1 minute read

stuorrâ (trooppisâš) lodde

Next Article
suundán

suundán

Varriistâllâmsaajeest uđâstáálun

Movsháá táálu vuáđudui ive 1852. Ton ääigi staatâ movtijditij ulmuid vuáđudiđ táálu toin naalijn, ete tot lopedij 15–20 ive luovvim viärui mäksimist. Nube tááhust anarâšah lijjii šoddâm huámášiđ, ete sij puohtii monâttiđ jieijâs ärbivuáválâš navdâšemkuávluid sijjân, kiäh vuáđudii uđâstááluid sii aldasáid já sattii tuođâštiđ kerivijn jieijâs omâstemvuoigâdvuođâ enâmáid já čácáduvváid. Tondiet anarâšah jiejah movtáskii vuáđudiđ uđâstááluid, vâi sij puohtii visásmittiđ olssis vuoigâdvuođâ tipteđ ain puáris sojijdis.

Advertisement

Virgeulmuuh ellii Movsháást tutkâmin já rekinistmin taid rakânâsâid, enâmijd já čácáduvâid, moh kullii uđđâ táálun, sehe ovdil vuáđudem, ton maŋa já viäruttem äigipaje loopâst. Nuuvtpa Movsháá táálu tile kovvejeijee äššikirjeh kávnojeh iivijn 1851, 1856 já 1870.

Ive 1856 äššikirje mieldi Movsháást lijjii talle-uv kyehti aassâmrakânâs. Peerâ, ađai vaanhimeh já vittâ párnáá, assii ain ucceeb, puárásub visteest, mii lâi suullân 3,5 m x 3,5 m styeres. Uđđâsub visteest (5 m x 5 m) iä lamaš vala vistekáálvuh, mut tot lâi kustoo taggaar, mon virgeulmuuh tuhhiittii aassâmrakânâssân. Ton uđđâsub viistán rahtii maŋeláá viäskár, já eskin suullân 50 ihheed maŋeláá káámmár. Tot 1850-lovvoost rahtum uđđâ viste lii tááláš Movsháá tupe. Puárásub tuuvááš ij lah innig mainâšum maŋeláá almostittum äššikiirjijn.

Movsháá tupe lii tuuvijn puárásub. Tast láá kyehti viste já tot lii suullân taggaar ko tot viehâ vissásávt lâi 1900-lovo aalgâst.

Vuossâmuin äššikiirjijn luvâttâleh om. Movsháá táálun kullee kuálástemčaasijd Fáškujuuvâst já Mudusjäävrist. Huámášittui, ete ko lâi koolmâs já mudoi-uv vaigâdis tile, ige kommunikaatio lamaš älkkee, te tarbâšuvvojeh 20 viäruttemihheed ovdil ko táálu já piälduh liččii taggaar oornigist, ete ässeeh pyehtih mäksiđ viäruid. Ive 1856 äššikirjeest lohá meiddei, ete Hannu Iisakkandâ lâi korrâ pargee mutâ kievhi. Tađe eenâb tiäđuid suu luándust mun jiem lah kavnâmgin.

Ive 1870 lâi viäruttemäigipaje masa nuuhâm. Talle virgeulmuuh pahudii, ete sehe táálu já vyevdi ton alda-

This article is from: