Eleri Pastak, Kristi Vahur

EESTI ELANIKE JOOGIVEE TARBIMISHARJUMUSED JA ARVAMUS PUDELIVEE VÕIMALIKE TERVISEMÕJUDE KOHTA

Estonians drinking water consumption habits and opinion about possible health hazards of bottled water

Eleri Pastak, Kristi Vahur

Abstract

In Estonia, like in the rest of the world, the consumption of bottled water is growing from year to year, despite the fact that people have an access to clean drinking water almost everywhere. Therefore, it is important to know the reasons why the consumption of bottled water is constantly increasing. The aim of the study was to determine drinking water consumption habits and subjective assessment of the potential health impacts of bottled water in the Estonian population. The data were collected by using online questionnaires (connect.ee). A total of 869 people, aged 10–72, participated in this study. This research study showed that most of the subjects use tap water for washing, cooking and drinking. 82.9% of the subjects purchase bottled water and almost everyone was doing it to quench thirst. The main reasons why they consume bottled water are the convenience and a good smell or taste. Bottled water is bought more often by younger, aged 22–34, single and married/cohabiting people. 48.8% of subjects could not answer whether the consumption of bottled water may cause health problems or not. It is estimated that the consumption of bottled water may cause tumours, metabolic disorders, poisoning and affect adversely dental health.

Keywords: drinking water, bottled water, tap water, well water, consumption habits.

UURIMISTÖÖDE ARTIKLID Sissejuhatus

Puhas joogivesi on eluks hädavajalik. Tarbijad saavad oma joogivee peamiselt kolmest allikast: ühisveevärgi veest ehk nn kraaniveest, erakaevuveest ja pudeliveest (Joogivee kvaliteet… 2016). Eesti elanikkond on joogiveega hästi varustatud – 86,15% kasutab ühisveevärgi vett ning nendest 98% tarbib kvaliteedinõuetele vastavat joogivett (Joogivee kvaliteet... 2016). Vaatamata sellele, et suurele osale Eesti elanikkonnast on tagatud ligipääs puhtale joogiveele (ühisveevärgi vesi), näitavad turu-uuringud, et pudelivee tarbimine suureneb aastast aastasse ning see suundumus on üleilmne (Kodumaine joogitööstus languses 2016). Näiteks Eestis oli 2006. aastal pudelivee tarbijate hulk 58%, kuid aasta hiljem oli tarbijate hulk juba 72% (Noop ja Riivits-Arkonsuo 2007). Kuigi palju inimesi eelistab kraaniveele pudelivett, pole uuringud suutnud näidata, et pudelivesi oleks puhtam ja ohutum kui kraanivesi. Pigem kinnitavad uuringud, et kvaliteedi mõttes pole vahet, kumba vett tarbida, mõlemad vastavad nõuetele (Joogivee kvaliteet... 2016, Eestis pakendatud... 2016). Seega on tähtis teada, mis ikkagi tingib olukorra, et pudelivee tarbimine järjest suureneb.

Uurimistöö eesmärk oli selgitada Eesti elanike joogivee (pudeli-, kraani-, kaevuvesi) tarbimisharjumusi ning subjektiivset hinnangut pudelivee võimalikele tervisemõjudele. Tulenevalt eesmärgist püstitati järgmised uurimisülesanded: selgitada, millist joogivett ja mis otstarbel enim kasutatakse; selgitada pudelivee ostjate osakaal ja pudelivee tarbimise põhjused; selgitada sotsio-demograafiliste tegurite (sugu, vanus, kuu sissetulek, haridustase, perekonnaseis, laste olemasolu) mõju pudelivee ostmisele ning selgitada Eesti elanike arvamust pudelivee mõjust tervisele.

Märksõnad: joogivesi, pudelivesi, kraanivesi, kaevuvesi, tarbimisharjumused.

Metoodika

Lõputöö oli üks osa Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakendusuuringust „Eesti elanike joogivee tarbimine“. Uuritavateks olid Eesti Vabariigi kodanikud, kes tarbivad joogivett ning olid nõus vastama antud küsimustikule.

