reservväelased. USA relvajõud jagunevad viieks: armee, merejalavägi, õhuvägi, merevägi, rannikukaitse. Vastu võetakse üldiselt 17–35aastasi Ameerika Ühendriikide kodanikke, kuid väeliikides kehtivad vastuvõtmisel erinevad nõuded. Teenistus USA armees on hästi tasustatud. Palgale lisaks kindlustatakse tegevväelasele tasuta tervishoid, pension, laste hoolekanne ja muud toetused summas, mis moodustab 60% palgast. Lisaks on sõduril võimalik saada tasuta finantsnõustamist ja advokaadi teenuseid. USA reservsüsteem erineb Eesti omast palju. Kui Eestis suunatakse ajateenijad reservi pärast ajateenistust, siis USAs on võimalus hakata reservväela-

Merejalaväelased võtavad õppusi sama tõsiselt kui lahingutegevust. HMM-364 helikopter, tuntud kui Punane Rebane, on kasutusel sõdurite transpordil laevalt maapinnale. seriks võivad saada kodanikud vanuses 20–27 eluaastat. Merejalaväelase kandidaadid peavad elama kõige kõrgemate moraalistandardite järgi. Nad peavad saavutama vaimse ja füüsilise tipu ning kehaliste testide tulemused peavad olema kõvasti paremad keskmisest. Mehed peavad minimaalselt suutma tõmmata kaks korda lõuga,

Aasta jooksul saavad merejalaväelased väeosast välja 30 päevaks. seks ilma mingit teenistust läbimata ja armeeteenistuse kõrvalt teha tsiviilkarjääri. Väljaõpe toimub reservväelastel kord kuus nädalavahetustel, lisaks on aastas veel üks kahenädalane väljaõpe. Kuna USA relvajõud on nii suured, siis keskendun artiklis USA merejalaväele.

Kes on merejalaväelased? Merejalavägi moodustab USA relvajõudude kõige väiksema haru, kuid sellel on riigi kaitsmises ainulaadne roll, sest see on kõigist vägedest kõige suuremas valmisolekus. Sellele viitab ka nende deviis „Esimesena võitlusse!“. Merejalavägi on igal hetkel valmis minema mistahes kohta maailmas. Neil on nii õhu-, mere- kui ka maadessandi võimekus. Merejalaväkke võetakse vastu 17–28aastaseid USA kodanikke, ohvit-

tegema kahe minuti jooksul vähemalt 44 kõhulihasepainutust ja jooksma 2,4 kilomeetrit ajaga 13.30. Naised peavad lõuatõmbamise asemel suutma vähemalt 12 sekundi jooksul hoida ennast lõuatõmbe positsioonis lõug pulgast ülevalpool. 2,4 kilomeetrit tuleb läbida 15 minutiga. Ülejäänud nõudmised on nais- ja meeskandidaatidele samad. Minimaalne teenistusaeg täiskohaga teenistujale on 3 aastat. Lähedased peavad arvestama sellega, et merejalaväkke astunud poeg või tütar on pikalt kodust eemal ja võib osaleda reaalses lahingutegevuses. Teenistus merejalaväes on füüsiliselt ja vaimselt pingutavam kui mistahes teises USA väeliigis. Filosoofia „iga merejalaväelane on võitleja“ näeb ette, et iga merejalaväelane peab olema treenitud ja lahinguks valmis olenemata

Köiega helikopterist kiirlaskumine on merejalaväelaste üks väljaõppe osa.

FOTO: WWW.MARINES.COM

tema ametist. Ei ole merejalaväelast, kes töötab ainult arvuti taga, sest isegi nemad on ette valmistatud lahingutegevuseks. Värskelt värvatud merejalaväelased ei saa esimesed 13 kuud koju, ära tuleb anda telefon ja multimeediaseadmed. Esimesed kolm kuud saab suhelda ainult kirja teel. Pärast algajate väljaõpet pääseb kümneks päevaks koju. Edaspidi pääseb koju igal aastal kolmekümneks päevaks. Pärast 20aastast teenistust saab jääda pensionile. See on kõvasti varem, kui Ameerika Ühendriikide tsiviilisikutel keskmiselt. Paljud erru läinud merejalaväelased jätkavad tsiviilkarjääriga, kuigi materiaalselt on nad merejalaväe pensioniga kindlustatud.

