19 minute read
in Jõgeva county
Advertisement
Kristi Tolk, Eve-Merike Sooväli
Abstract
The aim of this quantitative empirical research was to describe the highrisk behaviour of fi nal year daytime students in Estonian-speaking comprehensive schools in Jõgeva county, based on their alcohol, drug and tobacco consumption, time spent in front of TV and computer, sexual and traffi c behaviour; and fi nd connections with the subjects’ sexes. The tasks of this research are: 1) to describe the high-risk behaviour of fi nal year daytime students in Estonian-speaking comprehensive schools in Jõgeva county, with regard to alcohol, drug and tobacco consumption, and sexual and traffi c behaviour; 2) to describe the high-risk behaviour of fi nal year daytime students in Estonian-speaking comprehensive schools in Jõgeva county, with regard to time spent in front of TV and computer; 3) to fi nd connections between the high-risk behaviour and sexes of the fi nal year daytime students in Estonian-speaking comprehensive schools in Jõgeva county. The sample comprised 163 fi nal year students from six comprehensive schools in Jõgeva county. The survey was conducted in September and October of 2011 with a questionnaire that is annexed at the end of this paper. Research showed that at the time of conducting the survey 25,15% of the students were smokers who usually smoked up to 5 cigarettes a day (42,62%), and 23,93% of the students had used drugs. 96,93% of the fi nal year students had consumed alcohol, normally 2 – 3 times a month (54,43%). 37,27% of the fi nal year students always use a refl ector in the dark and 93,21% of passangers sitting next to the driver always fasten their seat belts, with 91,36% among backseat passangers and 99,23% among driving students in the driver’s seat. Over the past 12 months, 31,08% of the respondents always used a condom during casual intercourse. 95,71% of the students have not done a HIV-test, mainly because they found it
unnecessary (94,87%). As a result of using a computer or watching TV, 68,92% of the fi nal year students had not done their homework, 27,00% had skipped meals and 27,61% had suffered from health disorders, 48,15% of the students had felt exhaustion and diffi culties in concentration, and the learning outcomes of 24,69% of the fi nal year students had been decreased.
Key words: fi nal year student, risk-behaviour (alcohol, tobacco, drug consumption; traffi c behaviour, sexual behaviour, watching TV, using the computer)
Sissejuhatus
Maailmas ja Eestis on teostatud palju uuringuid, mis käsitlevad tervise- ja riskikäitumist erinevates vanuserühmades. Tervise Arengu Instituut korraldab regulaarselt kooliõpilaste ning täiskasvanud elanikkonna seas terviskäitumise uuringuid. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilased on uurinud õdede ja õenduse üliõpilaste terviskäitumist. Terviskäitumise alateemana riskikäitumise aspektist on uuritud sõltuvusainete tarvitamist, seksuaal- ja liikluskäitumist, arvuti kasutamist ning televiisori vaatamist. Interneti levik ja telekanalite hea kättesaadavus on tinginud laialdase arvuti kasutamise ja teleri vaatamise. Uuringutulemused näitavad, et arvuti ja teleri taga veedetakse küllalt suur osa ööpäevast, mis omakorda on põhjustanud noorukitele tervisehäireid ja õpitulemuste märgatavat langust (Lai ja Uri 2008, Hakala jt 2010).
Käesolevas uuringus selgitati Jõgevamaa üldhariduskoolide eestikeelse päevase õppevormi keskkooli abiturientide riskikäitumist. Põhjus, miks uurida abiturientide riskikäitumist, on ühest küljest see, et Eaton ja tema kaasuurijad (2010) jõudsid tõsiasjani, et riskikäitumine on USA-s keskkooliõpilaste seas üheks peamiseks surmapõhjuseks ning Lippe jt (2008) järeldasid, et noorukieas esinenud riskikäitumine on sageli täiskasvanuea haiguste ja terviseprobleemide põhjuseks. Üha enam lääne poolt eeskuju võttes võime ühel hetkel seista silmitsi sarnase probleemiga. Teisest küljest tuleb tähelepanu pöörata Eesti abiturientide vanusele, mis on üldjuhul 18−19 eluaastat, see tähendab mitmes valdkonnas piiramatute õiguste saamist, mille tõttu võivad noored end ohtu seada. Riskikäitumine kuulub inimeste igapäevaelu juurde ning tihti ei olda selle kahjulikkusest tervisele teadlikud. Abituriendid on meie samm tulevikku. Nad alustavad peagi
iseseisvat elu, kus peavad ise hakkama saama ning olema eeskujuks teistele. Käesoleva uurimistööga selgitatakse ühe piirkonna abiturientide riskikäitumist ja töö tulemusi saab kasutada ennetus- ja teavitustöö tegemiseks.
