NATO toob Euroopasse pataljoni
lk 2
Kuperjanovlaste ja liitlaste linnalahing
lk 3
Kuidas teha jõutrenni kasarmus
lk 6
SÕDURILEHT TEISIPÄEV, 8. NOVEMBER 2016
ISSN 1736-3411
Briti tank Challenger 2 oma suurt laadungit laskmas.
Foto: Wikipedia
Suurbritannia toob Eestisse esimese NATO pataljoni tugeva signaali ühtsusest ja kindlast plaanist kaitsta Balti riike jätkuva Vene agressiooni eest,“ sõnas Fallon. Brittide ligi 800 liikmelist lahinguüksust hakkavad Eestis toetama Taani ja Prantsusmaa kompaniid.
MADIS KUUSE
Juunis toimunud NATO Varssavi tippkohtumisel teatas Ühendkuningriigi kaitseminister Michael Fallon, et britid hakkavad juhtima Baltimaadesse paigutatavat kuni tuhandepealist NATO pataljoni. Oktoobri keskpaigas sai selgeks, et mehitamata õhusõidukite, jalaväe lahingumasinate ja tankidega varustatud pataljon asub kevadest tegutsema Eestis. „Suurbritannia hakkab juhtima üht raampataljoni, et pakkuda paremat eelpaigutatud kohalolekut NATO idaserval. Seeläbi saadame väga
„
Britid tulevad tankidega Kui suvel ütles Ühendkuningriigi kaitseminister, et pataljon saabub NATO idapiirile kergesoomus-
See on otsene reaktsioon Venemaa tegudele. tehnikaga, siis nüüdseks on selgunud, et Warriori jalaväe lahingumasinate kõrval hakkavad Eestis põrisema ka Challenger 2 tankid, mis on ühed parema kaitsevõimega tankid kogu maailmas. Peale maapealsete masinate võtavad britid
kaasa taktikalised mehitamata õhusõidukid. „Eestisse paigutatav pataljon on kaitsva iseloomuga, kuid täielikult lahinguvõimeline,“ rääkis Fallon. „Kuigi me lahkume Euroopa Liidust, jääme kindlustama Euroopa julgeolekut. See on meie kontinent ja me jätkame tööd selle turvalisuse säilimiseks,“ lisas ta. Briti pataljon saabub Tapa linnakusse maikuus ning jääb siia pooleks aastaks. Brittide näol on tegu esimese ühtse Eestis paikneva liitlasvägede pataljoniga. Varem on siin olnud kompanii-suurused väed.
NATO reageerib kiiresti Kaitseminister Hannes Hanso sõnul on olulisim see, kui kiiresti on NATO suuteline ohu korral reageerima, mitte tankide ja lahingumasinate suur arv. „Sada päeva tagasi Varssavis otsustasime asju ja nüüdseks on selge, et järgmisest kevadest on britid kohal ja osalevad ka Kevadtormil,“ rääkis Hanso.
Rasketehnika ühikute arv ei ole küll olulisim, ent kaitseminister toonitas, et brittide tankide ja lahingumasinate kõrval saab tuleval kevadel näha ka Prantsusmaa soomust. „Detailide avalikustamiseks on veel vara, aga ka Prantsusmaa panustab raskema tehnikaga, nii et tankimürinat saab kuulda päris palju,“ sõnas Hanso.
RS-28 Sarmat, hüüdnimega Satan 2. Ühe sellise raketi löögist piisab, et hävitada kogu Suurbritannia. Kuigi Kaliningradi paigutatud Iskander-M raketid ohustaksid oma 500kilomeetrise tabamisraadiusega Eestis ainult Sõrve poolsaart Saaremaal, valmistavad Eestile muret Narvast 170 kilomeetri kaugusel Luugas asuvad sama tüüpi raketisüsteemid.
Vastukaaluks Venemaa tegudele „See, et Eestisse saabub Suurbritannia pataljon, on otsene reaktsioon Venemaa tegudele,“ ütles kaitseminister Hanso. Viimaste kuude jooksul on Venemaa korraldanud nii mõndagi idalääne suhteid teravdavat: Kaliningradi viidi Iskander-M raketisüsteemid, üha aktiivsemalt sekkutakse Süüria kodusõtta, tihti korraldatakse etteteatamata välkõppuseid, samuti on käimas Balti laevastiku tugevdamine. 26. oktoobril avaldas Venemaa esimese pildi tuumapäid kandvast mandritevahelisest raketist
NATO väed ka Lätis, Leedus, Poolas ja Rumeenias Peale Eesti paigutab NATO oma pataljonid ka Poola, Leetu ja Lätisse. Poola raampataljoni moodustavad USA, Ühendkuningriigi ja Rumeenia sõdurid; Leedus paiknevas raampataljonis ühinevad Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi, Norra, Belgia, Horvaatia ja Luksemburgi väed; Läti pinnal hakkavad tegutsema Kanada, Itaalia, Albaania, Sloveenia ja Poola ühendjõud. Peale selle alustavad Rumeenias õhuturbemissioone brittide RAF Typhooni hävituslennukid.
2 Sõdurileht
8. november 2016
JUHTKIRI Tõmme tõmbe haaval
Läti kaitseväe juhataja: Eesti ja Läti peavad kokku jääma
JUHAN SOONE
Tsiviilelus mõeldakse võrdlemisi individualistlikult – kuidas käituda, välja paista, hakkama saada. Selline mõttemall keeratakse esimeste SBK nädalate jooksul kohe pea peale ja hakatakse sisendama kollektivismi, alustades vormi kättesaamisest ja jätkates vastutava määramisega alluvate endi seast. Isik ei ole enam indiviid, vaid ajateenija, kes kuulub allüksusesse – kollektiivi, mille käekäik sõltub kõigi panusest. Kui mehhanism on tööle lükatud, kujunevad ajapikku välja töörollid Kõige teravamini paistavad aga silma pidurid, kes ei soodusta masinavärgi tööd ning pärsivad seda. See, mis teeb neid eriliseks ja annab neile tsiviilisikuna eneseusku, on just see, mis segab nende teenistust. Mida rohkem vabanetakse oma identiteedist, seda kergem on parvel kaasa sõuda ja ühiselt teisele kaldale jõuda. Selle hetkeni, kuni maapind veel jalge all pole, on iga mehe töö hoida parve põhja minemast. Ei tasu muidugi hüljata kainet mõtlemist. Osa koostööst on alati ühiselt parima lahenduse leidmine ning plaani koostamine nõuab objektiivsust ja selget olukorrataju. Tark mees teab aga ka, millal vooluga võidelda ja millal lasta ennast sellest kanda. Minul juba terendab kallas – iga tõmbega näen, kuidas jõuab lähemale see hetk, kus omal jalal oma suunda valides edasi sammun. Senini aga hoolitsen selle eest, et keegi, kaasa arvatud mina, sõudmist ei lõpetaks.
