Liivi Kukk, Kirkke Reisberg

UURIMISTÖÖDE ARTIKLID MASSAAŽ PEAVALUDE KORRAL

Massage Therapy for Headaches

Liivi Kukk, Kirkke Reisberg

Abstract

The purpose of this literature review based study was to determine the effects of massage on headaches. 19 original studies, 4 systematic reviews and 3 reviews were included in the study.

Trigger point compression-release techniques were most commonly used to relieve headaches. Most commonly massage was applied to the following muscles: mm. suboccipitales, posterior neck muscles, shoulder girdle muscles (m. trapezius, m. levator scapulae), m. sternocleidomastoideus, m. temporalis, m. masseter, m. occipitofrontalis. Most commonly the duration of massage session was about 30-45 minutes.

It is not possible to approve or deny the effectiveness of massage therapy on symptoms of headaches and the use of headache medications, since there was a lack of research, methodological quality of most trials was generally poor, conclusions were made based on a small sample and the results were contradictory.

Keywords: massage therapy, headaches

Sissejuhatus

Peavalu on üks levinumaid terviseprobleeme (Stovner jt 2007), millega kaasnevad funktsionaalsed ja emotsionaalsed probleemid mõjutavad oluliselt inimese elukvaliteeti (EspíLópez jt 2016). Peavalu tõttu väheneb töö

tõhusus ja vaba aja veetmisel või sotsiaalsetes tegevustes võivad tekkida piirangud (Lante’ri-Minet jt 2011).

Peavalu puhul peetakse farmakoloogilist käsitlust esmaseks ravimeetodiks. Samas on risk, et see võib tekitada sagedate peavalude tõttu akuutsete peavalu ravimite ületarbimist (Kristoffersen jt 2012) ja sageli ei pruugi ravimid olla ka tõhusad (Bigal jt 2007).

Seega on krooniliste peavalude ennetamiseks väga tähtis valuvaigistavate ravimite tarbimise vähendamine (Kristoffersen ja Lundqvist 2014) ja suurema tähelepanu pööramine mittefarmakoloogilisele käsitlusele. Mittefarmakoloogiliste meetmete eelis on väheste kõrvalmõjude tekkimise võimalus. Massaaž on üks mittefarmakoloogilise ravi meetoditest, millel on suhteliselt nõrgad ebasoodsad kõrvalmõjud ja mis on üks kõige sagedamini alternatiivravis kasutatavatest meetoditest (Chaibi ja Russell 2014, Rhee ja Harris 2017).

Uuringu eesmärk oli anda ülevaade massaaži mõjust peavaludele.

Püstitatud on järgmised ülesanded. 1. Selgitada, milliseid massaažiteraapia tehnikaid rakendatakse kõige sagedamini peavalude leevendamise eesmärgil ja kui pikk on uuringutes kasutatud massaažiseansi kestus. 2. Selgitada, millistele lihastele rakendatakse peavalude korral massaaži kõige sagedamini. 3. Selgitada massaaži mõju peavalude korral esinevatele sümptomitele ja peavaluravimite kasutamisele.

Märksõnad: massaaž, peavalud.

Artikkel põhineb kirjanduse ülevaate meetodil koostatud uurimistööl. Analüüsitud artiklitest 19 põhinesid originaaluuringutel, 4 süstemaatilisel kirjanduse ülevaatel ja lisaks 3 ülevaateartiklit. Artiklid on publitseeritud aastatel 1990–2017.

