Sõdurileht 27-09-2016 by Sõdurileht

lk 4

lk 6

lk 7

„Vabade meeste“ võtetel

ameerika sõdurid meie SBK-l

Ellujäämisõpe ii: vesi

SÕDURILEHT TEISIPÄEV, 27. SEPTEMBER 2016

ISSN 1736-3411

PEADPÖÖRITAV PÕGENEMINE

veealusesest kopterist HaNNES iVaSK

Ühel vihmasel septembrilõunal sukeldusid Eesti õhuväe kopteripiloodid koos kokpitiga revali merekooli basseini matkimaks kopteri hädamaandumist vette ning piloodi „uputamist“ merre.

Harjutuse käigus pidid Eesti õhuväe piloodid ennast veealusest vrakist vabastama ning pinnale tõusma. Samuti harjutasid nad hingamisaparaadi, päästevesti ja päästeparve kasutamist. Lennuvahendit kujutav metallkarp uputati nii püstises kui ka kummuliasendis. Harjutuse raskemas variandis osutus lenduritele tõeliseks katsumuseks eemaldada basseinisügavustes hõljuvalt kopterilt ka aknad, olles ise samal ajal, sarnaselt uinuva nahkhiirega, püstiasendis. Erivarustuse tehnik, vanemveebel Janek Tauram: „Igal

õhusõidukil, mis lendab üle vee, võib juhtuda mootoririke. Maa peale pidama jäämise asemel on ainus variant vette langeda.“ Sellisel juhul võib hukkuda kopterisse lõksu jäädes, maha jahtudes, uppudes ja veel kümnel viisil. Kui drillida ennetavalt läbi need eriolukorrad kontrollitud tingimustes, hakkavad piloodid alateadlikult õigeid otsuseid langetama ja korrektselt tegutsema. „See annab neile suure võimaluse pääseda.“ „Kaitseväe lendurite nõutava kvalifikatsiooni hulka kuuluvad ka oskused vee alla sattunud lennu-

vahendist välja pääseda, pinnale tõusta ning päästevahendeid kasutada,“ ütles lennubaasi ülem kolonelleitnant Ülar Lõhmus.

„maa peale pidama jäämise asemel on ainus variant vette langeda“ Alates aastast 2004 on Eesti, Läti ja Leedu ühiselt merel igal suvel taolisi harjutusi läbi viinud. Nüüd on Ämari lennubaasi tuletõrje- ja päästeteenistus koos Revali merekooliga loonud või-

maluse selliseid õppusi korraldada aasta läbi, väga realistlikes oludes, basseinis. „Näiteks on võimalik siin soovi korral erineva võimsusega tormi tõsta.“ Lähtudes vanasõnast: „Harjutamine teeb meistriks“, oli üritus suurepärane võimalus taas end arendada. Olgugi, et piloodid astusid õppuse käigus järjekordse sammu meistristaatuse poole, oli sündmus eelkõige mõeldud demonstratsioonina näitamaks merepäästeõppuste läbiviimise võimalusi sisetingimustes, mida tulid uudistama ka Läti ja Leedu õhuvägede esindajad.

Sõdurileht 27. september 2016 JUHTKiri

2. jalaväebrigaadi tagalapataljon sai uue lipu

Vaba aeg taotleb tasakaalu JULiUS air KULL

Nutimaailma võidukäik on meie ühiskonna suur saavutus. Kuid tehnoloogia arenguga kaasneb ka sõltuvus. Nutiseadmed on kujunenud lausa liiga mugavaks. Mäletan oma jalaväepäevadest Kuperjanovis, kuidas kõik ühe magala mehed istusid nutifoniasendis oma voodite ees. Meenusid mälestused, mis olid kirjutatud aastaid tagasi – ajateenijatest said mõne kuu jooksul vennad, kes võisid üksteisega kõigest rääkida. Jah, ka meie rääkisime omajagu ja igasugu teemadel, kuid proportsionaalselt väga suur aeg kulus pöialde treenimiseks, pilk ekraanile naelutatud. Nutitelefon võiks parandada inimestevahelist kommunikatsiooni, mitte seda pärssida. Sõbrad, kes läksid reservi enne nutiseadmete triumfi, möönavad, et just ajateenistuses said nad külge lugemispisiku. Raamatud pakuvad põgenemist ja vaheldust sõdurielust, lisaks on lugemine hariv. Praegu on aga kirjandushuvi kaitseväes selgelt hääbumas. Veel üks võimalus on vaadata filme. Selles Sõdurilehes on mitu head soovitust, mille põhjal korraldada kamraadidega kinoõhtu. Väeosades on DVDmängijad olemas, hankige filmid ja tehke ära! Kas nutiseadmed on nii negatiivse mõjuga, et nad peaks ära keelama? Kindlasti mitte. Kaitsevägi ei ole riik riigis, ta peab ühiskonnaga kaasas käima ja väljaõppevälisel ajal võiksid taolised mugavused olla ajateenijatele lubatud. Kuid kui sul vajalik telefonis tehtud, loe läbi ka mõni raamat. Leia aega ka vestluseks oma kaasvõitlejatega. Sellist mõistlikkust ei saa kodukorraga peale sundida, iga ajateenija peab leidma selle tasakaalu iseendas.

Ära unusta meie kajastusi jälgida ka Facebookis ja Sõdurilehe Youtube’i kanalil!

Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

sõdurileht TEaViTUSKESKUS

Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179

Brigaadikindral Sirel ja major Tameri lipu kinkimistseremoonial.

Tagalapataljon, mis loodi 2. jalaväebrigaadi koosseisu 1. augustil 2014, sai endale sellel nädalal uue lipu. Võru maavalitsuse poolt kingitud tseremoniaalne lipp valmis sellel aastal ja kasutab sama ajaloolist embleemi ja sümboolikat.

dmiTri pOpOV

Foto: Juhan Soone

Tseremoonial osalesid 2. jala väebrigaadi ja Kuperjanovi jalaväepataljoni liputoimkonnad ning tagalapataljoni isikkoosseis. Lisaks brigaadikindral Sirelile lõid kaitseväe noorima üksuse lipu vardasse naela Võru maavalitsuse esindaja Britt Vahter, 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo, tagalapataljoni ülem