MADIS KUUSE
3. novembril väisas Eestit Läti kait seväe ju hataja k ind ralleitnant Raimonds Graube, et rääkida Läti ja Eesti vahelise militaarkoostöö arendamisest. „Koostöö Eestiga on alati olnud s uu r epä r a ne, er it i v i i m a s tel aastatel, k ui poliitiline olukord maa il ma s on terav nenud. Me oleme koos võidelnud ja iseseis v u se võit nud, ba r r i k a ad idel olnud ning samuti teame, et ü ht suse puudu m isel oleme ajaloos ka vabaduse kaotanud. Me oleme koos ja peame kok k u jää ma,“ rää k is k ind ra lleit na nt Graube.
Eesmärgiks koostöö arendamine Visiidi eesmärgiks oli arutada Eesti kaitseministri ja kaitseväe juhatajaga erinevaid infovahetamise ja koostöövõimalusi. „Meil on Eestilt palju õppida, näiteks mobilisatsioonisüsteemi arendamist. Eestis on see väga hästi paigas nii praktiliselt kui ka bürokraatlikult. Samuti tahame luua koostöö meie erioperatsioonide üksuste vahel, et meil oleks ühiselt kiire reaktsioon vastamaks ükskõik millistele vägedele, mis meie piire ületavad,“ andis Graube mõista. Lätis ajateenistust ei tule Kui eelmisel aastal oli Läti kaitseministeeriumis juttu kohustusliku ajateenistuse taasennistamisest, siis kindralleitnant Graube kinnitas, et enne sellele mõtlemist arendatakse viimseni välja tegevväelastel põhineva kaitseväe ning vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni ehk Zemessardze võimekus. „Meie ressurssidest piisab praegu tegevväelaste ja Zemessardze jaoks. Plaanime kasutada vahendeid nende kahe parimaks arendamiseks. Kui julgeolekualane olukord
meie piirkonnas selleks ajaks muutunud ei ole, võime kohustusliku ajateenistuse peale taas mõtlema hakata,“ ütles kindralleitnant Graube. Läti valmistub NATO väe tulekuks Uuel aastal Lätisse saabuva Kanada vägedel põhineva NATO pataljoni suhtes on Läti kaitseväe juhatuse lootused kõrged ning olgugi, et juulis vastu võetud otsus tuli ootamatult, on tööd uute vägede vastuvõtmiseks ammu alanud. „Alates NATO otsusest tuua Lätti tuhandepealine üksus oleme intensiivselt töötanud – ning töötame edasi –, et see reaalsuseks saaks. Peame veel uuendama oma infrastruktuuri, et tagada vägedele majutus- ja liikumisvõimalused, ent rahalised vahendid ning poliitiline tahe selleks on olemas,“ rääkis ta. „Kanadalased teavad, milliste katsumustega me silmitsi seisame ning on vajadusel nõus isegi telkides magama,“ lisas Graube. Läti rahvas hindab Graube sõnul NATO vägede kohalolekut kõrgelt, sest inimesed tunnevad end praeguses poliitilises situatsioonis turvalisemalt, kui nende riiki kaitsevad mitme riigi jõud.
Gruusia õpib Eestilt sõjapidamist MADIS KUUSE
Georgia lahingukooli ülem käis tutvumas Eesti sõjalise hariduse süsteemiga Eestis visiidil viibiv Georgia relvajõudude väljaõppe ja sõjalise hariduse delegatsioon eesotsas Georgia lahingukooli ülema kolonelleitnant Roman Kavtaradzega külastas 2. novembril kaitseväe ühendatud õppeasutusi Tartus ning KVÜÕA lahingukooli ning Kuperjanovi jalaväepataljoni Võrus. Kolonelleitnant Kavtaradze sõnul on Eesti ja Georgia vaheline koostöö hea ning Eesti on neile eeskujuks. „Meil on Eesti kogemusest sõjalise hariduse süsteemide arendamisel palju õppida, eriti õppekavade ülesehitusest ja hindamissüsteemidest,“ ütles kolonelleitnant Kavtaradze. „Visiidi jooksul saadud teadmisi saame kasutada meil kehtivate süsteemide parendamiseks.“ Kaitseväe veebel ülemveebel Siim Saliste sõnul pakub Georgia esindajatele enim huvi väljaõppekavasid puudutavad süsteemid, näiteks allohvitseride ja ohvitseride väljaõppe sidumine, rotatsiooniplaanid ja karjäärimudelid.
Ära unusta meie kajastusi jälgida ka Facebookis ja Sõdurilehe Youtube’i kanalil!
Kas teil on huvitav lugu, mis vääriks ka teistele rääkimist?
Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile
Allikas: Daily Mail Graafika: Juhan Soone
sodurileht@mil.ee
sõdurileht TEAVITUSKESKUS
Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179
Peatoimetaja: rms Madis Kuuse Küljendajad: n-srs Juhan Soone n-srs Aivar Knuut Operaatorid: rms Oliver Remma n-srs Vladislav Musakko
Toimetajad: n-srs Oliver Vaabel n-srs Julius Air Kull rms Dmitri Popov rms Madis Kuuse
Fotograafid: n-srs Mikk Jürisson n-srs Juhan Soone n-srs Hannes Egmond Ivask rms Rene Reede
Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka www.facebook.com/s6durileht
8. november 2016 Sõdurileht 3
Linnalahing õpetab kiiresti mõtlema
OLIVER VAABEL
Kuperjanovlased võtsid esimese lume vastu linnalahinguga Laatre vallas. Koos Kuperjanovi sõduritega harjutasid hoonete puhastamist, kaitsmist ja ründamist ka USA kaitseväelased, politsei- ja piirivalveametnikud ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste(KVÜÕA) kadetid. Harjutus algas kell seitse. Läbi võeti see, kuidas hoonetesse siseneda, kuidas tubasid puhastada ja vastane edukalt kahjutuks teha. Umbes kella üheksast algas Kuperjanovi ajateenijatele see hetk, kui mitmes kohas korraga alustati pealetungi hoonetele. Hoonetes ootasid kuperjanovlasi nii USA kaitseväelased, politsei- ja piirivalveametnikud kui ka KVÜÕA kadetid. 2. jalaväekompaniiülem kapten Lauri Teppo sõnul on lahingutegevus hoonestatud alal oluline iga taseme väljaõppe juures, kuna
Staabi- ja sidepataljon tähistas aastapäeva MADIS KUUSE
see kasvatab nii sõdurites kui ka nende ülemates otsustusjulgust ja reageerimiskiirust. Linnalahing erineb tavapärasest metsalahingust selle tõttu, et iga pime nurk on vaja kontrollida, pidevalt peab tagama 360 kraadi ulatuses julgestuse, meeskonnas peab info liikuma ning linnalahingus on kahjuks langenute arv alati suurem. Plaanide ja otsuste tegemine muutub kogu aeg, sest kontakti sattumine võib juhtuda iga erineva nurga pealt. „Liitlaste ülesanne nendel õppusel on lihtne: koos meiega õppusel osaleda ja harjutustel võidelda ka meie vastu. Sedasi saame avardame oma sõjaväelist silmaringi ja me saame liita omavahel mõlema üksuse kogemused. Selline on parim viis – üksteiselt õppimine,“ lisas kapten Teppo.