Antud kvantitatiivse empiirilise uurimistöö eesmärk oli kirjeldada Jõgevamaa üldhariduskoolide eestikeelse päevase õppevormi abiturientide riskikäitumist, lähtudes alkoholi, narkootikumide ja tubakatoodete tarvitamisest, televiisori ja arvuti ees veedetud ajast, seksuaal- ning liikluskäitumisest ning leida seoseid uuritavate sooga. Eesmärgist tulenevalt olid uurimistöö ülesanneteks: 1. Kirjeldada Jõgevamaa üldhariduskoolide eestikeelse päevase õppevormi abiturientide riskikäitumist alkoholi, narkootikumide ja tubakatoodete tarvitamise, seksuaal- ning liikluskäitumise osas. 2. Kirjeldada Jõgevamaa üldhariduskoolide eestikeelse päevase õppevormi abiturientide riskikäitumist televiisori ja arvuti ees veedetud aja osas. 3. Leida seoseid Jõgevamaa üldhariduskoolide eestikeelse päevase õppevormi abiturientide riskikäitumise ja soo vahel.
Märksõnad: abiturient, riskikäitumine (alkoholi, tubakatoodete, narkootikumide tarvitamine; liikluskäitumine, seksuaalkäitumine, televiisori vaatamine, arvuti kasutamine).
Metoodika
Uurimistöö on empiiriline kvantitatiivne uurimus, kus andmed koguti abiturientide keskseks kohandatud Eesti täiskasvanud elanikkonna terviskäitumise uuringu ankeediga.
Valimi moodustasid Jõgevamaa üldhariduskoolide eestikeelse päevase õppevormiga abituriendid. Õpilasnimekirjade alusel on Jõgevamaal kokku 199 abiturienti (N = 199), uuringus osales 163 (n = 163).
Andmed koguti paberkandjal oleva küsimustikuga ajavahemikul september kuni oktoober 2011. Eelnevalt teavitati abituriente uuringus osalemise võimalusest ja küsimustikule vastamise kuupäevast ja kellaajast. Kokkulepitud ajal kohtus uurija abiturientidega, tutvustas uurimistöö eesmärki ning selgitas, kuidas ankeeti täita, vajadusel vastas täiendavatele küsimustele,
jagas isiklikult neile ankeedid ja viibis ankeetide täitmise ajal klassiruumis. Ankeedid täideti ning tagastati uurimistöö autorile samal päeval.
Andmed sisestati arvutiprogrammi Microsoft Offi ce Excel 2007, kus need kodeeriti ja korrastati ning töödeldi andmetöötlusprogrammiga R. χ2-testi abil otsiti seoseid abiturientide riskikäitumise ja soo vahel. Tulemuste olulisuse rõhutamiseks osa uurimistulemusi visualiseeriti diagrammidega.
Uuringus osalemine oli vabatahtlik, uuritav andis oma nõusoleku ankeeti täites. Ankeetküsimustik oli anonüümne, saadud andmed üldistati ning esitati muutmatult ning täidetud ankeete ei näinud keegi peale uurija. Pärast lõputöö kaitsmist hävitati uuritavate ankeedid. Küsitluse läbiviimiseks taotleti nõusolek 2011. aasta juunis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Rakendusuuringute Nõukogult ja küsitluse teostamiseks Jõgevamaa üldhariduskoolide direktoritelt. Uurimistöös kasutatavad allikad viidati nõuetekohaselt.
Tulemused
Alkoholi tarvitamist uurides selgus, et uuringus osalenutest 158 (96,93%) olid tarvitanud alkoholi. Küsiti alkoholi kasutamist viimase 12 kuu jooksul, sagedamini (54,43%) oli alkoholi pruugitud 2 kuni 3 korda kuus, 22,15% vastanutest olid alkoholi tarvitanud korra nädalas. Tulemustest selgus, et alkoholi tarvitavad sagedamini noormehed (p<0,01).
Alkoholi tarvitanud 158 uuritavast kanget alkoholi oli joonud mõned korrad aastas 70 (44,30%) ja mõned korrad kuus 57 (36,08%) noort. Otsiti seost alkoholi kanguse ja soo vahel, selgus, et noormehed tarvitasid rohkem kanget alkoholi (p<0,01) ja õlut (p<0,01) ning tütarlapsed jõid rohkem veini (p<0,01).
Küsides alkoholi kättesaadavuse viise, selgus, et peamiselt saadi alkoholi ise poest ostes (149; 94,30%), baarist, klubist või pubist ostes 80 (50,63%). Abituriendid said alkoholi ka vanematelt, 12 abiturienti (7,59%) vastas, et just vanemad ostavad neile alkoholi ning 6 (3,80%) vastas, et võtavad kodust vanemate varudest. Alkoholist loobumist oli alkoholi tarbinud abiturientidele soovitanud pereliige 53 (33,54%), sõbrad 44 (27,85%), poiss- või tüdruksõber 39 (24,68%) korral.