SBK parimad

Õhuväelased kontrollisid teadmisi reservõppekogunemisel dmiTri pOpOV

Lahingu pidamise aluste, rännakuks valmistumise ja selle käigus tegutsemisega peab väljaõpetatud sõdur ehk reservväelane olema kursis terve reservis olemise aja jooksul. Äsja lõppes Ämari territooriumil õhuväe reservväelaste kahenädalane reservõppekogunemine, millest võtsid osa ligi 70 sõdurit. Reservõppekogunemisel tuletati meelde nii üksikvõitleja oskusi kui ka harjutati tegutsemist kuni kompaniisuuruse allüksuse koosseisus. Harjutamine kulmineerus varitsusega, kus tuld anti vanade angaaride katustelt «Kõik osalejad on näidanud ennast võitlejatena, kelle peale võib keerulistel aegadel loota,» ütles lennubaasi ülem kolonelleitnant Ülar Lõhmus. „Ka õppekogunemise läbi viinud õhuväe ohvitseride ja allohvitseride üle saab uhke olla. Ligi kaks nädalat kestnud õppekogunemine viidi läbi

peatoimetaja: n-srs Julius Air Kull Küljendajad: n-srs Juhan Soone n-srs Aivar Knuut Operaatorid: rms Oliver Remma n-srs Vladislav Musakko

professionaalsel tasemel,“lisas Lõhmus Õppuse käigus harjutati sõjaajaüksuste tegevusi: varitsust, luuret, vaatluspositsioonide hõivamist, kaardi lugemist ehk topograafiat, kaitse-, ründe- ja viivituslahingut. Samasugune reservõppekogunemine viidi õhuväelastele läbi viis aastat tagasi ja nüüd tehti tol korral harjutatu uuesti läbi. Lennubaasi ülem märkis, et seekordsel reservõppekogunemisel tegi talle eriliselt heameelt reservväelaste suur

Selleks aastaks on iga väeosa juunikutse ennast vabariigile truuks kuulutanud. Sõdurileht tahab omalt poolt tänada kõiki, kes vastu pidasid ja mainib ära parimate sooritustega pojad. Logistikapataljon: reamees Mart Tamm Staabi- ja sidepataljon: reamees Vladislav Žarov ÕppUSE LÕpUHarJUTUS

Fotod: Juhan Soone

„Ligi kaks nädalat kestnud õppekogunemine viidi läbi professionaalsel tasemel,“

Fotograafid: n-srs Mikk Jürisson n-srs Juhan Soone n-srs Hannes Egmond Ivask rms Rene Reede

Suurtükiväepataljon: reamees Joel Pupart reamees Karl Martin Markov reamees Rasmus Pilt reamees Juss Leinbock Kalevi jalaväepataljon: reamees Rainer Kasekivi Viru jalaväepataljon: reamees Ragnar Piirjõe

motiveeritus. Reservõppekogunemise kokkuvõtteks oli hea tõdeda, et kõik õppusel osalenud sõdurid oskavad tegutseda tunnimehena välitingimustes, eristada oletatava vastase relvade ja lahingutehnika tüüpe ja ära hoida keskkonnareostust ja -kahjustusi. See on selge märk, et reservväelaste lahinguvalmidus ja võitlusvaim on säilinud.

Toimetajad: n-srs Oliver Vaabel n-srs Julius Air Kull rms Dmitri Popov rms Madis Kuuse

major Tarmo Tameri, pataljoni eelmine ülem major Argo Laanemaa, pataljoni veebel staabiveebel Andrus Gross ja töötajate esindaja Vladimir Saar. Tagalapataljoni embleem ühendab eneses Kuperjanovi jalaväepataljoni embleemi musta ja hõbedase ning 2. jalaväebrigaadi embleemi punase ja hõbedase värvi, mis näitavad, et üksus kuulub otse 2. jalaväebrigaadi alla. „Lipp sümboliseerib väeosa tunnust, lipp koondab enda alla isikkoosseisu, lipp on märgiks lahingumoraalist ja võitlusvõimest. Need ülesanded on väga erilised ja selleks me seda pühitseme.“ Ütles lippu pühitsenud kaitseväe peakaplan major Gustav Kutsar. Mõõk tähistab kaitseväge ja kaitsetahet ning ülespoole suunatud mõõgatera sümboliseerib tugevust ja võitu. Ruut märgib ühte lüli logistilisest ketist, mis peab olema katkematu ja järjepidev. Mõõga ja ruudu põimumine viitab logistika ja lahingutegevuse lahutamatule seotusele. Tagalapataljoni põhiülesanne on rahuaja väljaõppe administratiivne ja tagalatoetus. Sõjaaja ülesanne on reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine. Rahuajal toetatakse 2. jalaväebrigaadi staapi ja Kuperjanovi jalaväepataljoni ning osaliselt lahingukooli. Vajadusel abistatakse tsiviilsektorit nii tehnika, varustuse kui ka väljaõppega.

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka www.facebook.com/s6durileht

Kuperjanovi jalaväepataljon: reamees Rain Süld reamees Sander Starast reamees Kristo Kontro reamees Risto Kahre reamees Ragnar Linnumäe reamees Rasmus Orasmäe reamees Risto Tuusis reamees Ott Kerstna reamees Hannes Brükk reamees Mart Siilsalu reamees Ragnar Suvinõmm reamees Rainar Metsalu reamees Andreas Voitka reamees Alvar Andres Virkus

27. september 2016

KOTT KUKLALE JA ÜLE AASA: Ameerika dessantväelane pärast langevarjuhüpet kogunemispunkti liikumas.

Fotograafide

parimad klõpsud

AGA MIS SEAL SEES ON? Laps uudistamas Carl Gustavit staabi- ja sidepataljoni lahtiste uste päeval. Foto: Juhan Soone

TAEVAST PUDENEB SÕDUREID: Ameerika dessantväelased harjutamas Nurmsi lennuväljal. Foto: Rene Reede

Sõdurileht

Foto: Rene Reede

Sõdurileht 27. september 2016

„Võte läks!“ ja Kevadtorm algas JULiUS air KULL

Hea televisuaal on meeldiv vaatamine, mis lahutab mõneks ajaks inimese meele reaalmaailmast. See on sujuv ja ühtne tervik. Kui asi on hästi tehtud, näeb inimene tegelast, mitte näitlejat ja suhestub tema emotsioonidega. Selline pilt luuakse meeskonnas, milles igaühe ülesanne on keskenduda eelmainitud elementide tagamisele kindlas ja tihtipeale kitsas nišis. Sari „Vabad mehed“ linastus eelmisel aastal TV3s. See rääkis fiktsionaalsetest Eesti meestest ja naistest, kes läksid Kuperjanovi jalaväepataljoni aega teenima ning nende seiklustest militaarmaailmas. Sarja esimene hooaeg lõppes sõdurite reserviminekuga. Teises hooajas on möödunud neli aastat ja kamp saab taas kokku, et võtta osa reservõppekogunemisest. See toob muidugi kaasa uued pinged ja probleemid, mille lahendusi näete veel selle aasta jooksul. Heidame pilgu telemaailma telgitagustesse ja avastame „Vabade meeste” näitel, kuidas käib kaitseväelise maiguga visuaali manamine koduekraanile. Mis ülesanded on võttemeeskonna võtmeisikutel? Martin Korjus, režissöör N-ö põllul visuaali luues on tema selle kunstiline juht. Tema jagab käske ja kõik kuulavad. Tema näeb vaimusilmas filmi enne, kui keegi teine, ja üritab seejärel selle ka kodus istuva vaatajani viia. Režissöörile jätkub rohkelt ülesandeid ka pärast filmimise lõppu,

kui alustatakse montaažiga. Milliseid filmitehnikaid kasutate, et sarja anda militaarset tunnetust? Sarjas on kaks eristuvat keskkonda, tsiviili- ja militaarmaailm. Me tegime operaatoriga režiilise plaani vastavalt, et tsiviiliklipid on filmitud statiivilt, need on rahulikumad ja staatilisemad. Montaaž on aeglasem. Sõjaväeosad võtsime kaardisse kas õla pealt või kaamerat spetsiaalsele vaiale toetades ning kiirema montaažiga. Plaanid olid suuremad ehk filmisime lähemalt, et anda meeleseisundit paremini edasi.

hale. Produtsendi muretseda on ka igasugused raha puudutavad teemad.

