Kristi Vahur, Inga Ploomipuu, Ketlin Sangla

LAPSEVANEMATE TEADLIKKUS I GRUPI LASTE TURVATOOLIDE KASUTAMISEST AUTOS

Parents’ awareness of using group I car safety seat

Kristi Vahur, Inga Ploomipuu, Ketlin Sangla

Abstract

In increasingly intensive traffic situation it is important that people could travel as safely as possible. In Estonia, safety on the roads is regulated by the Traffic Act that obligates both adults and children to use specially designed safety devices correctly. A toddler’s body needs a compatible safety device that would provide maximum protection of his/her body and head because of the specific developmental needs related to age. Children are not able to take care of their own safety, so it is important that parents were aware of the correct use of safety equipment. The purpose of this research study was to identify the awareness of safety equipment among parents who use a group I child safety seat. The survey was carried out in 18 kindergartens using a questionnaire; nine kindergartens were located in rural municipalities and nine in cities. The questionnaire was developed and the kindergartens were selected in cooperation with the leading specialist of the Road Administration. Responses were obtained from 252 parents. Distribution of questionnaires and initial analysis of the responses took place over the Internet ensuring anonymity of the parents. The results showed that parents are mostly driving their children in a vehicle more than three times a week. Parents use child seats that are bought in a second hand market as well as from stores and most of the time children are placed on the back seat for safety reasons. Most of the parents are aware of how to choose a child seat and 78.6% of the respondents always use an appropriate child seat. The respondents’ knowledge of the second-hand safety equipment is insufficient, and this research study revealed that more than a half of the

parents that were studied were willing to drive their children without safety equipment in specific situations.

The research study was carried out as part of the applied research study “Use of safety equipment of children in a motor vehicle in Estonia”.

Keywords: I group child restraint system, parents´ awareness, safety seat.

Sissejuhatus

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse järgi on igal lapsel sünnijärgsed õigused, muu hulgas õigus elule ja tervisele (Eesti Vabariigi ... 1992: § 8). Eesti Vabariigis kehtiv liiklusseadus näeb ette, et lapse puhul, kelle pikkus ei võimalda teda autoga transportimisel nõuetekohaselt turvavööga kinnitada, tuleb kasutada lapse kaalule ja pikkusele sobivat muud turvavarustust, sealhulgas näiteks turvatooli (liiklusseadus 2010: § 36). Maanteeameti aasta monitooringutest selgub, et 2012. aastal kasutas autos lapsi transportides neile sobivat turvavarustust tagaistmel 94,5% ja juhi kõr- valistmel 95,2% lapsevanematest, 2013. aastal olid tulemused vastavalt 94,5% ja 98,4% (Liikluskäitumise monitooring 2012, Liikluskäitumise monitooring 2013). 2012. aastal said liiklusõnnetustes kannatada 36 kuni viieaastast last (liiklusõnnetused kuni ... 2013). Liiklusturvalisust tuleb propageerida ja sellealast teadlikkust edendada vähemalt seni, kuni turvavarustust kasutatakse autos 100%.

Käesoleva uurimistöö eesmärk oli selgitada turvavarustuse alast teadlikkust lapsevanemate hulgas, kes kasutavad oma last autos transportides I gruppi kuuluvat turvatooli.

Uurimistöö ülesanded olid: 1. Selgitada, kui suurel määral kasutavad lapsevanemad autos laste turvavarustust. 2. Selgitada, milliseid vigu lapsevanemad seoses lapse turvatooli kasutamisega sagedamini teevad.

3. Selgitada lapsevanemate teadlikkust nn „teise ringi” turvavarustuse kasutamisega kaasnevatest ohtudest.

Uurimistöö viidi läbi Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakendusuuringu „Autos kasutatava laste turvavarustuse kasutamine Eestis“ raames.

Märksõnad: I grupi turvavarustus, lapsevanemate teadlikkus, turvatool.