Oma elus olid suitsetanud 55 (33,74%) noormeest ja 48 (29,45%) tütarlast, saadud tulemuste põhjal võib öelda, et noormehed olid proovinud või suitsetasid tütarlastest sagedamini (p = 0,02). Käesoleval eluperioodil suitsetas kõigist uuritavatest 41 (25,15%) abiturienti. 96-st vastanust 55 (57,29%) noort märkis peamisteks suitsetamise põhjusteks sõprade mõju ja 37 (38,54%) noort närvipinge.
Uurides päevas suitsetatud sigarettide arvu, selgus, et suitsetavatest abiturientidest 61 suitsetas kuni 5 sigaretti päevas, 15 vastanut suitsetas 5–10 sigaretti päevas, oli ka neid, kes suitsetasid päevas paki sigarette. Vesipiipu kasutati vahetevahel, seda oli pruukinud 71 (71,72%) abiturienti. Mokatubakat ja nuusktubakat oli peamiselt proovitud ühel korral, vastavalt 34 (35,42%) ja 46 (46,46%), kuid regulaarselt tarvitas mokatubakat 3 (3,03%) abiturienti ning nuusktubakat ei kasutanud regulaarselt mitte keegi.
Suitsetamisest oli proovinud loobuda viimase poole aasta jooksul 25 (36,76%) abiturienti. 72-st vastanud abituriendist 17 (23,61%) märkis, et mitte keegi ei ole neil soovitanud suitsetamist maha jätta, 16 (22,22%) abituriendil soovitas pereliige ja 12 (16,67%) abituriendil poiss- või tüdruksõber.
Küsitluses osalenutest 39 (23,93%) abiturienti oli tarvitanud narkootikume. Uurimistöös leiti, et noormehed tarvitasid tütarlastest narkootikume rohkem (p = 0,03). Kanepit oli tarvitanud 38 noort, neist 22 (57,89%) ühel kuni kolmel korral, 8 (21,05%) neljal kuni viiel korral ning 8 (21,05%) kuus või enam korda. Muid narkootilisi aineid oli tarvitanud 8 (20,51%) abiturienti.
Viimase 30 päeva jooksul oli tarvitanud kanepit ühel kuni kolmel korral 8 (21,05%), neljal kuni viiel korral 2 (5,26%) ja kuuel või enamal korral samuti 2 (5,26%) abiturienti. Sama aja jooksul oli tarvitanud muid narkootilisi aineid 3 (7,89%) abiturienti ühel kuni kolmel korral ja 1 abiturient (2,63%) kuuel või enamal korral. Viimase 30 päeva jooksul tarvitasid noormehed sagedamini narkootikume kui tütarlapsed (p = 0,02).
Rasestumisvastaseid vahendeid kasutas vastanutest 71 abiturienti, kellest 45 (63,38%) noort märkis, et kasutasid kõige sagedamini kondoomi. Kuid oli ka abituriente (7; 14,58%), kes ei kasutanud rasestumisvastaseid vahendeid. Küsimusele, kui sageli kasutasid kondoomi viimase 12 kuu jooksul olles seksuaalvahekorras juhupartneriga, vastas 74-st abituriendist 23 (31,08%) et alati, 11 (14,86%) enamikel juhtudel, 3 (4,05%) vahetevahel, 1 (1,35%) mitte kunagi. Vastanutest 36 (48,65%) märkis, et neil pole juhupartnereid olnud.
HIV-testi oli teinud 7 (4,29%) kõikidest vastanutest. Ülejäänud 156 (95,71%) uuritavat vastas, et nad pole testinud ja 148 (94,87%) abiturienti vastasid, et neil pole olnud vajadust HIV-testi tegemiseks.
Uurides pimedal ajal valgustamata teedel ja tänavatel helkuri kandmist, saadi vastus 161 abituriendilt. Nendest kandis alati helkurit 60 (37,27%), 82 (50,93%) vahetevahel ja 17 (10,56%) mitte kunagi. 2 (1,24%) uuritavat vastas, et ei liigu kunagi pimedas. Uurimistulemustest selgus, et tütarlapsed kandsid noormeestest sagedamini helkurit (p<0,01).
155-st küsimusele vastanud autot juhtivast abituriendist kandis juhina alati turvavööd 129 (99,23%). Autot ei juhtinud vastanutest 9 (5,81%) noormeest ja 16 (10,32%) tütarlast. Kaassõitjana kinnitas alati esiistmel turvavöö 162-st küsimusele vastanud abituriendist 151 (93,21%) ja 11 (6,79%) abiturienti kinnitas selle vahetevahel. Vastanud abiturientidest kinnitas tagaistmel reisides turvavöö alati 148 (91,36%) noort ning 14 (8,64%) abiturienti vastas, et teeb seda vahetevahel.