„
Lahingutegevus hoonestatud alal kasvatab nii sõdurites kui ka ülemates otsustusjulgust ja reageerimiskiirust. Liitlaste sõnul on ajateenijate tase hea ning uusi oskusi omandatakse kiiresti. Omavaheline koostöö sujub ja hea kogemuse saavad mõlemad pooled.
Kuperjanovlased trepikoda puhastamas.
Foto: Mikk Jürisson
Noole lend sõltub vibust – toimus õppus Hõbenool lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus. Üksuse kasutuses on 12,7 mm raskekuulipildujatega relvastatud soomustransportöörid Sisu XA-188 ning peagi ka 35 mm
kahuriga relvastatud lahingumasinad CV9035. Nii Scoutspataljoni kui ka meie liitlasüksuste sõdurite jaoks on tegu vajaliku ühisõppusega, sest selline mastaapne õppus annab
võimalusi hinnata, kui professionaalsed on meie kaitseväelased, kui hästi sujub erinevate üksuste koostöö lahinguolukorras ja lisaks aitab pidev harjutamine hoida oma lahinguoskusi vajalikul tasemel.
DMITRI POPOV Oktoobri lõpus algas Lätis suur õppus Silver Arrow (Hõbenool), millest võtavad osa üksused Eestist, Lätist, Leedust, Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Suurbritanniast, Rumeeniast, Hollandist, Saksamaalt ja Albaaniast. Õppus Silver Arrow toimub Lätis alates 2014. aastast. Seekord kuni 31. oktoobrini toimuvast õppusest võtab osa ka ligikaudu 400 Scoutspataljoni kaitseväelast. Pannakse proovile NATO liikmesmaade koostöö, ühiselt tehakse läbi erinevaid lahinguharjutusi, lihvitakse oskusi, kuidas tõrjuda vastase rünnakuid ja mõõdetakse juba omandatud kogemuse taset nii ründe- kui ka kaitseolukordades. Õppuse käigus täiustatakse eri juhtimistasandite võimet juhtida allüksusi nii nende igapäevastes tegevustes kui ka õppuste ajal, koordineerides taktikaliste ülesanne te täitmist. Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv professionaalse väljaõppega iseseisvaks
31. oktoobril tähistas staabi- ja sidepataljon väeosa taasloomise aastapäeva piduliku jalutuskäiguga Tallinna 21. kooli juurde, et mälestada Teises maailmasõjas langenud sideväelasi. „Meid seob 21. kooliga ühine ajalugu. 1940. aastal asus selles koolimajas sidepataljon ning seal peetud lahing punaarmeelastega oli ainus, mille eestlased Teises maailmasõjas oma riigi vormis pidasid. Jalutuskäiguga meenutame, et Eesti kaitsevägi siiski hakkas sel keerulisel ajal okupantidele vastu,“ ütles staabi- ja sidepataljoni ülem kolonelleitnant René Innos. Sideväelased koos kaitseväe orkestri ja Tallinna 21. kooli õpilastega marssisid kesklinnas Filtri teelt Raua tänavale 21. kooli platsile, et pidada isamaalisi kõnesid, laulda ning asetada pärg Teises maailmasõjas Raua tänava lahingus langenud Eesti kaitseväelastele. 1940. aastal hõivas Punaarmee Eesti sõjaväe kasarmud ning sidepataljon paigutati Raua tänava koolimajja. Juunipöörde ajal puhkes seal punaarmeelaste ja sideväelaste vahel lahing, kui viimased keeldusid oma relvi ära andmast. Allohvitser Aleksei Männikus ja reamees Johannes Mandre olid ühed vähestest, kellele sai osaks langeda Teises maailmasõjas Eesti lipu all. Sidepataljoni ja riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainuke Eesti kaitseväe väeosa peetud lahing Teises maailmasõjas. Staabi- ja sidepataljon loodi 21. novembril 1918 ning taasloodi 29. oktoobril 1993.
Naisajateenijate arv suureneb OLIVER REMMA
Praegu on Tapa ja Taara linnakutes aega teenimas 30st valitsuse seatud naisajateenijate arvu piirmäärast kokku 23 naist. Need linnakud on ühtlasi ka ainukesed, kes naisi ajateenistusse vastu võtavad. Kahe aasta pärast loodab kaitsevägi aga vastu võtta üle saja naisajateenija. Naisi hakatakse vastu võtma kõikidesse väeosadesse. Muudatuse põhjus on esiti kindlasti asjaolu, et riigil on iga aasta aina raskem saada kokku vajalikku ajateenijate arvu, kuid oluline eesmärk on muuta ka naiste rolli ja positsiooni kaitseväes. Sõdurileht käis vanalinnas küsimas, kuidas saada naisi ajateenistusse. Vastajad arvasid, et tuleks spordi ja füüsilise tegevusega koolides rohkem tegeleda ning kaitseväest huvitujatele korraldada proovipäevi. Lisaks mainiti ka, et koormus võiks naisajateenijatele veidi kergem olla. Vaata videot Sõdurilehe Youtube’i kanalilt youtube.com/sodurileht
Scoutspataljon väljaõppel Lätis.
Foto: arhiiv
4 Sõdurileht
8. november 2016
HÜLSSE LENDAB NATO kaitseatašeede laskevõistlustel lasti USPst.
Foto: Hannes Egmond Ivask
KÕVEMAD KLÕPSUD PILK LÄBI LUMETORMI Foto: Siim Verner Teder Vahipataljoni auvahtkondlane tseremoniaalkohustusi täitmas.
