Marit Salus, Dmitri Kurganov, Triin Kont

TERAPEUTILISTE HARJUTUSTE MÕJU LÜLISAMBA FUNKTSIONAALSELE SEISUNDILE JA ALASELJAVALULE

Effectiveness of therapeutic exercises on lower back pain and functional status of the spine

Marit Salus, dmitri Kurganov, Triin Kont

Abstract

Lower back pain (LBP) is one of the fastest-spreading musculoskeletal diseases in Europe and all around the world. It is estimated that 80% of people experience it once in their lifetime and 7-10% of the cases become chronic. It is most common among people of working age and its emergence affects work ability, personal well-being and quality of life. If left untreated, it can worsen functional status of the spine (FS).

The aim of the intervention was to evaluate the effectiveness of 4-week period therapeutic exercises on relieving pain and improving FS of the lower back.

Empirical study was carried out in which 5 people (4 females, 1 male; mean age 43.7±8.7 years; ranging from 32 to 49 years) participated in a therapeutic exercise program (2 training sessions per week; 60 minutes per session), focusing on spinal mobility, core strengthening and stabilization exercises. Subjects were assessed using the Visual Analog Scale (VAS) for LBP severity and Spinal Mouse for FS of the spine one week before and immediately after the last therapeutic exercise session.

Results showed improvement in the average VAS value before and after the therapeutic exercise program (4.6±0.72, 1.4±0.8, respectively) and also a better average FS value in flexion (96.6°±12.32; 104.1°±7.52, respectively)

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest

and in extension (25.6°±7.36; 27.6°±9.12, respectively) of the spine after the therapeutic exercise program.

In conclusion, a 4-week exercise program, consisting of targeted therapeutic exercises, alleviates LBP and improves FS of the spine. Limitations of this study were a small number of subjects and also a lack of a follow-up period. Even though, based on individual analysis, this study shows that a short-time period of therapeutic exercises can lead to improvements in LBP and in FS of the spine.

Keywords: therapeutic exercises, non-specific low back pain, lower-back pain treatment

Sissejuhatus

Alaseljavalu on 20. sajandi keskosast saadik muutunud lääneriikide tervishoiusüsteemis valitsevaks haigusseisundiks ja selle aktiivne levik jätkub tänapäeval üle terve maailma (Louw jt 2007, El-Sayed jt 2010, Hartvigsen jt 2018). Tänapäeva ühiskonnas kogeb alaseljavalu vähemalt korra eluea jooksul umbes 80% inimestest ja 7–10% juhtudest muutub valu krooniliseks (cho jt 2014). Alaseljavalu esineb kõige enam tööealiste inimeste seas ja leiti, et Euroopas on see üks peamisi põhjusi, miks inimesed töölt lahkuvad ning varakult pensionile jäävad (Hartvigsen jt 2018). Alaseljavalu on mitmeteguriline skeleti-lihassüsteemi probleem (Kroll jt 2000) ja kirjanduse põhjal jääb ligikaudu 85–90% alaseljavalu juhtumitest selle täpne tekkepõhjus teadmata (Allegri jt 2016, Hartvigsen jt 2018, Mousavi jt 2018). Sellistel juhtudel on tegemist mittespetsiifilise alaseljavaluga, mida defineeritakse kui valu, mis ei vasta ühelegi konkreetsele patoloogiale ehk see ei ole seotud kasvaja, osteoporoosi, lumbaalosa lülimurru, strukturaalse deformatsiooni, põletikuliste haiguste ega radikulaarse sündroomiga jne (van Tulder jt 2006). viimastel aastakümnetel on alaseljavalu raviks kasutatud väga jõudsalt erinevaid treeninguid (Rainville jt 2004). Uuringud on näidanud, et erinevat tüüpi kehalised harjutused on ohutud ja neil on positiivne toime alaseljavalu vähenemisele ning lülisamba funktsionaalsuse paranemisele, mistõttu aitavad need kroonilise

alaseljavaluga inimestel pöörduda tagasi oma igapäevatoimingute ja töö juurde (Rainville jt 2004, gordon ja bloxham 2016).

Uurimistöö eesmärk oli selgitada terapeutiliste harjutuste tõhusust lülisamba funktsionaalsele seisundile ja alaseljavalule. Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgmised uurimisülesanded.

