ISSN 1736-3411
Esmaspäev, 10. 25. maiaprill 2021 2017 Teisipäev,
Veteranikuu läbi sinilillede lk 3
Ajateenijad aitavad haiglates kooronaga võidelda lk 4
Afganistani veteraniga missioonikogemusest lk 6
Ajateenijad on õnnelikumad kui kunagi varem 8. aprillil avaldati kaitseväe akadeemia ja Tartu ülikooli koostöös korraldatud kompleksuuringu küsitluste tulemused. Need kinnitasid, et ajateenija rahulolu on iga aastaga tõusnud. n-srs Aleksander Espenberg
S
Loe lähemalt lk 2
Foto: rms Kaimar Tauri Tamm
õdur jääb oma teenistusega rahule. Esmapilgul võib tunduda, et see on teisejärguline või lausa ebaoluline kaitseväes. Peaasi, et iga kutsealune saaks oma 8 või 11 kuud väljaõpet läbitud, sest see tagab reservarmee olemasolu. Pelgalt reservarmee olemasolust ei piisa. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi sõnul on oluline reservväelaste osa, kes on valmis tulema õppekogunemistele ja vajaduse korral ka riiki kaitsma. Koroonaviiruse eelsete andmete põhjal osaleb umbes kolmveerand kutsutud reservväelastest õppekogunemistel. „Reservõppekogunemisel ei soovita osaleda mingisuguse negatiivse kogemuse või mälestuse tõttu ajateenistusest – seepärast otsivad inimesed legaalseid ja illegaalseid võimalusi sellest kõrvale hiilida,“ ütles Herem.
2
Esmaspäev, 10. mai 2021
REPORTAAZ
Väljalangevus ajateenistusest on märgatavalt vähenenud
Arvud kajastavad päris elu
RAHULOLU AJATEENISTUSEGA
Korraldatud uuringu statistika näitab, kui palju on ajateenistuse edendamine aastate jooksul vilja kandnud. Näha on ka teenistujate eelhäälestust ja enda suhtumise muutumist ajateenistuse jooksul, sest küsitlused on tehtud teenistuse alguses ja lõpus.
50 40
Vabatahtliku ja vastumeelse ajateenistuse protsent
20
50
43% 37%
36%
30
60
60
55%
44%
• Ajateenistust alustatakse aina nooremas eas • Isikliku avalduse alusel tuleb aina rohkem inimesi • Ajateenistusega rahulolevate arv on tõusnud
Ajateenistuse alustajate protsent
60
27% 21%
20%
18%
50 40
10
30 40 20
0 2017/2018
2018/2019
2020/2021
Ei ole rahul ega mitte rahul
Pigem ei olnud või üldse ei olnud rahul
Väga rahul ja pigem rahul
30
10 2016
2017
2018
2019
2020
Kuni 19 20-21 22 ja vanem
Ü
ks uuringute korraldajatest on Tartu ülikooli empiirilise sotsioloogia professor Kaire Kasearu. Tema sõnul on üks selge rahulolu kujundaja eelhäälestus kaitseväkke tulekul. „Nende seas, kes tulles arvasid, et ajateenistus on nende jaoks vajalik, on rahulolu protsent teenistuse lõpus tunduvalt kõrgem.“ „Teine komponent rahulolu kujundamisel on see, kuidas teenistuses hakkama saadakse,“ ütles Kasearu. Samuti lisas ta, et oluline on see, kuidas teenistus enda jaoks kasulikuks tehakse. Sama järelduseni jõudis ka tegevväelasest rühmaülem nooremleitnant Julius Air Kull, kes käis ise ajateenistuses viis aastat tagasi.
Oluline on ka selgitustöö Kull on viimase aasta jooksul koolitanud välja staabi- ja sidepataljoni sõduribaaskursuse rühma, autojuhi erialakursuse rühma ja koolitamas staabisiderühma. Tema sõnul on ajateenija rahulolu suureks teguriks väärtuspõhine ajateenistus.
2016
2017
2018
2019
2020
Isikliku avalduse alusel teenistusse tulnud Vastumeelsed seadusetäitjad
Väärtuspõhine ajateenistus tähendab, et sõdur peab aru saama, mida saab tema oma aja ja pühendumuse eest vastu. Ajateenistuses saab sõdur näiteks orienteerumise/topograafia ja meditsiinioskuseid, paraneb võitlejate stressitaluvus ja NAKis osalejad saavad ka korraliku juhtimiskogemuse. Ka varem on kasulikke oskusi saadud. „Aga see väärtuspõhisus väljendub selles, et nüüd tehakse sõduritele selgeks, kuidas nendest oskustest tsiviilellu naastes kasu on,“ ütles Kull. Kui õpid orienteerumist, siis edaspidi kaardi abil matkates hätta ei jää. Keskmisest parem stressitaluvus on üldpädevus, mis tuleb kasuks igal erialal. Juhtimiskogemus on tohutu eelis inimestele, kes töötavad alluvatega. Tänu ülemate selgitustööle lähevad ajateenijad teenistuse lõppedes ja küsimustikku taas täites ära teadmisega – ma olen teenistuse jooksul kasvanud ja arenenud ehk teisisõnu saanud paremaks inimeseks. Teise tegurina tõi Kull välja ajendi, mis on tema hinnangul õppeprotsessi olulisim osa. Igas etapis on lahti seletatud, miks õpitavad teadmised, oskused
või hoiakud on teenistuslikult vajalikud. See on lähtunud ka kaitseväe akadeemia instruktorikursusest, kus iga aastaga ajendi olulisust rõhutatakse tulevastele ohvitseridele aina rohkem. Ajendi põhjalik tutvustamine tekitab ajateenijates arusaamist ja motivatsiooni. See omakorda tõstab teenistuse rahulolu, sest nad näevad, et tegu pole ajaraiskamisega. Ka Herem kinnitab, et väljaõppe ja terve teenistuse rahulolu vahel on tugev seos. „Kui väljaõpe on arusaadav ja kodanikule üleüldse selge, miks ta seda teeb, siis rahulolu kasvab.“
Tulemused näitavad, et järk-järgult on ajateenijad aina rohkem oma teenistusega rahul. See ei tähenda aga, et ajateenistus oleks täiuslik. Küsitluste tulemused tõestavad, et väga paljuski oleneb sõduri rahulolu temast endast. Tema haridusest, keeleoskusest, motivatsioonist, ajaplaneerimisest jm teguritest. Enamikku tegureid saab igaüks arendada isegi ajateenistuse jooksul.