Hans Ulman, operaator Tema on kaameramees ja teab kõike filmimise tehnilistest külgedest. Operaatoril peab olema hea tunnetus, mis nurga alt asju filmida ja kuidas kaamerat liigutada. Kõiges tehakse tihedat koostööd režissööriga.

Karl robert Saaremäe, reamees rait Keskpaik

ingrid mänd, grimeerija Tema ülesanne on töödelda näitleja nägu vastavaks mängitava rolli hetkeseisundile. See võib tähendada inimese vanemaks või nooremaks muutmist. Väsinud tegelasele pannakse näkku higi, kurvale pisarad. Kunstveri ja kuulihaavad kuuluvad samamoodi tema pärusmaale.

Kuidas kehastada kaitseväelast?

Kas teil on midagi, mida olete õppinud militaartegelast kehastades ja mida saate pärast tsiviilellu kaasa võtta? Kindlasti see, et asjad on väga konkreetsed ja otsesed. Asjade ilustamist on vähe. Otsused peavad sündima kiiresti ja see on olnud minu jaoks väga arendav. martin Tikk, seersant Sergo Teder

„Ei ole vahet, mis rolli sa lood, kõigist inimestest võiks aru saada. “ Jevgeni Supin, produtsent Tagab selle, et kunstiinimesed saaksid oma tööd normaalselt teha. Ta on üks suuremaid ülemaid, kuid samas ka see mees, kes toob kõigile toidu ko-

kapral Elina Toigas mängides kaitseväelast, milliseid erinevusi olete täheldanud tsiviil- ja militaarloogika vahel? Midagi radikaalset ei ole, aga näiteks see, et teatris on sul kostüüm ja rekvisiit. Ma suhtusin siin ka relva ja vormi nagu kostüümi ja rekvisiiti, aga tegelikult asi päris nii ei käi. See on vorm ja relv ja neil on omad reeglid, kuidas neid kanda, kasutada, hoida ja nii edasi. Väga ruttu sai selgeks, kuidas asjad siin käivad.

Kuidas elasite ajateenija rolli sisse? Ei ole vahet, mis rolli sa lood, kõigist inimestest võiks aru saada. Alguses oli keeruline elada sisse kaitseväe struktuuri, me pidime kiiresti saavutama sellesama külg külje kõrval seismise tunde, mis ajateenistuses väga oluline on. Kaitsevägi on konkreetne ja kindel, vorm peab olema ühtne, sellised nüansid tuli omandada, et oma rolli realistlikult portreteerida. Kui mujal saab rohkem eksida, siis siin on teatud tavad, mida peab õigesti tegema. Näiteks kui võtad valvelseisangu, siis liigutad vasakut, mitte paremat jalga, tavaliselt taolised asjad nii suure tähtsusega ei ole. Grete Jürgenson,

Kaitseväelise sisuga sarjas on kindlasti pingelisi stseene. Kuidas suudate tekitada tugevas stressis emotsiooni? Lähtud ikkagi iseendast. Kui tead, et peaksid minema närvi mingis kohas, siis mõtled läbi rolli, et mis tekitas tegelaskujul selle viha. Seejärel vaatad peeglisse - kui sa oled vihane, mis seda võis tekitada, mis emotsiooniga seda edasi saab anda anda. ain mäeots, kapten Kull Te olete sarjas kapten, mis on üpris kõrge auaste. Kuidas tajute auastmest tulenevaid kohuseid? Alati peab tooma paralleeli enda eluga. Minu amet on lavastaja. Sa vastutad väga paljude inimeste eest ja väga suurel määral. Militaarses süsteemis lasub see vastutus otsesemalt, teatrimaailmas kaudsemalt. Aga põhimõtteliselt teeb see sama välja. Näitleja saab ja peab ainult läbi isikliku kogemuse lähenema sellele tunnetusele. Tuleb kasuks ka see, et mängisin sõjaväelast, Nõukogude ohvitseri, Elmo Nüganeni filmis „1944“. Selle linateose võtetel oli meil väga põhjalik ettevalmistus. Olemuslikult ei ole ju metsas sõdimine ja juhiroll ajaga nii palju muutunud.

5 linateost, mida pärast öörahu teki all vaadata „Full metal Jacket“ Sõjandusteemaliste filmide täismetall-raudvara. Stanley Kubrick seab rambivalgusesse sõja absurduse ja selle inimlikkust vähendavad elemendid. Vaataja käib koos peategelasega läbi sõduri baaskursuse ja läheb sõjaajakirjanikuna Vietnami, kus puutub kokku värvikate tegelaste ja võikate olukordadega. Veebel Hartman: „Your riﬂe is only a tool. it is a hard heart that kills.“ „ran“ Tõusva päikese maa kuulsaim režissöör Akira Kurosawa tõi Shakespeare’i klassika oma kodumaa konteksti. Tegevus toimub uusajal, kus saareriigi üks suurtest feodaalisandatest tunneb vananemise märke ja jagab võimu poegade vahel ära. Muidugi ei lõpe see hästi ja kostüümide eest Oscari saanud filmis näeb nii põnevat poliitikat kui ka võimsaid lahingustseene. Hidetora: „i am lost…“ Kyoami: „Such is the human condition.“ „inimesed sõdurisinelis“ Paatosevaba ja ajalooline sõjafilm kujutab eesti mehi, kes on sunnitud nõukogude vormis teenima ja lahingutes osalema. Filmitegelaste kogemused tunduvad üsna lähedased reaalsete sõdurite mälestustele. Sõda on raske töö ja kõik mehed tahavad koju. Vastaspoole hüüe all: „Eesti mehed, tulge üle, saate kõhud täis ja jõuluks koju!“ „Blackadder“ iV hooaeg Neljanda hooaja sündmustik leiab aset esimeses maailmasõjas, kus kapten Blackadder, leitnant George ja reamees Baldrick teevad kaevikus aega parajaks. Tulemas on suur otserünnak: mehed peavad ahelikus liikuma otse vastase kuulipildujatule vastu. Kapten Blackadder teeb aktiivseid pingutusi selleks, et rünnakut igal juhul vältida. Baldrick: “Hear the words i sing, war’s a horrid thing. So i sing, sing, sing. dingalingaling.” „Hurt Locker“ See Iraagi sõjast rääkiv film võitis „Avatari“ aastal 6 Oscarit. Loo keskmes on seersant William James, sõdur, kes määrati eliitpommimeeskonna ülemaks. Lisaks sellele, et pommide kahjutuks tegemine on iseseisvalt juba üks maailma ohtlikumaid tööülesandeid, pidi ta seda tegema keset tulist sõjakollet.

