11 minute read
Katrin Laurson, Reet Urban
MUUSIKATERAAPIA KASUTAMINE ENNEAEGSETE VASTSÜNDINUTE RAVI JA ARENGU TOETAMISEL
Advertisement
Katrin Laurson, Reet Urban
Abstract
The current research study „The use of music therapy for premature infants’ well-being and developmental care“ is a literature review. The aim of this study is to describe the use of music therapy for support of premature infant treatment and development in the Neonatal Intensive Care Unit (NICU). The selection of the sources was based on the criteria that they have been published from 2005 to 2016, relate to the tasks and goal of the thesis, are written in English or Estonian and the full text is available. There were 42 appropriate sources used in the thesis.
Every year 5-18% of babies are born prematurely and complications from preterm births are the main cause of death in under 5 year old children. Premature infants often need special care in the Neonatal Intensive Care Unit. The surrounding environment is important for their health and development. This study gives an overview of the use of music therapy in premature infants’ care and development support, the possibilities of use and the main effects on physiological and behavioural responses of premature infants.
The results of the study show that using the professional music therapist, music therapy is an effective non-pharmacological and inexpensive additional way for premature infants to influence their physiological and behavioural outcomes positively and provide higher quality nursing care.
UURIMISTÖÖDE ARTIKLID
Keywords: music therapy, complementary and alternative medicine, premature infant care
Sissejuhatus
Maailmas sünnib 15 miljonit enneaegset last igal aastal ehk üks laps kümnest, mis on olenevalt riigist 5–18% sündinutest (World Health Organization 2015). Eestis sündis 2015. aastal 831 enneaegset last keskmise sünnikaaluga 2272,6 grammi (TAI 2016), mis on 5% elussünditest (Statistikaamet 2016). Alla 5-aastaste laste seas on enneaegsusega kaasnevad tüsistused levinuim surma põhjus (World Health Organization, 2015). Enneaegsed vastsündinud vajavad eluks vajalike elamistoimingute rahuldamiseks enamasti multiprofessionaalset intensiivset abi. Enneaegsed vastsündinud vajavad pidevalt mitmeid õendussekkumisi, et tagada hingamine, neuroloogiline areng, südametegevus ja vereringe, ainevahetus, termoneutraalne keskkond ja tüsistuste vältimine. Õed pööravad haiglakeskkonnas suurt tähelepanu oluliste elutähtsate funktsioonide tagamisele, kuid kirjanduses rõhutatakse, et peale selle on tähtis lapse arenguks sobiva psühhosotsiaalse keskkonna loomine, mille tulemusel paranevad elutähtsad näitajad ning väheneb rahutus (Läänelaid 2005).
Muusikat, kui kergesti kättesaadavat abivahendit, on aegade jooksul kasutatud patsientide enesetunde parandamiseks ning valu, ebameeldivate mõtete ja tunnete leevendamiseks (Kemper 2005). Ka Eestis on rohkem uuritud muusika mõju täiskasvanutele (Tisler 2004, Mitt 2007, Luik 2014, Laigna ja Mäetaga 2016), kuid tähtis oleks põhjalikumalt uurida kas ja kuidas mõjutab muusika enneaegse vastsündinu arengut, füüsilisi näitajaid ja üldist enesetunnet haiglakeskkonnas.
Dengi jt (2009) järgi kuulub muusikateraapia keha-meele tehnikate valdkonda ja on üks täiendavatest mittefarmakoloogilistest ja -kirurgilistest teraapiatest, mille efektiivsus on eelnevalt tõestatud ning mida kasutatakse koos seostatuna tavaraviga. Kliiniline muusikateraapia on professionaalne ja tõenduspõhine muusika kasutamine tervisliku seisundi
mõjutamiseks. Kliiniliseks muusikateraapiaks saab nimetada ainult tegevusi, mida teostavad kvalifitseeritud muusikaterapeudid. Muusikateraapia on planeeritud ja täpselt määratletud kas füsioloogiliste, psühholoogiliste, sotsiaalsete või käitumuslike eesmärkidega teraapiavorm (Ameerika Muusikateraapia Ühing 2014).
Artikkel põhineb uurimistööl, mille eesmärk oli kirjeldada muusikateraapia kasutamist enneaegsete vastsündinute terviseprobleemide leevendamiseks ja arengu toetamiseks. Eesmärgist tulenevalt püstitati järgnevad uurimisülesanded. 1. Kirjeldada muusikateraapia kasutamisviise enneaegsetel vastsündinutel. 2. Kirjeldada muusikateraapia mõju enneaegsete vastsündinute tervisele ja arengule.