Merejalaväelaste algajate treening Meie mõistes sõduri baaskursus (SBK) kestab merejalaväes 12 nädalat. Esimesed nädalad on sõduritele vaimselt ruineerivad. Vastu pidanud merejalaväelased on pärast 12. nädalat valmis kõhklemata kaitsma riiki ja üksteist. 1. nädal. Muutuse algus. Esimesel nädalal räägitakse relvajõudude põhitõdedest ja antakse kätte varustus. Noorsõdurid läbivad füüsilise testi. Algab maailma kõige nõudlikum sõduri baaskursus. 2. nädal. Kasarmus. Rutiini sisseelamine. Instruktorid kasutavad iga hetke, et õpetada sõduritele distsipliini ja meeskonnatööd. Jälgitakse sõduri iga tegevust ja vajadusel motiveeritakse ja korrigeeritakse seda. Sõdurid õpivad kiiresti ja korrektselt sooritama kasarmu elu juurde kuuluvaid igapäevategevusi. 3. nädal. Täägiründe kursus. Instruktorid töötavad ennast säästmata, et tuua igast sõdurist välja sõdalane. Sõdurid õpivad andma vastasele intensiivse vastulöögi. Instruktorid õpetavad, kuidas tappa vastane ründeautomaadile kinnitud täägiga. Treeningu läbimise järel on sõdurid käigu pealt võimelised täägi oma relva külge kinnitama.

4. nädal. Polsterdatud nui. Esimene võitlus vastasega. Pärast täägikursust viiakse läbi lähivõitluse kursus. Esmakordselt tegutsetakse reaalse vastase vastu, pidades ekstreemsetes oludes lähivõitlust polsterdatud nuiaga. Paljude jaoks on see kõige intensiivsem lähivõitlus, mida elu jooksul kogetud. Sõdurid peavad saama võitu hirmust ja õppima vastasest kiiremini tegutsedes temast võitu saama. 5. nädal. Merejalaväe võitluskunstid – MCMAP. Merejalaväelaste võitluskunsti moto on „mõistus on relv“. Sõdurid õpivad käsitsivõitlust, kuid tegu on rohkem enesekaitsega, sest treening sisaldab endas vaimsete võimete sidumist erinevate võitlustehnikatega. Õpitakse võitluskunstide ajalugu ja merejalaväelaste väärtusi. MCMAP-is on viis vööd: helepruun, hall, roheline, pruun

FOTO: WWW.MARINES.COM

8. nädal. Laskmine. Pärast põhitõdede omandamist hakkavad sõdurid harjutama laskmist teravmoonaga. Pärast terve nädal kestnud harjutamist sooritatakse lasketest, maksimaalselt on võimalik saavutada 250 punkti, olenevalt sellest kui täpne, oli sooritus. Vastavalt tulemusele teenivad sõdurid laskmise rinnamärgi. 9. nädal. Enesekindluse kursus. Takistuste läbimine. Instruktorid õpetavad neile, kuidas säilitada enesekindlus keerulistes oludes ja keset kaost. Kursuse avafaasis läbitakse takistused üksinda, teises neljaliikmeliste rühmadena. Instruktorid õpetavad meeskondi tegema koostööd ja ületama takistusi ilma mahajääjateta. 10. nädal. Liikumise päev. Simuleeritud taktikalised stsenaariumid. Noored õpivad taktikalistes olukor-

Soov muuta maailma inspireerib paljusid merejalaväkke astujaid, kes soovivad anda oma panuse õilsama eesmärgi nimel. ja must. Selleks, et saada endale merejalaväelase nimetus, peab välja teenima vähemalt helepruuni vöö. 6. nädal. Köiega laskumine. Hirmust ülesaamine. Merejalaväes omandatakse suhtumine, et lahinguväljal ja elus pole sellist valikuvõimalust nagu allaandmine. Õppe käigus harjutatakse köiega helikopterist laskumist, keerulisel maastikul navigeerimist ja reidi ajal hoonete hõivamist. Sõdurid peavad saama hirmust võitu ja omandama helikopterist turvaliselt laskumise. 7. nädal. Väliõppused. Õpitakse tulirelvaga ümberkäimist ja ohutustehnikat. Iga merejalaväelane peab oskama käsitleda tulirelva. Ta peab suutma säilitada mistahes hetkel täieliku kontrolli enda ja oma relva üle. Harjutatakse ründeautomaadi M16 käsitlemist ilma laskemoonata ning õpitakse selgeks laskepositsioonid.

