ISSN 1736-3411
Neljapäev, 15. aprill 2021 2017 Teisipäev, 25. aprill
Rännak lõputuna näival sirgel lk 5
Autojuhikursust putitamas lk 6
Riigikaitset mõtestab kolonelleitnant Künnapuu lk 7
Kuivtoidupaki teekond näljase sõdurini Kuivtoidupakk on igale sõdurile tuttav, olgu tal sellega positiivsed või negatiivsed emotsioonid. Välja on kujunenud teenistujate lemmikud palad, kuid kindlasti on tooteid, mis nii väga ei meeldi. Üritamegi seekord vastata küsimusele, et kust need konservid ja kohvipakid ikkagi tulevad ning kuidas oleks võimalik enda jaoks muuta selle paki sisu maitsvamaks. Olgu selleks mõni kaasavõetud maitseainesegu või toiduvalmistamise viis, mis teeb isegi kõige vedelema lihakonservi söödavaks. rms Rauno Põld
Foto: rms Kaimar Tauri Tamm
Loe lähemalt lk 2
2
Neljapäev, 15. aprill 2021
REPORTAAZ
Keskmiselt tarbib sõdur vaid 55% toidupakist
Tactical foodpack
Tume šokolaad kofeiiniga
100 g toote toitumisteave:
100 g toote toitumisteave:
• energia 2202 kJ / 546 kcal • rasvad 31,4 g, millest küllastunud rasvhapped 20,9 g • süsivesikud 52,4 g, millest suhkur 4,7 g • valgud 17,6 g • sool 2 g
• energia 2220 kJ / 532 kcal • rasvad 32 g, millest küllastunud rasvhapped 20 g • süsivesikud 51 g, millest suhkur 41 g • valgud 6 g • sool 0,14 g
Reisfleisch
Chocolate Muesli
• energia 795 kJ / 189 kcal • rasvad 8 g, millest küllastunud rasvhapped 1,9 g • süsivesikud 22 g, millest suhkur 1 g • valgud 6,4 g • sool 1,5 g
• energia 1742 kJ / 414 kcal • rasvad 13 g, millest küllastunud rasvhapped 5g • süsivesikud 56 g, millest suhkur 25 g • valgud 13 g • sool 0,33 g
100 g toote toitumisteave:
100 g toote toitumisteave:
Kuivtoidupaki teekond
K
uivtoidupaki saamisel läheb tarbimisele umbes pool selle sisust (Seeba, 2020). Ajalugu on näidanud, et mida aeg edasi, seda sisukamaks ja toitvamaks on toidupakid muutunud. Pakid ise on saanud alguse juba 18. sajandi USA sõdimistest, kus sõdur sai endale pakendatud liha, hernest ja
riisi. Aastate jooksul lisandusid konserveeritud tooted ning leib, kohv, suhkur ja sool. Eesti kaitseväe esimene kuivtoidupakkide hange tehti 2008. aasta lõpus ja sealt edasi on pidevalt üritatud paki sisu muuta ajateenijale meeldivamaks. Alustame sellest, kuidas üks kuivtoidupakk ajateenijani üldse jõuab.
Kuivtoidupakkide komplekteerimine algab kuus-seitse kuud enne soovitud kättesaamisaega. Kõigepealt tehakse prognooside analüüs, seejärel kasutatakse laotarkvara ning siis tellitakse pakkide sisu. Kuivtoidupaki komponendid saabuvad kaks-kolm kuud enne pakendamist Smarten Logistics lattu, kus algab komplekteerimine. Kuiv toidupakke suudetakse komplekteerida 800–1000 pakki päevas. Inimesed on jagatud erinevate laudade taha meeskondadesse, kus hakatakse neid kokku panema.
Ü hes 24 tunni kuiv toidupa k is on kesk miselt 18 komponenti. Toidu r at s io on i s on o lu l i ne kalorsus, rasvade, süsivesikute ja valkude sisaldus. Eesmärk on tuua kuivtoidupakki võimalikult palju erinevaid komponente, et keegi ei peaks tüdinema nende söömisest. Viimane suurem toodete hindamine ja maitsmine toimus aastal 2018 ja tollal parimaks osutunud tooted on praegu kaitseväes kasutusel olevates kuivtoidupakkides.
Tootmine toimub ainult ühel perioodil – aasta alguses. Pakid saadakse kätte suve keskel ning seejärel leiavad need tee sõduriteni. Pikaaegses metsalaagris võib tihti tekkida mõte, et miks just need tooted sinna on valitud. Ajateenijate „lemmikroaks“ kujunenud reisfleisch tekitab alati jututeemat ahju ümber – kes seda sööb ja miks see sinna pandud on? Tegelikult tehakse neid otsuseid hoolikalt. Esimene etapp otsustamises on etteantud hind, kalorsus ja pakkujate võime hankida erinevaid tooteid. Seejärel tutvustatakse toitusid sihtgrupile ja saadud info põhjal saab loogiliselt lähenedes paki kokku panna. Pakis olevad tooted jõuavad Smarten Logistics lattu üle terve maailma. Eesti turg on lihtsalt liiga väike ja mõnikord ei piisa tootjatest, kes teeks hea hinna eest maitsvat toodet. Väga tähtis on toote puhul selle säilivusaeg. Toidupakid peavad säilima kaua, mistõttu pakis olev toit peab vähemalt 36 kuud olema söödav. Muidugi on õhus küsimus, et milline toit ajateenijatele kõige meelepärasem võiks olla. Toitlustussektsiooni nõunik Rasmus Berens võtab eri arvamused toidu kohta kiirelt kokku.
„Sõdurite (nagu ka kõikide teiste inimeste) toitlustamine on keeruline, aeganõudev ja stressirohke ülesanne. Paljudel komplekteerijatel, kokkadel ja ettevõtetel, kes sellega tegelevad, on eri arvamus selle kohta, mis võiks maitsta kõige rohkem ja kuidas saaks ideaalse toidu ja kuivtoidupaki. Kahjuks sellist ühest vastust ei eksisteeri, sest kõik inimesed pärinevad erinevast elukeskkonnast, kus nad on üles kasvanud, mida harjunud sööma, kuidas toitu suhtuma,“ ütleb Berens. Mõnikord võivad tegijad pingutada higipiisad otsa ees, et teha 10% sõduritele kõige maitsvam toit, mis nad eales saanud on, aga ülejäänud 90% arvatavasti sellega ikka ei nõustuks.