Kõige sagedamini veedeti abiturientide seas ööpäevas arvuti ees kolm kuni neli tundi ning seda tegi 77 (47,24%) abiturienti. Ööpäevas vaatas televiisorit üks kuni kaks tundi 70 (42,94%) ning alla ühe tunni 66 (40,49%) uuritavat. Küsimusele, kas abiturient vaatab televiisorit või kasutab arvutit ka öösiti, sageli tegi seda 39 (23,93%), 101 (61,96%) mõnikord ning 49 (30,06%) vastas eitavalt.
Sageli olid koolitööd arvuti kasutamise või televiisori vaatamise tõttu tegemata jäänud 24 (14,32%) noormehel ja 10 (6,13%) tütarlapsel. Mõnikord olid jäänud koolitööd unarusse 34 (20,86%) mees- ja 45 (27,61%)
naissoost vastanud abituriendil. Arvuti kasutamise või televiisori vaatamise tõttu jätsid noormehed sagedamini koolitööd tegemata (p<0,01). Arvuti kasutamise või televiisori vaatamise tõttu oli 5 (3,07%) mees- ja 3 (1,84%) naissoost abiturienti jätnud söögikordi vahele. Samal põhjusel oli söömine mõnikord ununenud 16 (9,82%) noormehel ja 20 (12,27%) tütarlapsel.
Tervisehäireid arvuti või televiisori kasutamise tõttu oli esinenud 45 (27,61%) küsitluses osalenud noorel. Neist 41 abiturienti (91,11%) oli kaevelnud silmade valulikkuse üle, 34 abituriendil (75,56%) oli esinenud seljavalu, 14 abituriendil (31,11%) valu kätes ning 12 abituriendil (26,67%) valu jalgades. Väsimust ja keskendumisraskusi, mis oli tingitud eelmisel päeval liiga kaua arvuti kasutamisest või televiisori vaatamisest, esines 13 (7,98%) mees- ja 4 (2,45%) naissoost abituriendil, 24 (14,72%) noormeest ja 37 (22,70%) tütarlast tundsid mõnikord väsimust ja keskendumisraskusi. Arvuti kasutamisest või televiisori vaatamisest tingitud väsimust ja keskendumisraskusi esines noormeestel sagedamini kui tütarlastel (p = 0,02). Samuti esines noormeestel ka liigse arvuti kasutamise või televiisori vaatamise tõttu õpitulemuste langusi rohkem kui tütarlastel (p = 0,04). Jaatavalt oli vastanud õpitulemuste muutustele 23 (14,11%) noormeest ja 17 (10,43%) neidu.
Arutelu
Riskikäitumine on paljude noorte inimeste igapäeva osa ning nad ei ole teadlikud, kuidas see võib neid ohustada. Noored ei suuda ise objektiivselt hinnata, kas nende joodud alkoholi kogus ning sagedus on ikka normipiires või ei. Samuti suitsetamine ei näi tekitavat ühtki probleemi, kuid tervisekahjustused ilmnevad tihti alles tulevikus. Narkootikumide tarvitamine tekitab sõltuvust ning sellest vabanemine on äärmiselt raske, lisaks on tegemist seaduse rikkumisega, millega kaasneb karistus. Liikluskäitumises võivad noored oma hulljulguse, teadmatuse ning ükskõiksusega seada ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elud, sageli oma lähedaste elud. Televiisori vaatamine ja arvuti kasutamine on toonud kaasa palju tervisehäireid ning noorte teadmatus ning oskus oma terviseprobleeme just sellega seostada vajab suurt tähelepanu ning teavitustööd.
Suitsetamise kahjulikkust ei taheta üldiselt suitsetajate poolt tunnistada, kuid puberteedieas arvatakse, et suitsetamine teeb nad täiskasvanulikumaks.
2005/2006. õppeaastal Eesti kooliõpilaste seas läbi viidud uuringu andmeil (Aasvee jt 2007) suitsetati võrreldes käesolevas uuringus uuritud abiturientidega (noormeeste seas 7,67% ja tütarlaste seas 15,45%) rohkem. 15-aastaste seas läbi viidud küsitluse puhul võiks oletada, et tegemist oli olenemata küsitluse anonüümsusest õpilaste poolsete liialdustega, et näida lahedam. Teisest küljest võivad abituriendid pigem varjata oma suitsetamist või on lihtsalt tegemist valimite erinevusega. Võrreldes 2005. aastal USA-s küsitletud 12. klassi õpilasi (Eaton jt 2006) antud uuringu abiturientidega, kus mõlemad valimid olid samas vanuserühmas, oli oma elu jooksul suitsetanud peaaegu võrdne protsent õpilasi.