dades kokkuhoidmist ning paremal ja vasakul käel olevate kaasvõitlejate turvalisuse kindlustamist. Õpitakse, kuidas tegutseda lahinguväljal ja missioon edukalt lõpetada. 11. nädal. Lõpurännak. 54 tundi füüsilisi ja vaimseid katsumusi. Omandatud oskused pannakse igakülgselt proovile. Sõdurid peavad 54 tundi hakkama saama napi une ja toiduga. Lõpuretke edu tagab võitlejate ühtsustunne. 12. nädal. Embleemide kätteandmise tseremoonia. Lõpurännaku järel autasustatakse sõdureid merejalaväe embleemiga ja võitlejaid kutsutakse esimest korda merejalaväelasteks. USA merejalaväelaste 12nädalane katsumusterohke väljaõpe on algus ühele põnevamale teenistussuunale USA relvajõududes. ALEKSANDER SEEMA

Sõdurileht

18. VEEBRUAR 2015

Eesti õpetab maailmale küberkaitset

Tallinna meeskond töös CCD COE õppusel Locked Shields.

NATO CCD COE ehk lühidalt küberkaitsekeskus õpetab liitlastele ja õpib ise kaitset küberrünnakute vastu. Vajame küberkaitset ja selleks on Eestis olemas nii inimesed kui ka tehnika.

allinnas asuv NATO küberkaitsekeskus on rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mis tegeleb küberkaitse uurimise, arendamise ning saadud teadmiste edasiandmisega. Organisatsioon ei kuulu Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni koosseisu, kuid arendustöö tulemusi ja õpitut jagatakse nii NATO, selle liikmesriikide kui ka teiste keskuse töösse panustavate riikidega nagu Soome ja Austria. Küberkaitsekeskus on mõttekoda ja koolituskeskus, mille südames tegutsevad üle poolesaja rahvusvahelise küberkaitse, õiguse, strateegia ja tehnoloogia eksperdi, kes on sõjalise, poliitilise, aga ka erasektori taustaga. Erinevate teadmistega inimesed moodustavad ühise mõttekoja, mis vastab NATO ja tema liitlaste vajadustele. Kuigi keskus paikneb väikeses riigis, tehakse seal suuri tegusid. 2015. aasta programmist leiab lisaks uurimisprojektidele ka 15 eri kursust ja töötuba, millest suurimad on rahvusvahelise õiguse seminar, iga-aastane CyConi konverents ja võrgukaitse suurõppus Locked Shields. Ette on näidata ka suuremahuline INCYDERi andmebaas, juhend „The Tallinn Manual“ ning erinevad rakendusuuringud ja koolitused.

CyCon Rahvusvaheline küberkonf likti konverents (cyber conf lict conference) toimub sel aastal juba seitsmendat korda. Igal aastal on konverentsi keskmes olnud tehnilised, õiguslikud, strateegilised ja poliitilised küsimused. Eelmisel aastal toimunud konverentsil osales u 500 inimest 40 riigist.

2015. aastal keskendub konverents küberruumi arhitektuurile. Käsitletakse küsimusi, mis suunas liigub internet ning kuidas see mõjutab küberruumi turvalisust. Konverents toimub Tallinnas ning sinna on oodata eksperte üle maailma. Konverents on avatud kõigile ning registreerimine avatakse lähiajal kodulehel cycon.org.

INCYDER Maailmas mõistetakse küberruumi erinevalt ning seetõttu erineb ka reageerimine seal toimuvale. Andmebaas sisaldab erinevate organisatsioonide vastu võetud kübermaailma puudutavaid määrustikke ja õiguslikke norme. Nii annab avalik andmebaas ülevaate, kuidas erinevad organisatsioonid küberruumis töötavad.