Metoodika

Valimi moodustasid erinevate Eesti linnade ja maapiirkondade lasteaedades käivate laste vanemad, kellel oli vähemalt üks 9–18 kg kaaluv laps (hinnanguliselt 1–4-aastane). Kuigi statistikaameti andmebaasist selgust, et 2014. aasta seisuga oli Eestis kokku 60 092 ühe kuni nelja aastast last, oli võimatu hinnata 1–4-aastaste lastega perede arvu Eestis. Seega oli valimi üldmaht hinnanguline. Ühendust võeti 33 erineva lasteaia direktoriga üle Eesti, kuid koostööga nõustus 18, neist üheksa maapiirkonnast ja üheksa linnadest. Kontakt direktoritega loodi nii telefoni kui ka e-kirja teel. Lasteaedade andmeid koguti Maanteeameti vahendusel.

Ankeedi koostamisel kasutati sama rakendusuuringu raames 2014.aastal kaitstud Elen Pabo ja Valerija Strelovskaja lõputööd. Eksperthinnangu andsid ankeedile Maanteeameti ennetustöö osakonna juhtivspetsialistid Kai Kuuspalu ja Diana Okas. Küsimuste üheselt mõistetavust ja arusaadavust hinnati enne põhiuuringut viie lapsevanema abil. Küsimustik koostati Google Docsi keskkonnas ja koostööga nõus olevate lasteaedade direktorid saatsid selle edasi valimi kriteeriumitega sobivatele lapsevanematele. Küsimustiku päises viidati selle anonüümsusele ja lapsevanemal oli võimalus ka lasteaia nime mitte avaldada. Ankeetküsitlus viidi läbi ajavahemikus 14.01.–16.02.2015. Andmete töötluseks kasutati programmi Microsoft Office Excel 2013. Statistiliseks võrdluseks kasutati 2-testi ja statistiliselt oluliseks loeti vastuseid juhul, kui p < 0,05.

Tulemused Taustandemete ülevaade

Vastuseid kogunes kokku 252 perelt. 53,6% moodustasid linnade lasteaedades käivate laste vanemad, 39,3% maapiirkonnas elavad lapsevanemad ja 7,1% kategooriast „muu” (lapsevanem ei soovinud lasteaia nime avaldada). Vastajatest 88,1% olid emad, 7,5% isad ja 4,4% moodustasid ankeedid, millele olid vastanud nii ema kui ka isa koos. Joonisel 1 on toodud vastajate vanuseline jaotus. Linnas ja maapiirkondades elavate lapsevanemate taustandmete (sugu ja vanus) võrdlusel statistiliselt olulised erinevused puudusid (vastavalt p = 0,1 ja p = 0,3).

Joonis 1. Vastajate vanuseline jaotus.

Enamik (77%) vastanud lapsevanematest soetas vähemalt ühe turvatooli poest uuena, 23,8% kasutas sõbralt ja/või tuttavalt saadud varem kasutatud turvavarustust. Mõned lapsevanemad (13,1%) soetasid turvatooli vähemalt ühele oma lapsele võõra käest kasutatuna ja 0,8% vastanutest ostis oma esimesele lapsele uue turvatooli ning kasutab seda ka nooremal lapsel. Lapsevanemate turvavarustuse ostuharjumused ja turvatooli valiku kriteeriumid ei sõltu vanema elukohast (vastavalt p = 0,3 ja p = 0,6). Turvatooli valikul peavad lapsevanemad kõige olulisemaks erinevate turvakatsete tulemusi. Joonisel 2 on esitatud peamised tegurid, mida lapsevanemad turvatooli valimisel jälgivad.

Joonis 2. Turvatooli valikul määravad peamised tegurid.

Laste turvavarustuse kasutamise harjumused

69,5% vastajatest sõidutab oma last/lapsi autos iga päev, 19,8% lapsevanematest 3–4 korda nädalas, 6,7% 1–2 korda nädalas ja 4% harvem kui kord nädalas. Enamik (94,1%) uuritud lapsevanematest sõidutab oma last pidevalt või aeg-ajalt tagaistmel paremal või vasakul pool ning nendest 39,9% peab seda autos turvalisemaks istmeks. Juhi kõrvalistmele paigaldas lapseturvatooli 18,7% vastanutest, sealjuures lülitatakse esiturvapadi ehk airbag välja. Esiistme valiku põhjustena toodi välja, et lapsega on parem suhelda ja asju kätte anda (14,9%) ja et ülejäänud kohad olid autos hõivatud (14,9%). Samas sõidutab 15,5% vastanud lapsevanematest oma last pidevalt või aeg-ajalt esiistmel, kuid ei lülita aktiivset esiturvapatja välja, sealhulgas lükkab 7,9% lapsevanematest esiistme võimalikult taha. Tagumist keskmist istet kasutab oma lapse transportimiseks 9,1% uuritud lapsevanematest. Keskmise istme kasutamise põhjustena toodi välja see, et laps näeks autost välja, et ülejäänud istmed autos on hõivatud ja et see on kõige turvalisem iste autos.

