9 minute read
Tiina Kukkes, Claudia Sà dos Reis, Eija Metsälä, Nicole Richli Meystre, Josè A. Pires Jorge, Anja Henner
RADIOLOOGIATEHNIKUTE ARUSAAMAD KUTSEPRAKTIKA JA KOOLITUSE KOHTA MAMMOGRAAFIA VALDKONNAS
Clinical practice and training needs in mammography: radiographer perspectives
Advertisement
Tiina Kukkes, Claudia Sà dos Reis, Eija Metsälä, Nicole Richli Meystre, Josè A. Pires Jorge, Anja Henner
Abstract
The aim was to identify difficulties in mammography practice and student supervision and educational needs across five European countries according to the radiographers perspective.
A questionnaire targeted to radiographers working in mammography were developed and applied to collect data. Before sending by email, the questionnaires were tested and the suggestions/comments were introduced to improve the questionnaires when appropriate. Descriptive statistics was used for data analysis.
In total 141 radiographers fulfilled the questionnaire. Common difficulties included breast positioning (85.7%), pain management related to breast compression (87.9%) and doping with patient anxiety (82,9%). The need for providing an explanation to the patient about the role of the student in the mammography room was identified by radiographers as difficult and also performing exams and teaching at the same time (22.6%). Educational needs reporter by the respondents included new investigation modalities (54%), breast pathology (36.7%), breast positionining (30%), analysis of image quality (27.1%) and optimisation (26.45).
UURIMISTÖÖDE ARTIKLID
Difficulties in mammography practice and student supervision and educational needs were quite similar in different countries. Regarding these findings, it could be possible to identify pedagogical strategies and develop recommendations to harmonize mammography education and training across Europe.
Keywords: mammography practice, educational needs, radiographers, difficulties, student supervision
Sissejuhatus
Euroopa Radioloogiatehnikute Kutseühingute Föderatsioon (European Federation of Radiographer Societies, EFRS) on välja toonud radiograafia alase hariduse sisu ja taseme varieeruvuse Euroopa riikides (Marshall jt 2008), mis võib takistada nii üliõpilaste õpirännet kui ka tööjõu liikumist selles kutsevaldkonnas. Samas on viimase 20 aasta jooksul aset leidnud märkimisväärne areng rinnanäärme uurimisel mammograafias tänu uuendustele tehnoloogias, metoodikas ja kvaliteedikontrollis (World Health … 2015). Seetõttu tuleb pidevalt ajakohastada radioloogiatehnikute põhi- ja täiendõppes käsitletavaid teadmisi ja oskusi. Kehtivate juhendite kohaselt tuleb õppetöö käigus anda ülevaade tänapäevastest kutsealastest rollidest ja edendada multiprofessionaalset lähenemisviisi, et parandada diagnostikat ja personaliseeritud ravi (Marshall jt 2008, European Communities 2006, Price ja Masurier 2007). Selle saavutamiseks peab mõistma moodsat kliinilist mammograafiapraktikat, tundma selle tugevusi ja nõrkusi. Ülaltoodust lähtuvalt viidi EL-i rahastatud projektis EBreast läbi küsitlus, milles osalesid radioloogiatehnikud Eestist, Soomest, Norrast, Portugalist ja Šveitsist.
Uurimistöö eesmärk on kirjeldada radioloogiatehnikute arusaamu mammograafia kutsepraktikast ja üliõpilaste juhendamisel esinevatest raskustest ning koolitusvajadustest viies Euroopa riigis.
Võtmesõnad: mammograafia kutsepraktika, koolitusvajadused, radioloogiatehnikud, raskused, juhendamine
Metoodika
Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimisviisi. Andmete kogumiseks koostati küsimustik, mis saadeti mammograafias töötavatele radioloogiatehnikutele viies uuringus osalevas riigis. Kasutati käepärast valimit – koostöös kutseühingute ja tervishoiuasutustega edastati küsimustik mammograafias töötavatele radioloogiatehnikutele. Küsimustikule vastas 141 radioloogiatehnikut.