Andmete kogumiseks kasutati ankeetküsitlust, mis viidi läbi connect.ee keskkonnas. Vastajate saamiseks jagati küsitluse linki sotsiaalmeedia vahendusel (Tartu Tervishoiu Kõrgkooli siseveebis; Elva Gümnaasiumi kodulehel, erinevate spordiklubide kodulehtedel; Facebooki erinevates rühmades: Söö, treeni, salene; NAISED TRENNI!; TTHKK SPORT; Talijalka 2016 TTHKK; EG 66. lend; Märgatud Tartus, Võrus, Rakveres, Otepääl, Kohilas, Viljandis; Palupera valla noored; Tartu Kutsehariduskeskus). Küsimustiku koostamisel võeti aluseks Anastassia Ossipova (2015) lõputöös „Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengite pudelivee tarbimisharjumused ja teadlikkus võimalikest tervisemõjudest“ kasutatud küsimustik, mida lõputöö autor ja juhendaja muutsid uurimistöö eesmärgi ja ülesannete kohaselt. Küsitlusele vastamine oli vabatahtlik ja anonüümne ning seal esitatud andmeid analüüsiti üldistatud kujul. Andmete kogumine viidi läbi ajavahemikus 21.11.2016-20.01.2017. Lõputöös käsitleti pudelivee tarbijatena neid inimesi, kes ostavad pudelivett.

Selleks, et hinnata vastajate vanuse mõju pudelivee ostmisele, rühmitati nad järgmistesse rühmadesse:10–21 eluaastat, 22–25 eluaastat, 26–34 eluaastat ning > 35 eluaastat. Haridustaseme järgi jagati vastajad järgmistesse rühmadesse: põhihariduse, keskhariduse, kõrghariduse (bakalaureus, magistrikraad, kõrgem kui magistrikraad ning kutsekõrgharidus), kutseharidus (kutseharidus ja lõpetamata kutseharidus) ning muud haridusega inimest. Perekonnaseisud rühmitati vallaline, abielus/vabaabielus ning lahutatud/lesk. Kuna neid, kes märkisid oma perekonnaseisuks lesk, oli ainult neli, siis pandi nad ühte rühma lahutatutega (mõlemas rühmas on kooselamise kogemusega isikud, kes praegu elavad ilmselt üksi). Vastajad jagati elukoha järgi viide rühma: Põhja-Eesti (Harjumaa, Lääne-Viru maakond, Tallinn), Lõuna-Eesti (Viljandi maakond, Võru maakond, Tartu

UURIMISTÖÖDE ARTIKLID

maakond, Tartu linn, Põlva maakond ning Valga maakond), Ida-Eesti (Jõgeva ning Ida-Viru maakond), Lääne-Eesti (Saare, Lääne, Hiiu ja Pärnu maakond) ning Kesk-Eesti (Järva ja Rapla maakond).

Kuna lõputöö oli üks osa Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakendusuuringust „Eesti elanike joogivee tarbimine“, tuli selle korraldamiseks saada nõusolek Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt. Andmete statistiliseks analüüsiks kasutati olenevalt tulemustest ja vajadustest internetikeskkonnas olevat χ2 ehk hii-ruut testi. Tulemused loeti statistiliselt oluliseks kui p ˂ 0,05.

Tulemused

Küsimustikule vastas 869 inimest, nendest 84% olid naised ning 68% vastanutest olid pärit Lõuna-Eestist. Uuringus osalejate keskmine vanus oli 28,7 ±10,8 aastat. Uuritavatest oli keskharidus 33,6% ja kõrgharidus 40,3%. Pool (55%) olid abielus/vabaabielus ja ligi pooled (40,4%) vallalised.

Joogivee tarbimisharjumused

Nii joogiks kui ka toidu valmistamiseks kasutab alati kraanivett enamik vastanutest. Pudelivett ja erakaevuvett kasutatakse harva toidu valmistamiseks. Pesemiseks kasutavad peaaegu kõik uuritavad alati kraanivett, harva pudeli- ning erakaevuvett. Kaks inimest kasutab pesemiseks alati pudelivett, kuigi kraanivee kvaliteedi olid nad oma elukohas hinnanud väga heaks. Täpsemad andmed on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Joogivee tarbimise sagedus ja otstarve.