Muutunud on ka sõdur ise Viimase viie aastaga on muutunud peale väljaõppe ka sõdur ise. Ajateenijad julgevad diskuteerida, arutada ja tunnis arvamust avaldada. Heas mõttes on ülevalt alla kommunikatsioon paranenud. „Sõdurid julgevad teha ettepanekuid ja anda väga sisulist tagasisidet – seda on kindlasti rohkem kui minu ajateenistuse ajal,“ ütles Kull.
Ü lem on heaolu teg ur, keda ajateenija üldjuhul valida ei saa. Ülem on see, kes on ajateenijale eeskuju k s ja teenä itaja k s. Ku l l näeb, et ülem saab ise ajateenija heaolu paremaks muuta. Tihtipea le k ipuvad ülemad oma ü k suse ebaõnnestumiste pärast kohe a l luva id süüd ista ma. See on vale käitumine. „Kõik ülemad peavad kog u aeg häst i ka rmi lt peeg lisse vaata ma,“ üt les Ku l l.
Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 10132 Tallinn tel 717 2415
Keeletoimetaja: Diina Kazakova Toimetajad: n-srs Irma Jäe n-srs Sten Markus Laht n-srs Aleksander Espenberg rms Erik Kurist
Fotograafid: n-srs Valner Väino rms Kaimar Tauri Tamm Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht
Peatoimetaja: rms Rauno Põld Küljendaja: rms Magnus Harjak
„Kui üksus ei saa oma ülesandega hakkama, on eelkõige selles süüdi ülem ise. Kui üksuse ülesanded on edukalt täidetud, siis on ka ülem oma tööga edukalt hakkama saanud.“ Lisaks eneseref leksioonile on abiks veel kontrollivaid meetmeid. Pärast suuremaid õppusi ja kursusi teeb Kull oma sõdurite seas mitmesuguseid tagasiside küsitlusi. „Tagasiside näitab, kas minu eneseref leksioon peab paika või mitte.“
Kõik ülemad peavad kogu aeg hästi karmilt peeglisse vaatama. Tulevik paistab helge
Herem tunnistab, et ei tea, millist mõju on koroonaviirus avaldanud eelmisele ja sellele aastale. Ent prognoosib, et tõus jätkub: „Me tahame jõuda sellega palju kõrgemale ja ootan samasugust kasvu ka õppekogunemisel osalejate arvu puhul.“ Kuna alles viimasel kahel aastal on hakatud kaitseväes otsuseid langetama uuringu tulemuste põhjal, on nüüd küsimustikus avaldatud ajateenijate arvamustel otsene mõju ajateenistuse kvaliteedile.
www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Esmaspäev, 10. mai 2021
UUDISED
Eesti sõdurid on liitlaste seas kõrgelt hinnatud kõikjal, kuhu teenistus neid viib
Veteranikuu läbi sinilillede
Küberväejuhatuse ajateenijad käisid verd annetamas
n-srs Irma Jäe
A
lates 2014. aastast korraldab Eesti vigastatud võitlejate ühing koostöös naiskodukaitsjatega igal kevadel aprillis sinilillekampaaniat, mis kutsub üles kandma sinilille rinnamärki kaitseväe ja kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste tunnustuseks. Veterane on meie seas üle 3000: nende pered ja kodud on kõikjal üle Eesti, neid võib leida tegutsemas väga erinevatel elu- ja huvialadel. Neid vapraid mehi ja naisi jääb alati ühendama missioonikogemus ja jätkuv tahe seista Eesti riigi ja rahva vabaduse eest. Riik ja meie liitlased on kaitseväe ja kaitseliidu veterane alati kõrgelt hinnanud, kuid neile on oluline ka lähedaste ja kolleegide, sõprade ja kogu rahva toetus. Veteranide sümboliks on sinilill, millega saab igaüks näidata, et väärtustame nende panust meie ühise julgeoleku heaks. Iga sinilillemärk, mille on valmistanud SA Hea Hoog vahendusel vaimsete ja psüühiliste erivajadustega inimesed üle Eesti, on unikaalne käsitöö. Kõikjal Eestis aitavad sinilillesõnumit ja -märke levitada ning annetusi koguda Naiskodukaitse vabatahtlikud.
Selle aasta kevadel kogutakse raha, et toetada veterane, nende lähedasi ning tervishoiu ja spordi valdkonda laiemalt. Sinilille sümboolika müügist saadav tulu aitab Narva haiglal soetada vajalikke seadmeid, MTÜ-l Peaasjad jätkata vaimse tervise edendamist, Viljandi linnal rajada välijõusaali ning Eesti invaspordi liidul arendada erivajadustega inimeste sporti.
Sinilille lugu Eesti veterani toetussümboli loomise idee sündis veteranide endi keskel veteranipoliitika väljatöötamise käigus 2012. aastal. Inspireerituna mooniõie kampaaniast ja Eesti Vabadussõja-aegsest laulust „Enne veel, kui kustub eha“, pakkusid veteranid toetussümboliks sinilille. Sinilill valiti veteranide toetussümboliks 2013. aasta kevadel toimunud avaliku ideekonkursi tulemusena. Võidutöö autori Heino Prunsvelti sõnul kasvas sinilille idee välja kaitseväe mütsimärgist, mille ta 1992. aastal kujundas. Sinilillejookse korraldatakse iga aasta veteranide toetamiseks üle Eesti ja välismaal. Kuna piirangute tõttu
Eesti kaitseväe kokard on rahvakogunemised keelatud, toimuvad Sinilillejooksud virtuaalselt ning traditsioonilist kontserti Veteranirock näeb ETV2 vahendusel.
Anname au! Eesti iseseisvus ei teki ega püsi iseenesest, vaid seda tuleb iga päev luua meie riigi kaitsevõimet ja rahvusvahelist koostööd arendades. Veteranid on rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Eesti vabaduse eest võidelnud sõdurid ja vigastatud sõjamehed, kes on auga ära teeninud kogu ühiskonna toetuse. Eesti on oma sõdureid saatnud 19 aasta jooksul paljudesse välisriikidesse.