Küsimustik koostati inglise keeles, kontrolliti küsimuste asjakohasust ja sisu arusaadavust radioloogiatehnikute väikese rühmaga kõigis uuringus osalevates riikides ning seejärel täiendati küsimustikku kontrollimisel saadud tagasiside alusel. Soomes, Portugalis ja Šveitsis tõlgiti küsimustik vastavalt soome, portugali ning saksa ja prantsuse keelde. Kohalikus keeles küsimustik võimaldas saada rohkem vastuseid.
Küsimustiku esimene osa sisaldas suletud küsimusi vastajate vanuse, soo, elukohariigi, hariduse ning erialase tööstaaži kohta radioloogiaosakonnas/mammograafias, et saada ülevaade vastajate profiilist. Teise osa suletud küsimused keskendusid rinnanäärme kuvamise tehnilistele ja metoodilistele üksikasjadele, et teada saada selle valdkonna raskused ja koolitusvajadused. Selle osa viimased küsimused võimaldasid koguda andmeid üliõpilaste juhendamise eri aspektide kohta. Kvantitatiivsete andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldava statistika meetodit, kasutades SPSS-i (versioon 21, IBM) ja Excel (2010, Microsoft).
Tulemused
Valdav osa (129/92,1%) küsitluses osalenud radioloogiatehnikutest olid naised. Vastanute vanus ulatus 20. kuni 69. eluaastani, 60% neist oli vanuses 30–49 a. 71,4% uuringus osalenud radioloogiatehnikutest oli bakalaureuse kraadiga. Radioloogiatehnikute mammograafia alane tööstaaž ulatus ühest aastast kuni 26 aastani (keskmiselt 12 aastat), üliõpilaste juhendamise kogemus ulatus 1 aastast 29 aastani (keskmiselt 7 aastat).
UURIMISTÖÖDE ARTIKLID
24,8% vastanuist juhendamiskogemus puudus, 6,6% vastanuist oli juhendanud üliõpilasi ühe aasta ja 7,8% kaks aastat.
Vastanud tõid välja järgmised raskused oma igapäevatöös: patsiendilt teadliku nõusoleku võtmine (62,1%), rinna kokkusurumisega kaasneva valu juhtimine (87,9%), patsiendi ärevusega toimetulek (82,9%), ergonoomiliste töövõtete rakendamine (60,7%), rinna positsioneerimine (85,7%), implantaatidega rinna kuvamine (70,7%).
96,4% vastanuist kasutab rutiinselt kvaliteedikontrolli teste, neist 42,1% iga päev, 41,4% kord nädalas, 5,7% kord kuus ja 2,1% kord poolaastas. Tabel 1 näitab, milliseid teste ja kui sageli radioloogiatehnikud mammograafias kasutavad . Iga päev hindab 56,4% vastanuist kolm testobjekti ja kogu vaatevälja artefakte ning 49,3% tasavälja kujutist, 46,4% kontrollib visuaalselt artefakte ning 27,9% ruumi ja aparaadi töökorda. Samas 24,3% vastanuist ei kontrolli kunagi kuvari kvaliteeti ja 15,7% vastanuist ei kontrolli ruumi/aparaadi korrasolekut. 14,3% vastanuist analüüsib kordusülesvõtteid kord poolaastas ja 17,1% kord aastas, samas suur osa vastanud radioloogiatehnikutest (47,1%) ei tee seda mitte kunagi.
Tabel 1. Kvaliteedikontrolli testide kasutamise sagedus (%) radioloogiatehnikute poolt.