Lapse transportimisel võõras (sõbra, tuttava) sõiduvahendis vastas 45,6% lapsevanematest, et võimaluse korral kasutatakse sõbra/tuttava turvatooli, aga kui see võimalus puudub, siis sõidutatakse oma last vastava turvavarustuseta. 38,1% lapsevanematest võtab alati ettenägelikult oma lapse turvavarustuse võõrasse autosse kaasa ja 17,9% keeldub last võõras

autos ilma turvavarustuseta sõidutamast. Mõned lapsevanemad (5,1%) tunnistasid, et sellisel juhul sõidab laps ilma turvavarustuseta. 17 lapse- vanemat tõid välja, et turvavarustuseta on nende laps sõitnud ainult taksos. Lapsevanemad võtavad olukorras, kus turvavarustus puudub, oma lapse sülle või kasutavad turvavööd. Mõned lapsevanemad (3) kasutavad sellises olukorras, kus oma lapse turvavarustus puudub, turvavöö suunajat. Kolm lapsevanemat kasutavad turvavahendi puudumisel patja ja turvavööd, asetades padja lapse istmiku alla, et laps istuks kõrgemal ja seeläbi välditakse turvavöö asetumist lapse kaelale.

Turvavarustuse sobivus lapse mõõtmetega

Lapsele sobivat turvatooli kasutas alati 78,6% lapsevanematest, peaaegu alati 19,8%, harva ja mõnikord võrdselt 0,4% vastanud lapsevanematest. Samasisulise väitega „ma kasutan alati oma last autos transportides vastavat turvavarustust” nõustus 86,1% vastanutest, 9,1% ei olnud väitega nõus ja 4,8% ei osanud vastata. Väljaselgitamiseks, kas uuritavad kasutavad lapse parameetritega sobivat turvavarustust, küsiti lapse pikkust, kaalu, vanust ja turvavarustuse marki. Paljud lapsevanemad (46,8%) ei osanud ühte või mõnda eelpool palutust nimetada ja 27 osalejat (10,7%) ei soovinud oma lapse/laste andmeid avaldada. Vastajatest 42,5% vastas küsimusele korrektselt ja nad kasutavad oma lapsele sobivat turvavarustust. Turvatooli sobivust oma lapse pikkuse ja kaaluga jälgivad vastavalt 94,4% ja 97,2% lapsevanematest, 69,8% jälgib turvatooli sobivust lapse vanusega. Siiski leidus lapsevanemaid, kes ei jälgi turvatooli sobivust lapse mõõtmete ja vanusega ning ka neid, kes ei osanud vastata, kas nad jälgivad tooli sobivust või mitte.

Turvatooli kasutusjuhendi lugemisharjumused

Oluline on tutvuda turvatooliga kaasas oleva kasutusjuhendiga, et vähendada seadme valesti paigaldamise ja kinnitamise riski. Joonisel 3 on välja toodud lapsevanemate turvatooli kasutusjuhendi lugemisharjumused.

Joonis 3. Turvatooli tootja kasutusjuhendi lugemisharjumused lapsevanemate seas.

Laste sõidutamine ilma turvavarustuseta

Joonisel 4 on välja toodud peamised põhjused, miks last transporditi sõidukis turvavarustuseta.

Joonis 4. Peamised turvavarustuseta sõidutamise põhjused.