Sinilillemärk Inimesed, kellelt oodatakse valmisolekut ennast ohverdada Eesti julgeoleku nimel, vajavad ennekõike Eesti ühiskonnalt kinnitust, et nende panus on hädavajalik, oodatud ja tunnustatud. Ühiskondlik toetus ja hoolimine aitab veteranidel ning nende lähikondsetel elada üle pingelisi ja intensiivseid aegu. „Me ei jäta kedagi lahinguväljale maha. Ei Afganistanis tule all ega hiljem kodus, kus raske haavata saamise järel õpivad noored mehed ja naised uuesti elama või ka lihtsalt lahingujärgse stressiga toime tulema. Lihtsalt ja lihtsat ei ole tegelikult sellistes lugudes midagi,“ ütles Toomas Hendrik Ilves.
Õppuse Kevadtorm meelespea n-ltn Janno Isat
P
eatselt algav õppus Kevadtorm võib teid viia ka väljapoole tavapäraseid harjutusväljasid. Tuleb meeles pidada, et nii nagu oma kodus, tuleb ka mujal käituda heaperemehelikult, viisakalt, enda järelt koristada ja kui olete jamaga hakkama saanud, siis ka vastutada! Samuti on oluline enda ohutuse tagamine. Õppuse alas liiguvad CIMIC (tsiviil-militaarkoostöö) märgisega
CIMIC märgisega auto õppusel Siil 2018
3
meeskonnad, kelle poole võite alati nõu saamiseks pöörduda või helistage CIMIC Kevadtormi infonumbrile 5301 2852. Ei ole olemas CIMIC-u kahju, on kaitseväe tekitatud kahju, ja igaüks meist, ka ajateenija, esindab kaitseväge! Me oleme oma enda kodumaal, meie oma inimeste keskel. Käitume parimal võimalikul viisil ja oleme eeskujuks oma kaaskodanikele!
Foto: Urmas Glase
Mõned lihtsad meeldetuletused: • Väljaspool meie harjutusväljasid on alade kasutamine lubatud ainult siis, kui selleks on maaomanik (olgu eraisik, RMK, vald vms) loa andnud! • Ära raiu puid maa omaniku loata ega kahjusta muul viisil loodust! • Ära toida ega katsu metsloomi ja linde ning pildista end koos nendega! • Ära jäta endast maha mingit prahti. Prügi matmine on keelatud! • Raudtee liipritest 2,5 m
on ohutsoon ja seal viibimine, nagu ka raudtee ületamine väljaspool ettenähtud kohti, on keelatud! • Teedel sõites jälgi seal kehtestatud massipiiranguid! • Veekogude vahetus läheduses ei tohi masinaid pesta! • Kui sa ei saa tekitatud kahjustust omal jõul likvideerida (näiteks labidaga rööbaste silumine), teavita olukorrast kohe oma ülemat!
Strateegilise kommunikatsiooni keskuse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskuse ajateenijad käisid 20. aprillil Ädala verekeskuses verd andmas. Vereannetus on kõige lihtsam viis päästa kellegi elu ning kõik ajateenijad, kelle tervis lubas, said enda panuse anda. Mõned sõdurid olid juba varem selle protseduuriga kokku puutunud. Need ajateenijad, kes esimest korda verd loovutasid, olid algul ärevuses, aga lõpuks olid kõik uhked ning õnnelikud. Arstide soovitusel hoiduti hiljem füüsilisest aktiivsusest ning tarbiti palju vett. Heateost valmis Sõdurilehe Youtube`i kanalile ka videolugu, kus kutsutakse üles kõiki ajateenijaid verd annetama. Videos on võimalik pikemalt näha seda, milliste protseduuridega vere annetamine algab, mis keskkonnas see toimub ja kuidas on võimalik anda enda panus. Verekeskuse kodulehel on olemas kõik nõuded ja soovitused potentsiaalsetele doonoritele.
Vabariigi president käis töövisiidil Afganistanis Afganistanis töövisiidil viibiv president Kersti Kaljulaid tänas Eesti kaitseväelasi teenistuse eest. Riigipea rõhutas kohtumisel, et Eesti osalemine Afganistani missioonil on muutnud Eesti liitlassuhted oluliselt tugevamaks ning Eesti turvalisemaks. Praegu Afganistanis viibivad Eesti kaitseväelased on viimane Eesti üksus, kes seal teenib. 20 aasta jooksul on panustatud sellesse, et Afganistan oleks parem ja ohutum riik kui varem. Afganistanis on Eesti kaitseväelased teeninud alates 2003. aastast.
Kaitseväe juhataja kohtus ametivennaga Šveitsis Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem kohtus Šveitsis oma sealse ametivenna kindralleitnant Thomas Süssliga, kes andis ülevaate Šveitsi konföderatsiooni relvajõudude tegevusest ning üheskoos arutati riikide kaitsevägede vahelisi koostöösuundi. Kindralleitnant Herem kommenteeris, et kunagi oli šveitslaste kaitsevägi meie reservväe rajamisel eeskujuks. Praegu on Eesti mõnes valdkonnas neist isegi eespool. Visiidi käigus sai kindralleitnant Herem ülevaate ka Šveitsi relvajõudude küberkaitsevõimest ning riigi mobilisatsioonisüsteemi ja ajateenistuse mudelitest.
4
Esmaspäev, 10. mai 2021
UUDISED Ajateenijad aitavad haiglates koroonaga võidelda Kaitsevägi saab korraga haiglatesse appi saata kuni 30 parameedikust ajateenijat
Märtsi lõpus saabusid haiglatesse appi parameedikukursuse läbinud ajateenijad, kes hakkavad tööle koroonapalatites ning erakorralise meditsiini osakonnas (EMO). n-srs Sten Markus Laht
P
arameedikud tulevad kohale erinevate rotatsioonidega pea kõikidest väeosadest. Uurime lähemalt praegu Ida-Tallinna keskhaiglas teenistusülesandeid täitvate parameedikute, nooremseersant Reelika Sinisalu ning nooremseersant Franz Lätte käest, millised on esimesed kogemused ning emotsioonid haiglas töötades. „Meile pakuti järelpraktika võimalust Ida-Tallinna keskhaiglas ja otsustasime selle vastu võtta,” rääkisid parameedikud puhkehetkedel staabi- ja sidepataljonis.
nüüd lõpetada. Nüüdseks olen sellest üle saanud ja paremini mõistnud, et surm on igapäevaelu üks osa. Enne oli see minu jaoks lihtsalt statistika, kuid olukorras sees olles muutub see kõik kiiresti palju reaalsemaks,” räägib Lätte. Vä ljaõppetsü k l i lõpus t u l i õppuritel läbida ka kaks vahetust k iirabibrigaadis. Kuidas tol laseid tööülesandeid praegustega võrrelda? „Kiirabis tegime kõige esmasemaid analüüse, nüüd tegeleme juba rohkem detailsemate proovidega. Vahel oli väljakutsete vahel aega ka puhata. Lisaks pidi kiirabis palju kiiremini tegutsema, kuna võis juhtuda, et patsient vajas kohe arstiabi. See-eest on haiglas töötades töökoormus ühtlasemalt jaotunud, kuid alati on palju teha,” räägib Sinisalu. „Ma lisaksin veel seda, et haiglapalatites on töökeskkond palju steriilsem, ruume koristata kse pidevalt. Kiirabibrigaadiga käisime inimeste kodudes, mis alati ei olnud kõige ideaalsemas korras,” ütleb Lätte.