Tasavälja kujutise hindamine
Artefaktide visuaalne hindamine
Kuvari korrasoleku kontrollimine
QC 3 testobjekti ja kogu välja artefaktide hindamine Mitte kunagi Iga päev Iga nädal Iga kuu Kord kvartalis Kord poolaastas Kord aastas
5,7 49,3 37,1 3,6 1,4 2,1 0,8
5,0 46,4 40,0 4,3 0,7 0,7 2,9
24,3 12,1 44,3 7,1 4,3 3,6 4,3
12,1 20,7 56,4 3,6 1,4 1,4 4,4
Ruumi/aparaadi korrasoleku kontrollimine
Kordusülesvõtete analüüsimine 47,1 6,4 3,6 2,9 8,6 14,3 17,1
Mitte kunagi Iga päev Iga nädal Iga kuu Kord kvartalis Kord poolaastas Kord aastas
15,7 27,9 22,1 7,1 5,7 9,3 12,2
Uuringus osalenud radioloogiatehnikute arvates on sageli või alati raskusi üliõpilaste juhendamisega üldiselt (22,1%), sisuliste selgituste jagamisega üliõpilastele (22,2%), uuringute ajakavast kinnipidamisega juhendamise tõttu (20,7%) ning samaaegse uurigu tegemise ja praktikandi õpetamisega (20,7%). Samas ei ole vastanuist 11,4% kunagi raskusi juhendamisega üldiselt, 15,7% uuringute ajakava järgimisega, 14,3% sisuselgituste jagamisega ning 10% samaaegse uuringu tegemise ja juhendamisega.
Tabel 2. Juhendamise raskuste esinemissagedus (%).
Praktikandi rolli selgitamine patsiendile Mitte kunagi Harva Mõnikord Sageli Alati Vastamata
22,9 20,7 16,4 8,6 6,5 24,9
Patsiendi nõusoleku saamine praktikandi tegevuseks 15,7 25,0 20,0 6,4 9,3 23,6
Uuringute ajakava järgimine 15,7 20,0 23,6 10,0 10,7 20,0 Uuringuruumi kasutamine 26,4 17,1 17,9 7,9 7,9 22,8 Sisuliste selgituste jagamine praktikantidele 14,3 23,6 17,1 13,6 8,6 22,8 Praktikantide juhendamine üldiselt 11,4 22,9 20,0 10,7 11,4 23,6 Samaaegne uuringu tegemine ja praktikandi õpetamine 10,0 20,7 24,3 8,6 12,1 24,3
Tabel 3. Erinevate hindamismeetodite kasutamise sagedus (%).
Mitte kunagi Harva Mõnikord Sageli Alati Vastamata
Praktiline eksam 20,0 4,3 4,3 8,6 20,7 42,1
Teooria eksam
Rühmatöö 30,0 2,1 5,7 5,7 10,0 46,5
32,1 6,4 5,7 3,6 2,1 50,1
Juhtumi raport 27,1 5,0 5,0 9,3 6,4 47,2 Pildi analüüs 13,6 3,6 4,3 18,6 20,7 39,2
Kõige sagedamini kasutatakse üliõpilaste teadmiste/oskuste hindamisel pildi analüüsi, 18,6% vastanuist teeb seda sageli ja 20,7% alati. Sageli või alati hinnatakse üliõpilaste pädevust ka praktilise eksami (29,3%), teooriaeksami (15,7%) või juhtumi aruandega (15,7%). Pisut harvem (5,7%) kasutatakse hindamist rühmatöö vormis. Samas 20% vastanuist ei kasuta hindamiseks praktilist eksamit, 30% teooriaeksamit, 27,1% juhtumi aruannet ja 1,6% pildi analüüsi. Väga suur hulk uuringus osalejaist (39,2−50,1%) jättis hindamismeetodite kasutamissagedust puudutavatele küsimustele vastamata.
Kõik uuringus osalenud radioloogiatehnikud täiendavad oma teadmisi ja oskusi, 42,1% vastanuist on enesetäiendamine kohustuslik. 62,1% vastanuist pühendab täiendusõppele alla 10 tunni aastas, 24,3% vastanuist 10–24 tundi aastas, 5% vastanuist 24–26 tundi, 2,9% vastanuist 36–48 tundi ja 5% vastanuist üle 48 tunni aastas. Oma teadmisi ja oskusi soovitakse täiendada järgmistel teemadel: uued uuringumeetodid (54%), rinnanäärme patoloogia (36,7%), rinna positsioneerimine (30%), pildi kvaliteedi analüüs (27,1%), optimeerimine (26,4%), anatoomia (17,9%), pildi järeltöötlus (14,3%), kvaliteedikontroll (20%), patsiendiga suhtlemine (16,4%).