1. Hinnata lülisamba funktsionaalset seisundit enne ja pärast terapeutiliste harjutuste treeningprogrammi. 2. Hinnata esinenud alaseljavalu tugevust enne ja pärast terapeutiliste harjutuste treeningprogrammi.

võtmeõnad: terapeutilised harjutused, mittespetsiifiline alaseljavalu, alaseljavalu ravikäsitlus.

Metoodika

Uuring viidi läbi märtsist aprillini 2019. aastal, mille jooksul toimus uuritavate värbamine, nende eel- ja kordushindamine ning hindamiste vahele jääv 4-nädalane terapeutiliste harjutuste programm. Kõik hindamised ning terapeutiliste harjutuste programm viidi läbi Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpperuumis. Lülisamba funktsionaalse seisundi hindamiseks kasutati seadet SpinalMouse ehk MediMouse ehk Idiag M360 (Idiag Ag, voletswil, Šveits). Seadmega hinnati lülisamba funktsionaalset seisundit kolmes seisuasendis (lülisamba anatoomiline asend, lülisamba fleksioon- ja ekstensioonsuunaline liikuvus). Alaseljavalu hindamiseks kasutati valu visuaalanaloogskaalat (Visual Analogue Scale, vAS), kus 0 tähendab valu puudumist ja 10 puhul on tegemist väljakannatamatu valuga. Neljanädalane terapeutilistest harjutustest koosnev treeningprogramm viidi läbi kaks korda nädalas kestusega 60 minutit üks treening. Treeningtund koosnes kolmest osast: soojendusosa (~ 10 minutit) eesmärk oli kogu keha ettevalmistamine põhiosaks. Põhiosa (~ 40 minutit) keskendus lülisamba funktsionaalset seisundit parandavatele harjutustele (lülisamba liikuvust parandavad harjutused, kehatüve ja vaagnat ümbritsevate lihasjõu

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest

stabilisatsiooni harjutused) ning lõpuosas (~ 10 minutit) sooritati lõdvestus- ja venitusharjutusi.

Uuringus osalesid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ning Politsei- ja Piirivalveameti töötajad. Uuringusse kaasamise kriteeriumid olid lülisamba funktsionaalse seisundi muutused ja viimase 12 kuu jooksul esinenud alaseljavalu, mis on kestnud vähemalt 24 tundi. Uuringust välistamise kriteeriumid olid hiljuti diagnoositud raskemad seljavigastused või -haigused, näiteks polüskleroos, ankolüseeriv spondüliit, lülisamba lüli murd, lülidevahelise diski prolaps või äge alaseljavalu.

Andmete töötlusel kasutati kirjeldavat statistikat, kus üldiste arvuliste tunnuste puhul arvutati aritmeetiline keskmine ja standardhälve (±Sd). Selja liikuvuse mõõtmise järel töötles saadud andmeid seadme SpinalMouse tootja loodud tarkvaraprogramm. Arvutitesse salvestatud tulemused olid kohe numbrite ja lülisamba 3d mudelina loetavad. Saadud andmed seostati antropomeetriliste näitajate ja keha mõõtmetega, seejärel selgitati kompleksseid algoritme kasutades välja lülikehade vahelised nurgad.

Uuringu korraldamiseks oli Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee luba (loa protokolli number 282T-16, 21. mai 2018).

Tulemused

Uuringu valimisse kvalifitseerus viis uuritavat, kellest neli olid naised ja üks mees (keskmine vanus 43,7 ±8,7 aastat). Individuaalanalüüsi põhjal selgus, et 4-nädalase terapeutiliste harjutuste treeningprogrammi järel paranes lülisamba liikuvus nii fleksioonil (välja arvatud uuritaval nr 4, kellel lülisamba liikuvus fleksioonil vähenes 13° võrra) kui ka ekstensioonil (välja arvatud uuritavatel nr 3 ja nr 5, kellel lülisamba liikuvus ekstensioonil vähenes vastavalt 10° ja 12° võrra) ning pärast 4-nädalast terapeutiliste harjutuste treeningperioodi vähenes kõigil viiel uuritaval alaseljavalu vAS-i skaalal vähemalt ühe palli võrra (tabel 1).

Tabel 1. Uuritavate (n = 5) lülisamba funktsionaalse seisundi (fleksioon ja ekstensioon) hindamise tulemused ning valu visuaalanaloogskaala (vAS) väärtused enne ja pärast 4-nädalast terapeutiliste harjutuste treeningprogrammi.