Veel põhjendati turvavarustuseta sõitu metsas/maal/koduõues/lennuväljal viibimisega, kus väidetavalt tihe liiklus puudub, ja olukorras, kus last oli vaja erakorraliselt arsti juurde sõidutada. Väidetega, et last ei ole vaja turvatooli asetada ega teda rihmadega kinnitada, kui sõiduk sõidab aeglase kiirusega või kui sõidetakse lühikest maad, nõustus 0,8% lapsevanematest, 98,8% ei nõustunud eelneva väitega ja 0,4% lapsevanematest ei osanud

oma arvamust avaldada. Võrreldes vastanuid elukoha järgi ehk linnas ja maapiirkonnas elavaid lapsevanemaid, selgub, et linnades elavad lapsevanemad on pigem rohkem nõus sõidutama last võõras autos ilma turvavarustuseta kui maapiirkonnas elavad lapsevanemad (p = 0,03).

Lapsevanemate teadlikkus teadmata ajalooga turvavarustusest

Enam kui pool vastanutest ehk 50,8% osalejatest arvas, et turvaseadet võib kasutada seni, kuni sellel ilmnevad nähtavad kulumisjäljed, 6% nõustus väitega, et kasutatud turvaseadmete kasutamisega ei kaasne mingeid ohte. Samas 74,6% ei nõustunud eelneva väitega ja 5,6% ei osanud vastata. Uuritud lapsevanematest 18,7% ei kasutaks oma lapse transportimisel teadmata ajalooga turvavarustust ja 17,5% ei oska sellisest turvatoolist midagi arvata. Samuti arvas mõni lapsevanem, et visuaalsel vaatlusel korralik tunduv kasutatud turvatool on kasutamiskõlblik ja mõnede lapsevanemate arvates ei kaasne sellise turvaseadme kasutamisega ühtegi ohtu. Uuritutest 1,6% arvab, et kasutatud, kuid korralik turvatool on igati kasutuskõlblik ja kolm lapsevanemat ei näe teadmata ajalooga kasutatud turvavarustuse kasutamisel probleemi. Üks lapsevanem arvas, et turvatool peab edukalt kahe kuni kolme lapse kasutatud aja vastu, arvestamata siinjuures avariilist olukorda või muid aja jooksul tooli intensiivse kasutamisega kaasneda võivad kahjustusi. Vastanud lapsevanematest 1,2% teadis, et teadmata ajalooga turvavarustusel võib olla silmale nähtamatuid mikromõrasid. Seejuures 26,2% vastanutest teab seda, et turvatoolil on aegumiskuupäev ehk „kõlblik kuni”. Lapsevanematest 33,7% arvas, et turvaseadmetel puudub aegumiskuupäev ja 40,1% ei osanud oma arvamust selles osas jagada. Joonis 5 kirjeldab uuritud lapsevanemate suhtumist ja hoiakuid taaskasutatud turvatoolidesse.

Joonis 5. Lapsevanemate suhtumine kasutatud turvavarustusse.

Pildiga küsimusele kus tuli määrata, milline turvatool on õigesti paigaldatud ja kinnitatud, vastas õigesti 87,7% lapsevanematest. Enamik valesti vastanud lapsevanematest märkis korrektselt kinnitatud tooli valikuks foto, millel oli turvatool küll õigesti kinnitatud, kuid lapse käed olid turvarihmadest väljas ehk last tooli külge kinnitavad rihmad asetsesid lapse kaenla all. Uuritud emadest ja isadest 7,9% ei osanud õiget pilti määrata.

Korrektsete ja ebakorrektsete vastuste seos lapsevanemate vanuse, soo ja elukohaga (maapiirkond/linn) ei olnud statistiliselt oluline (vastavalt p = 0,5, p = 0,2, p = 0,8). Ka lapse sõidutamise sageduse ja turvatooli ostmise viisi osas statistiliselt olulised erinevused linna ning maapiirkonna vastajate vahel puudusid, (p = 0,4 ja p = 0,3).

Lapsevanemad eelistavad soetada turvatooli poest uuena. Vähem leidub lapsevanemaid, kes on soetanud vähemalt ühe turvatooli sõbralt/tuttavalt kasutatuna ja kõige vähem eelistavad lapsevanemad soetada kasutatud turvatool võõra käest. Jooniselt 6 selgub, et maapiirkonnas elavad lapsevanemad pooldavad pisut enam varem kasutatud turvavarustuse kasutamist, kuid puudub statistiliselt oluline erinevus (p = 0,07). Linnas elavad lapsevanemad pigem ei poolda teadmata ajalooga turvavarustuse kasutamist võrreldes maapiirkonnas elavate lapsevanematega, kuid statistiliselt oluline erinevus puudub (p = 0,06)

Joonis 6. Turvavarustuse soetamise viis.

