Edward Juhkam, Ivi Vaher

Price, g. M., Uauy, R., breeze, E., bulpitt, c. j., fletcher, A. E. (2006). Weight, shape, and mortality risk in older persons: elevates waist-hip ratio, not high body mass index, is associated with a greater risk of death. The American Journal of Clinical

Nutrition, 84: 449–460. Rosen, T., bosaeus, I., Tölli, j., Lindstedt, g., bengtsson, b. A. (1993). Increased body fat mass and decreased extracellular fluid volume in adults with growth hormone deficiency. Clinical Endocrinology, 38(1): 63–71. Narain, R., Saxena, S., goyal, A. K. (2016). cardiovascular risk prediction: a comparative study of framingham and quantum neural network based approach. Patient

Preference and Adherence, 10: 1259–1270. Shah, A. H., bilal, R. (2009). body composition, its significance and models for assessment. Pakistan Journal of Nutrition, 8(2): 198–202. Tanaka, H., desouza, c. A., jones, P. P., Stevenson, E. T., davy, K. P., Seals, d. R. (1997). greater rate of decline in maximal aerobic capacity with age in physically active vs. sedentary healthy women. Journal of Applied Physiology, 83(6): 1947–1953. Watson, P. E., Watson, I. d., batt, R. d. (1980). Total body water volumes for adult males and females estimates from simple anthropometric measurements. The American

Journal of Clinical Nutrition, 33(1): 27–39. yang, N. P., Hsu, N. W., Lin, c. H., chen, H. c., Tsao, H. M., Lo, S. S., chou, P. (2018).

Relatsionship between muscle strength and fall episodes among the elderly: the yilan study, Taiwan. BMC Geriatrics, 18(1): 90.

FÜSIOTERAPEUDI ÕPPEKAVA ÜLIÕPILASTE KEHALINE VÕIMEKUS

Physical fitness of physiotherapy students

Edward juhkam, Ivi vaher

Abstract

One of the inevitable and crucial elements of a physiotherapist’s work, in addition to professional competence, is physical fitness. The aim of the study was to evaluate the level of health and physical fitness of the first-year physiotherapy curriculum students at Tartu Health Care Collage. The subjects were 20 physiotherapy students whose physical fitness was assessed by the following tests: a handgrip test, the stork test, the ACSM push-up test, the Biering-Sorensen test, the ACSM curl-up test, the YMCA sit and reach test, and the Harvard step test. The physical fitness level of physiotherapy students was average and below average in different categories. Only the endurance of the abdominal muscle of male students was “excellent”. However the health indicators (BMI and hip waist ratio) of both gender remained within the normal range.

In conclusion, the fitness level of first-year physiotherapy students is not satisfactory that may affect their health and coping with work in future.

Keywords: physical fitness, physiotherapy students

Sissejuhatus

füsioterapeudil, kes on tervist edendav spetsialist, on tervislike eluviiside edendamisel võtmeroll. Lisaks võimaldab füsioterapeudi hea kehaline võimekus igapäevaste töökohustuste ja tegevustega toime tulla (black jt 2012, Multani jt 2013). Seetõttu võiks füsioteraapiat õppiv üliõpilane olla

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest

teadlik oma tervisenäitajatest ja kehalisest võimekusest ning harrastada aktiivset eluviisi, mis tagab edu õpingutes ja tulevases füsioterapeudi töös.

Uuringu eesmärk oli välja selgitada Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (TTHKK) füsioterapeudi õppekava esimese aasta üliõpilaste tervisenäitajad ja kehalise võimekuse tase.

võtmesõnad: kehaline võimekus, füsioteraapia üliõpilased, keha koostis

Metoodika

Empiirilise uurimistöö uuritavad olid TTHKK füsioterapeudi õppekava 2017./2018. õppeaasta esimese aasta üliõpilased, kes nõustusid vabatahtlikult uuringus osalema.

Uuritavate antropomeetriliste näitajate põhjal arvutati kehamassiindeksi (KMI) ja talje-puusa suhe, mis kaudselt peegeldab keha koostist. Kehaliste võimete hindamiseks kasutati kämbla dünamomeetriat, toonekure katset (Stork test), ülakeha lihasvastupidavuse katset (ACSM’s push up test), seljalihaste staatilise vastupidavuse katset (Briering-Sorensen test), ülakeha tõsteid selililamangust (ACSM’s curl up test), ettepainutuse katset (YMCA sit-and-reach test) ning Harvardi step-testi.

Andmeanalüüs tehti statistikaprogrammiga SPSS 23. Kõikide tunnuste osas leiti rühma aritmeetiline keskmine tulemus ja standardhälve ( ±Sd).