UURIMISTÖÖDE ARTIKLID Tulemused ja arutelu

Leidsime, et peavalude korral kasutati kõige enam päästikpunkti (trigger point) surve-vabastuse tehnikaid (Quinn jt 2002, Lawler ja Cameron 2006, Moraska ja Chandler 2008, 2009, von Stülpnagel jt 2009, Doraisamy jt 2010, Youssef ja Shanb 2013, Moraska jt 2015). Enim mõjutati massaažiga järgmisi lihaseid: mm. suboccipitales (Puustjärvi jt 1990, Quinn jt 2002, Lawler ja Cameron 2006, Moraska ja Chandler 2009, Doraisamy jt 2010, Hopper jt 2013, Chatchawan jt 2014, Burns 2015, Moraska jt 2015, Espi-Lopez jt 2016), kaela tagumise rühma lihased (Akbayrak jt 2001, Quinn jt 2002, Moraska ja Chandler 2008, 2009, von Stülpnagel jt 2009, Doraisamy jt 2010, Hernandez-Reif jt 1998; ref. Chaibi jt 2011 järgi, Hopper jt 2013, Youssef ja Shanb 2013, Chatchawan jt 2014, Burns 2015, Damapong jt 2015), õlavöötme lihased (kõige rohkem toodi välja järgmisi lihaseid: m. trapezius, m. levator scapulae) (Puustjärvi jt 1990, Akbayrak jt 2001, Quinn jt 2002, von Stülpnagel jt 2009, Lawler ja Cameron 2006, Moraska ja Chandler 2009, von Stülpnagel jt 2009, Doraisamy jt 2010, Haas jt 2010, Hopper jt 2013, Youssef ja Shanb 2013, Chatchawan jt 2014, Burns 2015, Damapong jt 2015, Moraska jt 2015), m. sternocleidomastoideus (Quinn jt 2002, Lawler ja Cameron 2006, Moraska ja Chandler 2008, 2009, von Stülpnagel jt 2009, Doraisamy jt 2010, Haas jt 2010, Hopper jt 2013, Burns 2015, Moraska jt 2015), m. temporalis (Lawler ja Cameron 2006, Moraska ja Chandler 2008, 2009, Doraisamy jt 2010, Youssef ja Shanb 2013, Chatchawan jt 2014, Moraska jt 2015), m. masseter (Lawler ja Cameron 2006, Moraska ja Chandler 2008, 2009, von Stülpnagel jt 2009, Moraska jt 2015), m. occipitalis ja/või m. frontalis ja/või m. occipitofrontalis (Puustjärvi jt 1990, Moraska ja Chandler 2008, 2009, Doraisamy jt 2010). Kuklaaluse ja kaela tagumise piirkonna massaaži on näidatud joonisel 1.

A B

Joonis 1. A Ringjas muljumine kahepoolselt, kasutades keskmise sõrme ja kolmanda sõrme distaalset patja, liikudes m. sternocleidomastoideus’ele, m. trapezius’e ülaosale, m. longissimus capitis’ele, m. splenius capitis’ele ja m. semispinalis capitis’ele; B Ringjas muljumine m. levator scapula’l, kasutades keskmise sõrme ja kolmanda sõrme distaalset patja, pea ja kael roteeritud vasakule (Doraisamy jt 2010).

Uuringutes on massaažiseansi kestus valdavalt 30–45 minutit, kusjuures alati ei toonud pikem kestus märgatavalt paremaid tulemusi. Näiteks uuriti Hernandez-Reifi jt (1998; ref. Chaibi jt 2011 järgi) randomiseeritud kontrollitud uuringus massaaži mõju kroonilisele migreenile. Kaelalihaste massaaž viie nädala vältel korraga 30 minutit vähendas peavalu tugevust ja sagedust statistiliselt olulisel määral. Kontrollrühmas muutusi ei toimunud. Lawleri ja Cameroni (2006) randomiseeritud kontrollitud uuringus oli massaažiseansi kestus pikem (45 minutit) ja pärast kuuenädalast kuuri vähenes migreenihoogude sagedus statistiliselt olulisel määral. Kontrollrühmas muutusi ei toimunud. Peavalu tugevusele massaaž aga statistiliselt olulist mõju ei avaldanud. Moraska jt (2015) randomiseeritud kontrollitud uuringu eesmärk oli hinnata isheemilise kompressiooni mõju pingetüüpi peavaluga uuritavatele, kellele tehti kuue nädala vältel massaaži 12 korda. Iga seanss kestis 45 minutit. Leiti, et peavalu sagedus vähenes statistiliselt olulisel määral pärast ravi- ja järelperioodi võrreldes algperioodiga nii massaaži- kui ka platseeborühmas, aga mitte kontrollrühmas. Erinevust massaaži- ja platseeborühma vahel ei olnud. Suuri

UURIMISTÖÖDE ARTIKLID

muutusi peavalu kestuses, peavalu tugevuses või ravimite kasutuses ravirühmas ei täheldatud.