Arutelu

Olenemata sellest, et Eesti Vabariigi liiklusseadus kohustab lapsevanemaid oma lapsi autosse nõuetekohaselt kinnitama, selgub käesolevast uurimistööst, et seda teeb igal sõidukorral 78,6% vastanutest. Seevastu Ma jt (2012) uuringu käigus, mis korraldati ühes Venemaa oblastis, tunnistas ainult 27% küsitletutest, et nad kasutavad iga kord sõidukis lapsele sobivat turvavarustust. Erinevus võib tuleneda varieeruvatest seadustest, meediast, vanemate haridusest ja liikluskultuurist. Peaaegu pool anketeeritud lapsevanematest tunnistas, et nad ei ole kunagi oma last ilma turvavarustuseta sõidutanud. Ülejäänud uuritud lapsevanemad on sõidutanud oma last ilma turvavarustuseta ja sama paljud on nõus seda vajaduse korral uuesti tegema. Hoolimata tulemuste osas välja toodud põhjendustest ei vabanda Eestis lapse turvavarustuseta sõidutamist autos ükski asjaolu. Kunagi ei saa olla kindel, et liiklusvaeses piirkonnas ühtegi sõidukit ei sõida ja kindlasti ei saa nõustuda nende kahe inimesega, kes väitsid ankeedis, et lühikest vahemaad läbides ja/või väikesel kiirusel sõites ei pea last turvatooli kinnitama.

Uurimistööst selgub, et analüüsides anketeerimise kaudu lapsevanemate korrektsust turvavarustuse osas, võib tulemus olla kaheldava väärtusega, sest osaliselt muudavad uuringus osalejad küsimustele vastates oma arvamust ja töö tulemus baseerub lapsevanemate enda subjektiivsel

hinnangul. Parema ülevaate turvavarustuse korrektsest ja ebakorrektsest kasutamisest lapsevanemate seas saaks vaatluse käigus siis, kui lapsevanemad ei tea, et neid jälgitakse. Sellisel juhul ei saaks lapsevanem oma käitumist ja lapse turvavarustuse kasutamisharjumusi oodatud suunas kallutada.

Levinud arvamust, et vanuse kasvades ja laste hulga suurenedes inimese elukogemused laienevad, käesolev uurimistöö ei toeta, sest statistiliselt oluline erinevus lapsevanemate vanuse ja teadlikkuse vahel puudub. PurcStephensoni jt (2010) uuringus leiti, et isade teadmised on väikelaste turvavarustuse koha pealt suuremad kui emadel, kuid antud uurimistulemused seda ei kinnitanud (p = 0,8).

Uuringus osalenud lapsevanemaid võib pidada teadlikeks turvavarustuse valiku osas, sest üle poole vastanutest valis oma lapsele turvaseadme enne turvakatsete tulemusi analüüsides. Selgub ka, et lapsevanemad on üldiselt teadlikud, et esmased näitajad turvatooli valikul on lapse pikkuse ja kaalu sobivus antud tootega. Oli ka lapsevanemaid, kes ei teadnud oma lapse mõõte ja/või kasutatava turvatooli nime ja sel juhul on keeruline hinnata, kas lapsevanem kasutab lapsele sobivat tooli. Leidub lapsevanemaid, kelle majandusliku olukorra tõttu toimub turvaseadme valik ainult hinna alusel, samas soovitakse, et laps oleks autos maksimaalselt kaitstud.

