Kristi Vahur, Inga Ploomipuu, Ott Remmer

PUDELIVEE KEEMILINE KOOSTIS

Chemical quality of bottled water

Kristi vahur, Inga Ploomipuu, Ott Remmer

Abstract

Several studies have shown that worldwide consumption of bottled water is increasing. The water used for human consumption must meet the quality requirements. Bottled water that does not follow the regulations can cause various health problems. High quality drinking water, either tap water, water from private wells or bottled water is essential for the well-being of all people.

The study of the chemical quality of bottled water is part of an applied research project “Drinking water consumption habits of Estonian residents”.

The aim of the research study was to determine the compliance of bottled water sold in Estonia with the quality requirements established by Regulation No. 82 and No. 83 of the Minister of Social Affairs. Laboratory analysis of 24 bottles of water (12 different products, 2 test bottles from each product), out of which 10 were natural mineral waters and 14 bottled drinking waters (4 flavoured waters and 10 non-flavoured waters) was carried out.

As a result of the study, it can be said that 42% (25% of the foreign origin) of the bottled water samples did not meet the standards. The quality parameters that were exceeding the limits were manganese, sulphates, chlorides, fluorides, lead and nickel in some cases. The type of bottled water (bottled drinking water or natural mineral water) and carbon dioxide content had no effect on water quality.

The information on the packaging differed from the laboratory measurements in many cases, but since most of the measurement results were within the limits set by the regulation and the exceeding parameters were very slightly over the limit (therefore might fall within the measurement error), it can be concluded that the bottled drinking water and natural mineral waters in the sample are safe for health.

Keywords: bottled water, chemical quality indicators, indicator indicators

Sissejuhatus

vesi on eluks vajalik makrotoitaine, milleta me ei suuda elada. Inimorganism vajab vett erinevateks biokeemilisteks protsessideks. Organismi veevajaduse rahuldamiseks on mitu võimalust: joogivesi ja muud joogid, toit ning endogeenne vesi. joogivett saadakse ühisveevärgist n-ö kraanivee näol, tarbides erakaevude vett või siis juues pudelivett. Pudelivesi võib olla looduslik mineraalvesi, allikavesi või pudelisse villitud joogivesi. Lähtuvalt sotsiaalministri määrusest nr 82 kehtivad joogiveele kvaliteedinõuded, sh pudeliveele. Pudelivee tarbimine suureneb aastast aastasse kogu maailmas. Suurimad pudelivee tarbijad maailmas on Hiina, USA ja Mehhiko arvutatuna ühe elaniku kohta, nendele järgnevad Tai ja Itaalia (john ja Rodwan 2018). Euroopa pudelivee liidu (European federation Of bottled Waters, EfbW) andmete kohaselt moodustas pakendatud vesi ehk pudelivesi 48% 2017. aastal müüdud mittealkohoolsetest karastusjookidest, sellest 82% moodustas looduslik mineraalvesi, 15% allikavesi ja kõigest 3% pudelisse villitud joogivesi. EfbW andmetel tarbiti 2017. aastal Eestis 45,8 miljonit liitrit pudelivett, mis teeb ühe elaniku kohta 31,7 liitrit (bottled water key statistics 2019).

Pudelivee tarbimise pideva suurenemise tõttu on peale pudelivee mineraalainete sisalduse tähtis määrata ka võimalike saasteainete sisaldus. villitud vee kvaliteet sõltub selle algsest koostisest, villimisprotsessist ning lõpliku toote ladustamis- ja transporditingimustest. Üks probleeme on näiteks sekundaarne saastatus, mis tuleneb sobimatutest tingimustest

töötlemisel, ladustamisel või transportimisel (päikesevalgus, kõrgem temperatuur jne). Kõik see võib vee kvaliteeti märkimisväärselt muuta, mis omakorda on risk tarbijate tervisele (diduch jt 2018). Seetõttu on rahvatervise huvides tähtis analüüsida joogivee keemilisi ja füüsikalisi omadusi (Alam jt 2017).

Uurimistöö eesmärk oli selgitada Eestis müüdavate pudelivete vastavust sotsiaalministri määrustes nr 82 ja nr 83 kehtestatud keemilistele kvaliteedinäitajatele ning indikaatornäitajatele.

