Konoraarangiograafi a järgne õendustegevus Post-coronary angiography nursing activity

KONORAARANGIOGRAAFIAJÄRGNE ÕENDUSTEGEVUS

Post-coronary angiography nursing activity

Jaanika Unt, Helin Eelsalu Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Abstract

The aim of the present study called Post-coronary angiography nursing activity was to describe the ensurance of the post-coronary angiography haemostasis in nursing. According to the aim the following tasks were set: 1. To describe the options to achieve post-coronary angiography haemostasis. 2. To describe the use of FemoStop device to close the arterial access site after coronary angiography. 3. To describe the role of a nurse after coronary angiography procedure to avoid complications. In this study, the author describes and analyses the importance of nursing to achieve haemostasis and patient recovery. Research is theoretical, a descriptive review of professional literature relevant to the topic. Literature is comprised of 38 studies, 7 in Estonian and 31 in English. According to the study heart and vascular diseases are the main cause of death in the world and Estonia. Cardiac interventional procedures are performed at an increasing rate. The aim of the percutaneous coronary intervention procedure is to restore the myocardial blood supply after which it is important to achieve haemostasis and decrease the risk of complications. One of the most often used instruments to achieve haemostasis is FemoStop whose transparent infl atable dome allows precise application and pressure. Patient nursing care after coronary intervention is mainly done by nurses. Removing of sheaths after percutaneous coronary intervention has also become nurses` role. Key words: coronary angiography, post-coronary angiography condition, Femostop, nursing, haemostasis, complications.

Sissejuhatus

Südame- ja veresoonkonnahaigustesse (SVH) sureb maailmas aastas umbes 17 miljonit inimest. Haigestutakse noorelt ja tööealises vanuses. (Südame- ... 2005) Diagnostilisi ja sekkuvaid südameprotseduure tehakse järjest tihedamini. Südame isheemiatõve ravitulemused on saadud müokardi verevarustuse kiire taastamise järel (Eha jt 2005). Koronarograagia on sagedasemaid südameprotseduure. Protseduurijärgne sondi eemaldamine oli varem arstide kohustuseks, viimastel aastatel on õdede roll sondi eemaldamisel kasvanud (Walker jt 2001, Jones ja McCutcheon 2002). Rolley jt (2009) väitel eemaldavad sondi tavaliselt selleks vastava koolituse läbinud õed, kuid protseduuri teostamise ja protseduurijärgse hoolduse kohta on vähe õppematerjale ning juhiseid. Üheks sagedamini kasutatavaks hemostaasi saavutamise sulgemisseadmeks on FemoStop, mis väidetavalt võimaldab patsiendile suuremat mugavust kui manuaalne komprimeerimine.

Uurimistöös kirjeldab ja analüüsib autor õendustegevuse olulisust koronarograafi a-järgse hemostaasi saavutamisel ja patsiendi paranemisel. Õed vajavad tõhusat ja usaldusväärset informatsiooni veresoone sulgemise erinevate tehnikate kohta saavutamaks hemostaasi pärast reiearteri sondi eemaldamist. Nimetatud probleemi käsitlemise kaudu soovib töö autor täiendada nii oma kui ka juba töötavate õdede teadmisi, et täita lünki koronaarangiograafi a-järgse õendusabi osutamisel.

Käesoleva uurimistöö eesmärk oli kirjeldada koronaarangiograafi a-järgse hemostaasi ja patsiendi elukvaliteedi tagamist õendustegevuses. Eesmärgist tulenevalt püstitati järgmised uurimisülesanded: 1. Kirjeldada koronaarangiograafi a-järgse hemostaasi võimalusi. 2. Kirjeldada FemoStopi kasutamist arteri punktsioonikoha sulgemiseks pärast koronaarangiograafi at. 3. Kirjeldada õe rolli koronaarangiograafi a protseduuri järel tüsistuste vältimisel ja elukvaliteedi tagamisel.

Märksõnad: koronaarangiograafi a, koronaarangiograafi a-järgne seisund, FemoStop, õendustegevus, hemostaas, tüsistused.