Keeletoimetaja: Diina Kazakova Toimetajad: n-srs Irma Jäe n-srs Sten Markus Laht n-srs Aleksander Espenberg rms Rauno Põld
Fotograafid: n-srs Valner Väino rms Kaimar Tauri Tamm Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht
www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Erinevad tooted
Ajateenija paki sisu uurimas Tallinnas 1. aprillil
Foto: rms Kaimar Tauri Tamm
Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 10132 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: rms Erik Kurist Küljendaja: rms Magnus Harjak
Populaarseimad ratsioonid Seersant Natjan-Naatan Seeba tegi oma bakalaureusetöö kuiv toidupakkide toiteväärtusest, omadustest ja funktsionaalsusest. Tema tööst tuleb välja tõsiasi, et keskmiselt tarbib sõdur pakist ära 55% tooteid. Alatarbimise põhjuseks toodi peamiselt ajapuudus, millele järgnesid toodete ebameeldi-
3
Neljapäev, 15. aprill 2021
REPORTAAZ vad sensoorsed/organoleptilised omadused ehk kuidas toit maitses ja lõhnas ajateenijale. Ebamugav valmistamise viis oli samuti üks miinuseid. Aastate jooksul on ha katud k a s ut a m a k u i v toidup a k k id e s rohkem toite, mida saab mugavalt keeva veega valmistada. Konservide vähendamine peaks aitama kaasa sellele, et ajateenija sööb meelsamini rohkem pakis olevaid tooteid. Seersa nt Seeba tegi ka küsitluse, mis koosnes 22 küsimusest. Va s t u s te s t s a a b te ad a , m i l l iseid tooteid tarbib sõdur metsas just kõige meelsa mini. Küsit luses osa les 145 i n i mest , kel lest v iis olid tegev väelased ning 138 ajateenijad. Kõige meeldivama ks ratsiooniks kujunes küsit letute seas ratsioon nu mber k a hek sa, mi l lele järgnes ratsioon nr kolm. Ka heksas ratsioon sisa ldab endas enamjaolt ku iv toit u, mida on l i ht ne otse pakendisse valmistada. Kõige e b a me e ld i v a m a k s r at sio on i k s osutus number neli, millele järgnes ratsioon number ka ks.
Nipid ja trikid Kui tuua välja eraldi tooteid, siis ajateenijate lemmikuimad on Šveitsi sõjaväe šokolaad, taktikaline toidupakk tatar kalkunilihaga ning šokolaadimüsli. Neid tooteid on lihtne manustada, kerge kaasas kanda ning kaks kolmest on magusad: tihti valitakse kõige magusam toode hamba alla, et tõsta enda moraali. Sõduritele pigem ei meeldi kartulipuder lihapallidega, erinevad lihakonservid ning muidug i ajateenijate seas kõige ebapopu laa rsem re i s f l e i sch .
Oleme aru saanud, et on tooteid, mis maitsevad natukene rohkem ja on tooteid, mis pigem kuumale tulele isegi ei jõua. Sõdurilehe toimetus on uurinud veidi ajateenijate käest endilt, kuidas muuta see toidukord meeldivamaks isegi siis, kui toit ei taha kuidagi kurgust alla minna. Sõdur on ju ikkagi parim allikas, kelle käest uurida toiduvalmistamise trikke ja nippe. Nimetati, et mugavalt saab kaasa haarata mõne kastmepudeli. See ei võta palju ruumi, säilib kaua ja seda saab mitmel erineval korral kasutada. Magus tšillikaste, kurgi-hapu koorekaste või tavaline ketšup muudavad mageda roa kiirelt lemmikuks. Kilepakendis on võimalik kaasa haarata nii riivitud juustu kui ka vorstiviile – see kergendab küll rahakotti, aga toit maitseb palju paremini. To i t u valmistades on nut i k a mad ha k a nud k asuta ma oma k atelok i v ä i k s emat os a praepannina – seega on võimaluse korral mõistlik kaasa võtta väike õlipudel. Vür tsi kas risoto, mis mu idu nii ma itseroh ke ei ole, a nnab tä iest i itaa liapä rase roa mõõdu välja pärast krõbeda põhja saav utamist. Konser v ist võetud leib saab ka täiesti uue maitse kerge praadimise järel. Eks igaüks peabki võtma aja, et katsetada seda mõnes metsalaagris. Kuiv toidupa k k ei ole sõduri unistus, aga metsalaagris võib tekkida olukord, kus midagi muud ei ole võtta – samas seisus on võitleja ka sõjaajal. Väljaõppe jooksul saab ajateenija proovida erinevaid toiduvalmistamise viise ja võib juhtuda, et mõni toit hak kab rohkem maitsema ja muutubki sõduri lemmikuks. Tuleb vist üpris näljane olla...