JOOGIKS Alati (%) Mõnikord (%) Harva (%)

Kraanivesi 70,1 24,4 5,5

Pudelivesi 12,5 81,1 6,3

Erakaevuvesi 15,4 42,2 42,3

TOIDU TEGEMISEKS

Kraanivesi 85,9

Pudelivesi 1,4

Erakaevuvesi 17,1

PESEMISEKS

Kraanivesi 87,5

Pudelivesi 0,2

Erakaevuvesi 18,3 8,2

7,4

3,2

7,1

2,5

33,1 5,9

91,2

50,6

5,4

97,2

48,6

Kraanivee kvaliteedi oma elukohas hindas rahuldavaks/halvaks ainult 6,4% vastanutest ja hinnangut ei andnud 4,9% uuritavatest. Võrreldes naistega hindasid mehed kraanivee kvaliteedi sagedamini pigem rahuldavaks või halvaks. Joonisel 1 on esitatud võrdlevalt eri soost vastajate hinnang kraanivee kvaliteedile nende elukohas.

Joonis 1. Vastajate hinnang kraanivee kvaliteedile nende elukohas.

Pudelivett ostab 82,9% uuritavatest ning enamik teeb seda janu kustutamise eesmärgil (97,4%). Nendest 62,6% ostab pudelivett harvem kui

UURIMISTÖÖDE ARTIKLID

kord nädalas. Üldiselt ostavad pudelivett sagedamini mehed kui naised (p = 0,003). Mehed ostavad võrreldes naistega pudelivett sagedamini, sest rohkem kui viis korda nädalas ostab pudelivett 6% meestest ning naistest ainult 2,2%. Täpsemad andmed on esitatud joonisel 2.

Joonis 2. Pudelivee ostmissagedus.

Pudelivee tarbimise ja mittetarbimise põhjused

Pudelivee tarbimise peamised põhjused on mugavus (46,3%), hea maitse/lõhn (20,1%), hea kvaliteet (16,5%) ning muud põhjused (17,1%). Muude põhjustena nimetati mineraalainete saamist, karboniseeritud vee eelistamist, plastpudeli saamise soovi, et hiljem oleks võimalik seda kraaniveega täita, kui pudelivesi pole parasjagu kättesaadav ning kui kodust eemal olles tuleb suur janu ja enda vesi on maha ununenud. Ainult seitse uuritavat ostavad pudelivett kraanivee halva kvaliteedi ja maitse tõttu.

Uuritavatest 17,1% ei osta pudelivett, mille põhjuseks on pudelivee kallidus (38,9%), pudelisse villitakse sama vesi, mis tuleb kraanist (22,8%). Muudeks põhjusteks (16,1%) on peetud seda, et ei ole vajadust pudelivett osta, kui saab kasutada kraanivett ning enda kraanivesi on piisavalt kvaliteetne ja väga hea maitsega. Täpsemad andmed on esitatud joonisel 3.

Joonis 3. Pudelivee mittetarbimise põhjused.

Sotsio-demograafiliste tegurite mõju pudelivee ostmisele

Pudelivee ostmist ei mõjuta sugu, kuu sissetulek, vastaja haridustase ega laste olemasolu. Samas mõjutab pudelivee ostmist vanus ja perekonnaseis. Võrreldes > 35-aastastega ostavad pudelivett rohkem 22–25-aastased (p = 0,005) ja 26–34-aastased (p = 0,01). Lisaks ostavad pudelivett rohkem vallalised (p = 0,006) ja abielus/vabaabielus (p = 0,02) olevad inimesed võrreldes lahutatute/leskedega.

Arvamus pudelivee võimalike tervisemõjude kohta

Vastanutest kolmandik (34,3%) arvas, et pudelivee tarbimine ei põhjusta tervisehäireid, ja 16,9% arvas, et võib põhjustada tervisehäireid. Samas ligi pool osalenutest (48,8%) ei osanud sellele küsimusele vastata.