„The Tallinn Manual“ Märkimisväärseks saab lugeda kolmeaastase töö tulemusel valminud ja 2013. aastal ilmunud „The Tallinn Manuali“. See on käsiraamat rahvusvahelise õiguse rakendamisest kübervaldkonnale sõjaolukorras. Teos mõtestab ka lahti, milliseid küberrünnakuid saab lugeda relvastatud rünnakuks riigi vastu. Sellel raamatul baseerub rahvusvahelise õiguse kursus, mille on praeguseks läbinud inimesi umbes neljakümnest riigist. Käsiraamat saab järje 2016. aastal ja kannab nime „Tallinn 2.0“. Järg vaatleb ka küberründeid, mis mõjult ei ole võrdsed relvastatud rünnakuga. NATO CCD COE avalike suhete nõuniku Liisa Pasti sõnul on praktika näidanud, et viimasel ajal on just selliseid ründeid näha tihedamini, isegi iga päev.

Locked Shields Locked Shields on reaalajas toimuv võrgukaitse harjutus, kus mängitakse läbi erinevate infrastruktuuride rünnakud ja kaitse. Eelmisel aastal toimunud samalaadses õppuses võttis osa ligikaudu 300 inimest 17 riigist. Osalevad meeskonnad asuvad oma koduriigis ning kaitsevad virtuaalset arvutivõrku. Korraldus- ja ründemeeskonnad paiknevad Tallinnas. Et kogu õppus sellises mahus võimalik oleks, kasutatakse platvormina Eesti kaitseväele kuuluvat küberharjutusväljakut.

FOTO: CCD COE

KÜBERHARJUTUSVÄLJAK 2012. aastal sai teoks kapten Uko Valtenbergi küberharjutusväljaku projekt, mis loodi koos küberkaitsekeskuse ja kaitseväega. Esimene suurem õppus sellel platvormil oli Locked Shields 2013. Programm pakub organisatsioonidele ja riikidele võimalust läbi mängida võimalikke küberrünnakuid ettevõtte teenustele ja riigi infrastruktuurile. Tänu virtuaalsele platvormile ei pea kasutajad hiljem reaalsete hävitavate tagajärgedega tegelema, kuid riigikaitsjad saavad välja arendada vastumeetmeid reaalsetele rünnakutele. Küberharjutusväljaku arendus toimub kaitseväe strateegilise sidekeskuse küberlaboris ja allub staabi- ja sidepataljonile. Labor pakub CCD COEle oma teenust ning on alates 2014. aastast sõlminud koostöölepped ka mõningate NATO partnerriikidega. Ka Eesti on olnud küberrünnakute objekt. 2007. aasta aprillirahutuste järel nägime mitut suuremahulist teenusetõkestusrünnakut, mille eesmärk oli halvata e-teenused ja olulised veebilehed. Olukord soodustas keskuse sündi. Keskuse loomispäevaks loetakse 14. maid 2008, mil sõlmiti memorandum välisriikide ja Eesti vahel. Samal aastal 28. oktoobril andis Põhja-Atlandi nõukogu organisatsioonile täieliku NATO akrediteeringu ning NATO CCD COE saavutas rahvusvahelise sõjalise organisatsiooni staatuse. Tegevusest on võimalik osa saada ka tudengitel ja kaitseväelastel. Praegu värvatakse 2015. aasta kevadisele CyConi konverentsile vabatahtlikke. See annab ainulaadse võimaluse kuulda küberkaitse viimastest arengutest ja kohtuda valdkonna eestvedajatega. Keskus paikneb staabi- ja sidepataljoni territooriumil Tallinnas, mis on teatavasti üks Eesti vanemaid väeosasid. Hooned on ehitatud 20. sajandi alguses tsaariarmeele. On sümboolne, et nüüd, mil küberründevõimekus on Vene riigi üks erihuve, asub NATO küberkaitsekeskus just tema eelkäija rajatud hoonetes. KASPAR TRIEBSTOK