Toidupakke on erinevaid: 24 H kuivtoidupakk (8 ratsiooni)
24 H 5000 kcal pakk (3 ratsiooni)
Ühe söögikorra pakk (4 ratsiooni)
24 H taimetoidu pakk (3 ratsiooni)
Ratsioon 8 Müsli marjadega Itaaliapärane pasta tomatikastmes Riisiroog kanaga Soolased kreekerid Kakao Mustikamaitseline energiajook Pähkel šokolaadis Jõhvika energiabatoon Maasikamaitselised puuviljakommid
Ratsioon 3 Juustupasta singiga Lihapallid kartulipüreega Tatraroog kalkuniga Soolased kreekerid Hautatud kanaliha Mustikamaitseline energiajook Šveitsi tumešokolaad Küpsis Trekri Eat Maasikamaitselised puuviljakommid
Ratsioon 4 Pajaroog singi ja ubadega Guljašš kartuliga Riis lihaga Tuunikala Kakao Sidrunimaitseline energiajook Šveitsi tumešokolaad Rosinate segu Jõhvika energiabatoon
Ratsioon 2 Ränduri hommikusöök Pasta koorekastmes kanaga Kartuliroog hakklihaga Sardiinid õlis Ananassimaitseline energiajook Pähkel šokolaadis Kuivatatud jõhvikad Karamelli energiabatoon
Väliköögi põletid töötavad Jet A-1 lennukikütusel
Foto: rms Pisarkov
Väliköögimeeskond küberväejuhatuse staabi – ja sidepataljoni laagris Jägalas 20. jaanuaril. Pildil vasakult paremale koka abi rms Pisarkov, kokk rms Kase ja meeskonnaülem n-srs Suigusaar
Väliköögimeeskonna elu metsalaagris Küberväejuhatuse staabi- ja sidepataljoni staabikompanii tagalarühma väliköögimeeskonna tavaline päev metsalaagris algab hommikul kell 4.30, kui ärkavad abikokad, et keema panna vesi, millega ära toita ligikaudu 150 sõdurit. n-srs Sten Markus Laht
V
äliköögimeeskonnas on kuus liiget: kaks autojuht-toitlustajat, kaks abikokka, üks peakokk ning meeskonna ülem. Autojuhid aitavad meeskonda peamiselt püsitoimingutega: püstitavad telke, hooldavad väliköögi tehnikat ning jagavad toitu. Peakokk ja abikokad valmistavad maitsvaid roogasid ning meeskonna ülem vastutab, et tema üksusel oleks vajalik tehnika, peetakse kinni karmidest sanitaarnõuetest ning lõppude lõpuks jõuaks toit õigeks ajaks sõdurite lauale. Kokkade osavate näppude abil suudab väliköök toota kahe-kolme tunniga ühekäigulise söögikorra lausa 400-500 inimesele ja kolmekäigulise 250 inimesele. Köök ise koosneb kolmest 150 liitrit mahutavast katlast, ühest praepannist ning praeahjust.
Sõdurite lemmikud ning põhiline probleem „Eelmises metsalaagris saime toorained mereväest ning seal koostati meile ka esialgne menüü, mida järgida,“ ütleb väliköögimeeskonna ülem, nooremseersant Caspar Suigusaar. „Siiski üritame nii palju kui võimalik ka ise loominguliselt mõelda ja sõduritele valmistada
head ja kvaliteetset toitu. Sõdurite vaieldamatud lemmikeined on erinevad pasta- ja tatraroad – üritame neid kõige rohkem pakkuda.“ Laagrites on hommikune põhipingutus kella seitsmeks valmistada teed, kohvi ning putru. „Naljakal kombel võib kõige rohkem probleeme valmistada just tee ning kohvi tegemine,“ räägib Suigusaar. „Kõige sagedasemad vead, mis toidu tegemisel tekivad, on seotud kogustega. Millegipärast just tee või kohvi valmistamisel on vee, suhkru ja tee- või kohvipulbri vahelise õige tasakaalu leidmine eriti raske. Tihtipeale võib jook lihtsasti muutuda liiga maitsetuks või vastupidi liiga kangeks.“
Hooldus ja veelkord hooldus Pärast hommikusööki algab köögiinventari põhjalik hooldus ning seejärel hakatakse valmistuma lõunaks. „Tund või poolteist saame heal juhul puhata,“ ütleb Suigusaar. „Lõuna puhul on see keeruline, et rühmad on tihtilugu kõik erinevates kohtades harjutustel ja ei jõua alati õigel ajal sööma. Peame ülematega koordineerima, et kõik ikkagi saaksid enam-vähem sooja sööki. Mulle meeldib öelda, et väliköögis söögitegemine on nagu
tehnikasport: alati võivad juhtuda asjad, mis ei sõltu sinust enesest. Näiteks külma tõttu põletite tõrkumine, vee jäätumine kögelis jne. Seetõttu peame kindlasti varem alustama, et selliste probleemidega oleks aega tegeleda.“ Kui sõduritel on lõuna söödud, tuleb taas tehnikat hooldada, misjärel hakatakse valmistuma õhtusöögiks. Pärast õhtusööki tuleb veel viimast korda päeva jooksul katlad ja pannid ära puhastada, et varakult magama minna, kuna hommikul peab jälle enne päikesetõusu ärkama. „Toome veel õhtul vee ka väliköögi telki ära, et hommikul ei peaks selle peale aega raiskama,“ ütleb Suigusaar. Kuna töö väliköögis võib kiiresti muutuda üsna rutiinseks, aga samas jääda füüsiliselt raskeks, siis meeskonna motivatsiooni hoiavad kõrgel sõdurite täis kõhud ning sellega kaasnevad siirad kiidusõnad. „Seda toonitan oma meestele ka alati üle, et isegi kui oleme juba mitmendat päeva metsas ja magamata ööde tõttu on raske, siis need alati isuga sööma tulevad sõdurid tõestavad oma rõõmsate nägudega, et oleme oma tööga hästi hakkama saanud,” ütleb Suigusaar. „Eriti teeb meele heaks see, kui veel isiklikult ka kiita saad.“
4
Neljapäev, 15. aprill 2021
UUDISED
„Kindral Kert oli väga väärikas ohvitser,” kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.
Scoutspataljonile anti üle moodne ja mugav mobiilne sidumispunkt, mis parandab märkimisväärselt pataljoni meditsiinilisi võimalusi. „Iga tehnikaühik, mis aitab sõduri eest lahinguväljal paremini hoolitseda, ja kui sõduril on kindlustunne, et kui temaga peaks midagi juhtuma, siis ta saab kvaliteetset abi – kõik see aitab meil Eestimaad paremini kaitsta,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus. Mobiilse sidumispunkti põhjaks on erimõõtmeline konteiner, mis on varustatud vajalike meditsiiniliste vahenditega ning on paigaldatud MAN veokile. Sidumispunkt teenindab meditsiiniliselt pataljonisuurust üksust ja sinna peab kriitilises seisundis patsient lahinguväljalt jõudma tunni aja jooksul. Seal osutab haavatule elupäästvat erakorralist meditsiiniabi arstist, meditsiiniõdedest ja parameedikutest koosnev meeskond.