Need, kelle arvates pudelivee tarbimine võib põhjustada tervisehäireid, arvasid ligi pooled (45%), et plastpudelist eralduvate keemiliste ainete kuhjumine organismis võib mõjuda tervisele kahjulikult, aga kuidas, ei osanud keegi täpsemalt kirjutada. 14% vastanutest arvas, et pudeli plastist eralduvad keemilised ühendid (näiteks BPA ehk bisfenool A)

UURIMISTÖÖDE ARTIKLID

võivad põhjustada kasvajaid, 8% arvates põhjustab ainevahetushäireid ja 5% arvates mürgistust. Muude põhjustena (28%) on välja toodud hormoonsüsteemi häired, allergiad, kasvajad, kõrvetised, südamehaigused, neerukivid jne.

Vastanutest 22,3% arvas, et pudelivesi on puhtam kui kraanivesi, 45,2% jaoks pudelivesi ei ole kraaniveest puhtam ning 32,5% uuritavatest ei osanud vastata küsimusele pudelivee puhtuse kohta. Võrreldes naistega hindavad mehed pudelivett kraaniveest puhtamaks. Joonisel 4 on esitatud vastajate arvamus pudelivee puhtuse kohta.

Joonis 4. Eri soost vastajate võrdlev arvamus pudelivee puhtuse kohta.

Arutelu

Uuringust selgus, et joogiks, toidu valmistamiseks ja pesemiseks kasutatakse peamiselt kraanivett. Vähesed uuritavad kasutavad ja omavad erakaevuvett. See tuleneb tõenäoliselt sellest, et kõigis Eesti linnades ja väikeasulates on joogiveega varustamiseks peamiselt ühisveevärgid ning kasutuses olevaid kaeve pole enam nii palju, mis tingibki vähese erakaevuvee kasutuse (Joogivee kvaliteet... 2016). Kui uuritaval erakaevu pole, siis ei saagi selle vett tarbida. Vaatamata sellele, et suurele osale uuritavatest on tagatud ligipääs ühisveevärgile, eelistab enamik uuritavatest kodust

eemal olles osta pudelivett, sest see on mugavam (võimalus poest kohe osta ning pärast joomist on võimalik tühi taara minema visata) ning alati pole väljaspool kodu kohest ligipääsu kraaniveele.

Meie uuring näitas, et analoogselt Baillie jt (2009), Haasi ja Munozi (2009), Foote’i (2011), Akpinari ja Guli (2014), Ossipova (2015) ja Key statisticsi (2015) uuringute tulemustega on peamised pudelivee tarbimise põhjused mugavus ja pudelivee hea lõhn/maitse. See võib tuleneda sellest, et tänapäeva kiire elutempo juures on inimestel mugav pudelivett kaasas kanda, sest kraanivesi pole alati kättesaadav ning sellise elutempo juures võib enda veega täidetud pudel koju maha ununeda. Käesolevas uuringus osalenutest ainult vähesed ostavad pudelivett selleks, et hiljem oleks pudelit võimalik kraaniveega täita. Võib oletada, et sellise käitumise taga on väike sissetulek või siis hoopis keskkonnasäästlik käitumine. Samuti võib põhjuseks olla ka mugavus: lihtsam on pudel kodus veega täita, kui minna seda poest ostma. Kuna need uuritavad, kes pudelit kraaniveega täidavad, on rahul oma kraanivee kvaliteediga, siis ei näe nad tõenäoliselt pudelivee ostmiseks põhjust.

Meie tööst selgus, et mõned sotsio-demograafilised tegurid mõjutavad pudelivee ostmist ning mõned mitte. Nimelt mõjutab pudelivee ostmist vanus ja perekonnaseis. Pudelivett eelistavad tänapäeval tarbida rohkem nooremad kui vanemad inimesed (Amin jt 2012, Constant jt 2013). Seda kinnitab ka meie töö: pudelivett ostavad rohkem nooremad, 22–34-aastased võrreldes üle 35 aasta vanustega. Põhjus võib olla selles, et noored on mugavamad. Ilmselt ei taha nad kraaniveega täidetud pudelit kaasas kanda, samuti otsivad nad kergemaid lahendusi. Näiteks janu tekkimisel on lihtsam haarata pudelivesi poest ja kui see otsa saab, on mugav see kohe minema visata. Lisaks tarbivad pudelivett vähem lahutatud/lesed võrreldes vallaliste ja abielus/vabaabielus olevate inimestega. Võib oletada, et lahutatud või lesed on võrreldes vallaliste ning abielus/vabaabielus olevate inimestega palju vanemad, mistõttu nad pudelivett nii palju ei tarbi.