Uurimisülesanded

1. Selgitada keemiliste ja indikaatornäitajate sisaldust pudelivees ning nende vastavust sotsiaalministri määrustes nr 82 ja nr 83 kehtestatud nõuetele. 2. võrrelda pakendil olevat teavet keemiliste ja indikaatornäitajate osas laboratoorsete mõõtmistulemustega. 3. Selgitada lisandite (süsihappegaasi) mõju pudelivee keemilisele koostisele (nii keemilistele kvaliteedinäitajatele kui ka indikaatornäitajatele).

võtmesõnad: pudelivesi, pakendatud joogivesi, keemilised kvaliteedinäitajad, indikaatornäitajad, pudelivee kvaliteet.

Metoodika

Uurimus on üks osa Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakendusuuringust „Eesti elanike joogivee tarbimisharjumused“, mille raames on varem valminud lõputööd „Eesti elanike joogivee tarbimisharjumused ning arvamus pudelivee võimalike tervisemõjude kohta (Pastak 2017), „Eesti elanike sportimisharjumused ning vedeliku tarbimisharjumused treeningul“ (Neeme 2018) ning lõputöö pudelivee mikrobioloogilisest kvaliteedist (Keir 2018). Antud uuringus keskenduti pudelivee keemiliste ja indikaatornäitajate hindamisele pudelivee keemilise analüüsi teel. Saadud andmete töötluseks

ja statistiliseks analüüsiks kasutati andmetöötlusprogrammi Microsoft Excel 2016 ning internetikeskkonnas olevat hiiruut(χ2)testi.

Uurimisobjektid olid antud ajahetkel Eestis Prisma kaupluseketis müügil olevad kuni 0,5liitrised pudeliveed (sh pudelisse villitud joogivesi ja mineraalvesi). Uuringusse haaratud 12 erineva pudelivee hulgas olid gaasiga ja gaasita Aura vesi, Aura gaseeritud pohlamaitseline vesi, Saaremaa vesi, Saaremaa nõrgalt gaseeritud vesi, Saaremaa sidrunimaitseline nõrgalt gaseeritud vesi, vichy classique still, gaseeritud looduslik mineraalvesi vytautas, looduslik mineraalvesi vittel, gaseeritud looduslik mineraalvesi borjomi ja looduslik mineraalvesi Evian. valitud pudelivee hulk lähtus soovist määrata igast tootemargist vähemalt kaks paralleelproovi ning määramiskomplektide arvust. Analüüsitud 24 pudeliveest (12 erinevat, igast sordist kaks pudelit) 10 olid looduslikud mineraalveed ja 14 pudelisse villitud joogiveed (4 maitsestatud vett ja 10 maitsestamata vett); 10 olid välismaist päritolu ja 14 kodumaist päritolu; pooled olid karboniseeritud ja pooled karboniseerimata.

Pudelivete keemiline analüüs viidi läbi Tartu Tervishoiu Kõrgkooli laboris ajavahemikul jaanuar-veebruar 2019. Selleks kasutati spektrofotomeetrit LANgE dR 6000 (firma HAcH), lainepikkuste vahemik oli 190–1100 nm täpsusega ±1 nm (vahemik 200–900 nm), fotomeetrilise mõõtmise ulatus ±3 Abs (vahemik 200–900 nm), fotomeetriline täpsus 5 mAbs 0,0–0,5 Abs juures, < 1% 0,50–2,0 Abs juures lainepikkusel 546 nm ja sellele sobilikke määramiskomplekte iga uuritava parameetri määramiseks (zn LcK 360, cd LcK 308, Mg LcK 326, Ni LcK 337, cu LcK 329, Pb LcK 306, SO4 LcK 353, f LcK 323, Al LcK 301, fe LcK 320, Mn LcW 032, b LcK 307, NO2 LcK 341, NH4 LcK 304, cl LcK 311).