Märksõnad: muusikateraapia, enneaegne vastsündinu, täiendav ja alternatiivmeditsiin, enneaegse vastsündinu hooldus.
Käesoleva artikli aluseks olev lõputöö on tõenduspõhise kirjanduse ülevaade. Lõputöös kasutati neljakümmend kaks aastatel 2005 – 2016 ilmunud allikat, neist kakskümmend kuus olid teadusartiklid, millest seitseteist olid empiiriliste uurimistööde raportid ja üheksa ülevaateartiklid. Peale selle on töös kasutatud teemakohaseid lõputöid ning organisatsioonide kodulehekülgi.
Tulemused ja arutelu
Uuringutega on tõestatud, et muusikateraapia lühitoimeline positiivne mõju väljendub eelkõige enneaegsete vastsündinute eluliste näitajate paranemises. Täheldatud on hingamis- ja pulsisageduse langust ning hapnikusaturatsiooni tõusu nii teraapiaseansside ajal kui ka teraapiale järgneval perioodil (Gibson jt 2006, Keith jt 2009, Standley jt 2010). Peale selle on leitud, et muusikateraapia mõjul väheneb vastsündinud reaktsioon valule ja paraneb une kvaliteet (Keith jt 2009, Standley jt
UURIMISTÖÖDE ARTIKLID
2010). Muusikateraapia on kõige efektiivsem kohe pärast enneaegse sündi muutudes vähemefektiivsemaks vastsündinu seisundi paranedes (Standley 2012a).
Muusikateraapia pikaajalisemat mõju seostatakse enneaegse vastsündinu imemisoskuse kiirema arenemisega ja selle tulemusena kiirema haiglast koju saamisega (Standley jt 2012b, Chorna jt 2014). J. Standley töötas välja meetodi (Pacifier-Activated Lullaby - PAL), mis põhineb imemisrefleksi tugevuse ja muusika seostamisel. Meetod seisneb selles, et kui vastsündinu imeb lutti piisava tugevusega, siis hakkab talle kõlaristest vaikselt mängima muusikaterapeudi poolt valitud, enamasti ema poolt linti lauldud hällilaul. Standley jt (2010) uurimus, mis viidi läbi 32. rasedusnädalal sündinud enneaegsete vastsündinutega (n=68), tõendas muusika kuulamise positiivset seost imemisrefleksi arenenemise kiirusega. Chorna jt (2014) jõudsid sama tulemuseni Ameerika Ühendriikides 94 enneaegse vastsündinuga PAL metoodikat rakendades. Yildiz jt (2011) uuris enneaegseid vastsündinuid (n=90), keda toideti ninaneelusondi kaudu. Vastsündinud jaotati kolme gruppi. Esimesele grupile anti iga päev kolmel sondiga toitmise korral lutt, teisel grupil käivitati toitmise ajaks muusika ning kontrollgrupi puhul ei kasutatud toitmise ajal ühtegi lisavahendit. Meetodeid rakendati kuni enneaegsete vastsündinute täielikult suukaudsele toitmisele üleminekuni. Selgus, et kõige kiiremini läksid suukaudsele toitmisele üle lutti kasutavad vastsündinud, neile järgnesid muusikateraapiat saavad vastsündinud.
Muusikateraapiat kasutatakse ka enneaegsete vastsündinute valureaktsiooni vähendamiseks. Uuringute tulemused on näidanud, et kui valuliku protseduuriga, nagu näiteks vereproovi võtmine, kaasneb muusikateraapia, siis vähenevad valuga kaasnevad näitajad nagu pulsi tõus, hapnikusaturatsiooni langus, valuga seonduvad näoilmed ja nutuhoogude kestvus ning sagedus (Whipple 2008, Tramo jt 2011, Cavaiuolo jt 2015, Shabani jt 2016). Ka Pölkki jt (2012) uuringus, kus küsitleti enneaegsete vastsündinute vanemate ja nendega tegelevate tervishoiutöötajate (n=508)
arvamust ilmnes, et nad peavad muusikateraapiat kasulikuks vastsündinu turvatunde suurendamisel, stressi vähendamisel, vastsündinu nutuhoogude lühendamisel ja leevendamisel.