TULD! Kalevi jalaväepataljoni nooremallohvitseri kursuse lahinglaskmistel lasti Carl Gustavist mürsku.
Foto: Mikk Jürisson
8. november 2016 Sõdurileht 5
Sõduri vaba aeg: Suur ülevaade II JULIUS AIR KULL Viimase paari nädalaga kogusin infot ülejäänud kolmes kaitseväe linnakus või väeosas olevatest vaba aja veetmise võimalustest. Käisin igal pool kohal ja vaatasin asjad oma silmaga üle. Sellega on kõik väeosad väisatud. Aeg on käes kokkvõtteks ja järeldusteks. Mille poolest väeosad oma ajaviitmisvõimalustes erinevad? Kas mõnes kohas on olukord parem kui teises?
Sport
Jõusaal on moodne ja piisavalt suur, et terve rühm mahub sinna treenima. Jooksuring viib ka väeosast välja ning on 4,5 km pikk. Territooriumil on veel rannavõrkpalli, jalka- ja kossuplats, mängida saab ka saalihokit. Hokimängijad saavad väljaõppevälisel ajal käia Tallinnas trennis. Sõdurid saavad sportida ka väeosast väljas. Vastavalt huvile käiakse Keilas suusatamas, Keila spordikeskuses ujumas ja Paldiski gümnaasiumis jalgpalli mängimas.
Muusika
Musitseerida on lubatud õppeklassides. Pataljonil endal pille ei ole. Foto: arhiiv Kaitseväes on sport esmatähtis. Pildil ajateenija pingutamas ergomeetril.
Väljasõidud ja üritused
Ülemad viivad SBK alati Sõjamuuseumi külastama. Spordivõistlusi käiakse vaatamas neli kuni viis korda aastas.
Sõdurikodu ja raamatukogu
Foto: arhiiv Aspirandid puhkehetkel Tapa linnaku sõdurikodus.
Sõdurkodu on väga hubane, Kalevi ajateenijad jagavad seda Scoutspataljoniga. Seal on kohvik, mis pakub soojendatavat kiirtoitu ja erinevaid snäkke. Valikus on ka hügieenitarbed ja mõned varustuselemendid, näiteks salvetaskud. Mängida saab piljardit, lauajalgpalli, lauamänge ja XBOX360 konsoolil. Raamatukogu on laia valikuga, sisaldab ka palju ajakirjandust. Seal on kaks kiiret arvutit, nii saavad sõdurid Internetti kasutada.
Muu
Foto: arhiiv Tapa linnakus asetsev kabel, milles saavad ajateenijad kanda hoolt ka oma hinge eest.
Kokkuvõte
Järgnev kokkuvõte on kõikide linnakute kohta. Vaba aja veetmise võimalused on väeosades üpris sarnased. Igal pool on sõduritel võimalik osta näkse ja vaadata filme. Kõikides väeosades on mitmekülgsed sportimisvõimalused, kuid erinevad treeninguvahendid on linnakutes erinevatel tasemetel. Suurim erinevus on sõduritele korraldatud ürituste arvus ja iseloomus ning rahalistes vahendites, mis selleks on eraldatud. Võib julgelt öelda, et Tallinnas aega teenivatel noortel on selles osas väga vedanud. Nad saavad tihti käia teatris ja muu-
Tapa linnak
Kalevi jalaväepataljon
Auditooriumis korraldatakse kuni kompaniisuurusele üksusele filmiõhtuid, vaadatakse Eesti filmiklassikat. Kasarmus saavad sõdurid kasutada pataljoni poolt võimaldatud juhtmeta internetti ning näksi- ja kohvimasinaid.
del kultuuriüritustel, seda eelkõige tänu huvijuhtide tööle. Ilmselt saaksid ka näiteks Kuperjanovi ajateenijad rohkem kultuuriüritustel käia, kuid peale huvijuhi läheks vaja ka suuremat rahastust. Tallinna väeosadele ürituste korraldamiseks eraldatud summa on mitmetest teiste väeosade vahenditest kordades suurem, isegi proportsiooni panemata, kuid siiski mõistlik, sest selle eest pakutakse sõduritele väärtuslikke kultuurikogemusi. Reservi minevale eestimaalasele jäävad ajateenistusest mälestused. Igavad mopilükkamise hetked unune-
Sport
Jalgpalliplats ja põhiline spordihoone asuvad vanas linnakus, 900 meetrit eemal enamikust kasarmutest. Selles majas on pallisaal, jõusaal ja duširuum. Pallisaal on suur, seal leidub vahendeid korv-, käsi-, ja jalgpalliks ning saalihokiks. Jõusaali mahub ringtreeningule maksimaalselt rühmaga. Trenažööride valik on mitmekülgne. On ka matid, poksikotid, kindad ja muud kaitsevahendid käsivõitlusaladeks. Kasarmutes treenimiseks on sangpommid, ühes kasarmus ka jõusaalinurk. Mõnes on veel jalgrattatrenažöör, et režiimidel sõdurid saaksid taastusravi teha. Ameeriklased on ehitanud põhilinnakusse suure jõusaaliangaari, mis sisustatakse järgmise aasta jooksul. Väljas on erinevates kohtades jõulinnaku elemente. Jooksurada siseperimeetril on umbes kolm kilomeetrit. Parema meelega käiakse jooksmas linnaku lähedal olevatel kergliiklusteedel, sest seal rulluisutavad neiud on sõduritele väga motiveerivad. Tapas saab käia näiteks ujumas ja maadlustrennis.
Muusika
Sõdurikodus on bändiruum, milles on kitarr, basskitarr, trummid, süntesaator, klaver, võimendaja ja helisüsteem. Sõdurid teevad bändi.
Väljasõidud ja üritused
Iga kuu toimub vähemalt üks üritus. Näiteks osalesid sõdurid Priit Pärna animafilmide festivalil. Tehakse koostööd kohaliku rakenduskõrgkooliga, mille üritustele saadetakse ajateenijaid tüdrukutega tantsima. Korvpallihuvilised saavad käia erinevates kohtades mänge vaatamas. Toimuvad nii ülelinnakulised üritused kui ka iga pataljoni enda korraldatud tegevused. Näiteks mälestatakse suurtükiväepataljonis väga erilisel viisil detsembrimässu sündmusi. Kevadel korraldatakse suur lõpuvad kiiremini kui meeleolukad metsalaagrid ja emotsionaalsed teatriskäigud. Sõdurite aja sisustamine mitmekülgsete üritustega on väga oluline, olgu see siis näidendivõistlus, muuseumikülastus või muusikaõhtu. Need enamasti harivad üritused suurendavad ajateenija ühtekuuluvustunnet, intelligentsi ja moraali ning loovad meeldivad mälestusi. Mida rohkem on toredaid, mälestamist väärt kogemusi, seda suurem on ka võimalus, et sõdur ilmub kohale reservõppusele või mobilisatsioonile. Jõuame selleni, et huvijuhi töö vil-
pidu.Üritusi koordineerivad eelkõige pataljoniveeblid.