UURIMISTÖÖDE ARTIKLID

Pudelivee ostmist ei mõjuta laste olemasolu, haridustase, sugu ega kuu sissetulek. Kaks viimast tulemust ühtib Kanadas 2006. aastal korraldatud uuringu tulemustega (Dupont jt 2010). Türgi (2009) uuringutest selgus, et suure sissetulekuga perekondade seas eelistatakse juua rohkem pudeli- kui kraanivett (Rothwell 2006, Akpinar ja Gul 2014). Meie töö põhjal sissetulek pudelivee ostmisel rolli ei mänginud. Võib oletada, et inimesed vastasid kuu sissetuleku küsimusele lähtuvalt enda sissetulekust. Ankeedis oleks pidanud autor küsima ka leibkonna sissetulekut, et näha, kui palju see oleks pudelivee tarbimist mõjutanud. Akpinari ja Guli (2014) andmetel on pudelivee tarbimine suurem kõrgharidusega elanikkonna seas, aga Duponti jt (2010) andmetel tarbivad kõrgharidusega inimesed pudelivett vähem kui madalama haridusega. Meie uuringus haridustase pudelivee ostmist ei mõjutanud, kuid on võimalik, et Duponti jt (2010) uuringu tulemusel on kõrgemalt haritud inimesed rohkem teadlikumad keskkonnaküsimustes, mis puudutavad pudelivett. Samuti võivad nad olla skeptilised väidetes, et pudelivesi on tervislikum valik kui kraanivesi (Rothwell 2006).

Meie töö näitab, et enamik uuringus osalejatest ei ole teadlikud, et pudelivee tarbimisega võivad kaasneda tervisehäired. Sama näitas ka Baillie’ jt (2009) korraldatud uuring, kus vaid vähesed oskasid nimetada riske, mida pudelivee tarbimine võib põhjustada. Vähene teadlikkus tuli ilmsiks ka Ossipova (2015) uuringust, mis korraldati Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengite seas. Eelnevat arvesse võttes võib eeldada, et väga vähesed on huvitatud teaduslike artiklite või uuringute lugemisest olenemata sellest, et suur osa nendest on vabalt kättesaadavad. Samuti ei pruugi inimesi huvitada, et pudelivett ja selle koostist maailmas uuritakse, sest sellest pole kusagil eriti räägitud. Lisaks selgus käesolevast uuringust, et ligi poolte osalejate arvates ei ole pudelivesi kraaniveest puhtam. Selline arvamus võib tulla sellest, et inimesed on teadlikud joogiveele kehtivatest nõuetest, veele kehtestatud mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate piirsisaldusest ning veepuhastus- ja veevarustussüsteemidest nende elukohtades.

Enamik uuringule vastanutest olid pärit Lõuna-Eestit, aga et antud üldarv oli küllaltki suur, siis võib eeldada, et kajastatud on kogu Eesti elanikkonna arvamus. Samas suur osa Eesti elanikkonnast elab ja töötab Harjumaal ning võrreldes Põhja-Eestiga on Lõuna-Eestis tavaliselt väiksem palk. Seega võime oletada, et nende suurema kaasatuse korral uuringusse oleksime võib olla saanud mõnevõrra teised vastused. Seega, kui edaspidi plaanitakse läbi viia sarnaseid uuringud, tuleks leida teavitamiseks selliseid portaale, mille abil jõuaks vajalik teave rohkem ka Põhja-Eesti elanikeni. Uuringus oli ka enamik vastanutest naised, mistõttu võib oletada, et neis portaalides, kus küsimustikku jagati, on naiste osakaal suurem. Tavaliselt on naised ka aktiivsemad erinevatele uuringutele vastama.