Tulemused

28-st TTHKK üliõpilasest 22 (6 meest ja 16 naist) andsid oma nõusoleku uuringus osalemiseks. Uuritavate keskmine vanus ja antropomeetrilised näitajad on esitatud tabelis 1. Kehalise võimekuse katsete tulemused on esitatud tabelis 2.

Tabel 1. Uuritavate vanus ja antropomeetrilised näitajad ( ±Sd).

vanus (a)

Pikkus (cm)

Kaal (kg)

KMI (kg/m2)

Talje-puusa suhe Mehed (n = 6) Naised (n = 16) 21,2 ±3,3 20,9 ±3,8

185,67 ±5,65 166,50 ±7,16

83,68 ±14,95

24,22 ±3,36 59,42 ±8,22

21,57 ±2,75

0,80 ±0,04 0,71 ±0,17

Tabel 2. Uuritavate kehalise võimekuse katsete tulemused ( ±Sd).

domineeriva käe dünamomeetria (kg)

Mehed

(n = 6)

Naised

(n = 16) 42,00 ±15,75 17,94 ±6,01

Mittedomineeriva käe dünamomeetria (kg) 40,33 ±12,24 17,56 ±7,33

Toonekure katse paremal jalal (sek) 21,83 ±18,15 14,29 ±14,28

Toonekure katse vasakul jalal (sek) 16,80 ±15.80 13,47 ±11,05

Kätekõverdused eestoeng-lamangus (kordused) 24,50 ±4,18 17,00 ±10,11

Seljasirglihaste staatiline vastupidavuse test (sek) 158,17 ±30,48 177,06 ±51,03

Ülakehatõsted selililamangust (kordused) 75,00 ±0,00 44,06 ±23,56

Ettepainduvuse katse (cm) 52,50 ±7,09 52,38 ±12,74

Harvardi step-test (skoor) 84,83 ±15,33 46,75 ±25,53

Arutelu

Toetudes Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO 2019) toodud normatiividele, loetakse inimese kehamassi tema pikkuse puhul normaalseks, kui kehamassiindeks on vahemikus 19–25 kg/m2. Meessoost ja naissoost uuritavate keskmised KMI näitajad jäid normi piiridesse analoogselt

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest

ääremaa (2009) uuringus osalevate füsioterapeudi õppekava kolmanda aasta üliõpilaste näitajatega. Talje-puusa suhte tulemused jäid samuti mõlema soo uuritavatel soovitatava normi piiridesse. Mitme uuringu (Savva jt 2000, World Health Organization 2008) tulemused näitavad, et võrreldes KMIga annab talje-puusa suhe täpsema ettekujutuse kõhupiirkonna rasvumise kohta, suurenenud näitajad viitavad kõhupiirkonna suurenenud rasvumisele, mis omakorda suurendab riski metaboolse sündroomi, veresoonkonnahaiguste (Paniagua jt 2008) ja 2. tüüpi diabeedi tekkimise riskile (Kuk jt 2006).

Kämbla isomeetriline pigistusjõud on üks tähtsamaid kehalise võimekuse komponente, mis näitab ülajäseme ja kaudselt ka kogu keha jõudu (Adedoyin jt 2009). vanuserühma normatiividest lähtudes (Wiggins-james jt 2005) võib domineeriva ja mittedomineeriva kämbla isomeetrilist pigistusjõudu meessoost uuritavatel hinnata rahuldavaks, samas naissoost uuritavate kämbla pigistusjõudu puudulikuks. Sarnaseid kehvemapoolseid ülajäsemete pigistusjõu tulemusi said ka Sobush ja fehring (1983), kelle uuring oli esimene, kus hinnati füsioterapeudi õppekava üliõpilaste kehalist võimekust. Tuleb märkida, et kämbla haardejõu hindamine on oma sooritustehnika poolest üsna keerukas ja tulemus sõltub suuresti tehtud katsete arvust.

Olemasolevate normatiivide järgi (Wiggins-james jt 2005) hinnati toonekure katse tulemused mõlemast soost uuritavatel nii paremal kui ka vasakul jalal puudulikuks. Toonekure katset pole varem füsioterapeutide ega üliõpilaste hindamisel kasutatud, küll aga flamingo katset, mille tulemused osutusid samuti kesisteks (cieśla 2009, Wieczorek jt 2010). Tõenäoliselt peitub puudulike tulemuste taga olematu lihastunnetus ja vähene tasakaalutreening.