Arutelu
Kõigi käesolevas uuringus osalenud riikide vastajad nimetasid rinna positsioneerimist väga keerukaks oskuseks, eriti MLO projektsioonis. Selle oskuse omandamisel ja tekkinud vigade parandamisel võib kasu olla virtuaalsest simulatsioonist. Mitte kõigis riikides ei saa radiograafia põhiõppe läbimise järel asuda kohe tööle mammograafias, eriti rinnavähi sõeluuringutega tegelevates üksustes. Kuna mammograafis õppe maht põhiõppes on väga väike, siis eeldatakse aastase täiendkoolituse läbimist enne mammograafias tööle asumist.
Kvaliteedikontrolli testide ja kvaliteedi tagamise meetodite nii erinev kasutussagedus on ilmnenud ka varasemates uuringutes. Metsälä jt (2017) on seisukohal, et niisugune varieeruvus võib olla tingitud asjaolust, et vaatamata ühtsetele kvaliteedi tagamise ja kontrolli juhistele Euroopas ei suudeta mitte igal pool soovitatavaid nõudeid täita ning erinevate organisatsioonide soovitused varieeruvad.
Radioloogiatehnikud tõid välja, et neile valmistab raskusi uuringu tgemine ja üliõpilase õpetamine samal ajal. Selle põhjuseks võib olla osa radioloogiatehnikute vähene juhendamise kogemus mammograafias (< 2 aasta), aga samuti suur töökoormus. Juhendamisel valmistab raskusi ka sisuliste selgituste jagamine praktikantidele, mis võib olla põhjustatud vähesest juhendamiskogemusest, aga samuti sellest, et sisulised selgitused eeldavad mitme ainevaldkonna teadmiste integreeritud kasutamist ja kiirete tehnoloogiliste muutustega kursis olemist. Uuringud on näidanud, et radioloogiaosakonna töö ei ole kogu mahus alati planeeritud, muutes juhendamise ja õppimise selles keskkonnas keerukaks, sest iga patsiendi seisund ja vajadused on erinevad ning personali omavaheline koostöö ei pruugi alati toimida (Hyde 2008, Fowler ja Wilford 2016, Naylor jt 2016). Üliõpilaste soorituste hindamine on vaieldamatult üks keerukamaid ja vastutusrikkamaid juhendamiskohustusi. Hindamine praktikaõppe tingimustes peaks teavitama üliõpilast sellest, kui hästi ja mil viisil ta on ettenähtud teadmised ja oskused omandanud ehk õppija arengust (Sutton
UURIMISTÖÖDE ARTIKLID
2013). Hindamismeetodeid puudutavad uurimistulemused, millele peaaegu pooled uuritavad on jätnud vastamata või vastanud „mitte kunagi“, annab tunnistust sellest, et vähesed juhendajad hindavad üliõpilaste sooritusi kliinilises õpikeskkonnas. Kõige sagedamini (18,6%) kasutatakse hindamiseks pildi analüüsi meetodit, mis on radioloogiatehniku kutse eripära arvestades igati põhjendatud.
Hyde’i (2008) arvates peaksid kõrgkooli õppejõud toetama kliinilises keskkonnas töötavaid radioloogiatehnikuid ning soodustama suhtlust radioloogiatehnikute ja üliõpilaste vahel. Kindlasti on õppeasutuse ülesanne toetada kliinilise keskkonna juhendajaid hindamismeetodite kasutamise osas.
Euroopa juhendmaterjalid (European Communities 2006) ja soovitused (Marshall jt 2008, Cataliotti jt 2007) näevad ette, et radioloogiatehnikud peavad igal aastal läbima 40 tundi täiendkoolitusi sõltuvalt nende töökohast ja töökogemusest. Uurimistulemused on aga näidanud, et radioloogiatehnikud eelistavad täiendkoolitust kompuutertomograafias ja magnetresonantstomograafias, aga mitte mammograafias (Fitzpatrick jt 2008). Selle uurimuse tulemused näitavad, et radioloogiatehnikud tunnevad huvi ka spetsiifiliste mammograafia aspektide vastu, nagu rinnanäärme patoloogia (36,7%) ja rinna positsioneerimine (30%).