Käesoleva uuringu andmete tõesust võib mõjutada asjaolu, et küsimustik oli kättesaadav peamiselt sotsiaalmeedia kaudu, mistõttu pääsesid küsitlusele ligi vaid internetti kasutavad inimesed. Internetti kasutavad eeskätt nooremad, seetõttu sattus vanemaid inimesi uuringusse vähem. Samas oli valim piisavalt suur, et teha vastava teema kohta tõeseid järeldusi. Küsimuste rohkuse ja valimi suuruse tõttu oli tulemusi palju, mistõttu kõike ei jõutud antud lõputöö raames käsitleda. Nende andmetega saab teha edasisi uuringuid.

Järeldused

Valdav enamik tarbib joogiks kraanivett, kuid mõnikord ka pudelivett. Toidu valmistamiseks ja pesemiseks eelistatakse kraanivett. Pudelivett ostab enamik vastajatest ja selle põhjuseks on mugavus ning pudelivee hea lõhn/maitse. Pudelivee ostmist ei mõjuta sugu, kuu sissetulek, haridustase ega laste olemasolu, kuid seda mõjutavad vanus ja perekonnaseis. Nimelt ostavad pudelivett rohkem nooremad (22–34-aastased) võrreldes > 35-aastastega ning vallalised ja abielus/vabaabielus olevad inimesed võrreldes lahutatute/leskedega. Teadmised pudeliveega kaasneda võivatest riskidest on kesised, kuivõrd pool vastanutest ei osanud sel teemal „kaasa rääkida“. Kõrvalmõjudest nimetati kasvajaid, ainevahetushäireid, mürgistust ning hammastele kahjulikku mõju.

UURIMISTÖÖDE ARTIKLID Allikaloend:

Akpinar, M. G., Gul, M. (2014). An assessment of consumer preferences on the drinking water market: today to the future. Journal of Water Supply: Research and Technology-

AQUA, 63(7): 525–531. Amin, I., Azlan, A., Idris, M. A., Khoo, H. E., Razman, M. R. (2012). Consumption

Patterns and Perception on Intake of Drinking Water in Klang Valley, Malaysia.

Pakistan Journal of Nutrition, 11(6): 584–590. Baillie, P. D., Cain, O. L., Greenfield, S. M., Holiday, K.- S., Mullally, R. A., Ward, L. A.,

Wernham, A. G. H. (2009). Health beliefs about bottled water: a qualitative study.

BMC public health, 9: 196. Constant, F., Drewnowski, A., Rehm, C. D. (2013). Water and beverage consumption among adults in the United States: cross-sectional study using data from NHANES 2005-2010. BMC Public Health, 13: 1068. Dupont, D., Ademowicz, W. L., Krupnick, A. (2010). Differences in water consumption choices in Canada: the role of socio-demographics, experiences, and perceptions of health risks. Journal of Water and Health, 8(4): 671–686. Eesti pakendatud joogivee ja lauavee radionukliidide sisaldus. (2016). Foote, M. L. (2011). Examining reasons for bottled water consumption: a case study in Pensacola, Florida. Haas, J., Munoz, M. C. M. (2009). An ethnographic perspective of ISU students’ decision to drink bottled water: a college drinking problem. Undergraduate research journal for the human sciences. Joogivee kvaliteet 2015. aastal. (2016). Terviseameti järelvalve tulemused. Key statistics. (2015). European Federation of Bottled Waters. Kodumaine joogitööstus languses. (2016). Tööstusuudised.ee. Noop, T., Riivits-Arkonsuo, I. (2007). 72 % eestimaalastest tarbib pudelivett, eelistatuim veebränd on Aura. Ossipova, A. (2015). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengite pudelivee tarbimisharjumused ja teadlikkus võimalikest tervisemõjudest. Tartu Tervishoiu Kõrgkool,

Tartu. Lõputöö. Rothwell, N. (2006). Against the flow: Which households drink bottled water? Statistics Canada.