„See kapp teeb haiget.“

27. september 2016

Sõdurileht

Film, mis peegeldab sõdurite mälestusi OLiVEr rEmma

Kujuta ette, et on 6. juuni aastal 1944. Sind on lähetatud Euroopasse ja hingevärinal seisad väikesel maabumisalusel vaenlase väravas. Nii algab Steven Spielbergi sõjaeepos „reamees ryani päästmine“, mis on ajalukku läinud ühe realistlikuima sõjafilmina. Sinu aluse kõrval näed sadu samasuguseid paate ja eespool Normandia rannikut. Kui kodus olid sa kooliõpetaja ja pesapallitreener, siis siin oled sa kompaniiülem ja palli asemel heidad granaate. Tegelikult ei ole sa sõjaks valmis, kuid kes siis seda on? Sa võitled vaid selleks, et jõuda tagasi oma naise ja laste juurde. Paadiuksed avanevad ja ühe hetkega langevad kõik paadi esiotsas olnud sõdurid. Abstraktsest hirmust saab reaalne. Sina ja teised ellujäänud hüppavad vette ja läbi õnne jõuavad mõned isegi läbivettinud varustusega kaldale. Ümberringi on täielik kaos. Kuulirahe, lainetel ulpivaid laipu täis verine meri. Sa küll jagad käske, kuid enam ei tunne sa ennast ülemana, vaid kaasvõitlejate vennana. See ongi kogu selle õuduse juures ilmselt kõige hullem, et sa hoolid nendest sõduritest, kellest paljud peagi hukkuvad. Ilmselt on nii mõnigi lugeja nüüdseks aru saanud, et tegu on kapten John. H. Milleriga filmist „Reamees Ryani päästmine“. Sõjafilmide tegemine on alati väga pikk ja raske protsess ning selle filmi kaadrid Normandia dessandist kõnetavad veterane üle maailma. Omaha ranna ülevõtmisel osalenud sangarid – ennast nad küll nii ei kutsu – lausa ülistavad selle filmi tõetruudust. Ameerikas rajati pärast filmi esilinastust koguni väga populaarseks osutunud sõjaveteranide abitelefoniliin.

Režissööri juured

„Reamees Ryani päästmise“ filmimine oli tegelikult asjade loogiline käik. Nimelt tegeles Steven Spielbergi isa juba lapsepõlves raadiosidejaamade ehitamisega ja see hobi leidis rakendust ka Teise maailmasõja ajal, kui Arnold Spielberg teenis aega Indias õhujõudude kommunikatsiooniohvitserina. Oma teenistust filmis ta oma 16 mm kaameraga ja Steven oli ülesvõetust vaimustuses. Nad arutlesid üheskoos tundide kaupa Arnoldi sõjateemade üle. Kui sinna lisada veel kinos nähtud sõjafilmid, siis võib öelda, et Stevenil tekkis sõjast kujutelm, nagu see oleks midagi üllast ja romantilist. Pärast pikka vaidlemist lubas isa Spielbergil ka ise kaameraga

filmida. Loomulikult hakati kohe sõjafilme tegema. Ei tasu unustada, et tolleaegsete kaamerate kasutamine oli kallis ja keeruline lõbu. Kui kõik külapoisid olid kokku kogutud, hakati üksteise särke värvima ja nendest sõjamundreid tegema. Seejärel jõudis kord plahvatuste lavastamiseni. Kuigi Steven palus oma isal apteegis müüdavast püssirohust ise granaate ja mürske valmistada, leiti lõpuks siiski ohutum variant. Nimelt filmiti kaadreid liivasel alal, kuhu oli maetud jõuõlaga puidust plank, ning kui sõdur sellele joostes ühelt poolt peale astub, siis lendab teiselt poolt õhku suur hulk liiva ja mulda. Entusiasmiga leiutati igasuguseid lahendusi ja tänu isa juurdepääsule sõjaväe lennubaasile filmiti ka seal. Siiski „varastas“ Steven mõned sõjakaadrid ka reaalsetest Teise maailmasõja aegsetest arhiividest. Paljud lühifilmid, mille Spielberg nooruspõlves tegi, olidki just sõjafilmid. Hiljemgi, kui ta oli juba Hollywoodi jõudnud, pani ta oma filmidesse sellest killukesi. Ilmselt olid isa mälestused talle väga sümpaatsed, sest enamik tema filmidest leiavad aset just 1930- ja 1940ndatel. Siiski oli reamehe päästmine alles esimene film, kus Steven üritas edasi anda kogu vägivalda, helisid ja tundeid, mis sõjaga kaasnevad. Ta leidis, et see film peab olema teistsugune kui

ülejäänud matšolikud kinofilmid. Ta tahtis teha filmi, mis on pühendatud just nendele Normandia veteranidele. Kõik pidi olema nii reaalne, et vaataja justkui ise tunneks püssirohu ja vere lõhna.

Nõuanded spetsialistidelt

Filmimise juures olid ka sõjaväelise taustaga nõustajad. Lisaks taktikalisele teooriale viis kapten Dale Dye näitlejatega läbi ka n-ö sõduri baaskursuse, mille eesmärk oli meeskonda ühise katsumuse kaudu liita. Filmimise ajaks tundsid näitlejad ennast juba ühise jaona. Reaalset taktikaõpet oli väljaõppeajal vähe ning rohkem keskendutigi mudas roomamisele, ellujäämisele, stressi talumise suurendamisele ja kõigele sellele, mis tekitaks meestes sõjakogemuse emotsiooni. Näiteks aeg-ajalt tulistas kapten neid lihtsalt suvalisel ajal paukmoonaga. Vin Dieseli sõnul oli tal hea meel, et sai filmis osaleda, aga tulevikus ta seda uuesti läbi teha ei tahaks. Ka teised näitlejad mainisid, et filmi stsenaarium tundus enne väljaõpet väga tore, kuid pärast said nad aru, kui tähtsat filmi nad teevad. Üks peamisi põhjuseid, miks Spielberg samuti filmi tegemisest huvitatud oli, oli idee, kuidas kaheksa sõjast kurnatud meest lähevad otsima ühte, et ta

Vaade Normandia rannikule aastal 1944 koju tagasi saata. Ryani lugu sai inspiratsiooni Nilandi vendadest, kes kõik saadeti maailmasõtta. Pärast seda, kui ühele vendadest teatati teiste surmast, saadeti ta koju tagasi. Hiljem avastati aga, et üks vendadest, kes oli jäänud kadunuks, oli hoopis jaapanlaste kätte sõjavangi langenud ja aasta hiljem vabastatud. Vendade saatmine sõtta muutus aga pärast juhtumit, kus viis meremehest venda, Sullivanid, hukkusid sama laeva peal teenides. Edaspidi saadeti kõik vennad eraldi teenima, et vältida kurba hetke, kus emale viiakse viis ümbrikut viie eri nimega. Siiski oli vendasid, kelle tahe sõjas koos olla oli nii suur,