Uuringus osalenud abiturientide seas suitsetati kõige enam kuni 5 sigaretti päevas. See jääb tugevasti alla Eesti täiskasvanud elanikkonna seas 2006., 2008. ja 2010. aastal läbi viidud uuringu tulemustele, kus 16- kuni 24-aastaste noorte seas suitsetati kõige enam 10–20 sigaretti päevas (Tekkel jt 2007, Tekkel jt 2009, Tekkel jt 2011). Kui küsitlus oleks viidud läbi aprillis või mais, siis tõenäoliselt oleks päevas suitsetatud sigarettide arv märgatavalt suurem seoses eksamiperioodi ning sellega kaasneva närvipingega, mis oli abiturientide seas ka üks peamisi suitsetamise põhjuseid. Tekkel kaasuurijatega (2008) tegi Eesti täiskasvanud elanikonna 2004. ja 2006. aasta uuringu tulemustele tuginedes järelduse, et suitsetavate meeste osakaal ületas naiste oma pea kahekordselt. Antud uuringu tulemuste järgi oli nii elus kunagi suitsetanud kui ka küsitluse läbiviimise hetkel suitsetanud noormeeste ja tütarlaste arvud peaaegu võrdsed, seega võiks edaspidi uurida tütarlaste ja noormeeste keskmise sigarettide suitsetamise arvu eraldi ning küsimus võiks olla lahtine, et saada täpsemaid tulemusi ning võrrelda tütarlaste ja noormeeste suitsetatud keskmise sigarettide arvu erinevust.
Abiturientide seas läbi viidud küsitluses ei tulnud välja, kas käesoleval eluperioodil suitsetanud noored olid igapäevasuitsetajad. Võttes küsitluse hetkel suitsetavaid noori kui igapäevasuitsetajaid, võis järeldada, et Eesti täiskasvanud elanikkonnaga (Tekkel jt 2011) võrreldes suitsetas abiturientidest 3,77% noormeestest vähem ning 1,70% tütarlastest rohkem. Võrreldes aga 2005/2006. õppeaastal Eesti kooliõpilaste seas läbi viidud terviskäitumise uuringus osalenud 15-aastastega (Usin jt 2008), selgus, et abiturientidest suitsetas igapäevaselt 7,93% noormeestest ja 9,8% tütarlastest rohkem kui 15-aastased.
Nii Tekkeli ja tema kaasuurijate (2007, 2009, 2011) 16- kuni 24-aastaste kui ka antud uuringus osalenud abiturientide seas soovitati suitsetamisest loobuda kõige enam pereliikme poolt. Põhjus on ilmselt selles, et tegemist on inimestega, kes puutuvad suitsetajatega kõige rohkem kokku, tunnevad muret ning julgevad arvamust avaldada.
Sigarettide alternatiivina kasutatavat nuusktubakat tarvitati abiturientide seas märgatavalt vähem kui Rootsi 18-aastaste poiste seas (Holmberg ja Berg-Kelly 2002). Antud uuringu järgi tarvitati nuusktubakat vaid ühel korral, regulaarselt tarvitas 3,03% küsitletutest. Rootsi 18-aastastest tarvitas nuusktubakat 13,1% vastanuist regulaarselt. Kahe rühma võrdluses oli kindlasti oluline nuusktubaka kättesaadavus ning selle seaduslikkus Rootsis, mis Eestis puudub.
Usin ja tema kaasuurijad (2008) järeldasid 2006. aastal Eesti kooliõpilaste seas läbi viidud küsitluse tulemustele tuginedes, et vesipiibu kasutamine oli tihedalt seotud sigarettide suitsetamisega, mis tähendaks antud uuringu tulemuste järgi, et ligi ¾ abiturientidest olid potentsiaalsed sigarettide suitsetajad.
2010. aastal Eesti 16- kuni 18-aastaste alkoholi tarbimine ja antud uuringus osalenud abiturientide alkoholi tarbimine olid ligilähedased. Kui 2010. aastal Trummali ja tema kaasuurijate (2011) uuringu järgi oli 16- kuni 18-aastastest elu jooksul alkoholi tarvitanud 95,6% noortest, siis antud uuringu järgi oli elu jooksul alkoholi tarvitanud 96,93% küsitluses osalenud noort. Paraku võib öelda, et antud uuringus osalenud abituriendid olid sagedasemad alkoholi tarvitajad kui näiteks uuritud Rootsi 18-aastased poisid, kellest tarvitasid alkoholi vähemalt kord nädalas 4,8% (Holmberg ja Berg-Kelly 2002). Antud uuringus osalenud abiturientidest tarvitas alkoholi kord nädalas 22,15%. Alkoholi tarbimise sagedus ning kogused olid suured, kuid inimesed ei tunnista, et tegemist on probleemiga, mis hetkel võib tunduda kontrollitav, kuid kaugemas perspektiivis tekitab alkoholi sage tarbimine probleeme, nii leiavad ka Aasvee ja Maser (2009). Alkoholi tarbimise kontrollimatus võis mõjutada, et Eesti oli 2009. aastal alkoholi tarvitamisega Põhjamaades esikohal (Orro jt 2009).