Turvavarustuse soetamisel ja esmakordsel paigaldamisel on väga oluline tutvuda põhjalikult toote kasutusjuhendiga. Üle poole vastanutest väitis, et nad loevad kasutusjuhendi põhjalikult läbi, samalaadsele kontrollküsimusele vastas samamoodi tunduvalt rohkem lapsevanemaid. Seega jääb segaseks, kui paljud lapsevanemad tegelikult kasutusjuhendiga süvitsi tutvuvad. Peaaegu pool uuritutest kinnitab, et kasutusjuhendeid on vaja ainult siis, kui toote kasutamisel tekib probleeme. Leidus lapsevanemaid, kes on enda teadmistes kindlad ja arvavad, et varem kasutatud turvahäll andis piisavalt teadmisi ka turvatooli kinnitamise osas ega oska seetõttu hinnata valesti paigaldatud seadmega kaasneda võivaid ohte. Turvahäll ja

turvatool on niivõrd erinevad tooted, et varasem turvahälli kasutamine ei tähenda automaatset turvatooli õige kinnitamise oskust. Iga turvaseade on ainulaadne ja nende kinnitamisviisid autosse on erinevad.

Varem kasutatud turvaseadme kasutamisega võib kaasneda mitmeid erinevaid ohtusid. Sageli puudub kasutusjuhend, mis võib tingida toote vale kasutamise. Enamik uuritutest ei tea, et turvavarustuse kasutamisel on ajaline piirang ja kasutatud turvatoolide puhul ei osata tooli vanust hinnata. Pisut üle poole vastanutest on kindlad, et turvavarustust võib kasutada seni, kuni ilmnevad toote nähtavad vigastused, arvestamata selle kasutusaega ja mikromõrasid/kahjustusi, mida palja silmaga ei näe. Osa lapsevanemaid väidab, et taaskasutatud turvavarustusega ei kaasne mingeid ohtusid ja viiendik lapsevanematest ei oska kaasnevatele ohtudele mõelda. Blairi jt uuringust (2008) selgus, et 22% uuritud turvatoolidest oli soetatud kasutatuna ja nendest 6% vajas kohest väljavahetamist, 1% turvavarustusest oli läbinud avarii, mistõttu oli seadeldis kasutuskõlbmatu. Varem kasutatud turvatooli kasutamine on igati põhjendatud, kui lapsevanem on veendunud turvaseadme korrasolekus ja ohutuses.

Üle 90% uuritud lapsevanematest sõidutab oma last pidevalt või aeg-ajalt tagumisel ääreistmel, sest tagumisi istmeid peetakse turvalisemaks kui esimest juhi kõrval asetsevat istet. Tagumisi istmeid kasutavad ka enamjaolt Macy jt (2013) uuringus osalenud lapsevanemad, kuid selles uuringus märgati trendi, et lapse vanuse kasvades kasutab laps rohkem juhi kõrvalistet. Siiski kasutavad vähesed uuritavatest pidevalt või aeg-ajalt ka keskmist istet, peamiselt küll sellepärast, et ülejäänud kohad on autos hõivatud ja et laps näeks paremini välja. Kaks lapsevanemat väidavad aga, et see on turvalisim iste autos. Enne nimetatud kahe lapsevanema arvamust jagab ka Kallani jt (2007) uuring, millest selgub, et tagumine keskmine iste on 43% turvalisem võrreldes ääreistmetega, sest laps asub sellisel juhul kõigist auto äärepunktidest võimalikult kaugel. Eelnevaga nõustub ka käesoleva uurimistöö autor, pidades kõige turvalisemaks

istmeks autos tagumist keskmist istet. Kuid autos, mille keskmisel istmel ISOfixi kinnitus ja kolme punkti turvavöö puuduvad, on võimatu last keskmisele istmele paigutada.

Käesoleva uurimistöö ankeedi puudusteks võib pidada vähest lapsevanemate taustandmete küsimist. Varem on leitud seoseid lapsevanema hariduse ja/või laste arvuga võrrelduna vanemate teadlikkuse muutust (Carman ja Palanci 2011, Pabo ja Strevloskaja 2014). Kontrollküsimuste lisamine ankeeti aitas välja selgitada lapsevanemate suhtumise antud teemasse ja seega võib järeldada, et parim viis lapsevanemate tüüpvigade teadasaamiseks turvavarustuse kasutamisel on visuaalne vaatlus. Käesoleva uurimistöö tulemuste jagamine koostööga nõus olnud lasteaedadega suurendab lapsevanemate teadlikkust.