Foto: robert F. Sargent

et nad leidsid ikkagi viisi, kuidas koos sõdida. Näiteks langes ka sakslaste poolel paaritunniste vahedega kolm venda, dessantväelased Blücherid. Mul on hea meel, et lisaks heroilistele sõjafilmidele tehakse ka selliseid, mis näitavad kogu sõja koledust läbi sõduri silmade. Kasutatud võttetehnika ja meeskonna häälestatus Omaha lahingu filmivõtetel näitab, et see film ei ole mõeldud keskmisele inimesele tühipaljaks meelelahutuseks. Tegu on linateosega, mis austab veteranide ennastsalgavat tööd. Nad kõik väärivad medaleid, karikaid ja paraade, kuid lisaks ka meie lihtsat tänu.

Kuidas jäädvustada oma ajateenistust? 2. Ära jäädvusta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud materjale.

JUHaN SOONE

ajateenistus on tegus aeg, kus ollakse tunnistajaks meeldejäävatele sündmustele, mida tsiviilelus naljalt ei kohta. Tänapäeva jagamisaldis maailmas on täiesti tavaline, et inimesed ka oma eredamaid hetki jäädvustada soovivad, ning ajateenistusse tulek ei pea välistama nende esitlust. Küll aga on paar nüanssi, mida sellega seoses silmas pidada. 1. Ära pildista või filmi väeosades olevaid valvekaameraid ega pääslaid. Kui oled kunagi näinud ulmelist autofilmi „Kiired ja vihased 5“, kus leiti kaamerate pime nurk, et sealtkaudu läbi saada, mõistad, miks ei tohi teha väeosade sisemiste turvasüsteemide üksikasju kõigile teatavaks. Peale Vin Dieseli on muidki huvilisi, kes kiirelt ja vihaselt sõidavad.

Sinna hulka kuuluvad kaardid, tunniplaanid, õppekavad, isikkooseisu aruanded, toimkonna graafikud, informeerivad plakatid ja otse loomulikult dokumendid, millel on suurelt kirjas „ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS“. Need dokumendid sisaldavad teavet, mis on mõeldud ainult kaitseväelastele, keda see informatsioon puudutab, ning pole laiema avalikkusega jagamiseks. Seetõttu pole hea idee toimkonna stendi ees selﬁe’t teha. 3. Ära jäädvusta rumalusi. Inimestel on tihtipeale kaks palet – üks, mida ta näitab kodus, ja teine, mis on seotud tema tööga. Ei peeta professionaalseks oma töö juures tehtud halvustavaid pilte Instagrami üles riputada, ning sama kehtib kaitseväes. Kaitseväes sellega veelgi seonduv nüanss on meie ühtseim element – meie vorm. Kui kannad vormi, kannad endaga kaasas ka meie kaitsejõudude mainet, mis ei talu rumalusi. Mõtle enne peaga - kas see postitus meeldiks ka sinu rühmaülemale?

4. alati lisa oma postitusele juurde oma nimi. Kaitseväelased on oma tegemistes otsekohesed, ei varja oma nime ega vasta anonüümselt, kui nad esinevad kaitseväelasena – st vormis, või kui teema puudutab kaitseväge. Julged teha, julged ka tunnistada – elu pole üks suur Delfi kommentaarium, kus võid absurdse lahmimiseni välja minna, kartmata, et keegi sinu sõnu tõsiselt võtab. 5. Ära jäädvusta teisi isikuid nende loata. Samuti võrdlemisi loogiline ja tsiviileluga ühtiv arusaam. Sa ei soovi ju samuti, et ilma sinu teadmiseta ja kontrollita sinust pildid või videod meediaruumis ringleks, luues sulle mainet, mis sulle meeldida ei pruugiks. Austa ka teiste suveräänsust! Kui soovid filmida mõnda tundi või sündmust ajateenistuse kestel, pead seda ka kooskõlastama tunni läbiviijaga, kuna see on tema vastutusala. ajateenija! See artikkel pole mõeldud sinu loomingulisuse ega eneseväljenduse pärssimiseks. Eesti kaitsevägi ei keela enese-

väljendust ning isegi soosib seda. Sõdurid pole enam ammugi roheline mass, vaid kogum indiviididest, kes koos Eesti kaitsevõimet arendavad. Seetõttu on videod ja pildid osa diskussioonist, mis seda saadavad.Sellegipoolest tasub alati meeles pidada, et oled osa Eesti kaitseväest. Peale individualismi on tähtis ka, et kaitsevägi oleks ühtselt toimiv riigikaitseorgan, mitte killustatud vastandlike arvamuste kogum. Riigikaitsel on laiem eesmärk kui üksikisiku eraelul, seetõttu tasub alati mõelda pigem meie kui mina. Soovitus: Kui sul on GoPro või mõni muu kaamera, võid alati uurida selle kasutamise võimalusi ja küsida luba selleks oma rühmaülema käest. Ka minu NAKi harjutuste ajal käis kaamera pidevalt kaasas, alustades rahulikumatest metsalaagritest, jätkates kiirrünnakutega ja lõpetades arenaliinirohke kaitselahinguga. Ning meil ei tekkinud sellega seoses mingeid probleeme, kuna kõik oli kooskõlastatud. Inimestega asjade läbi rääkimine on elus igatpidi vajalik oskus, mida saad ajateenistuses hästi lihvida.

6 Sõdurileht

27. september 2016

Sõduri baaskursus läbi liitlaste silmade

ameeriklased. „Me pidime panema rakmetesse ka need asjad, mille me ise paigutaksime seljakotti, näiteks labidas või telkmantel. Kokkuvõttes tassisime me pidevalt kaasas palju rohkem asju kui tavaliselt ning paljusid neist ei läinud meil tegelikult vajagi.“ Liitlaste jaoks oli igapäevase rutiini juures kõige harjumatum see, et pärast hommikul kell kuus kõva häälega antud märguannet „Äratus!“, on ajateenijatel vaid loetud minutid, et riidesse panna ja rivvi võtta. „Isegi USAs läbitud baaskursuse ajal oli meil aega, et hambaid pesta, rahulikult riidesse panna ning voodid ära teha. Siin kogetu oli esmalt mõnevõrra šokeeriv,“ lausus kapral Tucker.