Sõdurikodu ja raamatukogu
Sõdurikodusid on kaks: üks uues ja teine vanas linnakus. Ajateenijad saavad käia mõlemas. Vana linnaku omas on piljard, lauajalgpall, kohvik soojendatava toidu ja muude näksidega, teler ning noolemäng. Uues sõdurikodus on peale bändiruumi veel piljard, lauajalgpall ja kaks teleriruumi diivanitega, kus saab mängida XBOX360, XBOX1 ja PS4 mänge. Ühes teleriruumis on raamaturiiul, kust võib vabalt lugemist endale võtta ja sinna ka kirjandust jätta. Hoones asuvas kohvikus pakutakse kohapeal valmistatud toite ning valik korralik: šnitslid, seljankad, pannkoogid ja palju muud. Ostuletilt saab valida paljude näkside vahel ning müüakse ka erinevaid proteiinisegusid ja sõdurivarustuse elemente nagu priimusegaasid, noad ja salvetaskud. Ameeriklased ehitasid majale satelliidipanni, mille abil nad hooajati näiteks Superbowli vaatavad. Samuti tähistavad nad sõdurikodus tänupühi. Sõdurikodus on juhtmevaba internet, mida saavad kasutada ka ajateenijad. Sõdurikodu juures seisab umbes 20 grillikomplekti, mida saavad sõdurid laenata. Külastuspäevadel on lubatud pere ja sõpradega pataljoni territooriumil grillimas käia. Raamatukogu on mahukas ja sisaldab ka ajakirjandusvalikut.
Muu
Linnakus on kabel, kus toimuvad jumalateenistused. Kevaditi korraldab kaplan seal leerikooli. Kasarmutes on näksi- ja kohviautomaadid. Filme saab vaadata olmeruumides olevatest teleritest DVD-mängijatega. Auditooriumis toimuvad filmiõhtud, enne filmi teeb keegi hariva sissejuhatuse. Auditooriumisse mahub umbes 250 inimest. jad tõstavad kokkuvõttes meie riigi kaitsevõimet. Arvamuses, et huvijuhte läheks kaitseväele rohkem vaja, ei ole ma üksi. Selle loo kirjutamise käigus suhtlesin erinevate ülematega ja kuigi oli neid, kes näevad sel ametil ka miinuseid, ei olnud keegi ideele konkreetselt vastu. Näiteks Kuperjanovi JVP veebel, staabiveebel Lauri Allmann, nõustus, et selline ametikoht oleks pataljonile väärtuslik. Kalevi JVP veebel, staabiveebel Ivo Kask ütles: „Huvijuht on oluline ametnik, kellel oleks oluline roll, et sõdurite motivatsiooni tõsta.“ Loodetavasti keegi ülevalt poolt loeb ka seda.
Viru jalaväepataljon Sport
Väeosas on väga moodne universaalsaal, mis kombineerib omavahel palli- ja jõusaali. Sinna mahub treenima rühmasuurune üksus. Saalis saab mängida korv- ja võrkpalli. Kasutamiseks on veel treeningmatid, võitluskindad, köied, topispallid, erinevad raskused. Hoone on uus ja varustust täiendatakse. Territooriumile ehitasid sõdurid ise mitmekülgse takistusraja. Perimeetril on neljakilomeetrine jooksuring. Õues on veel rannavõrkpallija jalgpalliplatsid ning jõulinnak. Maahokit saab kokkuleppel mängida riviplatsil. Talvel luuakse ajateenijatele suusatamisvõimalus, igal aastal toimub pataljoni suusavõistlus. Kui treener esitab taotluse, on võimalik sportlastel väeosast väljaspool võistlemas käia.
Muusika
Pataljonil on elektrikitarr, akustiline kitarr ja võimendus, sõduritest koosnevale bändile on mängimiseks eraldatud ruum.
Väljasõidud ja üritused
Pataljoniülem korraldab iga kuu vastava kuu sünnipäevalastele vastuvõtu, kus pakutakse kringlit ja juua. Sõdureid viiakse SBK jooksul kolm korda kinno. Pataljon korraldab igal aastal näidendivõistluse, kus esinevad ajateenijate trupid. Pataljoni aastapäeval toimub hariv rännak, käiakse läbi Sinimägede liinilt ja Utria dessandi toimumiskohast.
Sõdurikodu ja raamatukogu
Raamatukogu on väike ja kõik raamatud ei mahu sinna ilusti ära. Valik on piisavalt lai, kirjandust on eesti, inglise ja vene keeles. Lugeda saab ka erinevaid populaarteaduslikke kuukirju. Sõdurikodus on piljard, koroona, lauajalgpall. Arvutiklassis arvutid praegu ei tööta, oodatakse uusi masinaid. Kohvik pakub külma ja sooja jooki ning soojendatavat kiirsööki. Valikus on veel näksid, hügieenitarbed ja sõdurivarustus, näiteks priimusegaas. Sõdurikodus on vabalt kasutamiseks veel kaks XBOX360 mängukonsooli, lauamängud ja DVD-filmid. Muu Kasarmus on teler, õppeklassis saab ka filme vaadata. Planeeritud on lähiajal renoveerida sõduri vaba aja veetmise ruume.
6 Sõdurileht
8. november 2016
Kui Arnold Schwarzenegger oleks ajateenija, treeniks ta just nii!
MIKK JÜRISSON
Paljud ajateenistuses olevad inimesed puutuvad kokku probleemiga, et tiheda ajakava ning väljaõppe tõttu jääb vähem aega individuaalseks treeninguks. Kaitseväe väljaõppe jooksul on suur osakaal aeroobsel treeningul, mille eesmärk on teha sõdurid vastupidavamaks, et nad oleksid lahingus kerge jalaga ja efektiivsed. Suure aeroobse koormuse tõttu võib langeda sõdurite võimekus jõutreeningul juhul, kui iseseisva trenni tegemiseks pole aega või motivatsiooni. Jõutreeninguks on igas pataljonis jõusaal, osades isegi jõulinnakud. Siinkohal ei saa sõduri baaskursust läbiv ajateenija loota sellele, et jõusaal tema jaoks alati olemas on, kuna seal treenimine on esimese paari kuu jooksul tõeline privileeg. Seega tuleb oma jõunäitajate ning lihasmassi säilitamiseks läheneda treeningule loovalt, kasutades ära kõik võimalused. Järgnevalt toome välja mõned harjutused, mida saab teha teie kasarmus esemetega, mis on olemas igas magalas.