Uurimistöö metoodika

Käesolev uurimistöö on teoreetiline, teemaga haakuva erialase kirjanduse kirjeldav ülevaade. Uurimistöös kasutati teemakohaseid uurimistöödel põhinevaid teadusartikleid. Kirjanduse leidmisel kasutati teadusandmebaase EBSCO – Health source: Consumer Edition, Health source: Nursing/ Academic Edition, MEDLINE ja Google Scholar. Allikate töössevõtmise kriteeriumiteks peeti allika sisu vastavust uurimistöö eesmärgile ja sellest tulenevale vähemalt ühele uurimisülesandele, keelelist sobivust (eesti- või ingliskeelne), allika ilmumise ajavahemikku 2005–2011. Väljajätmise kriteeriumitena peeti silmas enne 2005. aastat ilmunud allikaid, metoodika kirjelduse ebamäärasust ja artikli tasulisust, kuid töös kasutati 10 allikat vahemikus 2000–2004 ja ühte allikat aastast 1995, kuna neis oli seisukohti, mis kinnitasid või täiendasid hilisemaid uurimistulemusi. Artiklite analüüsimisel lähtuti Elo ja Kyngäs (2008) poolt kirjeldatud kirjanduse analüüsi protsessist. Töö käigus leiti uurimistöö eesmärkidele vastavate teemade kirjeldavad tunnused, mis liigitati ja grupeeriti sarnasuste või erinevuste alusel, seoti ühtseks loogiliseks tervikuks ja tõlgendati. Uurimistöö koostamisel lähtuti uurimiseetika aspektidest.

Tulemused ja arutelu

Südame-veresoonkonna haigused, kaasa arvatud äge müokardiinfarkt, on üks peamisi surmapõhjuseid maailmas. Sellest tulenevalt väidavad Özdemir ja Akdemir (2008), et südamehaiguste ravi ja ennetavad tervishoiuprogrammid peaksid olema ülemaailmseks prioriteediks. Südame isheemiatõve ravitulemused saavutatakse sageli perkutaanse koronaarsekkumise järel, mille eesmärgiks on müokardi verevarustuse taastamine. Nimetatud protseduuri teostatakse tavaliselt reiearteri punkteerimise kaudu. Protseduurijärgne hemostaas saavutatakse punktsioonikohas kas manuaalselt komprimeerides või mehaanilise surve abil (Jones ja McCutcheon 2002, Kunert jt 2004, Patel jt 2010, Schwartz jt 2010, Trotter jt 2010).

Pärast perkutaanset koronaarsekkumist on üheks sagedamini kasutatavaks mehaaniliseks sulgemisseadmeks FemoStop. Seadme täispuhutav kuppel võimaldab täpset paigutust ja survet, pakkudes patsiendile suuremat mugavust kui manuaalse komprimeerimise korral. Lisaks saab läbipaistva kupli kaudu jälgida punktsioonikohta. (St Jude Medical 2011). Koronarograafi ajärgselt arteri sulgemisseadmete kasutusele võtmisega on parandatud

nii patsiendi mugavust kui ka personali töö mõjusamaks muutmist ning hemostaasi kiiremat saavutamist.

Patsiente, kellele on tehtud perkutaanne koronaarsekkumine, on haigusest tingitud ebakindluse ning tervisega seotud elukvaliteedi languse aspektist veel vähe uuritud. SVH diagnoos võib sageli tekitada märkimisväärseid psühholoogilisi häireid ja ebakindlust tuleviku suhtes. Eastwood jt (2008) uurisid patsiente (n = 100), kes olid plaaniliselt esmase diagnostilise koronaarangiograafi a järjekorras. Uuritavatel mõõdeti tervisega seotud elukvaliteeti ja saadi kaks tulemust: füüsilise tervise tulemus sisaldas füüsilist funktsiooni, valude esinemist ja üldisi tervisenäitajaid; vaimse tervise tulemus näitas vitaalse ja vaimse tervise seisundit. Teiseks mõõdeti ka kardioloogilist elukvaliteeti, mis peegeldas rahulolu füüsilise funktsiooni, sotsioökonoomilise staatuse, vaimse seisundi ja pere-eluga. Lisaks hinnati veel rinnakuvalu intensiivsust ja teadmatust haiguse kohta. Uuringutulemusest ilmnes, et olulised erinevused nende kahe grupi vahel olid minimaalsed.

Seega ei tohiks eeldada, et angiograafi lisel protseduuril saadud normleid tagab täieliku heaoluseisundi. Olenemata angiograafi lise protseduuri tulemusest, tuleb protseduuri läbivatele patsientidele vajadusel teha psühholoogiline hindamine ning järelkontroll tagamaks tervisega seotud elukvaliteedi stabiilsus.

Koronaarangiograafi a-järgne õendustegevus on erakordselt tähtis. Rolley jt (2009) rõhutavad, et oluline on tuvastada riskitegurid tüsistuste ennetamiseks, seega on vaja õdede teadmisi ja oskusi pidevalt täiendada. Kiiresti arenev tehnoloogia ja uudsed meetodid on õdede jaoks väljakutse, et tutvuda uuringute tulemuste ja monitoorimise meetoditega ning rakendada neid patsiendikeskselt.

Järeldused

1. Perkutaanse koronaarsekkumise järel on oluline hemostaasi saavutamine punktsioonikohas kas manuaalselt komprimeerides või mehaanilise surve abil. Tänapäeval kasutatakse hemostaasi saavutamiseks aktiivseid ja passiivseid sulgemisseadmeid. Seadmete kasutamine küll vähendab veritsuse riski, kuid tüsistuste esinemise risk, sõltumata valitud hemostaasi meetodist, siiski jääb.