Toetudes Henriquesi jt (2015) pakutud ealistele normidele ülakeha lihasvastupidavuse hindamiseks, selgus, et meessoost uuritavate ülakeha lihasvastupidavust võib pidada rahuldavaks, samas naissoost uuritavate

tulemus oli puudulik. võttes arvesse saadud tulemusi, peaksid uuritavad pöörama suuremat tähelepanu vastupidavuse arendamisele, sest ülakeha vastupidavus võimaldab paremini toime tulla füsioterapeudi igapäevase tööga. Ka varasemates töödes (Multani jt 2013) on registreeritud ülakeha lihasvastupidavuse keskmisest kehvemaid tulemusi.

Toetudes Adedoyin jt (2011) uuringus välja toodud normatiividele, võib meessoost uuritavate seljasirutajalihaste staatilist vastupidavust hinnata rahuldavaks ja naissoost uuritavatel heaks. Kahjuks pole ei füsioteraapia õppekava ega ka teiste erialade üliõpilaste seljalihaste vastupidavust varasemates uuringutes hinnatud. Kõhusirglihase vastupidavuse hindamisel on meesoost uuritavate tulemus suurepärane, naissoost uuritavate tulemus aga hea (baechle ja Earle 2008). varem (cieśla 2009) on kõhu sirglihase vastupidavust sarnastel inimestel hinnatud EUROfIT-i paketis oleva ülakeha tõstmise 30 katsega, mille tulemused näitasid, et füsioteraapiat õppivate meessoost uuritavate kõhusirglihase vastupidavus oli hea ning naissoost uuritavatel vastas see tulemus keskmisele tasemele.

väljatöötatud normatiivide kohaselt (Haff ja dumke 2012) oli nii mees- kui ka naissoost uuritavate ettepainduvus hea. bello jt (2016) uuringus täheldati füsioteraapiat õppivate üliõpilaste ettepainduvust kui keskmisest halvemat, samas boraczyński jt (2009) tulemused näitasid füsioteraapia üliõpilaste suurepärast ettepainduvuse taset.

Toetudes brouha (1943) uuringus välja toodud normatiividele, võib meessoost uuritavate kardiorespiratoorset võimekust hinnata heaks, naissoost uuritavate keskmine skoor aga vastas puudulikule hinnangule, mis viitab nende väga kehvale kardiorespiratoorse võimekusele. Uuringutes (Parmar ja Modh 2013, Parmar ja vaghela 2015), mille käigus hinnati 17–23-aastaste füsioterapeudi õppekava üliõpilaste kardiorespiratoorset võimekust modifitseeritud Harvardi step-testi protokolli põhjal, täheldati samuti uuritavate mitterahuldavaid tulemusi. Nagu eelmiste katsete puhul, võib ka nüüd oletada, et uuritavate kardiorespiratoorse võimekuse erinevuse

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest

võimalikud põhjused võivad olla nii uuritavate väike kehaline aktiivsus kui ka aeroobse treeninguga tegelemise nappus.

Järeldused

1. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli naissoost uuritavate ettepainduvuse, seljasirutajalihaste staatilise vastupidavuse ning kõhusirglihaste vastupidavuse tase oli hea. Tasakaalu, kämbla isomeetrilise pigistusjõu, ülakeha lihasvastupidavuse ja kardiorespiratoorse võimekuse tulemused said aga halva hinnangu. KMI ja talje-puusa suhe olid normi piires. 2. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli meessoost uuritavate kõhusirglihaste vastupidavus oli suurepärane. Ettepainduvuse ja kardiorespiratoorse võimekuse näitajad said hea hinnangu. Ülakeha lihasvastupidavust, kämbla isomeetrilist pigistusjõudu ja seljasirutajalihaste staatilist vastupidavust hinnati rahuldavaks. Hinnang tasakaalu säilitamise võimele nii paremal kui ka vasakul jalal oli halb. KMI ja talje-puusa suhe olid normi piires.

Allikaloend

Adedoyin, R.A., Mbada, c.E., farotimi, A.O., johnson, O.E. ja Emechete, A.A.I. (2011).

Endurance of low back musculature: Normative data for adults. Journal of Back and

Musculoskeletal Rehabilitation, 24: 101–109. bello, A.I., bonney, E., Opoku, b. (2015). Physical fitness of ghanaian physiotherapists and its correlation with age and exercise engagement: a pilot study. Archives of Physiotherapy, 3(6). baechle, R.T., Earle, W.R. (2008). Essentials of Strength Training and conditioning.3rd edition. USA: Human Kinetics. boraczyński, T., boraczyńska, L.b., Urniaż, j. (2009). The Influence of Physical Activity on body composition and the Level of Student’s flexibility. Med Sport, 13(1): 13–16. cieśla, E. (2009). developing the level of physical development and motor efficiency versus physical acitivy of the physiotherapy students of the faculcty of health sciences and their selected pro-health behavior. Studia Medyczne, 16: 21–28.