Muuda keha nurka võrreldes maapinnaga Mida kõrgemale jalad maapinnast tõsta, seda suurema koormuse saab rinnalihase ülaosa. Seega tuleks lisaks tavalistele kätekõverdustele kindlasti teha seda harjutust nii, nagu piltidel näha – toetades jalad näiteks tooli või nari äärele. Harjutuse käigus tuleks kindlasti jälgida, et puus liialt ette ei vajuks ning selg sirgeks jääks. Erinevaid kaldenurki kasutades avaldate lihasgruppidele palju mitmekülgsemat ning efektiivsemat mõju. Muuda seeriate vahel käte asendit Käte asend on kätekõverduste puhul üks tähtsamaid tegureid. Muutes käte asendit, saate ka muuta primaarset lihasgruppi, mida harjutuse käigus treenite. Näitena liigutades käsi kokku, suunate lihaspinge peamiselt triitsepsisse ning seega treenite juba peamiselt käelihaseid. Samuti saate peopesasid sisse- või väljapoole pöörates tekitada harjutuse vältel erinevat lihastunnetust.
Kõrvaletõsted tooliga
Naritõmbed
Erinevad harjutused jõusaalis, kus tõmmatakse raskust enda poole, treenivad seljalihaseid. Magala on küll tõmmete tegemiseks väga primitiivne keskkond, kuid ka seal on võimalusi.
Arnold teab, kuidas head konjakit tunnustada.
Foto: imgur.com
Haara kinni ülemise nari välimistest äärtest ning aseta jalad voodi jalutsile.
2. Tõsta kott käsivarsi kõverdades sujuvalt rinnale. 3. Lase kott sujuvalt alla.
1. Lase ennast rippu ning hoia keha sirgena.
Tubli, võid end premeerida tribalvõi okastraat-stiilis musklitätoveeringuga.
2. Tõmba keha ülemise voodi suunas nii, et rind puutuks nari alust. Jälgi kogu liigutuse vältel, et rind oleks ees ja selg kumeraks ei muutuks. Samuti veendu, et küünarnukid oleksid võimalikult keha lähedal. Eelmainitud tegurite korrektsel jälgimisel aktiveerite maksimaalselt oma selja lailihase.
Kätekõverdused
Reservajal harjutust sooritades veendu, et keha ei puudutaks voodit. Nii järgite reegleid ega ole voodis väljaspool vaba aega.
Vanad head kükid Et mitte näha välja nagu Johnny Bravo, tuleb lisaks ülakehatrennile tegeleda ka jalgadega. Selleks on lihtsaim ja parim variant kükkimine.
Jah, loomulikult kätekõverdused. Kes neid ei oskaks? Kahjuks paljud. Nimelt on kätekõverduste puhul võimalik sooritada sellest harjutusest mitmeid variatsioone, kasutades ära eri asendeid. Erinevad variatsioonid tekitavad rinna ning õla lihaskiududes mitmekülgsemat aktiivsust.
See harjutus on üks peamisi, millega efektiivselt õlalihaseid treenida. Kui jõusaalis tehakse harjutust hantlitega, siis kasarmus tuleb haarata kõige lähema tooli järele. Harjutust tehes veendu, et selg oleks sirge ning liigutused sujuvad.
1. Seisa püsti ning aseta jalad õlgade laiuselt või isegi veidi laiemalt. Jälgi, et selg oleks sirge ning rind ees. 2. Kükita nii madalale, kui saad. Jälgi, et selg jääks kergelt nõgus. Samuti ei tohi põlved kalduda sissepoole, et vältida ülepinget puusades. 3.Tõuse algasendisse.
Lisa raskust kuulivesti ning rakmetega Kui mõnele tõsisemale treenijale jääb toolist saadav paarikilone vastupanu väheseks, saab alati tooli külge kinnitada lisaraskusena kuulivesti või isegi rakmed. Kõik on kinni loovuses.
Kui tunned, et lihtsalt kükkimisest ei piisa, kasuta raskuseks rakmeid, kuulivesti või pakitud seljakotti. Samuti võid proovida kükkimist nii, et asetad ühe jala enda selja taha toolile. Sellisel juhul ära unusta harjutust sooritada mõlema jalaga.
Ärme unusta kõikide lemmiklihast – biitsepsit Sõduri käsi võiks olla jämedam kui harjavars. Triitsepsi ja biitsepsi treenimisel sobib raskuseks hästipakitud seljakott.
Kõhulihased
1. Seisa sirge seljaga püsti ning hoia kinni seljakoti õlarihmast. Et treenida biitsepsit, hoia peopesasid enda poole.
Kõhulihaste punnitamiseks tee istessetõuse, jalatõsteid või palu lähemalasuval ülemal anda käsk „TOENGLAMANG VÕTT!“
Fotod: Juhan Soone
8. november 2016 Sõdurileht 7
Ellujäämine V: Tuli ja selle süütamine
JULIUS AIR KULL
Tuli on ellujäämisolukorras tihti otsustava tähtsusega. Peale sooja andmise aitab see ka psühholoogiliselt, leek oma praksumise ja tantsimisega on justkui seltsiline laagriplatsil. Aastaid tagasi oli Rootsis juhtum, kui eksinud mees leidis metsas suvila, kus oli kamin, küttematerjal ja süütevahendid, kuid ta ei suutnud nendega tuld üles saada. Mees sattus paanikasse ja lahkus. Hiljem leiti ta lähedusest surnuks külmununa. Korraliku lõkke tegemine vajab harjutamist ja õiget tehnikat. Siin on juhis, kuidas samm-sammult luua ideaalne lõke. Kasuta juhendit juhtnööri, mitte käsuna, sest tihti on vaja plaane olukorraga kohandada. Ehita tulease Puhasta ümbrus kergestisüttivatest materjalidest. Piira lõke kividest ringiga. Aseme suurus sõltub vajadusest, ise olen tähele pannud, et lõkke diameeter tuleb tihti ühe meetri ringi. Kui teed lõkke lühikeseks ajaks, näiteks ainult vee keetmiseks, siis nendest ettevalmistusest piisab. Pikaajalisem lõke, mis peab kestma tunde või üle öö, vajab ka vastupidavamat aset. Kui tuli on maapinnal, võib see näiteks süüdata juuri, mis tekitavad tulekahju mitu meetrit eemal. Ehita lõkkele kivi-
Kui suudad püsitatada sellise lõkke, jääd kindlasti ellu.
