olgospyehtim

netiiv hámásiih ulmui noomah láá eenâb ko koskâmiärálávt. Ton sajan eromâš táválâš päikkinommâtijppâ, mast lii päikkinommâ miärusuássin, lii KuobžâSaammâl noomâi juávhust härvinâš.

Noomâi kukkodâhanalyys vuod muštâl, et KuobžâSaammâl noomâi juávhust láá čielgâsávt eenâb kyevtsánásiih noomah ko koskâmiärálávt, mut kulmâ sääni noomah láá meid viehâ ennuv. Oovtâ noomâst láá nelji sääni. Ko kyevti sääni kukkosiih päikkinoomah láá sämikielâ päikkinoomâi juávhust čielgâsávt puoh táválumoseh, te ij lah iimâš, et tagarijd noomâid sun-uv lii enâmustáá hutkâm.

Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâi nabdemaagah

Päikkinoomâin lii ain lamaš miinii jurduid teikâ fáádáid, mon vuáđuld toh láá šoddâm. Tom kočodeh päikkinommâtutkâmist nabdemaggân. Toi analysistem kulá kielâtiettust semantik ađai merhâšumetutkâm suárgán. Nabdemaagâst lii ain lamaš miinii ohtâvuođâid nomâttum paihijd. Táválumos nabdemaagah láá pääihi jiešvuotâ (maggaar päikki lii teikâ mii tobbeen lii), pääihi omâstem teikâ kevttim (kii oomâst teikâ kiävttá pääihi teikâ moos tot kiävttoo) já pääihi sajadâh (kost teikâ mon aldasijn tot lii).

Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâi nabdemaagah láá viehâ táváliih anarâš päikkinoomâi nabdemaagah. Ovdâmerkkân päikkinommâ Njuálguriddo muštâl, maggaar päikki tot lii já Kuáduieennâm muštâl, et mii pääihist lii. Eeni čeredemlááduš lii lááduš, mon kevttee lâi enni (Háánu Ánná), kote čeredij tobbeen, já Kaab Eljis poolsah lijjii Kosseennâm Kaab Eljis muorjimsaje. Tälviluoddâkorŋiittâh lii korŋiittâh, kogo läävejii korŋiđ enâmân tälviluodâst. Kieddsuolluučuálmi lii čuálmilágán čäcikuávlu, mii lii Kieddsuolluu aldasijn. Váhá epitáválub lii Arvejáávráš, mon nabdemaggâ lii kirje mield tot, et ton lappâd jođedijn ain arvai. Taggaar šooŋáid lohtâseijee nabdemaagâ jiem lam ovdil kuullâm.

Nabdemaagâ tyehin lii motomin miinii eres päikkinoomâid ige nuuvtkin nomâttum päikki. Jis Stuorrâjävri-nommâsii pääihi aldasijn lii nubbe jävri, te tot puáhtá uážžuđ noomâ Uccâjävri, veik tot ij čuuvtij ucceeb liččiigin. Talle nabdem vuáđuduvá tuš ton ránnjánoomâ maalin, veik távjá Uccâjävri lii kale ucceeb ko Stuorrâjävri. Sämikielâst noomâid iärutteijee sääni puáhtá leđe váhá epitáválub-uv ko stuorrâ já uccâ. Ovdâmerkkân Kolgoohjäävri aldasijn láá Puško-Kolgoohjävri já Vuásku-Kolgoohjävri. Lii kale vaigâd tiettiđ, et lááuv tain eenâb puškoh já vuáskuneh ko Kolgoohjäävrist. Kuobžâ-Saammâl päikkinoomâin aainâs-uv nommâ Vyelligâsmoorâst lii nobdum eres noomâ vuáđuld: ton aldasijn lii nomâlâsân Ollâmoorâst. Taam tulkkum tuárju tot, et Vyelligâsmoorâst ij lah eromâš vyeligâš.

Ohtâ táválâš uđđâ noomâi šoddâmvyehi kulá tagaráid kontekstáid, main noomâ lii mahtnii vaigâd kevttiđ. Nommâ puáhtá ovdâmerkkân leđe liijgás kukke teik tast puáhtá leđe sääni, mon merhâšume lii vájáldum. Talle kielâkevttee puáhtá adeliđ aaibâs uđđâ noomâ teikâ mutteđ puáris noomâ nuuvt, et merhâšume nubástuvá. Jis uđđâ nommâ vuáđuduvá puáris noomân, mut merhâšume lii muttum, te mii lii talle ton nabdemaggâ? Tagarijd ovdâmeerhâid iä lah teoreetlii kirjálâšvuođâst ennuv hundâruššâm.

Kuobžâ-Saammal lâi meid meridâm, et ohtâ Samudjäävri kuávlu noomâin, Matjâs Andârâs ämmir, ij tuhhii sunjin. Tot lii lamaš suu mielâst vissâ liijgás kukke teikâ sust ij lah lamaš tiätu oovtâgin Matjâs Andârâsâst. Sun lii kástám tom uđđâsist Madrâsämmirin. Lii älkkee huámmášiđ, et uđđâ noomâ amnâseh láá luávnejum puáris noomâst, mut merhâšume lii muttum ennuv. Mihheen madrâsijd tobbeen ij kale muu tiäđui mield lah lamaš, mut huumor lii ervidmist lamaš noomâtmist kuávdáš roolist. Ferttee mušteđ, et kieláin-uv puáhtá kompâlâššâđ.