Üle 400 ajateenija lõpetasid sõduri baaskursuse Veebruaris teenistust alustanud üle 400 ajateenija lõpetasid sõduri baaskursuse ning andsid pidulikul rivistusel sõdurivande. Veebruaris teenistust alustanud sõdurite ametikoht väeosas eeldab 11-kuulist väljaõpet ning nendest saavad tulevased ülemad, erialaspetsialistid ja autojuhid. Oma juhioskused pannakse proovile juba suvel, kui nendest saavad juulis teenistust alustavate noorte ülemad.
NATO lahingugrupi Prantsuse üksuse tehnika jõudis Eestisse Prantsusmaalt La Rochelli sadamast jõudis mereteed mööda Eestisse 17. märtsil. Tapal teenistust alustava Prantsuse üksuse tehnika. Prantsusmaalt saabunud tehnika hulgas on 12 Leclerc tanki, VCBI soomukid, veoautod, naastemasinad, treilerid ja kütusetankurid. Sama laevaga jõudsid ka Ühend k u n i n g r i i g i jalaväe lahingumasinad Warrior ja soomustransportöörid Bulldog, maastikuautod ning kaudtulerelvad. Varustuse ja tehnika mahalaadimise Paldiski sadamas korraldasid kaitseväe toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistus ning nende Ühendkuningriigi ameti vennad. Ligi 300-liikmeline Prantsuse üksus ühineb liitlaste lahingugrupiga aasta pikkuseks rotatsiooniks. Varem on prantslased Ühendkuningriigi juhitavasse ja 1. jalaväebrigaadi koos seisu kuuluvas lahingugrupis teeninud 2017. ja 2019. aastal kaheksa kuu pikkuse rotatsiooniga.
Ajateenijad liiklusõnnetuses – esmaabi ja kiire tegutsemine n-srs Aleksander Espenberg, rms Erik Kurist
A
udi juht sai sedavõrd raskelt viga, et suri sündmuskohal. Avariis osales kaitseväe 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni veoauto, mida juhtis ajateenija. Sõdurileht uuris õnnetuse kohta reamees Trofimovilt, kes istus tollel hetkel kokkupõrkes osalenud kaitseväe auto kõrvalistmel. „Olime sõitmas orienteeruma, suundusime Taevaskotta. Pärast Tartut, Põlva-Reola maanteel juhtus intsident, mille käigus hakkas vasakpööret tegevast sõidukist mööduma Audi. Sõiduk, millel olid all suverehvid, sattus külglibisemisse ja libises meie sadula ninasse.“ Reamees Trofimov, kes on treilerijuht tagalapataljoni varustuskompaniis, kirjeldas õnnetuse hetkel autos toimunut: „Kui nägin, et auto tuleb, ütlesin paarime-
hele, et ta pidurdaks ja kõrvale tõmbaks, seda me ka tegime. Kolonni kiirus oli enne 60–65 km/h, pärast pidurdamist, kokkupõrke hetkel oli kiirus ligikaudu 30 km/h.“ Kokkupõrke järel asusid ajateenijad kohe esmaabi andma ja sündmuskoha ohutust tagama. „Kui liiklusõnnetus juhtus, siis olime algul 5–10 sekundit šokis, aga seejärel hakkasime tegutsema. Paarimees andis esmaabi, mina teavitasin ülemaid, kõrval olnud tsiviilisikud kutsusid kiirabi. Kaitseväes oleme harjunud tegutsema nii, et kui taoline olukord tekib, tuleb kohe tagada ohutus. Lisaks sellele, et anti esmaabi ja võeti Audi aku klemmid maha, et tulekahju ei tekiks, peatati ka liiklus. Olukord isoleeriti ja tekitati ohutu tsoon,“ kirjeldas reamees Trofimov sündmuskohta pärast õnnetust.
Foto: Jürgen Puistaja
Scoutspataljon sai mobiilse sidumispunkti
9. märtsil kell 13 paiku juhtus raske liiklusõnnetus Kambja vallas Põlva-Reola tee 36. kilomeetril, kus põrkasid kokku kaitseväe veoauto ja sõiduauto Audi.
Lliiklusõnnetus Kambja vallas Põlva-Reola tee 36. kilomeetril, 9. märtsil
Lahkus kindralleitnant Johannes Kert Johannes Kert oli Eesti poliitik, sõjaväelane ja riigiametnik. Kaitseväe juhataja oli ta aastail 1996–2000. Ta oli üks MTÜ Vaba Ukraina algatajatest ja Korp! Sakala vilistlane. n-srs Irma Jäe
J
ohannes Kert oli tegevteenistuses Nõukogude sõjaväes rühmaülemana ja rooduülema kohusetäitjana. Kaitseliidu liige alates 1990. Ta oli kaitseliidu Tartu maleva pealik ja Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni ülem. Samuti oli Kert kaitseliidu ülem ja maaväe ülem. Kindralleitnandi auaste anti talle 1998 ning tegevteenistusest lahkus 2008. Alates sellest aastast oli ta kaitseministeeriumi nõunik. Ta valmistas ette NATO kollektiivse küberkaitse kompetentsikeskuse tööd, esindas seda keskust rahvusvahelises juhtkomitees ja NATO komisjonides, analüüsis kaitseväe ühendatud õppeasutuste komplekteerimise ja ajateenistusega seotud probleeme ning osales kaitseliidu strateegilises arendamises ja arendus- ja teadustegevuse koordineerimises kaitse valdkonnas. Johannes Kerti on tunnustatud mitme Eesti ja välismaise teenetemärgiga, nagu Kotkaristi II klassi teenetemärk, Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärk, päästeameti kuldrist ja palju muud. „Meil oli temaga tihe koostöö. Peab ütlema, et ta oli Eesti riigikaitse, kaitseväe ja kaitseliidu ülesehitamise alguse juures, kus ta tegi ära väga palju häid asju. Muuseas ka esimese
Kindralleitnant Johannes Kert (3.12.1959—4.03.2021) Eesti kaitseväe üksuse ehk Kuperjanovi pataljoni, mille me moodustasime Võrus – ta oli selle pataljoni ülem,“ ütles erukindral Laaneots.