Kokkuvõttes ei saa anda hinnangut massaaži mõju kohta peavalude sümptomite leevendamisel ja ravimite kasutamise vähendamisel võrreldes massaaži mitterakendamise või platseeboraviga, sest teemat on vähe uuritud, uuringute metodoloogiline kvaliteet on kehv ja tulemused vasturääkivad. Pehmekoe massaažiteraapiast mõnevõrra tõhusam näib olevat manuaalteraapia (tservikaalne traktsioon ja mobilisatsioonid) (Bronfort jt 2001, Sun-Edelstein ja Mauskop 2011, Gross jt 2015), kuid kindla hinnangu andmist raskendab uuringute vähesus ning väike valim.

Edaspidi tuleb tõenduspõhisemate tulemuste saavutamiseks korraldada suurema valimi ja parema kvaliteediga massaažiuuringuid. Samuti tuleb kõigis uuringutes täpsemalt kirjeldada massaaži metoodikat ja uuringuid fotodega illustreerida, et tulemusi oleks võimalik praktikas rakendada.

Järeldused

1. Peavalude leevendamiseks kasutatakse kõige enam päästikpunkti surve-vabastuse tehnikaid. Enim mõjutati massaažiga järgmisi lihaseid: mm. subboccipitales, kaela tagumise rühma lihased, õlavöötme lihased (m. trapezius, m. levator scapulae), m. sternocleidomastoideus, m. temporalis, m. masseter, m. occipitofrontalis. Uuringutes kestab seanss valdavalt 30–45 minutit. 2. Seni korraldatud uuringute põhjal ei ole võimalik kinnitada ega ümber lükata massaaži tõhusust peavalude korral esinevate sümptomite leevendamisel ja peavaluravimite kasutamise vähendamisel, sest korraldatud on vähe uuringuid, nende metodoloogiline kvaliteet on kehv, järeldusi on tehtud väikese valimi alusel ning saadud tulemused on vastuolulised.

Allikaloend

Akbayrak, T., Citak, I., Demirturk, F., Akarcali, I. (2001). Manual therapy and pain changes in patients with migraine – an open pilot study. Advances in Physiotherapy, 3: 49–54. Bigal, M., Rapoport, A., Aurora, S., Sheftell, F., Tepper, S., Dahlöf, C. (2007). Satisfaction with current migraine therapy: experience from 3 centers in US and Sweden.

Headache, 47: 475–479. Bronfort, G., Assendelft, W. J., Evans, R., Mitchell, H., Bouter L. (2001). Efficacy of spinal manipulation for chronic headache: a systemic review. Journal of Manipulative and Physiological Therapeutics, 24: 457–466. Burns, S. L. (2015). Concussion treatment using massage techniques: a case study.

International Journal of Therapeutic Massage and Bodywork, 8(2): 12–17. Chaibi, A., Russell, M. B. (2012). Manual therapies for cervicogenic headache: a systematic review. The Journal of Headache and Pain, 13(5): 351–359. Chaibi, A., Tuchin, P. J., Russel, M. B. (2011). Manual therapies for migraine: a systematic review. The Journal of Headache and Pain, 12(2): 127–133. Chatchawan, U., Eungpinichpong, W., Sooktho, S., Tiamkao, S., Yamauchi, J. (2014).

Effects of thai traditional massage on pressure pain threshold and headache intensity in patients with chronic tension-type and migraine headaches. The Journal of

Alternative and Complementary Medicine, 20(6): 486–492. Damapong, P., Kanchanakhan, N., Eungpinichpong, W., Putthapitak, P., Damapong, P. (2015). A randomized controlled trial on the effectiveness of court-type traditional thai massage versus amitriptyline in patients with chronic tension-type headache.