SANDER MÄNDOJA

Kaks kogenud USA sõdurit said võimaluse täies mahus kaasa teha suurtükiväepataljoni sõduri baaskursuse. Selgus, et erinevusi meetoditel ja kommetel on piisavalt, kuid kaitseväelaslik ühtsustunne tõlkes kaduma ei läinud. Juuli alguses 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni 1. õppepatareis teenistust alustanud ajateenijaid ümbritses esimestel päevadel palju uusi nägusid. Kahte uustulnukat oli teistest aga kergem eristada, sest Eesti kaitseväe digilaigu asemel kandsid nad Ameerika Ühendriikide vormi. Need kaks sõdurit olid Los Angelesest pärit seersant Trey Johnson (22) ning Virginiast pärit kapral Michael Tucker (23), kes mõlemad kuuluvad Ühendriikide 69. soomusrügemendi 3. pataljoni koosseisu. Seersant Johnsonist ja kapral Tuckerist said teadaolevalt esimesed välisriigi sõjaväelased, kes on täismahus läbinud Eesti kaitseväe sõduri baaskursuse. Tähelepanuväärne on ka see, et tegu ei olnud kõrgemalt tulnud käsuga, vaid mõlemad mehed avaldasid selleks ise soovi. „Kompanii juhtkond andis teada, et on selline võimalus ning me mõlemad kandideerisime vabatahtlikena,“ ütles kapral Tucker. Mõlemad liitlased on juba staažikad sõdurid, seersant Johnson on Ühendriikide armees teeninud ligi kaks ja pool aastat ning kapral Tucker kolm aastat. Oma karjääri kestel on mehed jõudnud nii mõndagi näha: lisaks USAle on nad viibinud nii Saksamaal, Poolas kui ka Balti riikides. Kapral Tuckeri jaoks on see tegelikult juba teine kord Eestis olla, viimati oli ta siin 69. soomusrügemendi 3. pataljoni eelmise rotatsiooniga möödunud talvel. Eestis on baasväljaõpe lühem, kuid mitmekesisem Kui küsida, mis oli suurim erinevus Ühendriikides ja meil läbi-

Kaks kollast ja üks roheline mehike – koostöö NATOs sujub. tud sõduri baaskursuse vahel, siis ütlevad liitlassõdurid ühest suust: distsipliin. „Kuna USAs on armeeteenistus vabatahtlik, siis saavad instruktorid sõduritelt nõuda rohkem kui siin,“ selgitas kapral Tucker. „Eestis on ajateenijad kohustatud teenistuses olema ja neil ei ole võimalust omal soovil lahkuda, seega ei saa

„Eesti sõduri baaskursusel õpetatakse lisaks jalaväelasele vajalike oskuste ka palju muud ning seda rohkem sügavuti kui USAs“ ülemad neid nii karmilt kohelda.“ Erinev on ka sõduri baaskursuse pikkus. Kui Eestis omandavad ajateenijad üksikvõitleja oskused kümne nädala jooksul, siis nii seersant Johnsoni kui ka kapral Tuckeri jaoks kestis baaskursus kuusteist nädalat. Kui aga rääkida läbitud teemade mitmekülgsusest, jääb sõdurite arvates peale siiski Eesti kursus. „Eesti sõduri baaskursusel õpetatakse lisaks jalaväelasele vajalike oskuste ka palju muud ning seda rohkem sügavuti kui USAs,“ hindas kapral Tucker Eesti ja Ühendriikide õppekavade suurimat erinevust. Ühendriikide

Lapsesuu ei valeta JULIUS AIR KULL

Peale Eesti riigikeele on kaitseväes käibel ka hulk tsiviilmaailmale võõraid väljendeid. Käisime testimas, kas kaitseväekeele stampnäited nagu säbelemine ja mähkimine on vaistlikult loogilised ütlused või tajutakse neid kuidagi teistmoodi. Sõnu aitasid defineerida Kadrioru Saksa gümnaasiumi esimese klassi õpilased. Vastused tulid väga erinevad, sest käisime rääkimas kolmes paralleelklassis.

armees rõhutakse peaasjalikult jalaväe taktika, lasketehnikate ning patrullimise õpetamisele, kuid Eesti kaitseväes õpetatakse jalaväeoskuste kõrval ka teiste erialade nagu pioneeri, side ning luure jaoks tarvilikke teadmisi. Äsja Eestis läbitud suurtükiväepataljoni lõpurännakut hindavad liitlased raskuselt

Säbelema Rünnakule jooksma, tulistama, sööma, puu otsa ronima, siplema, ei taha tööd teha, värisemine, „siis, kui sõdur on väga pabinas“, „sõdur ei suuda oodata ja rabeleb“ Mähkima Hingeldama, „kui lennukrakett laseb, siis ta mähib“, „kui sõdur vaatab kaugelt, kes tuleb“ Kui sõdur mähib, siis … ta käib vetsus (järgnes üleklassiline naerupahvak), pakib vastase rätiku sisse, ta peab magamiskoti sisse ronima Söösthüpe Lennukist alla hüppama, puu otsa

keskmiseks. „Rännak oli tehtav ning füüsiliselt mitte väga kurnav. Raske oli pigem see, et mahajääjate tõttu tuli teha palju seisakuid ega saanud liikuda ühtlases tempos,“ selgitas seersant Johnson. „Läbisime kõik ülesanded edukalt, mõni oli küll üsna keeruline, aga meie jagu oli hästi kokku töötanud ja kõik sujus,“ ütles kapral Tucker. Kõige harjumatum oli hommikune äratus Kui Ühendriikide sõduritelt küsida, kas kaitseväes läbitavas sõduri baaskursuses midagi muuta, ütlevad nad mõlemad, et füüsilist

treeningut peaks olema rohkem. „Ameerikas kestis meie hommikune treening poolteist tundi, Eesti kaitseväes piirdutakse tavaliselt 20–25 minutiga,“ tähendas seersant Johnson. Mainimisväärt on seegi, et 1,5 tunnine hommikune treening on Ühendriikide armees kohustuslik ka neile, kes on juba sõduri baaskursuse läbinud. Nii võibki Tapal varahommikuti võimlemas näha tervet kompaniid Ameerika sõdureid, sealhulgas vanemallohvitsere ja kompanii juhtkonda. Kapral Tuckeri sõnul oli ta isegi üllatunud, et füüsilistel harjutustel ei olnud väljaõppes suuremat osa: „Kehaline treening ja vastupidavus on sõduri jaoks oma ülesande täitmiseks esmatähtis.“ Meenutades, kuidas nende tulevased rühmakaaslased reageerisid, kui nad said teada, et kogu sõduri baaskursuse jooksul elavad ja harjutavad koos nendega kaks ameeriklast, tõdevad mõlemad, et vastuvõtt oli soe. „Seda uudist kuuldes oli kõik elevil ja lahingpaarilisteks jagamisel tahtsid kõik just meie lahingpaarilised olla,“ muigab seersant Johnson. Harjumatu oli seersant Johnsoni sõnul see, et Eesti sõdurid kannavad rakmetes tunduvalt rohkem varustust kui