Foto: kaitsevägi
„Kindral Kerdi lahkumine on meile suureks kaotuseks. Olenemata tema tööülesannetest pärast kaitseväeteenistusest lahkumist, oli tema side
kaitseväega väga tugev. Ta oli ka mulle mu otsuste tegemisel suureks toeks, meil oli pidev kontakt ja võin öelda, et ta oli justkui koosseisuväline kaitseväe juhataja nõunik. Kindral Kert oli väga väärikas ohvitser,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. Matusetalitus algas Tallinnas Jaani kirikus leinatalitusega pereliikmete ja nende kutsutud lähimate sõprade ringis. Omapoolsed hüvastijätukõned pidasid talitusel Johannes Kerdi tütar Mirjam Kert, president Kersti Kaljulaid ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. Pärast leinatalitust tõsteti kindral Kerdi sark Vabaduse väljakul suurtükilafetile, mis liikus läbi linna kaitseväe kalmistule. Teel kalmistule peatus sark kaitseväe peastaabi territooriumil, kus kaitseväelased, kaitseliitlased ning liputoimkonnad avaldasid lahkunud kindralile au. Seejärel liikus sark kaitseväe kalmistule, kus kindralleitnant Johannes Kert mulda sängitati. Samal ajal kõlasid lahkunud kindrali auks 122-millimeetriste haubitsate aupaugud. Kaitseväe väeosades ja kaitseliidu malevates heisati riigilipud leinalippudena päikese tõusust päikese loojanguni. „Johannes oli positiivsuse etalon. Ta tegi riigikogu liikme tööd südamega ja rohkem, kui keegi oskas seda tähele panna,“ ütles Kranich.
Neljapäev, 15. aprill 2021
KOGEMUS
5
Vaata videot rännaku läbimisest ka Sõdurilehe Youtube’ist
Rännak lõputul sirgel ehk vaimse vastupidavuse proovilepanek Kaks Sõdurilehe reporterit otsustasid end 26. märtsi öösel koos küberväejuhatuse nooremallohvitseride kursusega (NAK) proovile panna. Selleks, et kõige ehedamat emotsiooni edasi anda, tõmbasid nad ka ise täisvarustuse selga ja asusid teele. n-srs Aleksander Espenberg & rms Jarkko Martin Pukki
0 km – Ettevalmistus päästis Mitte ainult ettevalmistus kui toidumoona varumine, pigem teadmine sellest, mis ees ootab. “Olles Sõdurilehe reporterid, teadsime juba mõned päevad ette, et selline asi toimub. Vaimseks ettevalmistuseks oli aega pool päeva,” tõdes reamees Jarkko Martin Pukki. Rännak on umbes 21 km pikk ja kulgeb 7 km teelõigul edasi-tagasi kõndi-
Lisaks tuleb jao peale tassida ka mitmekümnekilost puukasti.
7 km – Põgenemine vangilaagrist Pärast mitut kastivahetust ja kukkumist libedal teerajal jõudsime esimesse kontrollpunkti. Seal saime proovida kannatanu kandmist, kus õnnetu patsient kukkus ojja. Põgeneda tuli ka vangistusest, kus pidime end nipukatest lahti kiskuma ning hiilima oma varustuseni. Üllatavalt kiirelt liikusime esimesed 7 km. Aga nagu üks korraldajatest ütles, et „lennatakse peale suure hurraaga ja tõmmatakse end kohe täiesti läbi“. See mõte püsis mul kuklas rännaku lõpuni. Rahulikult ja stabiilse tempoga – siis jõuame kõik võiduka lõpuni.
10 km – Sõdur peab olema leidlik Kõige raskemaks osutus rännaku puhul miinikastide kandmine. Kast kaalus 15-20 kg ning sellel olid soonivad traatidest punutud sangad, mis avaldasid kätele erilist raskust. 13. kastivahetus. Käed on rakkus ja tempo on aeglane. Miski peab muutuma. Kuidas seda kasti efektiivsemalt transportida? Kambakesi arutades jõudsime järeldusele, et saame suurima vaenlase ehk libeda tee enda kasuks pöörata. Panime relvarihma ühe punkti rihmaks ja koos relvaga kasti sanga külge. Üks võitleja hoidis relva kabast ja teine vintrauast. Niiviisi liikusime edasi
Foto: rms Kaimar Tauri Tamm
des. Kirss tordil on see, et lisaks täisvarustusele tuleb jao peale tassida ka mitmekümnekilost liivaga täidetud puukasti. Kuid NAKi võitlejad ei tea, mis neid ees ootab. Neile öeldi lihtsalt: „Kõndige otse, kuni järgmiste juhisteni.” Peale selle
olime varunud endale Snickerseid ja ohtralt vett. Need osutusid suureks abiks jao moraali hoidmisel.
Teises kontrollpunktis on ülesandeks teenistusrelv pimesi lahti võtta ja kokku panna
Foto: rms Kaimar Tauri Tamm
E
ga muud moodi ei tea, mida sõdur päriselt tunneb, kui ise kaasa ei tee. Seepärast võtsin vastu otsuse teha see hulljulge üritus kaasa. Kuigi lõpetasin NAKi pea pool aastat tagasi, siis kõige magusam osa – lipurännak – jäi mul vahele. Otsustasin enda kunagise õppuri paguni lunastada tagantjärele, mille peale minu kaasvõitleja rms Pukki otsustas pikemalt mõtlemata minuga liituda. Pukkil olid omad motiivid. „Ega tsiviilelus sellist võimalust lipurännakul osaleda enam ei tule“. Vastu võetud. Mis siis ikka, lähme ja teeme selle jubeduse läbi!
Reporterid rms Pukki ja n-srs Espenberg rõõmustavad, sest 14 km on juba öistes Harjumaa metsades rännatud palju hõlpsamalt ja tundsime end võidukalt, nagu oleksime kurlingus saavutanud olümpia kuldmedali.