põrand ning täida selles olevad tühimikud liiva ja kiviklibuga. Konstrueeri aluspind nii, et see oleks kergelt nõgus. Peale ohutuse tagamise talletavad kivid endasse sooja, mis aitavad lõkke raugedes seda uuesti elustada, kuivatades niiskemat tulematerjali. Kui kavatsed magada lõkke kõrval, pea silmas, et tuleaseme äärekivid ei tõkestaks liialt soojuse levikut sinu suunas. Talvel on kivide otsimine raskendatud. Kui leiad keskmise suurusega kivi, saad seda kasutada teiste kivide lahtilöömiseks. Samas, kui kivide hankimine nõuab sinu hinnangul mõttetut vaeva, süüta lõke maapinnale. Tulematerjali hankimine Enesestmõistetavalt tahad kasutada võimalikult kuiva põletist. Otsi seda eelkõige lagedatelt aladelt. Nõgudes ja tihedalt kinnikasvanud alades on rohkem niiskust ja kõdunemine toimub kiiremini. Kõdunev või seente poolt söödud puu ei ole kütteks hea. Kased on veerohked ja peaaegu alati halb variant. Otsi puutüvesid, millel
Pilt: Cabin Living
on koor osaliselt või täielikult eraldunud. Kui sellisel puul on värskeid lehti, okkaid või pungasid, siis ta veel elab ega sobi põletiseks. Kuiva puu oksad peavad vetruma enne murdumist, kui need liiga kergelt murduvad, viitab see kõdunemisele. Kuused ja männid on tihti parim variant. Kuusikus otsi 1,5–2meetriseid surnud kuuselapsi. Nendest saab head, erineva jämedusega materjali, mis põleb kiirelt ja kuumalt. Peenikesi kuuseoksi, mis on vihma tõttu pealtpoolt niisked, kuid mitte vettinud, saad kuivatada põues. Kooretute mändide puhul jälgi, kas okste küljes on kuivanud okkaid ja kas murdekohad on vaigused. Sel juhul need lõkke tegemiseks head ei ole. Samas võtab vaik ise väga hästi tuld. Noaga saab pilpast kergestisüttivaid õhukesi ribasid hööveldada. Kui sul pole kirvest, lõhu jämedamaid pakke noaga. Aseta noatera tüveosa äärele ja löö kaikaga vastu noaselga, liigutades tera mööda tüve alla. Koori pakuservalt pilpaid, kuni jämedus väheneb piisavalt. Selle meetodiga saab kasutada ka puitu, mis on väljast märg, kuid seest kuiv. Kogu erineva jämedusega põletist. Sul on vaja hagu, mis süttib ja põleb kiiresti, ja suuremaid pakke, mis hoiavad tuld kaua. Alati kogu materjali rohkem, kui arvad vaja minevat! Süütevahendid Metsa minnes võta alati kaasa mingisugune tuletegemise vahend. Soovitan tulemasinat, sest sellest jätkub umbes sama kauaks kui 500 tikust,
Vibupuur arhailiseks lõkketegemiseks.
Graafika: Aivar Knuut
lisaks on see üpris niiskuskindel. Igaks juhuks paki oma varustusse mitu erinevat süütevahendit, et olla ekstra kindel. Mina ise kannan kaasas kaminasüütajat, tormitikke ja süütetablette. Süütetabletid on väga kasulikud, isegi algaja lõkkemeister saab nendega esimesel korral tule üles. Soovitan pruuni sortimenti, mis kasutab kütuseks parafiini. Need on isegi kergele niiskusele vastupidavad ega haise. Tormitikud on head ekstreemolukordadeks, sest nad töötavad suurepäraselt vihmas, aga kasutamise hetkel peab tikupakk kuiv olema. Süütevahendi puudumisel võid ereda päikse korral läita kergestisüttivat hagu mingisuguse läätsega, näiteks luubi, kumera prilliklaasi või läbipaistva, täidetud veepudeliga. Ekstreemsetes oludes on võimalik tuli süüdata ka väga arhailiste meetoditega. Nendest efektiivseim on vibupuur. Joonisel näha olev keskmine pulk pöörleb, kui vibu edasi-tagasi liigutada. Mehhanismi kasutaja peab samaaegselt suruma ülalt fikseerivale kivi- või puutükile ja jalaga süütelauale. Nii süütelaual kui ka kivitükil peab olema auk, milles pulk mugavalt pöörelda saaks. Aseta süütelaua alla kuiv tükk puukoort, millega hõõguv süsi kinni püüda. Kui lauajupp korralikult suitseb, raputa hõõguv tükk puukoorele ja sealt omakorda kergeimini süttivale materjalile, näiteks kuivale heinatombule. Õrna puhumisega peaks hagu tuld võtma. Selle meetodiga on drillimine „ainuke tõeline abinõu“. Lõkke püstitamine Lõkke püstitamiseks on eri tehnikaid, mille kasutamine sõltub eelkõige saadaval olevatest materjalidest. Üks parimaid lõkke alustamise viise on näha ülemiselt jooniselt. Suurem pakk kaitseb leeki tuule eest, ning soojeneb ja kuivab, et hiljem paremini põleda. Süüta kõige väiksem hagu esimesena, süttinud põletisele lisa järjest suuremaid oksi. Ära sellega üle pinguta, võid tule summutada. Kustuta lõke, kui hakkad edasi liikuma. Võimalusel kasuta selleks vedelikku, näiteks oma kust. Kasutatud kirjandus: „Ellujäämine looduse meelevallas“, Stefan Källman ja Harry Sepp
Pilpast vestetud tulesüütamisvahendid. Foto: StartUpSurvival Youtube’i kanal
Foto: www.geek.com
Rakendustest on saamas sõjapidamise osa
OLIVER VAABEL
Elame rakenduste maailmas. Seda mitte ainult tsiviilelus, vaid ka militaarilmas. Näiteks on loodud isegi rakendus, millega saab suunata ja kohale kutsuda õhurünnakuid. Militaarseid application’e hakati looma ajal, mil USA sõjavägi alustas tihedat koostööd firmaga Apple. Spetsiaalsed programmikesed arenesid aastatega kiiresti edasi, sest sõdurid on väga aktiivsed Apple’i toodete kasutajad – iPhone’i, iPodi ja nüüd ka iPadi. Kasutades ära sellist seost, kutsuti ameerikas üles nii sõjaväelasi kui ka tsiviilisikuid leiutama nii palju militaarseid rakendusi kui võimalik. Programmi eesmärk oli leiutada kõige efektiivsem sõduritele mõeldud nutitelefoni tarkvara. Kuigi põhirõhk lasus iPhone’idel, osalesid programmis ka Androidiga jooksutatavad seadmed. Peale jäid Apple’i tooted, sest sõdurid ostsid endale järjest rohkem iPhone’e ja iPode, mistõttu sõjaväe jaoks muutuksid just Apple’i tooted lahinguväljal põhilisteks. See ei kehti ainult kommunikatsiooni kohta, vaid ka suuremahuliste andmete käsitlemise valdkonnas. 2005. aastaks oli enamikel USA sõduritel iPod. Seda kasutati peamiselt muusika kuulamiseks lahinguvälisel ajal, et ennast paariks minutiks teise maailma lülitada. Kuid lisaks on iPod palju enam kui lihtsalt muusika kuulamise vahend – see on väike arvuti, mis mahutab hulgaliselt tarkvara. Just sellel põhjusel on Apple’i tehnoloogia saanud sõjaväe DNAks, ammutades oma alged sõduritest endist. Allikas: military tech support
8. november 2016
8 Sõdurileht
JÕHVI
VS.