Uuritava number

Fleksioon (°) Ekstensioon (°) VAS

enne pärast muutus enne pärast muutus enne pärast muutus

1 116 135 +19 22 47 +25 6 0 +6

2 85 108 +23 20 23 +3 4 1 +3

3 85 95 +10 25 15 –10 4 3 +1

4 108 95 –13 17 22 +5 5 0 +5

5 89 108 +19 43 31 –12 6 1 +5

Arutelu

Antud uuringu eesmärk oli välja selgitada terapeutilistest harjutustest koosneva treeningprogrammi mõju lülisamba funktsionaalsele seisundile ning alaseljavalule. Rainville jt (2004) on öelnud, et regulaarne treeningutes osalemine või kehaliste harjutuste sooritamine aitab kaasa üldisele tervise paranemisele ning võib vähendada uute alaseljavalu episoodide tekkimist. varasemad uuringud (gordon ja bloxham 2016, Lima jt 2018, Salas jt 2018) kinnitavad, et terapeutilistest harjutustest koosnev võimlemisteraapia on tõhus ravimeetod mittespetsiifilise alaseljavaluga inimeste jaoks. Salas jt (2018) toovad välja, et harjutuste või treeningute puhul tuleks jälgida mitmekesisust, sest nii üldkehalised kui ka spetsiifilised kehatüve jõudu parandavad harjutused leevendavad võrdselt alaseljavalu ja parandavad igapäevast toimetulekut. Sellest lähtudes oli käesoleva lõputöö treeningprogrammi võetud harjutused, mis keskendusid lülisamba liikuvuse parandamisele, kehatüve lihaste jõu suurendamisele, süvalihaste stabiilsuse parandamisele ning alaseljavalu vähendamisele.

Artiklid lõputöödest

Artiklid lõputöödest

Nagu käesoleva uuringu tulemused, näitasid ka Masharawi ja Nadafi (2013) ning cho jt (2014) uuringute tulemused, et lülisamba liikuvusele ja kehatüve lihastele suunatud 4-nädalase treeningprogrammiga väheneb vAS-i skaala järgi alaseljavalu ning paraneb lülisamba fleksioon- ja ekstensioonsuunaline liikuvus.

Kõige eelneva põhjal võib väita, et kroonilise mittespetsiifilise alaseljavalu korral on eesmärgipärastest harjutustest koosnev treeningprogramm kasulik, sest tänu sellele väheneb alaseljavalu ning paraneb igapäevane funktsionaalne võimekus, mis omakorda aitab kaasa tervislikuma eluviisi edendamisele ja parema elukvaliteedi tagamisele (Rainville jt 2004, cho jt 2014). Lisaks kinnitavad käesoleva uuringu tulemused, et positiivse tulemuse saamiseks piisab 4-nädalasest treeningprogrammist. Sellist ajaperioodi ja treeningumeetodeid kasutasid Stankovic jt (2011), gatti jt (2013) ning Masharawi ja Nadaf (2013), kelle tulemused samastuvad vastavas uuringus saadud tulemustega.

Uurimistöö puudujäägid on uuritavate väike arv ja kontrollrühma puudumine. Seetõttu ei saa teha üldstatistilisi järeldusi ja uuringu tulemuste põhjal ei saa otseselt väita, et tekkinud positiivsed muutused on seotud 4-nädalase terapeutiliste harjutuste treeningprogrammiga. Edaspidised uuringud võiksid kaasata rohkem uuritavaid ning kontrollrühma, nagu oli Stankovici jt (2011), gatti jt (2013) ning Masharawi ja Nadafi (2013) uuringutes. Samuti võiks hinnata treeningprogrammi pikaajalist mõju, nagu seda tegid goldby jt (2006), Masharawi ja Nadaf (2013) ning Areeudomwong jt (2016), sest see parandaks märkimisväärselt uuringu kvaliteeti ja suurendaks usaldusväärsust. Samas peavad uuringu autorid väga tähtsaks uuringu korraldamisest saadud kogemust ja rõhuvad siiski uuringu ajal toimunud positiivsetele muutustele lülisamba funktsionaalses seisundis ning alaseljavalu leevenemisele, mis tekkisid 4nädalase terapeutiliste harjutuste treeningprogrammi järel.

Järeldused

4-nädalase terapeutiliste harjutuste treeningprogrammi järel paranes lülisamba funktsionaalne seisund kõigil viiel uuritaval võrreldes treeningprogrammi eelse ajaga.

4-nädalase terapeutiliste harjutuste treeningprogrammi järel vähenes alaseljavalu kõigil viiel uuritaval võrreldes treeningprogrammi eelse ajaga.