Ei saa teha suuri üldistusi, kuid võrreldes käesoleva uuringu tulemusi ning Orro ja kaasuurijate poolt 2011. a tehtud täiskasvanute uuringutulemustega, siis abiturientide protsentuaalne alkoholitarbimine oli mõnevõrra suurem. Alkohoolsete jookide maitse-eelistused olid Eesti täiskasvanutel (Animägi 2009) ja uuritud abiturientidel sarnased, mehed eelistasid õlut ning naised veini.
Ligi veerand küsitletud abiturientidest olid tarvitanud narkootikume, peamiselt kanepit, kuid neist 20,51% oli tarvitanud ka muid narkootilisi aineid. Võrreldes Eesti 16- kuni 18-aastastega tarvitasid abituriendid 4,07% ja 19- kuni 24-aastastega 23,07% võrra vähem narkootilisi aineid. Viimase nelja nädala jooksul enne küsitlust oli ligi 7% nii abiturientidest kui ka Eesti 16- kuni 18-aastastest ja 19- kuni 24-aastastest tarvitanud narkootilisi aineid. (Trummal jt 2011) Eestis 2007. aastal kooliõpilaste seas teostatud uuringu järgi (Talu jt 2008) oli narkootikume tarvitavaid 15- kuni 16-aastaseid (33%) võrreldes abiturientidega (23,93%) 9,07% rohkem, mõlemas rühmas oli peamine tarvitatav narkootiline aine kanep.
Varasematest uuringutest on selgunud, et seksuaalvahekorra kogemust saadakse järjest nooremalt, eriti kasvab see 16- kuni 18-aastaste seas (Trummal jt 2011) ja antud uuringu abiturientide seksuaalvahekorra kogemused olid küllalt sarnased eelmistega ning märgatavalt väiksemad 19- kuni 24-aastaste kogemustest (Trummal jt 2011) ja 18-aastaste Rootsi poiste kogemustest (Holmberg ja Berg-Kelly 2002). Abiturientidest kasutas viimase 12 kuu jooksul juhupartneriga seksuaalvahekorras olles alati kondoomi 31,08%, mis oli peaaegu kaks korda vähem 2010. aastal Eesti 16- kuni 18-aastaste seas läbi viidud küsitluses osalenutest (Trummal jt 2011).
Küsitluses osalenud abiturientidest olid HIV-testi teinud 4,29%. Ülejäänute põhjused, miks nad ei olnud seda teinud: ei peetud vajalikuks 94,87%; ei teatud, kus saab teha 7,69%; testi tegemise aeg ja/või koht ei olnud sobivad 3,85% ning 1,28% ei olnud julgenud HIV-testi teha. Vastused erinesid suuresti Eesti 16- kuni 18-aastaste noorte põhjustest – 54,2% ei olnud aega, 41,3% ei teadnud, kus saab teha, 31,2% kartis testi tulemusi, 20% kartis veenivere võtmist ning pea sama palju kartis, et teised saavad teada, et nad olid end testida lasknud ja alla 20% ei sobinud HIV-testimise
aeg ja/või koht (Trummal jt 2011). Vastused erinesid tõenäoliselt seetõttu, et pakutud vastusevariandid olid erinevad.
Antud uuring kinnitab Kurrikoffi (2006) seisukohta, et tüdrukud on liikluses väiksema riskikäitumisega. 51,14% tütarlastest ja 20% noormeestest kandis alati helkurit. Võrreldes 16- kuni 18-aastaste 2010. aastal tehtud uuringu tulemustega, kandsid tüdrukud võrdselt helkurit (50,6%) ja noormehed märgatavalt vähem (35,0%) (Tekkel jt 2011). Eesti rahvastiku seas oli üks levinud põhjus, miks ei kantud helkurit – liiguti pigem autoga ega peetud helkuri olemasolu vajalikuks (Jalakäija helkuri 2010), uuritud abiturientide seas esines samuti (1,24%) inimesi, kes arvasid, et nad ei liigu pimedal ajal teedel ja tänavatel. 2010. aastal 16- kuni 18-aastaste seas läbi viidud uuringu (Tekkel jt 2011) ja antud uuringu järgi kinnitasid üle 90% vastanutest turvavöö, mis oli hea tulemus, kuid siiski loodaks, et kinnitajate osahulk oleks 100%.