Igast veepudeli tootemargist määrati järgmised parameetrid: NO2

–, NH4 + ,

Mn, fe2+ , fe3+ , feüld, SO4

2–, cl–, f–, Pb2+ , zn2+, Mg2+, Ni2+ , cd2+ , cu2+ ja pH. Uuritavate parameetrite valimisel arvestati varasemaid sarnaseid uuringuid ja neis välja toodud parameetreid. Enne erinevate parameetrite

laboratoorset analüüsi nummerdati kõik uuritavad pudeliveed, tähistades ühe tootemargi pudeliveed erinevalt (näiteks 1A ja 1b). Enne iga parameetri määramist valiti spektrofotomeetril vastav programm ja järgiti määramiskomplekti juurde kuuluvat juhendit. Parameetrite määramise järjekord valiti tulenevalt ooteajast, etappide arvust ja määratava parameetri iseloomust, näiteks määrati uuritavatest pudelitest need kvaliteedinäitajad esimesena, mis olid tundlikud õhuhapniku juurdepääsu suhtes ja võisid seetõttu seistes muutuda (raud, ammoonium, nitrit ja mangaan). Saadud andmeid võrreldi sotsiaalministri määruses nr 82 kehtestatud piirväärtustega ja pudelite siltidel oleva teabega. Kuivõrd valimis olevatel pudelivetel olid aga andmed siltidel kohati puudulikud või kesised, siis ei saanud kõiki laboratoorsel analüüsil saadud tulemusi nendega võrrelda.

Tulemused

Uuritud pudelivetest ei vastanud normidele 42% uuritud vett, 25% oli välismaist päritolu. villitud joogivetest ei vastanud normidele 4 vett (29%) ja looduslikest mineraalvetest 6 vett (60%) (tabel 1). vee kvaliteedile ei avaldanud mõju see, kas tegemist oli pudelisse villitud joogivee või loodusliku mineraalveega ega gaseerimine (p > 0,05).

Tabel 1. Uuritud pudeliveed ja nende vastavus sotsiaalministri määruses nr 82 kehtestatud normidele.

Pudelisse villitud joogivesi

Looduslik mineraalvesi

Kokku

Kokku (n) Normis (n) Üle normi (n) G GM G GM G GM

8 6 5 5 3 1

4 6 1 3 3 3

12 12 6 8 6 4

g – gaseeritud, gM – gaseerimata

Normi ületamist leiti mangaani (n = 2), sulfaatide (n = 2), kloriidide (n = 2), fluoriidide (n = 4), plii (n = 8) ja nikli (n = 7) osas. Mangaani, sulfaatide

ja kloriidi puhul esines normi ületamist ainult looduslike mineraalvete puhul, kui neid võrrelda tavalisele joogiveele kehtestatud piirnormidega. Ülejäänud näitajate osas esines normi ületamist nii looduslike mineraalvete (kui käsitleda neid pudelisse villitud joogiveena) kui ka pudelisse villitud joogivete puhul.

võrreldes uuritavate pudelivete siltidel olevaid andmeid mõõtmistulemustega, leiti, et kahel uuritaval pudelisse villitud joogivee tootemargil puudus pakendil teave keemilise koostise kohta, mistõttu neid pudelivesi ei olnud laboratoorsete mõõtmistulemuste alusel võimalik võrrelda. Sellisel juhul võrreldi neid sotsiaalministri määruses nr 82 „joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ ja määruses nr 83 „Tervisekaitsenõuded mineraalveele“ välja toodud piirsisalduste ning kriteeriumitega. Mineraalvete puhul ei ole mõningate parameetrite osas piirsisaldust määratud (v.a tervisele ohtlikud komponendid), vaid määratud on kriteeriumid, kui suur peab olema näitaja minimaalne sisaldus, et tuua vee sildil selle sisalduse kohta väide (nt sisaldab kloriide, sellisel juhul kloriidide sisaldus suurem kui 200 mg/l).

Pudelisse villitud joogivees määratud fluoriidide sisaldus ja pakendil toodud andmed langesid kokku, erinevused olid aga sulfaatide sisalduse osas, kus kahe uuritud joogivee puhul erines sulfaatide mõõtmistulemus ~ 50 mg/l (vähem või rohkem) pakendil esitatust. Samuti esines mõningaid erinevusi kloriidide ja magneesiumi osas. Mineraalvete puhul esines erinevusi peaaegu kõikide võrreldud parameetrite osas (tabel 2).