Muusikateraapiat rakendatakse erineva kestvuse ja tugevusega. Soovituslikult võiksid muusikateraapias kasutatavad helid meenutada emaüsas olevaid helisid, et kompenseerida ema keha häälte ja südamelöökide kõla puudumine (McMahon jt 2012). Erinevates uuringutes kasutatud muusikateraapia sessioonide kestvus on varieerunud 10-st kuni 25 minutini ja sessioonidel kasutatav muusika helitugevus on jäänud vahemikku 55–65 dB, mida peetakse kõige efektiivsemaks ja sobilikumaks (Arnon jt 2006, Standley jt 2010, Yildiz jt 2011, Loewy jt 2013, Jabraeili jt 2016). Vastsündinute intensiivraviosakonnas on väga tähtis, et müratase oleks võimalikult madal ning seetõttu võib tekkida vastuolu muusika kasutamise tugevusega. Ameerika Pediaatrite Akadeemia poolt on soovitatud, et intensiivraviosakonnas ei ületaks helid 45 dB, samas muusikateraapiat kasutatakse vahemikus 55–65 dB. Muusika kasutamist kõrgemal helitugevusel põhjendatakse muusikateraapia teaduslikult tõestatud positiivsete terapeutiliste mõjuga. Kentucky Lastehaigla vastsündinute intensiivraviosakonnas läbi viidud uuringust selgus, et osakonna üldisest keskkonnast ja õendustegevusest tulenev müra tugevus oli muusika kasutamise ajal tunduvalt madalam, kui ajal, mil muusika ei kõlanud. Seega on muusika kasutamine abistav vahend õendusprotseduuridest ja haiglakeskkonna helidest tuleneva müra summutamiseks (Timmons 2015).
Teraapiateks kasutatakse erinevaid muusika esitamise viise ja tüüpe. Muusikat võib esitada salvestatud muusikana kuvöösi paigaldatud kõlaritest (Yildiz jt 2011 või elava muusikana vastsündinu kõrval laulva või instrumente mängiva muusikaterapeudi või lapsevanema poolt (Arnon jt 2006, Keith jt 2009, Standley jt 2012b, Loewy jt 2013) ning kasutades PAL-meetodit (Standley jt 2010). Kõige enam kasutatakse enneaegsete vastsündinute teraapias hällilaule, mis on lapse ema poolt lauldud. Samuti kasutatakse erinevate muusikainstrumentidega salvestatud muusikat.
UURIMISTÖÖDE ARTIKLID
Klassikutest on valimatult eelistatud Brahms’i hällilaul ja Mozarti muusika. Võrreldes elava ja salvestatud muusika mõju, on leitud, et elava muusika kasutamisel on positiivsem mõju, kui salvestatud muusika kasutamisel (Arnon jt 2006, Keith jt 2009, Standley jt 2012a, Loewy jt 2013). On järeldatud ka, et kui muusikateraapiaks kasutatav muusika on vastsündinu emakeeles, siis aitab see kaasa ka lapse tulevasele keelearengule (Standley 2010) .
Muusikateraapiat võib teostada ainult kvalifitseeritud muusikaterapeut, kes on saanud lisaks tavapärasele muusikaterapeudi koolitusele ka lisakoolituse enneaegsete vastsündinute teraapiaks. Valesti valitud ja ebasobiv muusika võib mõjuda enneaegsele vastsündinule liigse stimulatsioonina ja häirivalt, samas kui asjatundlik ja professionaalne muusika kasutamine on efektiivne vastsündinu füsioloogilise ja neuroloogilise arengu toetamisel (Stouffer jt 2007, Mahon jt 2011). Enneaegsete vastsündinute närvisüsteem on veel täielikult välja arenemata ja nad on väga nõrgad ning haavatavad, seetõttu on tähtis hoolikalt jälgida, et liigse stimuleerimisega ei kahjustataks nende ebaküpset närvisüsteemi, mis võib viia ajurakkude arengu kahjustamiseni (Standley, 2014). On võimalik, et mõned muusikaliigid ning instrumendid võivad enneaegsele vastsündinule mõjuda ülestimuleerivalt. Seetõttu on vajalik teada, milline muusikatugevus, -rütm, instrument ja heli on enneaegse jaoks kõige efektiivsem ning millist tüüpi muusika sobivam (Peczeniuk-Hoffman 2012). Muusikateraapiat läbi viiv terapeut peab oskama märgata liigse stimulatsiooni märke. Ülestimulatsiooni väljendab vastsündinu näiteks luksumisega, grimassidega, silmade kinnisurumisega või ärapööramisega, sõrmede sirutamisega, keele välja ajamisega või erinevate liigutustega. Selliste sümptomite ilmnemisel tuleb koheselt igasugune stimulatsioon lõpetada ja kui laps on rahunenud, võib väga ettevaatlikult muusikateraapiaga jätkata ning teha seda järk järgult, samal ajal last tähelepanelikult jälgides (Standley, 2014). Muusikaterapeudi ja intensiivraviõe koostööl on võtmetähtsus, et saavutada teraapiast maksimaalne tulemus väikest
patsienti mitte kahjustades. Valesti ja teadmatult valitud helide ja muusikaga võib positiivne efekt jääda saavutamata.