Antud uurimistöö puuduseks on vaid viie riigi osalemine ja väike üliõpilaste osalemise määr mõnes riigis, mis ei võimalda teha laiaulatuslikke üldistusi. Teine puudus on seotud andmete kogumise instrumendiga – radioloogiatehnikute küsimustiku koostamisel rahvuskeeltes ei kasutatud tagasitõlget ega muud usaldusväärset meetodit, mis võis tulemuste usaldusväärsust mõjutada.
Järeldused
Uuringus osalenud riikide geograafilistele ja arengulistele erinevustele vaatamata tõid vastanud välja sarnaseid igapäevatöö raskusi, sealhulgas
patsiendilt teadliku nõusoleku võtmine, rinna kokkusurumisega kaasneva valu juhtimine, patsiendi ärevusega toimetulek, ergonoomiliste töövõtete rakendamine, rinna positsioneerimine ja implantaatidega rinna kuvamine. Kvaliteedikontrolli testide ja kvaliteedi tagamise meetodite kasutussagedus on erinev.
Üliõpilaste juhendamisel valmistab radioloogiatehnikutele raskusi uuringu tegemine ja üliõpilase õpetamine samal ajal ning sisuliste selgituste jagamine praktikantidele. Raskused võivad olla tingitud osa radioloogiatehnikute vähesest juhendamiskogemusest mammograafias, aga samuti suurest töökoormusest. Erinevate hindamismeetodite kasutamine on harv, eelistatakse pildi analüüsi, juhtumi aruannet ja praktilist eksamit.
Radioloogiatehnikud eelistavad täiendkoolitust järgmistel teemadel: uued uuringumeetodid, rinnanäärme patoloogia, rinna positsioneerimine, pildi kvaliteedi analüüs, optimeerimine ja kvaliteedikontroll. Enda teadmisi ja oskusi soovitakse täiendada ka anatoomias, pildi järeltöötluses ja patsiendiga suhtlemises.
Allikaloend
Cataliotti, L., De Wolf, C., Holland, R. et al. (2007). Guidelines on the standards for the training of specialised health professionals dealing with breast cancer. European
Journal of Cancer, 43: 660–75. European Communities/EUREF. (2006). European guidelines for quality assurance in breast cancer screening and diagnosis, 4th ed. European Communities, Luxembourg. Fitzpatrick, P., Winston, A., Mooney, T. (2008.) Radiographer gender and breast-screening uptake. British Journal of Cancer, 98 (11): 1759–61. Fowler, P., Wilford, B. (2016). Formative feedback in the clinical practice setting: What are the perceptions of student radiographers? Radiography, 22(1): e16–e24. Hyde, E. (2015). A critical evaluation of student radiographers’ experience of the transition from the classroom to their first clinical placement. Radiography, 21(3): 242–247.
Marshall, G., Punys, V., Sykes, A. (2008). The continuous professional development (CPD) requirements of radiographers in Europe: An initial survey. Radiography, 14(4): 332–342. Metsälä, E., Meystre, N.R., Jorge, J.P., Henner, A., Kukkes, T., Reis, C. (2017). European radiographers’ challenges from mammography education and clinical practice – an integrative review. Insights into Imaging. Naylor, S., Ferris, C., Burton, M. (2016). Exploring the transition from student to practitioner in diagnostic radiography. Radiography, 22(2): 131–136. Price, R.C., Le Masurier, S.B. (2007.) Longitudinal changes in extended roles in radiography: A new perspective. Radiography, 13(1): 18–29. Sutton, R. (2013). A focused ethnography of radiotherapy students’ learning on their first clinical placement. Doctoral thesis. Cardiff University. School of Social Sciences. World Health Organization (2015) IARC HANDBOOK OF CANCER PREVENTION,
VOLUME 15. BREAST CANCER SCREENING. World Health Organization.