Arvuti omab suurt tähtsust teabevahetuses (Hakala jt 2010), ehk võib sellega seletada uuritud abiturientide märgatavalt suuremat arvuti kasutamist võrreldes televiisori vaatamisega. Kui USA-s 2005. aastal 12. klasside seas oli arvuti kasutamise ja televiisori vaatamisele kulunud aeg samas suurusjärgus (Eaton jt 2006), siis uuritud abituriendid kulutasid arvuti taga rohkem aega kui televiisorit vaadates, paraku ei selgunud selle erisuse selget põhjust. Ehk on see tingitud erinevate riikide kultuurist, kommetest või televiisorist pakutavate saadete programmist. Teadaolevalt vaadatakse Eestis palju välismaiseid saateid internetis, sest Eesti telekanalid neid ei vahenda. Lisaks on koolid läinud üle e-õppe süsteemile ning paljud õpetajad ei aktsepteeri käsikirjas kirjutatud koolitöid, mille tõttu puutuvad õpilased päevas arvutiga palju kokku.
Uuringus leidis kinnitust, et arvuti kasutamine ja televiisori vaatamine hõlmab suure osa õpilaste päevast (Genitle jt 2004), tingib tervisehäireid ning mõjutab õpitulemusi (Lai ja Uri 2008). Abituriendid olid jätnud 2007. aastal Eesti kooliõpilaste seas läbi viidud uuringuga (Lai ja Uri 2008) võrreldes kaks korda sagedamini koolitööd arvuti kasutamise või televiisori vaatamise tõttu tegemata, mis kajastus ka ¼ abiturientide õpitulemuste languses. Söögikordi jäeti mõlemas rühmas märgatavalt vähem vahele, kuid
kahe rühma võrdluses jätsid kooliõpilased enamatel juhtudel söögikorrad vahele. 20% kooliõpilastel ja 27,61% abiturientidel oli esinenud arvuti kasutamisest ja televiisori vaatamisest tingituna tervisehäireid, mõlemal rühmal oli esikohal silmade valulikkus, millele järgnesid kooliõpilastel pea-, käte- ja seljavalu ning abiturientidel järgnesid selja- ja kätevalu ning valu jalgades. Abiturientidele esitatud ankeedis puudus vastusevariant peavalu, mis oleks tõenäoliselt ka nende seas üks peamisi tervisehäireid.
Edaspidi võiks uurida ka teiste Eesti maakondade abituriente, et teha üldistusi ning ka võrrelda erinevate piirkondade abituriente. Antud uurimistulemustele tuginedes võiks ka keskkooli osas pidada vajalikuks riskikäitumist puudutavat teavitustööd.
Järeldused
Uurimistöö tulemuste põhjal võime teha alljärgnevad järeldused: 1. 96,93% abiturientidest olid elus tarvitanud alkoholi, peamiselt 2–3 korda kuus (54,43%). Alkoholi saadi üldjuhul ise ostes. Küsitluse läbiviimise hetkel suitsetas 25,15% abiturientidest, enamasti suitsetati kuni 5 sigaretti päevas (42,62%). Uurimuses osalenutest oli 23,93% tarvitanud narkootilisi aineid, neist 97,40% kanepit. Pimedal ajal liigeldes kandis alati helkurit 37,27% abiturientidest, turvavöö kinnitas alati kaasreisijana kõrvalistmel 93,21%, tagaistmel 91,36% ning juhina autot juhtivatest abiturientidest 99,23%. Juhupartneriga viimase 12 kuu jooksul seksuaalvahekorras olles kasutas alati kondoomi 31,08% vastanutest. HIV-testi ei olnud teinud 95,71% abiturientidest peamiselt põhjusel, et selle tegemist poldud vajalikuks peetud (94,87%). 2. Arvuti või televiisori ees veedetud aja tõttu oli jätnud 68,92% abiturientidest koolitööd tegemata ja 27% söögikorrad vahele, 27,61% abiturientidest oli esinenud tervisehäireid, 48,15% oli tundnud koolis väsimust ja keskendusmisraskusi ning 24,69% abiturientidest olid õpitulemused saanud kannatada. 3. Uuringu tulemustest selgus, et noormeeste seas esines suitsetamist, moka- ning nuusktubaka, õlle ja kange alkoholi ning narkootikumide tarvitamist rohkem kui tütarlaste seas. Noormehed olid viimase 12 kuu jooksul tarvitanud alkoholi märgatavalt sagedamini kui
tütarlapsed ning ka enne seksuaalvahekorda tarvitasid noormehed sagedamini alkoholi. Noormehed olid tütarlastega võrreldes jätnud märgatavalt rohkem koolitöid tegemata, olid tundnud koolis väsimust ja keskendumisraskusi ning nende õpitulemustes esines sagedamini langusi. Tütarlaste seas tarvitati veini rohkem kui noormeeste seas ning tütarlapsed kandsid sagedamini alati helkurit.