Journal of Evidence-Based Complementary & Alternative Medicine, 2015: 1–12. Doraisamy, M. A., Kumar, C. P., Anshul, Gnanamuthu, C. (2010). Chronic tension type headache and the impact of myofascial trigger point release in the short term relief of headache. Global Journal of Health Science, 2(2): 238–244. Espi-Lopez, G. V., Zurriaga-Llorens, R., Monzani, L., Falla, D. (2016). The effect of manipulation plus massage therapy versus massage therapy alone in people with tension-type headache. a randomized controlled clinical trial. European Journal of

Physical and Rehabilitation Medicine, 52(5): 606–617. Gross, A., Langevin, P., Burnie, S. J., Bédard-Brochu, M. S., Empey, B., Dugas, E., Faber-

Dobrescu, M., Andres, C., Graham, N., Goldsmith, C. H., Brønfort, G., Hoving, J. L.,

LeBlanc F. (2015). Manipulation and mobilisation for neck pain contrasted against an inactive control or another active treatment. Cochrane Database of Systematic

Reviews, 23(9): 1–238. Haas, M., Spegman, A., Peterson, D., Aickin, M., Vavrek, D. (2010). Dose response and efficacy of spinal manipulation for chronic cervicogenic headache: a pilot randomized controlled trial (clinical study). The Spine Journal, 10(2): 117–128. Hopper, D., Bajaj, Y., Choi, C. K., Jan, O., Hall, T., Robinson, K., Briffa, K. (2013). A pilot study to investigate the short-term effects of specific soft tissue massage on upper cervical movement impairment in patients with cervicogenic headache.

Journal of Manual and Manipulative Therapy, 21(1): 18–23. Kristoffersen, E. S., Lundqvist, C. (2014). Medication-overuse headache: a review.

Journal of Pain Researche,7: 367–378. Lante’ri-Minet, M., Duru, G., Mudge, M., Cottrell, S. (2011). Quality of life impairment, disability and economic burden associated with chronic daily headache, focusingon chronic migraine with or without medication overuse: a systematic review. Cephalalgia, 31(7): 837–850. Lawler, S. P., Cameron, L. D. (2006). Randomized controlled trial of massage therapy as a treatment for migraine. Annals of Behavioral Medicine, 32(1): 50–59. Moraska, A., Chandler, C. (2008). Changes in clinical parameters in patients with tension-type headache following massage therapy: a pilot study. Journal of Manual and Manipulative Therapy, 16: 106–112. Moraska, A., Chandler, C. (2009). Changes in psychological parameters in patients with tension-type headache following massage therapy: a pilot study. The Journal of Manual and Manipulative Therapy, 17(2): 86–94. Moraska, A. F., Stenerson, L., Butryn, N., Krutsch, J. P., Schmiege, S. J., Mann, J. D. (2015). Myofascial trigger point-focused head and neck massage for recurrent tension-type headache: a randomized, placebo-controlled clinical trial. The Clinical

Journal of Pain, 31(2): 159–168. Puustjärvi, K., Airaksinen. O., Pöntinen, P. J. (1990). The effects of massage in patients with chronic tension headache. Acupuncture & Electrotherapy Research, 15(2): 159–162. Quinn, C., Chandler, C., Moraska, A. (2002). Massage therapy and frequency of chronic tension headaches. American Journal of Public Health, 92(10): 1657–1661.

Rhee, T. G., Harris, I. M. (2017). Gender differences in the use of complementary and alternative medicine and their association with moderate mental distress in U.S. adults with migraines/severe headaches. Headache, 57(1): 97–108. Stovner, L. J., Hagen, K., Jensen, R., Katsarava, Z., Lipton, R., Scher, A., Steiner, T.,

Zwart, J. A. (2007). The global burden of headache: a documentation of headache prevalence and disability worldwide. Cephalalgia, 27(3): 193–210. Sun-Edelstein, C., Mauskop, A. (2011). Alternative headache treatments: nutraceuticals, behavioral and physical treatments. Headache, 51(3): 469–483. Von Stülpnagel, C., Reilich, P., Straube, A., Schäfer, J., Blaschek, A., Lee, S.-H., Müller-

Felber, W., Henschel, V., Mansmann, U., Heinen, F. (2009). Myofascial trigger points in children with tension-type headache: a new diagnostic and therapeutic option.

Journal of Child Neurology, 24(4): 406–409. Youssef, E. F., Shanb, A. S. (2013). Mobilization versus massage therapy in the treatment of cervicogenic headache: A clinical study. Journal of Back and Musculoskeletal

Rehabilitation, 26(1): 17–24.