Allikaloend

Allegri, M., Montella, S., Salici, f., valente, A., Marchesini, M., compagnone, c., fanelli, g. (2016). Mechanisms of Low back Pain: a guide for diagnosis and Therapy.

F1000research, 5, 1530. Areeudomwong, P., Wongrat, W., Neammesri, N.,Thongsakul, T. (2016). A randomized controlled trial on the long-term effects of proprioceptive neuromuscular facilitation training, on pain-related outcomes and back muscle activity, in patients with chronic low back pain. Musculoskeletal Care, 15(3): 218–229. cho, H. y., Kim, E. H., & Kim, j. (2014). Effects of the cORE Exercise Program on

Pain and Active Range of Motion in Patients with chronic Low back Pain. Journal of physical therapy science, 26(8): 1237–1240. El-Sayed, A. M., Hadley, c., Tessema, f., Tegegn, A., cowan, j. A., galea, S. (2010). back and Neck Pain and Psychopathology in Rural Sub-saharan Africa. Spine, 35(6): 684–689. gatti, R., faccendini, S., Tettamanti, A., barbero, M., balestri, A., calori, g. (2013).

Efficacy of Trunk balance Exercises for Individuals With chronic Low back Pain: A

Randomized clinical Trial. Journal of Orthopaedic & Sports Physical Therapy, 41(8): 542–552. goldby, L. j., Moore, A. P., doust, j., Trew, M. E. (2006). A Randomized controlled

Trial Investigating the Efficiency of Musculoskeletal Physiotherapy on chronic Low back disorder. SPINE, 31(10): 1083–1093. gordon, R., bloxham, S. (2016). A Systematic Review of the Effects of Exercise and

Physical Activity on Non-specific chronic Low back Pain. Healthcare, 4(2): 22. Hartvigsen, j., Hancock, M. j., Kongsted, A., Louw, Q., ferreira, M. L., genevay, S.,

Hoy, d., Karppinen, j., Pransky, g., Siper, j, Smeets, R. j., Underwood, M. (2018).

Artiklid lõputöödest

What low back pain is and why we need to pay attention. The Lancet, 391(10137): 2356–2367. Kroll, P. g., Machado, L., Happy, c., Leong, S., chen, b. (2000). The relationship between five measures of trunk strength. Journal of Back and Musculoskeletal Rehabilitation, 14(3): 89–97. Lima, v. P., Nunes, R. de A. M., da Silva, j. b., Paz, g. A., jesus, M., de castro, j. b. P., dantas, E. H. M., de Souza vale, R. g. (2018). Pain preception and low back pain functional disability after a 10-week core and mobility training program: A pilot study. Journal of Back and Musculoskeletal Rehabilitation, 31(4): 637–643. Louw, Q. A., Morris, L. d., grimmer-Somers, K. (2007). The Prevalence of Low back

Pain in Africa: a Systematic Review. BMC Musculoskeletal Disorders, 8: 105. Masharawi, y., Nadaf, N. (2013). The effect of non-weight bearing group-exercising on females with non-specific chronic low back pain: A randomized single blind controlled pilot study. Journal of Back and Musculoskeletal Rehabilitation, 26: 353–359. Mousavi, S. j., van dieën, j. H., Anderson, d. E. (2018). Low back pain: Moving toward mechanism-based management. Clinical Biomechanics. Rainville, j., Hartigan, c., Martinez, E., Limke, j., jouve, c., finno, M. (2004). Exercise as a treatment for chronic low back pain. The Spine Journal, 4: 106–115. Salas, E., Hulla, R., vanzzini, N., Trowbridge, c., brotto, M., Keller, d., gatchel, R. j. (2018). The relative efficacy of two exercise methods for older adults with chronic low back pain: A preliminary randomized control study. Journal of Applied Biobehavioral Research, 24(1): e12132. Stankovic, A., Lazovic, M., Kocic, M. jt. (2011). Lumbar stabilization exercises in addition to strengthening and stretching exercises reduce pain and increase function on patiens with chronic Low back pain: Randomized clinical open-label study. Turkish

Journal of Physical Medicine and Rehabilitation, 58: 177–183. van Tulder, M., becker A., breen, A., gil del Real, M. T., Hutchinson, A., Koes, b.,

Laerum, E., Malmivaara, A. (2006). chapter 3: European guidelines for the Management of Acute Nonspecific Low back Pain in Primary care. European Spine

Journal, 15 (suppl. 2): S169–s191.