Allikaloend
Aasvee, K., Maser, M. (2009). Ülevaade Eestis 2001/2002. ja 2005/2006. õppeaastal toimunud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutest (HBSC uuring) teiste riikide taustal. Aasvee, K., Poolakese, A., Minossenko, A., Kurbatova, A. (2007). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2005/2006. õppeaastal. Animägi, L. (2009). Eesti täiskasvanud rahvastiku alkoholi tarvitamine: Terviseuuring 2006. Tartu Ülikool. Tervishoiu Instituut. [Magistritöö]. Eaton, D. K., Kann, L., Kinchen, S., Ross, J., Hawkins, J., Harris, W. A., Lowry, R.,
McManus, T., Chyen, D., Shanklin, S., Lim, C., Grunbaum, J. A., Wechsler, H. (2006). Youth risk behavior surveillance – United States, 2005. Journal of School
Health, 76(7). Eaton, D. K., Kann, L., Kinchen, S., Shanklin, S., Ross, J., Hawkins, J., Harris, W. A.,
Lowry, R., McManus, T., Chyen, D., Lim, C., Whittle, L., Brener, N. D., Wechsler,
H. (2010). Youth risk behavior surveillance – United States, 2009. Morbidity &
Moralityt Weekly Report, 59/SS: 5. Gentile, D. A., Oberg, C., Sherwood, N. E., Story, M., Wlash, D. A., Hogan, M. (2004).
Well-child visits in the video age: pediatricians and the American Academy of Pediatrics’ guidelines for children’s media use. Pediatrics, 114(5). Hakala, P. T., Saari, L. A., Ketole, R. L., Rahkola, E. T., Salminen, J. J., Rimpelä, A. H. (2010). Computer-associated health complaints and sources of ergonomic instructions in computer-related issues among Finnish adolescents: a cross-sectional study.
British Medical Public Health, 10: 11. Holmberg, L., Berg-Kelly, K. (2002). Health, health-compromising behaviour, sexuality and involvement in pregnancy among 18-year-old Swedish males: a cross-sectional survey. Acta Paediatric, 91: 838–843. Jalakäija helkuri kasutamine. (2010). http://www.mnt.ee/failid/Helkur_2010_aruanne. pdf. (21.09.2011). Kurrikoff, T. (2006). Peresuhete seosed alkoholi tarbimise, riskeeriva liikluskäitumise, impulsiivsuse ja elamustejanuga. Tartu Ülikool. Tervishoiu Instituut. [Magistritöö].
Lai, K., Uri, H. (2008). Arvuti/interneti kasutamise negatiivne mõju õpilaste tervisele.
Eesti Arst, 87(2): 87–91. Lippe, J., Brener, N., Kann, L., Kinchen, S., Harris, W. A., McManus, T., Speicher, N. (2008). Youth risk behavior surveillance – Pacifi c Island United States Territories, 2007. Morbidity & Moralityt Weekly Report, 57/SS: 12. Orro, E. (2011). Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2010 (elanike hinnangute alusel). Orro, E., Hein, P., Martens, K., Josing, M., Reiman, M. (2010). Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2010. Talu, A., Abel-Ollo, K., Vals, K., Ahven, A. (2008). Eesti. Uus areng, suundumused ja süvainformatsioon valitud teemadel. 2008. a riiklik raport (2007. a andmed)
EMCCDAle REITOXi riiklikult narkoteabekeskuselt. Tekkel, M., Veideman, T. (2011). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2010. Tekkel, M., Veideman, T., Rahu, M. (2009). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2008. Tekkel, M., Veidemann, T., Rahu, M. (2008). Igapäevasuitsetajate ja ülemäärase kehakaalugaisikute võimalus saada arstilt soovitusi tervisekäitumise kohta. Eesti Arst, 87(11): 867–874. Tekkel, M., Veidemann, T., Rahu, M. (2007). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2006. Trummal, A., Gluškova, N., Murd, M. (2011). HIV-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas. Usin, J., Pärna, K., Ringmets, I. (2008). Eesti kooliõpilaste suitsetamine 1993/1994.–2005/2006.: kooliõpilaste tervisekäitumise rahvusvahelise uuringu analüüs. Eesti
Arst, 87(11): 859-866.of imaging in renal transplant complication – a hospital based study. Pakistan Armed Forces Medical Journal, 56(2): 102–10.