Keeleprobleemidest aitas üle saada eestlaste hea inglise keele oskus On teada-tuntud tõsiasi, et võõrkeele omandamiseks on parim meetod mõnda aega keelekeskkonnas viibida. Kas ka liitlastest „ajateenijad“ said kahe ja poole kuu jooksul eesti keele ladusalt selgeks? „Saame aru sõnadest ja fraasidest, mida kasutati tihti, näiteks käsklused, numbrid, kohad ja muu selline sõnavara. Õppetundides oli meil üldiselt siiski keegi ajateenijatest kõrval, kes läbiviija jutu inglise keelde tõlkis,“ olid mõlemad sõdurid ühel meelel, et eesti keeles nad pikki vestlusi siiski pidada ei suuda. „Rühma juhtkond ja enamik ajateenijatest rääkis soravat inglise keelt. Mõni õppetund toimuski tervenisti inglise keeles või siis rääkis lektor vaheldumisi eesti ja inglise keeles,“ selgitas kapral Tucker. Side Eesti sõduritega ei katke liitlastel ka pärast kodumaale tagasi siirdumist. „Me leidsime siit endale palju häid sõpru, kellega me ka tulevikus vähemalt sotsiaalmeedia kaudu suhelda saame,“ ütles seersant Johnson. Kumbki sõduritest ei välista kunagi uuesti Eesti külastamist. Seda küll siis juba turisti, mitte enam sõdurina. „Kui ma kunagi Euroopat külastan ja siiakanti satun, siis tahaksin kindlasti näha sõdureid, kellega koos Eestis sõduri baaskursuse läbisin,“ kinnitab kapral Tucker.

hüppama, peitu või auku hüppama Postil käimine Sõdur võtab postkastist lehe, lippu valvama, valvel käima Au andmine Sõdur võidab medali, kui kiidetakse kedagi, kui sõdur sai pahalasest jagu ja boss kiitis, kui saad loa millegi tegemiseks, kui sul on au ja sa annad selle kellelegi teisele Puid alla panema Sõdur paneb saunas puid alla, raiub puid maha, paneb ahju puid Parameedik Sõduri kiirabi, tuleb ruttu kohale, kui sõdur haiget saab

Šlangima „Äkki mõni ülem šlangib?“, hiilimine, peitmine, luuramine, otsimine, langevarjur või žonglöör Distsipliin Kui pead iga päev midagi kindlasti tegema, pead kuulama ülemust, kui kõigil on tööl kiire. Distsipliin on see, kui ei tohi vastu vaielda ja peab tegema. Laskesektor Püstoli nimi, „see koht, kust sihitakse“, „masin, mis on maa peal ja selle seest saab lasta“ Timm Sõjaväelase nimi, automaadi nimi, kõik on OKEI!

Foto: Rene Reede

27. september 2016

Ellujäämisõpe ii

Kolme reegel näeb ette, et ilma õhuta suudab inimene elus püsida kuni kolm minutit, ilma veeta kolm päeva ja ilma toiduta kolm nädalat. Seega Eesti oludes on loogiliselt tähtsaim ressurss vesi. Sellenädalasel ellujäämiskursusel õpid vett leidma ettearvamatutes oludes. Vee kogumiseks looduses on mitu kavalat võimalust. Siin toome ära mõne universaalsema.

JULiUS air KULL

Esmalt, kui oled eluohtlikus olukorras, ära kunagi joo verd, uriini, merevett ega alkoholi.

LUmi Ja JÄÄ

Ära söö lund või jääd. Näiteks eskimod pidasid lund mürgiseks ja tarbisid seda ainult pärast sulamist. Kui otsustad lund või jääd sulatada, kasuta selleks võimalikult värsket ja helevalget lund.

SULaTa!

ViHmaVESi

Vihmavesi on värskelt joodav.

JOO!

Näiteks vesi jõgedest, järvedest, ojadest, lompidest.

KaS SEE ON SOGaNE VÕi imELiKU LÕHNaGa? Ei KEEda LÄBi!

Umbes 70% inimkeha massist moodustab vesi. Kolmeprotsendine kaalukaotus vee arvelt vähendab inimese töövõimet umbes 50 protsenti. 10–15protsendine veekaotus võib juba surma tähendada. Vedelikupuudus avaldab tugevat mõju ka mõtlemis- ja otsustusvõimele. Organism vajab 2-3 liitrit vett päevas, raske füüsilise töö korral rohkem. Vedelikupuuduse sümptomid: janu, loid enesetunne ja jõuetus,peavalu, halb isu, halb enesetunne ja endassetõmbumine, depressioonilaadsed ilmingud

UriiN

maGEVESi

JaH

Uriini pole mõistlik juua, kuid selle järgi näeb hästi inimese dehüdratsiooni taset. Mida tumedam on uriin, seda suurem on veepuudus.

dESTiLLEEri!

Vee destilleerimine uriinist See meetod toodab vett aeglaselt, kuid produkt on puhas.

Rusikareeglina keeda vett umbes 10 minutit.

FiLTrEEri

Vee puhastamiseks saab käepärastest vahenditest ehitada filtri. Anuma, mis filtrit koos hoiab, võib meisterdada kilekotist, plastpudelist või isegi kasetohust (joonisel on kasutatud kilekotti). Kivid aitavad hoida kihte eraldatuna ja eemaldavad suuremad tükid. Süsi seob endaga ka mikroobe ja muud kõige väiksemat sodi. Vee sõelumiseks saab kasutada veel muidki improvisatsioonilisi vahendeid, näiteks muru, turbasammalt, poorseid kangatükke. Vee filtreerimiseks on ka erinevad tehnoloogilised vahendid, nagu puhastustabletid, kaaliumpermaganaat või filterkõrred, mida müüakse matkapoodides. Nende kohta ilmus Kaitse Kodu! juunikuu numbris väga informatiivne artikkel. Kui pole aega ega vahendeid,

Liiv või muld

Plastik kile

Plastik kott Vesi

Kivid

Liiv

Süsi

Kivi

Isetehtud veefilter

siis eriti ekstreemseks olukorraks võid meelde jätta ka süljetesti, millega saab aimu vee joodavusest, kuid see ei anna täielikku kindlustunnet. Selleks sülita vette, mille joodavust soovid määrata. Ära tee seda vahetult pärast söömist, sülg võiks olla puhas. Kui vees ujuv klimp jääb ühte tükki, pole vesi kindlasti kohe joodav. Kui sülg valgub laiali, on seis kindlasti parem.

Rohi, sammal

Konteiner

Profisoovitus: protsessi saab kiirendada, kui suudad sama põhimõtte rakendada nii, et paned uriini lõkke kohal keema. Mainitud meetodit saab rakendada ka merevee destilleerimisel.

Uuenduslik Lego-sarnane soomus vahetab liivakotid välja saab kasutada seinade, valvepostide ja veel paljude konstruktsioonide ehitamiseks.