18 km – Kõndisime vastu seina Järjekordne pi kem paus. Lõpus hak kas meie jao jõud juba vaikselt raugema, sest sõduritel oli pidev teadmatus, vähene ettevalmistus ning ka öine magamatus mängis oma rolli. Olime tulnud viimasest eelviimasest kontrollpunktist, kus saime kinnisilmi Galili lahti võtta ja kok ku panna ning ragu lkaga lasta sihtmärke, millele v iimati said ajateenijad pihta üle-eelmine aasta. Aga nüüd olid pea kõi k mehed pikali maas. Kui ei tea palju on minna ja ei ole enam jaksu, siis
kuidas sa lähed edasi? Hak kasin isekeskis arutlema. Peamine, mis sõdurit motiveerib, on söök ja magamine. Und ma neile pakkuda ei saa, aga süüa küll. Ma avasin oma näksilaeka. Jagasin laiali kõik oma toiduvarud ning mehed hakkasid liigutama. Elu oli võitlejatele taas sisse puhutud. Järgmiseks hakkas jaoülem konkreetseid korraldusi jagama. „Lä hme edasi! Kasvõi üks kilomeeter tunnis, isegi see on progress“. Surmväsinud mehed võtsid vaikselt jalad alla ja nii saime üle kõige raskemast.
21 km – Märg lõpp Finiš või õigemini veel üks harjutus ja siis on läbi. Viimane teelõik on mineeritud. Ainuke viis lõppu jõuda on liikuda läbi veega täi-
detud truubi. Teine võimalus oli tuldud teed tagasi minna ja kutsuda pioneeriüksus. Mitte mingi hinna eest. Hüppasime vette, sest jõg i oli meie a inu ke pääsetee. Kuna viimased k ilomeetrid tuikusime väsimusest nagu paadunud joodikud, siis mõjus külm vesi vägagi kainestavalt.
Ainuke viis lõppu jõuda on liikuda läbi veega täidetud truubi Jalad on valusad, keha on üleni kurnatud, aga rännak on tehtud. Lõppude lõpu ks saame iga jaoliik me üle uhkust tunda, et need kaheksa tundi selles NAKi kadalipus just nendega veetsime.
6
Neljapäev, 15. aprill 2021
KOGEMUS
12 nädalat kestval autojuhi erialakursusel on võimalik osaleda suvise või talvise kutsega
Kaitseväe selgroog või koorem kabiinis? – autojuhikursust putitamas Hoolimata autojuhi stereotüübist kui šlangist, kes välilaagris samm sammu haaval töö tegemise asemel taktikaliselt sooja autosse eksfiltreerub, on tegemist kaitseväe jaoks elutähtsate inimestega. rms Erik Kurist
O
lles praeguse kutse ainus kirjutaja ametis ajateenija, kes on läbinud autojuhi erialakursuse (AEK), pidasin vajalikuks kasutada ära head võimalust ning kajastada ka 11-kuuse teenistuse vähem glamuurset ja elulisemat poolt. Muidugi saan kirjutada vaid enda kogemusest möödunud suvekutse kursusel küberväejuhatuses, kuid kindlasti on vähemalt mõni siin saadud õpikogemusest sobiv samale kursusele teistes väeosades.
Kulleriülesannetel saab transportida kõike kuivtoidust kolonelideni. Kuna autojuhikursuse läbimisega ei kaasne auastme kõrgendust, huvitavaid kaadreid pakkuvat taktikalist väljaõpet ja muud sellist, kajastatakse seda vähe. Tähelepanu nappusest ning ennemainitud stereotüübi tõttu põhjustatud suhtumisest tulenevad probleemid, mida on lihtne parandada. Kuid räägime enne kursuse huvitavamast poolest.
Rohkem kui juhiload Autojuhikursusel on kindlasti omad huvitavad küljed: maastikusõitudel Unimogiga mudamülgastes kihutamisest erinevate veeblite ja tsiviilkoolitajate värvikate mõtteavaldusteni. Kursus annab lisaks enda ilmselgele plussile – tasuta load – kaasa ka
kasulikud tehnikateadmised igaühe tulevaseks eluks. Igapäevaelule on vahelduseks ka kulleriülesanded, mille käigus saab transportida kõike: kuivtoidust kolonelideni. Enda kutse kursuse jooksul küberväejuhatuses oli meil võimalus huvitavaid kogemusi saada ka teiste õppuste toetamisel. Näiteks kaitseliidu Kotkalennul vastutegevust tehes, kus sain lisaks jalaväetaktika meeldetuletamisele kaitseliitlaste juhtimispunkti lähedusse IED paigutada ja veel samal õhtul osaleda (teeseldud) purjus noorte sissetungis sinnasamasse juhtimispunkti. Kuigi selline tegevus ei olnud osa kursuse õppekavast, oli tunda, et see oli heaks alguseks kursuse õppekavas olevate tühimike täitmiseks.
Eriala laisad tavad Nagu eelnevalt mainitud, tekib autojuhtidel tihti stereotüüpiline laiskus. See probleem on seotud kahe põhilise allikaga: vaba aeg ja taktikalise väljaõppe puudumine. Liigne vaba aeg tekitab paljudes vähem motiveeritud võitlejates harjumuse laiselda. Taktikalise väljaõppe puudumine paneb ajateenijaid tundma, nagu nad ei olekski enam sõdurid ning selle tõttu muutub ka nende käitumine. Samuti ununevad paljudel sõduri baaskursuse jooksul omandatud oskused ning sellega koos närbub ka füüsiline vorm. Kuigi sõduri baaskursusel õpitu meelespidamine ei lähe kokku autojuhikursuse eesmär-
Küberväejuhatuse suvekutse autojuhi erialakursus väljaõppel 29. septembril 2020 kidega, täidab see kindlasti ajateenistuse suuremat eesmärki. Samuti peavad autojuhid teadma, kuidas käituda motoriseeritult taktikalistes olukordades. Näiteks varitsuse korral jalastumine või sellest läbi sõitmine (võimaluse korral vastutulega) on olukorrad, mille läbimängimine autojuhtide väljaõpet kindlasti täiendaks.