Intensiivsed tööpäevad Vahetused haiglas on 12-tunnised ning koduväeosast on sinna umbes 15−20 minuti pik kune teekond. Olenevalt päevast töötatakse seal, kus parasjagu abikäsi vaja on − kas EMOs või koroonaosakonnas. Koroonaosakonnas tegutsedes tuleb selga panna nn „skafander”, mis on põhimõtteliselt üleni valge kaitseülikond. Lisaks kuuluvad komplekti kaitsemask, kaitseprillid, müts, visiir ja saapakatted. „Esimene päev oli hullumaja! 12 tunni vältel 10 tundi jalul olla on väga harjumatu. Pärast seda olid jalad ikka väga valusad. Ma pole vist kunagi varem niimoodi liikunud: ühel hetkel hoolitsed ühe haige eest ja järgmisel oled juba kiiruga teisel korrusel analüüse ära viimas,” räägib oma esimestest kogemustest Lätte. „Mina mäletan, et esimesed kolm päeva olin koroonaosakonnas. Seal sain esimest korda kaitseülikonnas töötada. See oli mul seljas olnud pool tundi, kui järsku hakkas nii palav, et pidin peaaegu ära minestama. Võtsin ülikonna kiiresti ära ja läksin välja värsket õhku hingama. Hiljem oli juba kergem selles töötada,” ütleb Sinisalu. Milliseid tööülesandeid täpsemalt parameedikud haiglas täidavad? „Põhimõtteliselt teeme kõike, mida vaja. Kuna me pole otseselt ei hooldajad ega abiõed, vaid ikkagi parameedikud, keda üldjuhul haiglates pole, siis meid kasutatakse kombineeritult kõikide väiksemate
Plaanid tulevikuks
N-srs Lätte ning n-srs Sinisalu küberväejuhatuse staabi- ja sidepataljoni sidekooli ees 16. aprillil ülesannete täitmisel. Tihti võtame haigelt verd, paigaldame kanüüli ja teeme EKG (elektrokardiogramm) analüüse,” räägib Lätte. „Meid võetakse justkui abiõdesid, kuigi nad on juba õdedeks õppivad inimesed, kes on vähemalt kaks aastat koolis käinud. Hoolimata sellest, et meie sõjaparameediku õpe kestis vaid kaks ja pool kuud, saame ikkagi enda ülesannetega professionaalidega võrdväärselt hakkama,” lisab Sinisalu.
Viimasel aja l on pingelise perioodi tõttu haiglates hakatud aina enam tähelepanu pöörama haiglatöötajate vaimsele tervisele. Kuidas on meie loo tegelased mentaalselt raskes keskkonnas töötamisega hakkama saanud? „Ma mäletan eriti hästi seda, et esimesed kaks tööpäeva olid meil mõlemal järjest. Pärast teist päeva olime täiesti surmväsinud, ei jaksanud ei kippu ega kõppu teha, ei tahtnud
Foto: n-srs Sten Markus Laht
suhelda. Mõnel päeval on aga tuju palju rõõmsam ja räägin hea meelega, kui midagi uut õppisin või kui midagi positiivset juhtus,” kirjeldab Sinisalu. „Üks konkreetne juhtum, mis mind kõige rohkem mõjutas, leidis aset teisel praktikapäeval, kui meie osakonnas suri esimene koroonapatsient. Proovisin teda elustada, kuid lõpuks seda pealt vaadanud arst ütles, et enam ei ole mõtet, võid
Kas haiglas praktikal olles on tekkinud ambitsioone tulevikus tsiviilmaailmas meditsiinivaldkonnas edasi töötada? „Jah, kusjuures olen isegi mõelnud, et peaks arstiameti üles võtma. Mu vanaisa oli kirurg ja tema kaudu olen kuidagi selle pisiku saanud. Kogu meditsiin tundub mulle väga huvitav ning olen üldse kaitseväes parameedikuna pa lju enda kohta teada saanud,” räägib Lätte. „Mu l oli päris pi ka lt mõte minna õendust õppima Tartusse ning võib-olla jäädagi tegev väelaseks. Aga praegu ei oska veel midagi kindlat öelda. Elame, näeme, mis tulevik toob, ” ütleb Sinisalu. Lõpetuseks annavad intervjueeritavad tulevaste kutsete parameedikutele mõned soovitused. „Julgege küsida ja julgege ka eksida. Olge initsiatiivikad, sest keegi ei jää haiglas ega kiirabis teie järele ootama ega teile käske andma,” ütlevad sõdurid kui ühest suust.