Tabel 2. Pakendil toodud teave ja mõõtmistulemused

Vesi

1A/1b (pudelisse villitud gaseerimata joogivesi) cl– 250 SO4

Lubatud piirsisaldus (mg/l) Mõõtmistulemused (mg/l) Info pudelil (mg/l)

2– 250 f– 1,5 Mg2+ pv puudub Pb2+ 0,01 cl– 8–8,8 SO4 2– 12–23 f– 1,3–1,38 Mg2+ 33–37 Pb2+ 0,008–0,013 cl– 12–18 SO4 2– 75–76 f– 1,2–1,4 Mg2+ 39 Pb2+ teave puudub

Vesi

2A/2b (pudelisse villitud gaseeritud joogivesi)

6A/6b (pudelisse villitud gaseeritud joogivesi)

8A/8b (looduslik gaseerimata mineraalvesi)

9A/9b (looduslik gaseeritud mineraalvesi)

10A/10b (looduslik gaseerimata mineraalvesi) Mg2+ > 50 SO4 2– > 200 pH pv puudub

11A/11b (looduslik gaseeritud mineraalvesi)

12A/12b (looduslik gaseerimata mineraalvesi)

Lubatud piirsisaldus (mg/l) Mõõtmistulemused (mg/l) Info pudelil (mg/l)

cl– 250 SO4 2– 250 f– 1,5 Mg2+ pv puudub Pb2+ 0,01 cl– 250 SO4 2– 250 f– 1,5 Mg2+ pv puudub Pb2+ 0,01 fe3+ pv puudub Mn2+ 0,5 (max) f– 5 (max) cl– > 200 SO4 2– > 200 pH pv puudub Pb2+ 0,010 Mg2+ > 50 cl– > 200 SO4 2– > 200

Mg2+ > 50 cl– > 200 Pb2+ 0,010

f– 5 (max) Mg2+ > 50 cl– > 200 SO4 2– > 200 pH norm puudub cl– 12–18 SO4 2– 12–23 f– 1,35 Mg2+ 34,5 Pb2+ 0,01–0,013 cl– 9,3 SO4 2– 73–75 f– 1,55 Mg2+ 31–32,3 Pb2+ 0,022–0,035

fe3+ 0 Mn2+ –0,015 f– >3,5 cl– 10–11 SO4 2– 75 pH 7 Pb2+ 0,055–0,064

Mg2+ 211–217 cl– > 3500 SO4 2– 959–969 Mg2+ 22,1▪ SO4 2– 141–145 pH 7

Mg2+ 35▪ cl– 238–239 Pb2+ 0,003–0,021

f– 0,13–0,17 Mg2+ 48,6▪ cl– 10,4–11 SO4 2– 75,4–75,7 pH 7

▪ Mg määrati ainult ühest pudeliveest pv – piirväärtus cl– 12–18 SO4 2– 13–23 f– 1,2–1,4 Mg2+ 33–37 Pb2+ teave puudub cl– 12–18 SO4 2– 12–23 f– 1,2–1,4 Mg2+ 33–37 Pb2+ teave puudub

fe3+ 0,05 Mn2+ ˂ 0,01 f– 3,96 cl– 2,84 SO4 2– 17,28 pH 9,4 Pb2+ teave puudub

Mg2+ 240 cl– 3480 SO4 2– 989 Mg2+ 20 SO4 2– 120 pH 7,8

Mg2+ 35–55 cl– 260–380 Pb2+ teave puudub

f– 0,06 Mg2+ 26 cl– 10 SO4 2– 14 pH 7,2

Arutelu

Uuringu tulemused näitavad, et pudelisse villitud joogivete puhul vastasid mõõtmistulemused enamikus sotsiaalministri määruses nr 82 „joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ toodud nõuetele, kuid mõningate näitajate (fluoriidid, plii, nikkel) osas ületati piirsisaldust. Kuna normiületused olid minimaalsed ja arvestama peab ka mõõtemääramatusega, siis sellest võib järeldada, et valimis olevad pudelisse villitud joogiveed on tõenäoliselt tervisele ohutud. Edasise hinnangu andmiseks tuleks uuringut korrata suurema valimiga ja akrediteeritud laboris

Mineraalvete puhul tuli välja nii piirsisalduse ületamist kui ka loodusliku mineraalvee märgistusel lubatud tõestatud väidete vastuolu, mis on välja toodud sotsiaalministeeriumi määruses nr 83 „Tervisekaitsenõuded mineraalveele“.