OLiVEr VaaBEL

Hiiglaslik killu- ja kuulivastane, Lego-sarnane tõke jätab vanamoelised liivakotid minevikku. Sadu aastaid on kasutatud liivakotte kindlustuste ehitamiseks, kuid nüüd on olemas nutikam ja parem lahendus. Seda kutsutakse mcCurdy’s armoriks. Soomussüsteemi

McCurdy’s Armor suudab vastu pidada RPG-le, Molotovi kokteilidele ja automaatrelvade tulele. Milliseid metallisulameid ja polümeere turvisseinale soomusvõimekuse tagamiseks on kasutatud, on rangelt salastatud. Kuidas see töötab? Lego-sarnase kindluse saab püstitada mistahes maastikul. Kolm inimest suudavad panna valveposti püsti vähem kui kümne minutiga, kasutamata selleks mingeid tööriistu. Süsteemi saab ka sama kiiresti maha võtta. Samuti saab seda ka transportida väga kergesti ühest kohast teise.

Kus kasutada? Uuenduslikud plokid on välja vahetamas liivakotte kõikjal sõjapiirkondades. Väljaspool lahingutsooni saab neid kasutada ka näiteks valitsushoonete, lennu- ja rongijaamade ning hotellide kaitsmisel. Otstarve Mitmeotstarbeline McCurdy’s Armor pakub täielikku killuvastast kaitset ja samas saab soomusvalli tagant efektiivselt kaitselahingut pidada, sest selle laskeavad on seatavad nii käsirelvade kui ka raskekuulipildujate jaoks. Ei, see ei ole moodne kunst, vaid modernse militaartehnoloogia tippsaavutus.

Sõdurileht

Foto: dynamic defence materials

mErEVESi Olenevalt soolasusest võib merevee seedimiseks kuluda kaks korda rohkem vett, kui sai eelnevalt tarbitud.

Vaja läheb: veekindel materjal (kilekott) väike anum (näiteks tops) väike kivi üks lai anum (soovituslik) Kaeva maapinda auk, mis on veidi väiksem kasutatavast kilepinnast. Asukohaks vali võimalusel paik, mis on võimalikult suur osa päevast otsese päiksevalguse käes. Laia anuma korral kaeva anumasuurune auk. Aseta anum augu põhja. Urineeri auku. Lisaniiskuse tekitamiseks võid sinna panna ka suure veesisaldusega taimi, näiteks sammalt. Pane väike anum kuseloigu keskele. Sinna tilgub hiljem puhas vesi. Kata auk kilega ja kileääred pinnase ja kividega. Aseta kile keskele väike kivi. See peab olema võimalikult täpselt veenõu kohal. Oota mitu tundi. Vesi hakkab uriinist aurustuma ja kondenseerub kilepinnale. Suurem osa veest tilgub augu keskele topsi.

8 Sõdurileht

27. september 2016

KALEVI

JALAVÄEPATALJON VS.

KUPERJANOVI

JALAVÄEPATALJON

VS reamees Rainer Kasekivi

reamees Karl-Johannes Kadak

nooremseersant Tanel Ladva

reamees Taavi Vaikma

300

241

Üldfüüsilise testi tulemus

241

284

Üks esimesi mälestusi oli see, kui meile avatud nelinurgas näidati, kuidas pesta, pole enne selliseid kogemusi olnud.

Siis kui käisime granaati viskamas ja plastiklõhkeainet lõhkamas.

Eredaim mälestus teenistusest

Kaitselaager nooremallohvitseri kursusel, selle finaalis ründas meie rühma terve kompanii ning meie kaitse töötas.

Kui esimest korda kapten Teppot nägime ja kui temaga esimene tund oli.

Jõusaalis käimine.

Kas saalihoki ja korvpalli mängimine või siis telefonist uudiste lugemine, et välismaailmaga kontakteeruda.

Lemmiktegevus vabal ajal

Seersandina jälgimine, et lapsed ei teeks midagi lolli.

Kaasvõitlejatega juttu puhumine.

spetsialist, mähkimine „Kaitseväes on seks kättevõtmise asi!“

mida sa menetled?!, kiilumine, mongol, optik (MG-3 kestaheitja ava luugi kinni panemise kohta) „Näppudega ja sujuvalt, nagu naisele!“

Külgehakanud väljendid/ meeldejääv ülema tsitaat

Sitt või moos, puine kardaan.

Väga puine, „Teeb kiirelt, mõtleb kiirelt, liigub kiirelt“

Higisena mööda põldu jooksmine või siis see, et peab kiiresti sööma – tavaliselt naudin kauem. Saabastega käimine võtab ka harjumist, olen rohkem plätudeinimene.

Igahommikune habemeajamine ning varakult üles ärkamine ja magama minemine.

Kõige harjumatum asi kaitseväes

Varajane ärkamine.

Alguses range kellaajaline rutiin.

Kõigepealt magan 10 tundi, seejärel lähen Selverisse ja ostan endale kana-ananssi pitsa. Seejärel lähen Pirita surfiklubisse ja võtan ühe laine.

Magan nii kaua, kui mul und on. Siis söön midagi head hommikusöögiks, nagu pannkooke, ja vaataks telekat üle pika aja.

Esimesel päeval reservis

Puhkan või veedan aega pere ja sõpradega ning siis astun sõjakooli.

Ilmselt saun ja mõned õlled.

Kui ma sõpradega tsiviilis ringi liigun, hakkavad käed-jalad taktsammus liikuma.

Topin endale ka tsiviilis särki püksi ja katsun küljetaskuid, mida seal pole. Mütsita on ka imelik olla.

Külgejäänud harjumus

On tekkinud suurem lugupidamine vanemate inimeste suhtes.

Olen hakanud kõike väga kiiresti tegema.

Distsipliini on tunda – suudan õigel ajal ärgata ja õigeks ajaks kohale jõuda.

Ajast kinni pidamine on paremaks läinud ja üldse on mu tolerants ebameeldivate kuid vajalike asjade vastu suurenenud.

Kõige suurem muutus, mis sinuga teenistuses on toimunud

Ei mähi. Kõrgem enesedistsipliin, otsustusvõime, enesekindlus – olen selles osas kõvasti arenenud.

Füüsiline vorm on paranenud ning olen õppinud häält tegema.

Pitsat, Milka Oreo šokolaadi, Kinder Buenot, Nutellat, kohukest

Liha võiks olla, näiteks suitsuvorsti, Nutellat, nätsu, hambatikke, kohupiima ning ära kuluks ka teine suur gripkott – et saaks ühte prügi panna ja ülejäänud kama teise.

Mida tahaksid näha kuivtoidupakkides?

Toidumaitsega konserve, kondenspiima

Rohkem Šveitsi šokolaadi.

M101 Dustsweeper

12.7 mm kaevikuharjaja

102

(järjest kätekõverdusi)

Disaini uus relv või masin või koristusvahend

Moperjanov 47 3 1

Hülsiimur

2 3

2 9

7 6

4 8

3 3

4 5

Reamehele

jaoülemale

9 5

7 2

Rühmaülemale

7 4

7 3 6

Kompaniiülemale

2 1

9 8

5 3

9 1

6 2

7 8

3 4

4 8

4 4

2 4 1

3 9

pataljoniülemale