Järeldused
1. Enneaegsete vastsündinute ravi ja arengu toetamiseks kasutatakse passiivset muusikateraapia tehnikat, mille puhul esitatakse muusikat kas otse lauldes või instrumentidel mängides või salvestatud kujul kõlaritest. Muusikana esitatakse nii lapse ema lauldud hällilaule, kui ka erinevate heliloojate muusikat helitugevusega 55–65 dB ning teraapia pikkus varieerub 10–30 minutini. Teraapia kasutamisel on tähtis õe ja kvalifitseeritud muusikaterapeudi interdistsiplinaarne koostöö, et saavutada maksimaalne efektiivsus ning mitte tekitada enneaegsele vastsündinule ülestimulatsiooni ning stressi. 2. Muusikateraapia lühiajaline positiivne mõju väljendub hapnikusaturatsiooni tõusus, pulsi languses, hingamissageduse languses, valureaktsiooni vähenemises, nutuhoogude lühenemises ning unekvaliteedi paranemises. Pikaajaliselt on muusikateraapia mõjutanud enneaegse vastsündinu imemisoskuse ja suukaudse toitumise arengut. Muusikateraapia vähendab ka enneaegse vastsündinu vanemate stressi ja ärevust.
Allikaloend
Ameerika Muusikateraapia Ühing. (2014). What Music Therapy Is and Is Not. Arnon, S., Shapsa, A., Forman, L., Regev, R., Bauer, S., Litmanovits, I., Dolfin, T. (2006).
Live Music Is Beneficial to Preterm Infants in the Neonatal Intensive Care Unit
Environment. Birth, 33(2): 131–6. Cavaiuolo, C., Casani, A., Manso, G. G., Orfeo, L. (2015). Effect of Mozart music on heel prick pain in preterm infants: a pilot randomized controlled trial. Journal of
Pediatric and Neonatal Individualized Medicine, 4(1). Chorna, O. D.,Slaughter, J. C., Wang, L., Stark, A. R., Maitre, N. L. (2014). A pacifieractivated music player with mother’s voice improves oral feeding in preterm infants.
Pediatrics, 133: 462–468.
Deng, G. E., Frenkel, M., Cohen, L., Cassileth, B. R., Abrams, D. I., Capodice, J. L.,
Courneya, K. S., Dryden, T., Hanser, S., Kumar, N., Labriola, D., Wardell, D. W., Sagar,
S. (2009). Evidence-Based Clinical Practice Guidelines for Integrative Oncology:
Complementary Therapies and Botanicals. Journal of the Society for Integrative
Oncology, 7(3): 85–120. Eesti Muusikateraapia Ühing. (2016). Muusikateraapia. Gibson, A., Carney, S., Wales, J. K. H. (2006). Growth and the Premature Baby. Horm
Res, 65(3): 75–81. Jabraeili, M., Sabet, T., MustafaGharebaghi, M., Asghari, J., Arshadi, M. (2016). The
Effect of Recorded Mum’s Lullaby and Brahm’s Lullaby on Oxygen Saturation in Preterm Infants: a Randomized Double-Blind Clinical Trial. Journal of Caring
Sciences, 5(1): 85–94. Keith D. R., Russell, K., Weaver, B. S. (2009). The Effects of Music Listening on Inconsolable Crying in Premature Infants.Journalof Music Therapy, 46(3): 191–203. Kemper, K. J., Danhauer, S. C. (2005). Music as therapy. Southern Medical Journal, 98: 3. Laigna, L., Mäetaga, M. (2016). Muusikateraapia kasutamine täiskasvanud vähihaigete patsientide toetusravis. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. Diplomitöö. Loewy, J., Stewart, K., Dassler, A. M., Telsey, A., Homel, P. (2013). The Effects of Music
Therapy on Vital Signs, Feeding, and Sleep in Premature Infants. Pediatrics.131(5): 902–18. Luik, M. (2013). Music therapy in prison. Group music therapy program: developing emotional skills. Hochschule für Musik und Theater Hamburg. Hamburg. Doctoral