5
Esmaspäev, 10. mai 2021
REPORTAAZ
Söö nagu sõdur, planeeri nagu kaitsevägi Toiduvarude kalkuleerimine ja tagamine
Kompostimine ja biogaas Toidu- ja sööklajäätmete teke
Eesti tootjad – piima-, leiva- ja kartulivarud Hankimine ja tootjad
Säästlik toidu ettevalmistamine / ettevalmistatud toidutoorme kasutamine
Täpne toidukoguste kalkuleerimine
Toidutoorme maksimaalne kasutus ja allesjäänud toidu korduvkasutus
Allesjäänud ja säiliva toidu kasutamine järgmistel toidukordadel
Toiduarvestus ja registreerimine
Menüü korrigeerimine, ebapopulaarsete toitude vähendamine
Menüüd ja buffet- süsteem
Sööjaks tuleb registreerida 2 päeva varem
Buffet- süsteem võimaldab valida endale sobilik portsjon
Mõtleme toiduraiskamise peale Kaitseväes peab olema toitlustamine keskkonnasõbralik. Sellele aitavad kaasa hästi läbi mõeldud plaan, kavalad logistilised lahendused ja roheliselt mõtlemine. Toiduraiskamise vältimine on tähtis teema, millele peavad mõtlema kõik pooled. rms Rauno Põld
T
uhandete inimeste toitlustamine on logistiliselt päris k e e r u l i ne e t t e võt m i ne . Peab meeles pidama, et toit oleks mitmekesine, maitsev ja meeldiv ajateenijale. Varieeruv menüü, sõdurite lemmikroad ja magusad vahepalad on kindlasti tõstnud aastate jooksul kaitseväe toitude mainet. Kui vanasti võis olla hirm halva toidu ees, siis aastaks 2021 on olukord muutunud. Toit on käes ja kõht on täis – nüüd on tegelikult küsimus selles, et mis saab edasi? Kuidas me hoiame toidukäitlemist jätkusuutlikuna ning piirame toiduraiskamist?
Rohetiiger Igal aastal tekib Euroopa Liidus hinnanguliselt ligikaudu 100 miljonit tonni toidujäätmeid. Peale otsese ressursside raiskamise ja negatiivse keskkonnamõju tekitamise kaasnevad toidu raiskamisega ka märkimisväärsed kulud. Siin võib appi tulla Rohetiigri selle aasta projekt,
kus osalevad riigi kaitseinvesteeringute keskus ja kaitseväe toitlustus. Rohetiiger on koostööplatvorm, mille eesmärk on suurendada keskkonnateadlikkust ja panna alus tasakaalus majandusele. Rohetiiger koondab sektorite vahelist ühiskondlikku tellimust, et saavutada tasakaalus majandus. Selleks kogutakse ja katsetatakse keskkonnasõbralikke praktikaid igas sektoris. Taastava ja tasakaalus majanduse idee on korraldada majandus ümber nii: vähendada taastumatute ressursside kasutust, suunata enam ressursse taaskasutusse ning püüda võimalikult palju taastada looduslikke ressursse.
Ajateenija mõtteid Seepärast on vaja mõelda toiduraiskamisele eriti kaitseväes, kus kolm korda päevas pakutakse toitu tuhandetele inimestele. Esimesena saab oma osa rohelisse keskkonda anda ajateenija ise, kes valib oma toidukogused sööklas.
Strateegilise kommunikatsiooni keskuse esindusmees reamees Mihkel Gering tõdeb, et ise toidukoguseid tõstmise ajal ei jälgi, vaid lähtub pigem tühjast kõhust. Ta kiidab praegu toimivat süsteemi, kus ajateenija tõstab endale ise toitu. Tõsi, see võib suurendada toidu raiskamist, kuid ajateenija saab teadlikult ise tehes selle otsuse.
Toiduvarude kalkuleerimine Reamees Geringu väeossa jõuab toit kaugemalt, seega nendib, et kuigi toit võib ju olla maitsev, siis päeva lõpuks on see ikkagi pikalt seisnud ja taaskasutada seda pigem ei saa. Ta innustab teisigi ajateenijaid toidukordadest kinni pidama ja portsjoneid valima hoolikalt. Üks pooltest on tõesti ajateenija, kuid tuleb vaadata suuremat pilti. Rohetiigri initsiatiivil töötavad kõik osalised selle nimel, et vähendada toiduraiskamist. Mida teevad kaitsevägi ja riigi kaitseinvesteeringute keskus, et säästa loodust?
Toiduvarude kalkuleerimine on oluline seetõttu, et söökla külastajate kõht oleks täis ning igale sööjale jätkuks õige kogus toitu. Olgugi see kindel grammide arv riisi või tüki järgi kohukesi. Lisaks sellele aitab õige kogus vähendada toidu ülejääki. Keskkonnahoiu poolest eelistatakse pigem kodumaiseid tooteid, nagu igapäevane piim, lihatooted, sai ja leib. Söögile õigeaegne ja korrektne registreerimine aitab adekvaatselt hinnata päevaseid toidumahte, eelkõige just ajateenijatest sööjate arvu ja planeeritavaid portsjonite suuruseid.
Söögile registreerimine Täpsed portsjonid nõuavad ka ajateenijate kohaletulekut toidule – nii vähendatakse toidu äraviskamist. Õigesti tuleks hinnata ka kogust, mida taldrikule tõstetakse. (Näljasel) esmapilgul võib toit näha välja nii ahvatlev, et tõstetakse seda suurtes kogustes. Mõistlikult olukorda hinnates väldib ajateenija seda, et toit lõpetab prügis.
Toidu- ja sööklajäätmed antakse linnakutest üle jäätmekäitlejale, kes suunab jäätmed kompostimisele. Tapa linnaku söök las on kasutusel Eestis ainulaadne toidujäätmete kogumise mahuti, kus biojäätmed koos veega on toormeks biogaasi tootmisele.
Toidu- ja sööklajäätmed Selliselt läks 2019. aastal 184 tonni ja 2020. aastal 1105 tonni biojäätmeid Tapa linnakust biogaasiks. Viimane on ka biojäätmete käitlemisel parim võimalik praktika – kõige efektiivsem jäätmete kasutus. Kokkuvõtlikult saame öelda, et 100% meie biojäätmetest on leidnud tee ringlusesse. Kuigi tehakse palju tööd selle nimel, et toitu ei jääks üle, siis suurimat rolli selles protsessis mängib ajateenija. Tule linnakusse sööma, vali oma portsjon mõistlikult ja väldi toidu äraviskamist – nii saab kindlustada, et ka järgmised ajateenijad saavad nautida mitmekülgseid ja kodumaiseid roogasid.
6
Esmaspäev, 10. mai 2021
KOGEMUS
Esimene ESTCOY rotatsioon kestis pool aastat
Kolmekordse Afganistani veteraniga missioonikogemusest Veteranikuu valguses rääkis Sõdurileht Kaupo Kattaiga, kes on kolm korda missioonidel käinud. Kõik Kaupo missioonid olid Afganistanis, seal teenis ta ESTCOY-7, ESTCOY-10 ja ESTCOY-14 koosseisus. n-srs Sten Markus Laht & rms Erik Kurist
K
aupo kaitseväeteenistus algas juba 2007. aastal Kuperjanovi jalaväepataljonis, kui ta astus kaheksaks kuuks ajateenistusse. „Kuna 2007. aastal polnud majanduskriis veel alanud, tehti katse ning võeti ajateenistusest Scoutspataljoni sõdureid juurde. Kokku oli meid umbes ühe rühma jagu mehi,” kirjeldas veteran oma kaitseväekarjääri algust.