2. FemoStopi seade võimaldab täpset paigutust ja survet punktsioonikohal ja patsiendile paremat enesetunnet kui manuaalse komprimeerimise korral. Personali seisukohalt on eeliseks väiksem kokkupuude verega, pideva, täpse ja mõõdetava surve rakendamine vastavalt patsiendi seisundile ning korraga mitme patsiendi jälgimine. Seadme läbipaistev täispuhutav kuppel võimaldab jälgida punktsioonikohta ja täpset paigutust ning survet. Puuduseks jääb potentsiaalsete vaskulaarsete tüsistuste tekke võimalus. 3. Õendustegevus pärast koronaarset interventsiooni on peamiselt õdede vastutusel, hõlmates eluliste näitajate, hüübimise ja punktsioonikoha jälgimist, jäseme vereringe vaatlust ning neerutalitluse hindamist. Õdede rolliks on kujunenud sondi eemaldamine perkutaanse koronaarsekkumise järel, mis eeldab õdede paremaid teadmisi arteri sulgemisseadmete mehhanismi ja potentsiaalsete vaskulaarsete tüsistuste kohta. Õe otsest jälgimist peetakse kõige mõjusamaks meetodiks lokaliseeritud veresoonkonna tüsistuste avastamiseks.

Allikaloend

Eastwood, Jo-Ann, Doering, L., Roper, J. D., Hays, D. R. (2008). Uncertainty and health-related quality of life one year after coronary angiography. American Journal of Critical Care, 17: 232242. Eha, J., Elmet, M., Hermlin, T., Jalaks, T., Margus, S., Mikkel, M. (2005). Ööpäevase invasiivkardioloogilise valveteenistuse osa ägeda koronaarsündroomiga haigete ravi ajakohastamisel. Eesti Arst, 84(11): 775780. Jones, T., McCutcheon, H. (2002). Effectiveness of mechanical compression devices in attaining hemostasis after femoral sheath removal. American Journal of Critical

Care, 11: 155─162. Kunert, M., Gremmler, B., Schleiting, H., Ulbricht, L. J. (2004). Use of FemoStop system for arterial puncture site clousure after coronary angioplasty. Journal of

Invasive Cardiology, 16(5): 2402. Patel, M. R., Jneid, H., Derdeyn, C. P., Klein, W. L., Levine, N. L., Lookstein, A. R.,

White, J. C., Yeghiazarians, Y., Rosenfi eld, K. (2010). Arteriotomy closure devices for cardiovascular procedures. Journal of the American Heart Association, 122: 18821893.

Rolley, J. X., Davidson, M. P., Salamonson, Y., Fernandez, R., Dennison, R. C. (2009).

Review of nursing care for patients undergoing percutaneous coronary intervention: a patient journey approach. Journal of Clinical Nursing, 18: 23942405. Rolley, J., Salamonson, Y., Wensley, C., Dennsion, R. C., Davidson, M. P. (2011). Nursing clinical practice guidelines to improve care for people undergoing percutaneous coronary interventions. Australian Critical Care, 24: 1838. Scwartz, B. G., Burstein, S., Economides, C., Kloner, A. R., Shavelle, M. D., Guy, S.

M. (2010). Review of vascular closure devices. Journal of Invasive Cardiology, 22(12): 599607. Soopõld, Ü., Marandi, T., Ainla, T., Liiver, A., Elmet, M., Laanoja, J., Peeba, M. Ristimäe, T. (2004). ST-segmendi elevatsiooniga ägeda müokardiinfarkti Eesti ravijuhend.

Eesti Arst, 12(lisa): 172. St Jude Medical (2011). http://www.sjmprofessional.com/Products/Intl/Hemostasis-

Management/FemoStop-II-Plus.aspx (23.08.2011) Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 20052020. (2005).

Riigi Teataja, 89. https://www.riigiteataja.ee/akt/852525 (31.01.2011). Trotter, R., Gallagher, R., Donoghue, J. (2011). Anxiety in patients undergoing percutaneous coronary interventions. Heart & Lung: The Journal of Acute and Critical

Care, 40: 185192. Walker, B. S., Cleary, S., Higgins, M. (2001). Comparison of the FemoStop device and manual pressure in reducing groin puncture site complications following coronary angioplasty and coronary stent placement. International Journal of Nursing Practice, 7: 366–375. Özdemir, L, Akdemir, N. (2008). Nurses’ knowledge and practice involving patients’ resuming sexual activity following myocardial infarction: implications for training.

Australian Journal of Advanced Nursing, 26(1): 4252.