Analüüsitulemuste võrdlusel pakendil esitatud andmetega selgus, et pudelisse villitud joogivee ja mineraalvee mõõtmistulemused erinevad märkimisväärselt esitatud teabest. valimis olnud 12 pudeliveest seitsme puhul erines vähemalt ühe keemilise kvaliteedinäitaja või indikaatornäitaja sisaldus sildil esitatud teabest. Kõige enam erinesid magneesiumi, kloriidide ja sulfaatide mõõtmistulemused. Erinevused võisid tulla mõõtevigade tõttu, füüsikalistest ja keemilistest protsessidest tulenevate vee kvaliteedi muutuste tõttu või näiteks sellest, et teave pudelite siltidel on esitatud varasemate analüüside tulemuste põhjal. vähem tõenäoline on see, et andmeid on vee tegeliku koostise varjamiseks tahtlikult muudetud. Sarnaseid tulemusi on leitud ka mitmes varasemas uuringus, näiteks Malawis, Türgis, Iraanis, Itaalias, Kanadas ja Egiptuses läbi viidud uuringutes, kus pudelivee keemilise koostise mõõtmistulemused ei vastanud pakendil olevatele andmetele (chidya jt 2019, Somasundaram jt 2015, Pip 2000, Abd jt 2008).

Kuna mineraalvetel on lisaks piirsisaldusele ka mõningate keemiliste kvaliteedinäitajate ja indikaatornäitajate minimaalse sisalduse suhtes

oma kriteeriumid, siis selgus mõõtmistulemustest, et valimis ei olnud ühtegi mineraalvett, mis oleks vastanud kõikidele kriteeriumitele. Näitena võib välja tuua mineraalvee 8 A/b kloriidide sisalduse. Määruses sätestatakse, et kui sildil väidetakse, et tegemist on kloriide sisaldava mineraalveega, siis peab kloriidisisaldus olema suurem kui 200 mg liitri kohta. Pakendil märgitud teabe põhjal on kloriidisisaldus 2,8 mg/l ja mõõtmistulemuste kohaselt 10–11 mg/l. Nagu käesolevas uuringus, ei vastanud ka Etioopias tehtud uuringus mineraalveed fluoriidide, kloriidide ja sulfaatide sisalduse osas kriteeriumitele (Seda jt 2013).

valimis olnud pudelivete keemiliste ja indikaatornäitajate sisalduse puhul esines piirsisalduse ületust mangaani, nikli, fluoriidide ja plii osas, kuid enamik mõõdetud tulemustest vastas sotsiaalministri määrustes nr 82 ja nr 83 kehtestatud nõuetele. Analoogsete tulemusteni jõuti ka 2012. aastal Malaisias läbi viidud uuringus ning sellest järeldati, et pudelisse villitud joogi- ja mineraalvete puhul on tähtis keemiliste kvaliteedi- ning indikaatornäitajate regulaarne määramine (Azlan jt 2012). Määratud näitajatest on eriti ohtlik plii, sest sellel puudub organismis bioloogiliselt tunnustatud funktsioon ja organismi sattumisel põhjustab see tõsiseid tervisekahjustusi, mis võivad olla püsivad ning lõppeda surmaga (Agency for... 2012). Indias läbi viidud uuringust, mille käigus ületas plii pudelivees samuti piirsisalduse, selgus, et juba väga väike pliikontsentratsioon (0,015 mg/l) võib põhjustada suurt terviseriski (Mahajan jt 2016). Käesoleva uuringu tulemustest oli suurim mõõdetud pliisisaldus 0,06 mg/l, mis on tunduvalt suurem ka piirsisaldusest (0,01 mg/l).

Andmete statistilisel analüüsil selgus, et gaseeritud ja gaseerimata pudelivete puhul ei esinenud piirsisalduse ületamisel olulist erinevust ja süsihappegaas ei mõjuta märkimisväärselt pudelivee keemilist koostist. Sama võib öelda ka mineraalvete ja pudelisse villitud pudelivete kohta. varasematest uuringutest on selgunud, et gaseeritud veel on negatiivne mõju hambaemailile (Ryu jt 2017).