Kuperjanovist otse missioonile „Scoutspataljoni tõmbaski mind võimalus minna missioonile. Seal sain ka kohe tegevväelaseks jääda. Pärast ajateenistust oli väike puhkus ning siis algas otsemaid missioonieelne väljaõpe,” mäletas Kaupo Kattai, kelle esimene missioon oli 2008. aasta novembris. 17. novembril võttis ESTCOY-7 üle eelmise Eesti jalaväekompanii valitsusala LõunaAfganistani Helmandi provintsis. „Missioonieelne väljaõpe valmistab sind mingil määral ette: näidatakse pi lte ja v ideoid eel nevatest missioonidest ja varem missioonil käinud jagavad enda kogemusi.
Üksuse meeskonnavaim aitas rahulikuks jääda. Lõppude lõpuks sain ma muidugi alles sinna jõudes aru, kuhu ma sattunud olen, samas minu jaoks see hirmus ei olnud. Kuna eelnev väljaõpe oli niivõrd intensiivne, siis teadsin, et saan oma jaokaaslaseid usaldada. Üksuse meeskonnavaim aitas meil rahulikuks jääda,” kirjeldas veteran oma muljeid, kui esimest korda Afganistani jõudis.
Lõunarindel muutustega Järgmine kord läks Kattai Afganistani aasta hiljem, koos ESTCOY-10 jalaväekompaniiga. Juba esimese teenistuskuu jooksul tegi kompanii kahjutuks kaheksa isevalmistatud lõhkekeha ning avastas ühe peidiku, kus hoiti isevalmistatud lõhkekehade tegemiseks vajaminevat materjali. „Kõik kolm missiooni olid väga erinevad. ESTCOY-7 ajal oli üldine taktika hästi robustne. Lihtne oli kaugtuld ja teisi lahinguteenindusega seotud asju tellida, järgmistel missioonidel oli see kõik teistmoodi.
Estcoy-10 sõdurid Afganistanis FOB Sarinis vabal ajal kaardimängu nautimas mai 2010 Tä htsa k s muutus k ir urg i line täpsus ning hakkasime ka palju rohkem koostööd tegema kohalike elanikega. Puutusime nendega aina rohkem kokku ning aitasime neid ka olmeliste probleemidega, näiteks kui neil oli vett vaja, hankisime seda neile,” kommenteeris Kattai missioonide olemuse muutumist aastate vältel. „ESTCOY-7 ajal elasime camp’is ning käisime sealt operatsioonidel. Käisime umbes nädala kaupa sealt väljas vastast otsimas. ESTCOY-10 ja ESTCOY-14 ajal muutus majutus palju tsiviliseeritumaks, elasime kohalikes compound’ides. Seal olid konditsioneer ja ka püsti pandud telgid. Olime kohalikele üsna lähedal – nende keskkonnas. ESTCOY-7 ajal käisime vaid lühikesel ajaperioodil väljas ja nii aktiivselt kohalikega kokku ei puutunud.” Päevad missioonipiirkonnas olid üpris erinevad, peamiselt sai rutiini tekitada patrullide ja muu missiooni seisukohast olulise tegevusega. Vaba
aega sai planeerida jooksvalt, kuid häire korral tuli tegutseda otsustavalt ja kiiresti. „Alati pidi valmis olema. Oli selliseid situatsioone küll, kus meid rünnati ja mina olin samal ajal lühikestes pükstes. Panin kiiresti kiivri pähe ja kuulivesti selga ning jooksin positsioonile.” Sõjast ja tulistamisest ei puhanud mehed ka teenistusülesannete välisel ajal. „Tulime patrulli, tegime selle edukalt ära, naasime tagasi camp’i, panime LANi püsti ja hakkasime Call of Dutyt mängima. Tol ajal sai selle üle palju naerda,” meenutas Kattai.
Naasime tagasi camp’i ja hakkasime Call of Dutyt mängima. „Kõige raskem oli ilmselt harjuda kliimaga,” meenutab Kattai Afganistanis valitsenud kuumust. „Kui päeval oli veel seal üle 40 kraadi
Foto: Kaupo Kattai
sooja ja ööseks langes temperatuur 25 kraadi peale, siis tundus tegelikult palju külmemana. Vahel pidime isegi selleks ajaks talvejope selga panema.”
Kuldsete kätega veteran Kui ESTCOY-14 lõppes, otsustas Kattai naasta tsiv iilellu. Kui kergelt selline üleminek põlisel kaitseväelasel läks? „Eks alguses oli kindlasti keeruline hakkama saada. Esiteks olen täheldanud, et kaitseväes on pidev asutusesisene koordineerimine üksteisega – kõik vajalikud inimesed teavad, kus me oleme, mida me teeme, milline on meie eesmärk jne. Tsiviilmaailmas pole inimesed sellega harjunud, kõik ajavad pigem omi asju, omavahel ei suhelda ja sellest juba tekivad probleemid. Mul oli sellega veidi keeruline harjuda. Teine asi on see, et vahel ei saa tsiviilinimesed aru, et kui mõni töö on vaja ära teha, siis see on vaja ära teha. Vahet pole, kas kell on viis hommikul või sajab paduvihma,” räägib Kattai.