Thesis. Läänelaid, S. (2005). Väga väikese sünnikaaluga enneaegsete vastsündinute õendusprobleemide ja õendusabinõude dokumenteerimine SA TÜ Kliinikumi Lasteintensiivravi osakonnas. Magistritöö õendusteaduses. Mahon E. M., Mahon, S. M., (2011). Music Therapy. A Valuable Adjunct in the Oncology
Setting. Clinical Journal of Oncology Nursing, 14(4): 353–356. McMahon, E., Wintermark, P., Lahav, A. (2012). Auditory brain development in premature infants: the importance of early experience. Ann. N.Y. Acad. Sci. 1252: 17–24. Mitt, A. (2007). Emotsionaalset toimetulekut parandavad alternatiivravi võimalused kroonilise valu ravis. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. Diplomitöö.
Peczeniuk-Hoffman, S. A. (2012). Music Therapy in the NICU: Interventions and Techniques in Current Practice and a Survey ofExperience and Designation Implications.
Western Michigan University. Michigan. Master’s Thesis. Pölkki, T., Korhonen, A. , Laukkala, H. (2012). Nurses’ Expectations of Using Music for Premature Infants in Neonatal Intensive Care Unit. Journal of Pediatric Nursing, 27: 29–37. Standley, J. M., Cassidy, J., Grant, R., Cevasco, A., Szuch, C., Nguyen, J., Walworth, D.,
Procelli, D., Jarred, J., Adams, K. (2010). The Effect of Music Reinforcement for Non-
Nutritive Sucking on Nipple Feeding Of Premature Infants. Pediatric Nursing, 36(3). Standley, J. M. (2012a). Music Therapy Research in the NICU: An Updated Meta-
Analysis Neonatal Network, 5(6): 311–316. Standley, J. M. (2012b). A discussion of evidence-based music therapy to facilitate feeding skills of premature infants: The power of contingent music. The Arts in
Psychotherapy, 39: 379-382. Standley, J. M. (2014). Premature Infants: Perspectives on NICU-MT Practice. Voices:
A World Forum for Music Therapy, 14(2): 1504–1611. Statistikaamet (2016). Elussündide arv. Stouffer J. W., Shirk, B. J., Polomano, R. C. (2007). Practice Guidelines for Music Interventions with Hospitalized Pediatric Patients. Journal of Pediatric Nursing, 22(6). Shabani, F., Nayeri, N. D., Karimi, R., Zarei, K., Chehraz, M. (2016) Effects of music therapy on pain responses induced by blood sampling in premature infants: A randomized cross-over trial. Iranian Journal of Nursing and Midwifery Research, 21: 391–396. TAI (2016). SR30: Sünnikaal ja sündide arv raseduskestuse või elulisuse ja maakonna järgi. Timmons, S. L. (2015). The effects of music therapy and its impact on sound levels in the neonatal intensive care unit. College of Fine Arts at the University of Kentucky.
Kentucky. Master’s Thesis. Tisler, K. (2004). Muusikateraapia toime SA TÜK Psühhiaatrikliiniku psühhiaatria osakonna patsientidele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. Diplomitöö. Tramo, M. J., Lense, M., Ness, C. V., Kagan, J., Settle, M. D., Croinin, J. H. (2011).
Effects of Music on Physiological and Behavioral Indices of Acute Pain and Stress
in Premature Infants: Clinical Trial and Literature Review. Music and Medicine, 3(2): 72–83. Whipple, J. (2008). The effect of music-reinforced nonnutritive sucking on state of preterm, low birthweight infants experiencing heelstick. Journal of Music Therapy. World Health Organization. (2015). Preterm birth. Yildiz, A., Duygu, A. (2011). The effects of giving pacifiers to premature infants and making them listen to lullabies on their transition period for total oral feeding and sucking success. Journal of Clinical Nursing, 21: 644–656.