Uurimistöö piiranguks on see, et vahendite puudumise tõttu ei olnud võimalik teha kordusmääramisi ebaõnnestunud määramiste korral ja kahtlusi tekitanud tulemuste kontrollimiseks. Näiteks plii- ja niklisisalduse määramisel oleks vaja lisaanalüüse. Piirväärtusi ületanud parameetrite puhul peaks tegema kordusmõõtmisi suurema paralleelproovide arvuga akrediteeritud laboris. Teine piirang oli valimis olnud pudelite puudulik või minimaalne teave siltidel, seetõttu ei saanud kõiki mõõtmistulemusi sildil tooduga võrrelda.

Järeldused

1. Suurem osa mõõdetud keemilistest kvaliteedi- ja indikaatornäitajatest vastas sotsiaalministri määrustes nr 82 ja nr 83 kehtestatud nõuetele. 2. Pakendil olevad andmed erinesid mineraalvete mõõtmistulemustest pea kõikide võrreldud parameetrite osas, kui lähtuda määruse nr 83 lisas 3 olevatest väidetest. Pudelisse villitud joogivete mõõtmistulemused langesid suuremas osas kokku pakendil olevate andmetega. 3. Süsihappegaas ei mõjuta märkimisväärselt pudelivee keemilist koostist.

Allikaloend

Abd M.E.-S., El-ghitany E., Kassem M. (2008). Quality of bottled water brands in

Egypt part I: Physico-chemical analyses. J. Egypt. Public Health Assoc, 83: 369–388. Agency for Toxic Substances and disease Registry. (2012). Toxicological profile for manganese. Atlanta, gA, United States department of Health and Human Services,

Public Health Service. Alam, M. f., dafader, N. c., Sultana, S., Rahman, N., Taheri, T. (2017). Physico-chemical

Analysis of the bottled drinking Water available in the dhaka city of bangladesh.

Journal of Materials and Environmental Sciences, ISSN: 2028–2508. Azlan, A., Eng Khoo, H., Aizat Idris, M., Ismail, A ., Rizal Razman, M. (2012). Evaluation of Minerals content of drinking Water in Malaysia. Scientific World Journal, 403574.

bottled water key statistics 2017. (2019). European federation of bottled Waters. https://www.efbw.org/index.php?id = 90. chidya, R., Singano, L., chitedze, I., Mourad, K. (2019). Standards compliance and

Health Implications of bottled Water in Malawi. Int J Environ Res Public Health, 16(6): 951. diduch, M., Polkowska, z., Namiesnik, j. (2018). factors affecting the quality of bottled water. J Expo Sci Environ Epidemiol. 23(2): 111–9. john, g., Rodwan, jr. (2018). bottled water 2017 staying strong. https://www.bottledwater.org/public/bMc2017_bWR_StatsArticle.pdf. Keir, K. (2018). Pudelivee mikrobioloogiline kvaliteet. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, tervisekaitse spetsialisti õppekava. Tartu. Lõputöö. Mahajan, R K., Walia, T. P. S., Larki, b. S., Sumanjit. (2006). Analysis of physical and chemical parameters of bottled drinking water. International Journal of Environmental Health Research, 16(2): 89–98. Neeme, Nele. (2018). Eesti elanike sportimisharjumused ning vedeliku tarbimisharjumused treeningul. Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioterapeudi õppekava. Tartu.

Lõputöö. Pastak, E. (2017). Eesti elanike joogivee tarbimisharjumused ning arvamus pudelivee võimalike tervisemõjude kohta. Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava. Tartu. Lõputöö. Pip, E. (2000). Survey of bottled drinking water available in Manitoba, canada. Environ.

Health Perspect, 108(9): 863–866. Seda, T., Assefa, M., chandravanshi, b., Redi, M. (2013). Leveles of common ions in bottled mineral waters consumed in Addis Ababa, Ethiopia, Ethiop. J. Sci, 36(1): 27–40. Ryu, H-k., Kim, y-d., Heo, S-s., Kim, S-c. (2017). Effect of carbonated water manufactured by a soda carbonator on etched or sealed enamel. Korean J Orthod, 48(1): 48–56. Somasundaram, S., Ravi, K., Rajapandian, K., gurunathan, d. (2015). fluoride content of bottled drinking Water in chennai, Tamilnadu. J Clin Diagn Res, 9(10): zc32–zc34. World Health Organization. (2005). Nickel in drinking-water. background document for development of WHO guidelines for drinking-water Quality https://www.who.int/water_sanitation_health/gdwqrevision/nickel2005.pdf