TAPA
VS nooremseersant Matti Ahvenainen jalaväeinstruktor
nooremseersant Siim-Tanel Tõnisson jalaväeinstruktor
272
297
NAKi patrulllaager. Nädal metsas, vähe und, palju varustust.
Vbl Väli relvadrillid. 3 päeva, iga päev vähemalt 4 tundi, õhtul tegid kapi kulmudega lahti. See koht, kus oli aru saada, et kui ei jõua, siis jõuab veel kolm päeva.
Pole vaba aega.
nooremseersant Karl-Kristjan Suik staabikirjutaja
nooremseersant Margus Tipner jalaväeinstruktor
277
289
Eredaim mälestus teenistusest
Haapsalu linnuses seersandipaguni kättesaamine.
NAKi lõpurännaku lõpus jooksutati Haapsalu linnuse tornides ringi. Olime ise läbimärjad, külmunud, jalad villis. Pärast löödi keldris mõõgaga seersandiks.
Pole vaba aega, aga kohvi jaoks on alati aega.
Lemmiktegevus vabal ajal
Muusika kuulamine ja jooksmine.
Perimeetriringil või metsas jooksmine ja ülikooliks valmistumine.
„müstika“; „võtate oma ansambli kokku ja huiaaritate siia“; „tühjad pilgud vahivad vastu“; „Peab meeldima“
„Isamaaline kõne“, pizditamine, huiaaritamine, pizduuritamine, „ida-saksa pornofilm“
Külgehakanud väljendid/ meeldejääv ülema tsitaat
Kevadtormi ajal: „Siin polügoonil te päriselt seda drilli teha ei saa, aga kui me seal Ladina-Eestis oleme, siis äkki paaril korral joppab ära“
„Kuradi tuberkuloosihaiged, lõpetage rivis köhimine!“ „See pole nussimine, see on drillimine“
Inimene harjub kõigega. Isegi poomisega. Väljaloal pole päevaplaani.
Ei ole harjunud mähkimisega. Tundub, et mõne inimese haridustee algab sõduri baaskursusega.
Kõige harjumatum asi kaitseväes
Varakult ärkamine
See poolkõva olek, kus ei saa rahulikult silma looja lasta, sest kohe tuleb uus ülesanne. Korraliku puhkamise asemel oled pinges ja valmisolekus.
Ma ei taha reservi minna.
*vaikus*
Esimesel päeval reservis
Tahaks oma kutse kuttidega koos pidutseda.
Koostan plaankonspekti, mida tahan järgmise aasta jooksul täide viia.
Hommikuvõimlemine.
Inimeste avalik parandamine, puudustele viitamine.
Külgejäänud harjumus
Kingade ja saabaste viksimine.
Just nii, sain, härra ja proua.
Üleüldine enesedistsipliin on kasvanud. Tähelepanelikumaks olen muutunud.
Olen oma pehmonatuuri nurgelisemaks teinud. Õpitud agressiivsus on ära õpitud.
Kõige suurem muutus, mis sinuga teenistuses on toimunud
Olen tõsisemaks ja rahulikumaks muutunud.
Esinemiskartusest lahti saamine, mitte publiku ees kinni kiilumine ja oma ootustest rohkem suutmine.
Korralik kohv ja sigaretid.
Räimed tomatis ja et eksotermiline reaktsioon teeks sinu eest kõik töö ära.
Mida tahaksid näha kuivtoidupakkides?
USA toidupakki
Toitu, mis läheks kurgust alla mõnuga, mitte ei tuleks kurgust üles valuga. Suitsuvorst, kiirnuudlid, pähklid.
Iga põhjus, millega pöördutakse laatsa, on hale. „Gorla polit“ (kurk valutab vene keeles)
Mis on kõige haledam põhjus laatsaretti pöördumiseks?
„Mul on põlv.“; „Mul on väiksest saadik magnetitükk peas.“
Kuhu pöördumiseks?
Üldfüüsilise testi tulemus (järjest kätekõverdusi)
68
LOOSIME AUHINDU!
Et võita Sõdurilehe joogipudel, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna ja leia vastus. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee 3. Lisa e-postile enda nimi, auaste, teenistuskoht ja aadress, kust soovid auhinda kätte saada. Vastuse saatjate vahel toimub loos ja võitjaga võetakse ühedust. Eelmise numbri ristsõna lahendas õigesti reamees Raimond Hendrik Nutt 1. jalaväebrigaadist Palju õnne!
86
80
Igasugused köhimised, mis lõppevad torusallirežiimiga, camovabastused ja kätekõverduste vabastused.
Rajamata teed
LUULENURK
67
Tere, mu nimi on Andres kaotasin oma luku, nüüd on mul bizdAndres kohendumine, seda teen ma iga minut selleks luba küsin otse seersant, sinult Räägid minuga, kuid ma sind ne panimaju, kuid eesti keeles riime loopida on megaraju taba tabamata Tapa kaitseväe linnaku Champs-Elyseél Allee lõpus õhutõrje printsessiloss mul võtmehoidjaks kallis pärlikee lukustatuks mu jaoks jääb sääsetõrjevahend OFF Naastes relevantsusesse, tolerantsesse galantsusesse võti lahkunud eksploreerimata avastamatusesse sellest mul on väga kahju nüüd ma lähen hüppan ahju Ted E. Rajaja