Foto: n-srs Aksel Puusepp
Laiskadest tavadest lahtiütlemine
1. jalaväebrigaadi autojuhi erialakursus maastikusõidul 22. oktoobril 2018
Ka minu läbitud kursuse juhtkond võttis kasutusele erinevaid meetmeid õppekava täiendamiseks ning nende probleemide leevendamiseks. Küberväejuhatuse AEK rühmaülem nooremleitnant JuliusAir Kull selgitas: “Erinevate tegevustega täitsin muidu tühjaks jäävaid auke tunniplaanis. Alati tekib AEKis probleem sellega, et kõiki mehi ei ole korraga olemas, et „rohelist“ väljaõpet läbi teha, kuna mingi hulk viibib väeosast väljas sõidutundides.” Väljaõpet rikastavate tegevuste hulka kuulusid näiteks iganädalased lähivõitluse treeningud, instruktori baasõppe läbimine ning loengud Eesti kaitseväe struktuuri ning staabi- ja sidepataljoni ülesannete
kohta. “Lähivõitluse harjutus oli iga reede hommikul ja selle eesmärk oli kultiveerida sõdurite agressiivsust ja tuletada neile meelde, et nad on endiselt kaitseväes.
„Alati tekib AEKis probleem sellega, et kõiki mehi ei ole korraga olemas.” Instruktoriõpe tasub ennast ära, sest nii saavad autojuhid olla pädevad abiinstruktorid jaoülematele ja õpetamist harjutades hoida iseenda sõdurioskuste taset,” leidis nooremleitnant Kull.
Arengulagi ei ole veel saavutatud Kursuse jooksul ilmneb ka eriti tugevalt probleem, mida võib vähemal määral kohata peaaegu iga ühise ettevõtmise juures: inimeste eelnevad teadmised ja oskused on üksteisega võrreldes väga erineval tasemel. Kursusel leidub nii neid, kes on väikesest peale autode all ringi roomanud kui ka inimesi, kes esimest korda rooli istuvad. Seepärast on ka osa väljaõppest, näiteks rutiinsed
Foto: rms Endel Maas
hooldused, mõnele kursuse õppuritest liialt lihtsad, et olla arendavad. Samal ajal on võitlejaid, kelle jaoks pakuvad sarnased ülesanded isegi kursuse lõpuks veel palju pinget. Erialateadmised on kursusel loomulikult esmatähtsad, kuid üks potentsiaalne lahendus oleks luua vastutavate või jaoülemate süsteem. Näiteks saaksid kogenumad õppurid olla pikaajalisemalt kursuse vastutavad või mingite meeskondade ülemad. Seeläbi saaksid autojuhid võimaluse lisaks tehnikateadmistele arendada ka enda juhtimis- ja korraldusoskuseid samal ajal, kui need, kes seda vajavad, saaksid keskenduda erialateadmiste omandamisele. See tuleks kindlasti kasuks nii edasise väljaõppe kui ka ajateenistusejärgse elu jooksul ning oleks ka üldisemalt kooskõlas väärtuspõhise ajateenistuse põhimõtetega. Autojuhikursuse praegune õppekava täidab oma eesmärki suurendada autojuhilubadega inimeste arvu kaitseväes. Samas aitaks taktikalise ja katsumusrohke väljaõppe lisamine ja nendest lähtuv distsipliin kaasa nii eksamiteks õppimisel kui ka üldiselt täisväärtuslikuma ajateenistuse vormimisele.
7
Neljapäev, 15. aprill 2021
„Kolonelleitnant Künnapuu on suurte kogemustega vanemohvitser, kindlameelne ja aus,“
REPORTAAZ
vahipataljoni eelmine ülem major Romet Kaevu
Mereväe kaplan leitnant Mikk Leedjärv, vahipataljoni veebel st-vbl Gert Killing ja vahipataljoni ülem kol-ltn Margot Künnapuu vahipataljoni aastapäeva rivistusel mereväebaasis 11. jaanuaril
Foto: n-srs Valner Väino
Juhuslikust ametnikust vahipataljoni ülemaks riigikaitset mõtestab kolonelleitnant Künnapuu Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Margot Künnapuu on staažikas kaitseväelane, kes on oma elu tihedalt sidunud kaitseväega. Eeskujuliku teenistuse eest on teda autasustatud mitme teenetemärgiga. n-srs Irma Jäe
M
argot Künnapuu sai vahipataljoni ülemaks ülemöödunud aastal, kui major Romet Kaev andis sõjaväepolitsei vahipataljoni juhtimise talle üle. Proua kolonel soovib, et vahipataljoni tulevad ajateenijad tunneksid teenistuse lõppedes, et nende 11-kuuline teenistusaeg on olnud hea, sisukas ja ohutu.
Sisenemine militaarmaailma
Kolonel Künnapuu tee militaarmaailma oli üks suur juhuste rada, mis sai alguse keskkooli lõpus, kus tal puudus kindel siht. Esimene töökoht oli tolleaegses Harjumaa riigikaitse osakonnas. Noorematele inimestele selgituseks, et see oli miskit, mis osaliselt oli KRA eellane, hallates kõiki mitte ainult kutsealuseid, vaid ka reservväelasi ning lisaks nende välja-
liikumist. Tolleaegne ametnik sai siis lähedalt tuttavaks Paldiskis, Kloogal ja Humalas paiknevate väeosadega, mille üleandmise-vastuvõtmise korraldamisse sai temagi oma panuse anda. Kui jõudis aeg otsustada, kuhu edasi õppima minna, oli lihtne lahendus käes – sõjakooli.
Ajateenistusest enne ja nüüd Aastatega võib muutuda palju, kuid sõduri põhioskused on ikka samad: laskmised, kaevumised, liikumine lahinguväljal. Tõsiselt on muutunud süstemaatiline oskus sõdurit õpetada ja sidustada. Samuti materiaalne pool – olgem ausad, ajad, kus lasketiirus käidi ainult viie lasu laskmiseks, olid 90-ndate keskel ja isegi lõpupoole tavalised. Tänapäeval on sõdurite väljaõpe oluliselt süstemaatilisem just ennekõike seepärast, et meil on olemas piisavalt väljaõpeta-
tavat isikkoosseisu ning vahendeid väljaõppe korraldamiseks. Sõduri isiklik varustus on mugavam ning võimaldab lahinguväljal paremini tegutseda.