KOOMIKS: KARL-ERIK TALVET

9 4

EELMISE SUDOKU LAHENDUS 5

3 7 5 9

7 8 4 2 1 3 6

5 9 1

3 6

9 1

4 5 2 3

6 8 2 7 5

4 3

1 9 8

24. veebruaril kell 11.55 on kõik pilgud Narva peal. Tuhanded sõdurid marsivad selles piirilinnas tähistamaks Eesti vabariigi 97. aastapäeva. Selleks, et kindlasti näha oma sõpra, sugulast või tuttavat sellel tähtsal päeval marssimas, tuleks vaadata Eesti rahvusringhäälingu uudisteportaali otseülekannet, mis algab 24. veebruaril kell 11.55 ning kestab kuni paraadi lõpuni kell 13.00. ERRi portaali otsepilt paraadist kantakse üle ühe kaameraga, mis tähendab, et vahepeal ei näidata publikut ega tehta intervjuusid, vaid kogu aeg on pildis riigipeade poodiumist mööda marssivad sõdurid. Ülekannet saab vaadata aadressil ERR.ee.

7 1 4

Sõdurileht 18. VEEBRUAR 2015

VS.

logistikapataljon

vahipataljon

„Sõdur vs. sõdur” Seekordses Sõdurilehes on vastamisi logistika- ja vahipataljoni võitlejad. Küsitleme neid ja hindame vastuseid. Kes kaitseväelaslikumalt ja huvitavamalt vastab, saab rohkem punkte.

n-srs Arpo Ensling Kui mälu ei peta, siis 220 kanti; 40

n-srs Werner Armulik

1 2

Käisime Männikul katelokiga ja täisvarustuses ennast pesemas, kohas, kus teised käivad suplemas.

300; 76 Laupäeviti kogunesime enne kohustuslikku AKd, et kaasa laulda saatega „Lauluga maale“.

Viimase üldfüüsilise testi tulemus; mitu kätekõverdust suudad teha minutiga?

Kes enam mäletab. Arvatavasti ikka kolmekohaline number; 50

Milline on sinu kõige eredam mälestus SBKst?

Männiku karjääris ujumine, mil taipasin, et minust vetelpäästjat ei saa.

Mida sa tegid viimasel päeval enne ajateenistust?

Ei suutnud uskuda, et see on viimane vaba päev.

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

„Ja mees istub, siiani ...“, „Lubate minna?“

Sõbrannale ei meeldinud eelmisel õhtul lõigatud soeng. Ta ajas mu kiilaks.

„Rivis ei säbele“, „Kui pea ei võta, siis lihasmälu ikka võtab“

MP5 – kerge hernepüss, millega on lihtne ringi liikuda.

Linnalahingud.

Midagi, mis maitseks paremini kui koeratoit.

Toores liha ja mineraalvesi Vytautas.

Mida tahaksid näha kaitseväelase toidupakkides?

Metsalaagris asjade otsimine madalroomates.

Küünekääridega muru lõikamine.

Milline on kõige meeldejäävam motiveeriv harjutus?

Tublid ja korralikud naised, et viitsivad ajateenistuse kaasa teha.

Tegin viimased külmad õlled ja sõin kõvasti rasvast toitu. „Šlang“, „Küll“, „Jätta“, „Mähkima“, „See ongi reaalsus!“ 155 mm haubitsaga. Uued tutvused ja palju sõja mängimist.

Senini jätavad külmaks.

2 2 0 1

Millise relva taga tunneksid ennast kõige turvalisemalt? Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

Mis tunde tekitavad sinus naisajateeenijad?

MG3 käes ja Carl Gustav seljas.

265; 40

Suvine metsalaager.

Nautisin vabadust.

„1, 2, 3, 4, mulle meeldib kaitsevägi!“

MP5, 2 × USP + 2 granaati

WHISKEY 3 öösel.

„Häiregrupp, häire!“

Suitsu ja präänikuid.

Red Bull ja õllesigarid.

Mott on kogu aeg laes.

Karts.

Kaua neid mehi siin ikka jaksab vaadata? Otse loomulikult hea tunde.

rms Fred Joa

kpr Oliver Liir

Ülimeeldiva.

1 Disaini Eesti kaitseväe sõjalaev.

PUNKTE KOKKU

VÕITIS

8 Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna nr 122 õige lahendussõna oli TURVISTIK

logistikapataljon

Termose võitis reamees Marilin Mölder Kalevi jalaväepataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.