Praegu tegeleb Kaupo oma ettevõtte loomisega. „Olen hobikorras tegelenud aastaid kullassepana. Seetõttu soovin rajada ettevõtte, mis tegeleb väärismetallist ehete tootmisega. Mul on selles vallas veel suhteliselt vähe kogemusi, kuid kaitseväes treenitud järjepidevus ja mitte allaandmine on mind selles valdkonnas hästi edasi viinud. Minul kui veteranil teeb see südame soojaks ja toob naeratuse näole, kui ma näen inimesi kandmas sinilille sümboolikat.“ Kui Kattai viimasest sõjalisest operatsioonist on möödunud pea 10 aastat, on tema jaoks nüüd erilise tähtsusega veteranide panuse meelespidamine. „On mehi, kes on missioonidel panustanud rohkem kui keskmine sõdur. Oluline on, et me langenuid mälestaks ning haavata saanuid aidataks. Minul kui veteranil teeb see südame soojaks ja toob naeratuse näole, kui ma näen inimesi kandmas sinilille sümboolikat. See näitab, et inimesed ikka hoolivad.“
Esmaspäev, 10. mai 2021
REPORTAAZ
7
NATONIA veebiversiooni saab mängida natonia.ee
Kadetid Koigi lennuväljal peatselt pilvepiiri katsumas
Foto: kaitsevägi
Kadettide iseolemisest
Foto Leedu naiskadeti võõrustamisest ning tema siinviibimisele järgnenud Leedu kaitseväe akadeemia tutvustusest
Foto: kaitsevägi
srs Markus Rosin
K
adettveebel Markus Rosin tutvustab kaitseväe akadeemia tudengielu. Kadetikogu kui kaitseväe akadeemia üliõpilaskonda on paslik näha nii üliõpilasesinduse kui ka -korporatsiooni kaudu, sest meis on osa vääriline mõlemast – oma sümbolid, traditsioonid, kogukond, ruumid ning võrdlemisi vabad käed mistahes vingete sündmuste korraldamiseks. Peame oluliseks kokkuhoidva kogukonna loomist ja ühtsustunde saavutamist, mille tõttu on Kadetikogu üks põhiline roll ja ülesanne luua täiendavad ja vabamad
võimalused teineteisega tutvumiseks. Just tänu kogukondlikule panusele tunneme esimesest päevast, et nii kursusekaaslased kui ka õppejõud on meile toetavateks kolleegideks, kellega muu hulgas eraelus sõpradeks saada ning kellega pärast kooli lõpetamist kõrvalväeosades teenides sõjalist riigikaitset edendada. Mis on need põnevad sündmused ja teod, mis meid tudengitena vabast ajast alati kokku toovad? Rääkides lähemalt siinse huvitegevuse korraldamisest, siis eriti menukad on olnud meie kadettidele mõeldud täiendkoolitused, mille tulemusel
oleme näiteks jätkuvalt hea silma ja kõrvaga protokolli ja etiketi vallas, osates muu hulgas haridusmessidel ohvitseriks õppimise vastu huvi äratada ning jäädes edaspidi positiivselt silma ka tantsuplatsil. Väärtustades kadetikogu traditsioone, korraldasime möödunud sügisel näiteks noorima õppeaasta kadettide Tartu tudengiellu kaasamise, mitu tulist e-spordi võistlust ning põnevat sarja-, filmi- ja mälumänguõhtut – ootame nende järjekordset toimumist juba pikisilmi! Uue sündmusena toimus meeleolukas militaarvarustuse oksjon, mis võimaldas ves-
tide ja paunade soetamist vahelduseks hoopis maja sees korraldada. Tõttöelda pole meie fantaasia ega võimete laeks olnud isegi pilvepiir, sest meil on juba mitmendat korda käia südasuvel koos kursusekaaslaste ja õppejõududega enne enese mugavustsooni piire laiendamas ning ühtlasi eluaegseid unistusi täitmas. Kõige eelneva kõrval pole saladus, et ootame siia kokkuhoidvasse kadetiperre üha uusi ja suure teotahtega noori, kes on valmis võtma vastutust ning haarama liidrina ohjad ka stressirohketel hetkedel. Kui ka sina,
kes sa loed neid ridu ajateenistuses, oled mõelnud kaitseväe akadeemias õppimise peale, siis räägi sellest oma tegevväelasest rühmaülemaga − küsi nõu ja tagasisidet muu hulgas oma ajateenistuses väljendunud isikuomaduste kohta. Kui ajateenistus on aga veel ees, siis hoia ennast kursis meie sotsiaalmeedias toimuvaga, koroonakriisi alanedes tule saa osa meie lahtiste uste päevast või leia oma tuttavate tuttavate seast üks tore kadett, kes sulle siinsest elust-olust täpsemalt räägiks. Nii saad vahetult küsida just seda, mille kohta enim teada soovid!
Eesti koolist NATO peakorterisse rms Erik Kurist
A
astal 2014 valmis Eestis NATO-teemaline lauamäng, mis on nüüdseks jõudnud tänu veebiversioonile üle 2 miljoni inimeseni. Tänaseks on NATO peakorteri ja meie erinevate ministeeriumite toetatud projekt aga osa millestki palju suuremast – avalikud suhted koguvad julgeolekus aina rohkem tähtsust. Seitse aastat tagasi korraldas Eesti NATO ühing loomekonkursi „NATO mäng“, mille abil sooviti leida meeltlahutav viis omandada NATO-teemalisi teadmisi. Konkursi võitis Pärnu Sütevaka gümnaasiumi õpilastest ja Joonas Mengelist, kooli vilistlasest-juhendajast koosnev meeskond, kes mõtles välja NATONIA lauamängu.
Rahvusvahelise populaarsuse kogumine Sõdurileht rääkis NATONIA loomisest ka Eesti NATO ühingu juhatuse esimehe ja NATO ühingute katuseorganisatsiooni Atlantic Treaty Association (ATA) asepresidendi Krista Mulenokiga: „Mul ei lähe elu lõpuni meelest,
NATONIA rahvusvaheline populaarsus 2020. aasta meistrivõistluste ajal kuidas me käisime Eesti kaitseministeeriumis ja NATO peakorteris mängu esitlemas. Oli tegemist väga pingelise ajaga, kuna samal perioodil toimus Krimmi annekteerimine. Hoolimata keerulisest ja kiirest perioodist leidsid hindajad aega NATONIA läbi mängida ning kiitsid Eesti õpilaste loomingut.“ 2015. aastal sai NATONIA mängust meie koolides riigikaitseõpetuse õppematerjal. NATONIA on tõlgitud eesti, inglise, vene ja saksa keelde. „Saksakeelne versioon mängust on kõige
Eesti NATO Ühing
värskem, ka NATONIA veebiversioon valmis koostöös Eesti haridus- ja teadusministeeriumi, Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna ja NATO peakorteriga. „Tegime ettepaneku ka Prantsusmaa suursaatkonnale, et järgmisena mäng prantsuse keelde tõlkida,“ nentis ühingu esindaja. Nüüdseks on tänu tõlgetele eri keeltesse NATONIA jõudnud 80 riiki ja üle 2 miljoni inimeseni. NATO 70. aastapäeva puhul korraldati mängu veebiversioonis ülemaailmsed meistrivõistlused, mille võitja
sai auhinnaks reisi Belgiasse, NATO peakorterisse. „Kõige edukamate seas oli seis väga tasavägine, võitja selgus alles viimase 10 minuti jooksul,“ kirjeldas 2019. aastal toimunud esimesi võistlusi Krista Mulenok. Ülemaailmsed võistlused proovitakse korraldada ka sellel aastal, kinkides võitjale reisi Belgiasse, NATO peakorterisse, kui olukord koroonaviirusega seda lubab. Võistluste väljakuulutamise kohta saab infot NATONIA Instagrami (@natoniagame) ja Facebooki lehelt (NatoniaGame). Praeguseks on mäng populaarne ka eri liikmesriikide vägedes, näiteks on plaanis NATONIA integreerida Kreeka sõjaväeakadeemia õppekavasse.