Eredaimad hetked Proua kolonelile on kõige eredamalt meelde jäänud erinevad pingelised õppused, mida on aastate jooksul piisavalt kogunenud – alates ammusest Baltic Challenge’ist ja lõpetades suurõppusega Siil. Need on ajad, kus meie kaitseväelastena saame proovida ja vaadata, kas oleme oma ülesannete kõrgusel. Lisaks on ka selliseid enda jaoks olulisi ja keerulisi ametikohti, kus tuleb teha midagi, mis on täiesti ootamatu – koloneli jaoks oli viimati selleks tema teenistus ELi juures eesistumise ajal. Kui kolonel Künnapuul tekiks võimalus minna uuesti missioonile, siis oleks ta raudpolt
nõus minema ja tema sõnul on veel siiani ammusest missioonikogemusest aeg-ajalt kasu. „Küsimusele, mis kasu on missioonikogemusest, võib vastata nii nagu väljaõppe muutumise kohta: alusteadmised jäävad ikka samaks ja kogemuste ladestumine enne omandatud teadmistele muudab sind kaitseväelasena lihtsalt kogenumaks,“ rääkis kolonelleitnant Margot Künnapuu.
Vahipataljoni sõdur Nemad erinevad teiste üksuste sõduritest selle poolest, et neil on täita kaks rolli: tseremoniaalüksuse roll ning sõjaväepolitsei kompanii roll. Esimene neist algab kohe pärast SBK lõpetamist ning võtab suure osa kogu teenistusest. Teine ja reservüksuste tootmise poolest tähtsam roll võtab rohkem aega ning selle käigus omandatakse
nii ja laväelase kui hiljem ka s õjav ä e p ol it s ei n i k u o s k u s e d . Keskmine vahipataljoni sõdur on ka väga sportlik, sellest ka nende head tulemused KV meistrivõistlustel.
Soovitusi teenistuseks Ajateenistus on sõjaaja üksuste ettevalmistus, kuid peale selle on iga sõdur inimene omade eesmärkidega ja nende täitmine ajateenistuse jooksul peakski olema hea soovitus. Keegi soovib juhtimiskogemust ja mõni mingisuguseid uusi oskusi omandada. Igaüks on erinev ning leiab motivatsiooni erinevatest eesmärkidest, kuid ajateenistus annab kordumatu võimaluse, vähemalt vahipataljoni puhul, 11 kuud nende eesmärkide poole püüelda. Väikesed ja käegakatsutavad eesmärgid ja siis nende nimel töö tegemine on hea viis iseennast kasvatada.
8
Neljapäev, 15. aprill 2021
NAER JÄTTA! rms Keegi seiklused Rms Keegi elu on viimastel nädalatel olnud tavatult rahulik. Ta viibib koos oma üksusega isolatsioonis ning saab aega vabalt oma äranägemise järgi sisustada, kuna väljaõpe toimub vähendatud mahus. Kui ta ülejäänud toakaaslased arendavad end kultuuriliselt raamatuid lugedes või käivad kasarmuringe jooksmas, otsustab rms Keegi päevad läbi TikToke vaadata ja vanemate saadetud pakist Estrella teravaid kartulikrõpse süüa. Alati, kui keegi peaks Keegi käest midagi paluma, on tal varnast võtta see sama, ülimalt efektiivne vabandus – ma olen ju isolatsioonis, ma ei saa midagi teha! Kuid juba peatselt saab isolatsiooni lõpuga paradiis läbi ning algab karm reaalsus – nädalane metsalaager Ida-Virumaal.
VÄEOSA VEREGRUPP
POOLAHV SEADME TERVIKLIK OSA
Mida päev edasi, seda närvilisemaks ja kurvemaks rms Keegi muutub, kuna oma laisa iseloomu ja puudulike teadmiste tõttu satub ta just metsalaagrites pidevalt enda üksuse ülemate ja kaasvõitlejate pilkeobjektiks. Äkitselt tekib talle suurepärane, kuid mitte eriti eetiline idee. Nimelt kavatseb ta koridoris liikudes märjal põrandal õnnetult „kukkuda“ ning seeläbi endale füüsilist vabastust taotleda. Vaid nii saab la dolce vita jätkuda. Mõeldud, tehtud! „Doktor, mul on jalg!“ kaiguvad rms Keegi oiged üle tema koduväeosa meditsiinikeskuse avarate koridoride. Kisa peale kabinetist välja astunud suurte kogemustega tohtrihärra näeb aga Keegi avantüüri algusest lõpuni läbi. Ta kutsub reamehe enda juurde ning ütleb tõsisel toonil: „Ma olen pidanud sõjaolukorras tõsiselt haavatutele žgutti peale panema ja nemad ei karjunud ka nii palju kui teie
UNEST VEEL VEIDI OHMANE
praegu. Ma ju näen, et teil pole midagi viga. See, et te siin lolli mängimas käite, tuleb teile endale lihtsalt kahjuks.“ Ja tal oli õigus. Arsti sõnade peale lõpetas Keegi kriiskamise, kuid oli juba hilja. Reamehe seik-
KELLEGI LIND HOOG, KÕRGSOO INNUKUS KOHTUPIIR- ASENDAJA ETTEKOND XVI S. ARAABIA VENEMAAL MEHENIMI TÄHENDUS TAHTMINE
SIIN-... JÄRSKU
TEMA VILKUV SÄRA OSMIUM
...PADRUN EELVANGISTUS MEHENIMI RODODENDRON TÄNU VÄÄRIV TEGU ALUS, PÕHI LUKUFIRMA SALADUSLIK EESTI TÄDI
VÄEÜKSUS LINN SOOMES VISKE- JA TORKERELV MALI PEALINN NOSPEL OKASPUU ERSATS
LOOSIME AUHINDU!
Et võita müts ja akupank, käitu järgmiselt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita.
Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes.
Vastus: LEEGIONÄR
Eelmise numbri ristsõna vastus oli „vahisõdur”. Võitjaks osutus rms Joosep Leemet.
lustest oli kuulnud juba terve pataljon ning ta pidi häbinägu ees kaasvõitlejate naerupahvakate saatel oma tuppa naasema. Samuti ei päästnud teda enam miski eelolevast metsalaagrist. Et ennast teiste
ajateenijate silmis rehabiliteerida, lubas ta laagris kõikvõimalikku lisavarustust kanda ja näidata, et ta on tegelikult võimekas sõdur. Sellega sai ta suurepäraselt hakkama.