Järeldused

1. Enam kui kolmveerand uuritud lapsevanematest kasutab oma last/lapsi autos transportides sobivat turvavarustust. 2. Lapsevanemad teevad laste turvavarustuse kasutamisel mitmeid vigu, millest peamised on järgmised: ei olda teadlik turvatooli aegumistähtajast; üle poole uuritud lapsevanematest on sõidutanud last autos turvavarustuseta; ei loeta tootega kaasas olevat kasutusjuhendit põhjalikult läbi; turvatool soetatakse võõra käest kasutatuna, turvatooli ajalugu on teadmata; laps asetatakse turvatooliga juhi kõrvalistmele, kusjuures turvapadi jäetakse aktiivseks ja istet ei lükata võimalikult taha; lapsevanemad ei jälgi lapse mõõtmete vastavust turvatoolile. 3. Teadlikkus teadmata ajalooga turvavarustuse kasutamisega kaasneda võivatest ohtudest on lapsevanemate hulgas puudulik. Põhjuseks võib olla vähene sellealane teave meedias.

Allikaloend

Blair, J., Perdios, A., Babul, S., Young, K., Becles, J., Pike, I., Cripton, P., Sasges, D.,

Mulpuri, K., Despariya, E. (2008). The appropriate and inappropriate use of child restraint seats in Manitoba. International Journal of Injury Control and Safety Promotion, 15(3): 151−156. doi: 10.1080/17457300802340980 (02.02.2015) Carman, K. B., Palanci, Y. (2011). The use of child safety seats: A survey on levels of knowledge and attitudes of university employees. Journal of Clinical & Experimental

Investigations / Klinik ve Deneysel Arastirmalar Dergisi, 2(2): 157–160. (12.02.2015) Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (vastu võetud 08.06.1992, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 23.12.2013). Elektrooniline Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/113122013012?leiaKehtiv (21.02.2015) Kallan, M. J., Dennis, R., Durbin, R. D., Arbogast, K. B. (2007). Seating Patterns and

Corresponding Risk of Injury Among 0- to 3-Year-Old Children in Child Safety Seats.

American Academy of Pediatrics, 121: e1342–e1347. doi: 10.1542/peds.2007-1512. (30.01.2018) Liiklusseadus (vastu võetud 17.06.2010, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.01.2015). https://www.riigiteataja.ee/akt/108102014011?leiaKehtiv (04.01.2015) Liikluskäitumise monitooring (2012). AS Teede Tehnokeskus. Maanteeamet. Tallinn. http://www.mnt.ee/public/liiklusuuringud/LIMO-2012_aruanne_28-01-2013.pdf (04.01.2015) Liikluskäitumise monitooring (2013). Lõpparuanne. Ramboll Eesti AS. Maanteeamet. http://www.mnt.ee/public/2013-0150-LIMO_aruanne.pdf (04.01.2015) Liiklusõnnetused kuni 5-aastaste osalusel (2013). Liiklus arvudes 2005–2012. Maanteeamet. http://www.mnt.ee/public/lo_statistika/4-1.pdf (04.01.2015) Ma, S., Tran, N., Klyavin, V. E., Zambon. F., Hatcher, K. W., Hyder. A. A. (2012). Seat belt and child seat use in Lipetskaya Oblast, Russia: frequencies, attitudes, and perceptions. Traffic Injury Prevention, 13(1): 76–81. doi: 10.1080/15389588.2011.645382 (12.02.2015) Macy, L. M., Cunningham, M. R., Resnicow, K., Freed, L. G. (2013). Disparities in

Age-Appropriate Child Passenger Restraint Use Among Children Aged 1 to 12

Years. American Study of Pediatrics, 113(2): 262–271. doi: 10.1542/peds.2013-1908. (12.02.2015)

Pabo, E., Strelovskaja, V. (2014). 0 kuni 0+ grupi turvavarustuse kasutamine Eestis.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool, tervisekaitse spetsialisti õppekava. Tartu. Lõputöö Purc-Stephenson, R. J., Ren, J,. Snowdon, A. W. (2010). An exploratory study of parents’ use and knowledge of car safety seats in Beijing, China. International Journal of Injury

Control & Safety Promotion, 17(4): 231–238. doi: 10.1080/17457300.2010.487155 (2.02.2015)