Mõjutustest hoolimata mõistuse juures Avalikkusele suunatud projektid on ka üldisemalt julgeolekus aina päevakohasemaks muutumas. Kuigi meediat on juba läbi ajaloo selle tarbijate mõjutamiseks kasutatud, on sotsiaalmeedia tekitanud palju uusi võimalusi, kuidas soovitud sihtgruppideni veel tõhusa-
malt jõuda. NATONIA projekti alustanud Eesti NATO ühing harib endist viisi inimesi nendel teemadel. Näiteks on ühing ellu toonud projekti „Tõesõna“, mis keskendubki teabe levitamisele infosõdade kohta ning nende ajaloo ja seotud taktikate äraseletamisele. „Kriitiline on aru saada, kui professionaalsel tasemel see mõjutamine toimub. Tegemist ei ole mitte suvaliste postitustega, vaid sügavalt läbimõeldud ja strateegilise tegevusega,“ lisas Mulenok, arutledes, kuidas hoolimata paratamatust mõjutamisest objektiivseks jääda. Juhatuse esimees kutsus üles kõiki huvitundjaid oma osa andma: „Kui on huvi sellistel teemadel ka ise midagi ette võtta, võib astuda Eesti NATO ühingu liikmeks. Praeguste liikmete seas on näiteks ekspresident Toomas Hendrik Ilves, eelmine kaitseminister Jüri Luik ning ka kaitseväelasi ja isegi kooliõpilasi. Ühing annab riigikaitse huvilistele võimaluse kokku puutuda oma ala ekspertidega ning osaleda liikmetele mõeldud üritustel, kus on esinenud ka näiteks kaitseväe juhataja ja kaitseminister.“
8
Esmaspäev, 10. mai 2021
NAER JÄTTA! rms Keegi seiklused Käimas on teenistuse päris mitmes kuu ja metsalaagreid on olnud juba omajagu. Päevad on pikad ja päike kütab korralikult. Öösiti võiks siis nagu puhata, aga keegi peab vastutama ka selle eest, et vastane laagrisse ei satuks. Ja jälle olin mina see öine jalutaja.. oeh need on need väikese üksuse võlud ja valud. Tuldi siis kell 02.00 ja aeti mind ülesse, mina ajasin paarilise üles ja nii me läksimegi sinna välja külma kätte.. pime ja niiske, nagu alati. Tekkis mõte, et miks me seda peame tegema kui nii kui nii kunagi midagi ei juhtu? Aga noh.. sada meetrit kõnnitud ja midagi kahtlaste me ju märkasime. Tegi korra seest päris kõhedaks, aga võtsime asja rahulikult. Kergenduseks oli see lihtsalt põit kergendav ajateenija.. Olime juba pea pool tundi tiirutanud seal laagriala ümber
OSATÄHT AUASTE (KÕNEK.)
RIVIHARJUTUS
ja kõik oli vaikne. Eelmistel öödel pole samuti väga midagi toimunud. Ühel hetkel saame aru, et keegi liigub meie selja taga ja olukord läks ärevaks.. need ei olnud omad jõud. Järgnev tegevus jäi mulle pisut segaseks, sest pinge oli laes ja ma ei suutnud midagi teha. Õnneks minu lahingpaariline võttis ohjad enda kätte ja tegutses. „SEIS, KES TE OLETE JA MIDA TE SIIT TAHATE?“ Tundmatud isikud ei peatunud, laadisime relvad ja olime valmis hoiatuslasku tegema. Tunnussõna nad ei teadnud ja hakkasid meie suunas jooksma. Relvad läksid kasutusse ja kogu laager oli häires… See öö jäi mulle hästi meelde, nimelt lisaks sellele öisele häirele saime oma lahingpaarilisega kiita, kuna varasem pole meil veel selliseid situatsioone olnud. Laagri juhtkond ei olnud planeerinud mingisugust häiret, aga mingi vale üksus jalutas lihtsalt meie alale sisse. Päevi hiljem tuli välja, et need
MEHENIMI
AUASTE
JÕE ALAM...
PRANTSUSE VAIMULIK
ELU-
...ÜTLEV KÄÄNE
KOHIKULT ...MÕTE (ÄKKI PÄHE TULNUD MÕTE)
vastased olid lihtsalt ära eksinud. Öösel tegid väikse unepausi ja hakkasid siis täiesti vales suunas liikuma, nii nad meie laagrisse jõudsid. Hiljem
NOOT
JALATSID
SUU OSA
HÕLLANDUS
KUNST
MÄHISETOESTIK
KLOUN, PAJATS AMEERIKA NAARITS
RUTTU! ...LOTO (LOTERII) TEE LAHTI! TÖÖRIIST ILMAKAAR PIDULIK ÜRITUS
EHISEGA ÕLAK JÄRJEST. TÄHED LIIM ...MAST (PURJEKA TAGAMAST) TERAVILI SPORDIVAHEND ...RIPIK SIRGJOONELISELT
LOOSIME AUHINDU!
Et võita müts ja akupank, käitu järgmiselt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita.
Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes.
Vastus: SÕJASADAM
Eelmise numbri ristsõna vastus oli „leegionär”t. Võitjaks osutus Tony Privits suurtükiväepataljonist.
olid nad oma ülemate käest pisut pragada saanud, sest nende laager oli ikka korralikult eemal olnud. Mida kõike unetus ei põhjustaks, suunataju kaob
ära ja mõttetegevus ei ole enam selline nagu siis kui sa oled korralikult saanud välja puhata. Oli ärev öö, aga õnneks läks ju kõik hästi.