syemmilâš meetaaloosij rahtâččeijee finnodâh

vuođâst lijjii šiev oornigist. Kuálástemčääsih lijjii valjeeht. Kuálástem lasseen uđâsässeeh kolgii kuittâg meiddei hárjuttiđ eennâmtuálu, já táálust lijjii-uv šivetteh: 6 kuusâ já ohtâ vuáksá, 20 savzâd já 35 puásujid. Ive 1856 äššikirjeest luuvâi, ete táálust lijjii talle lamaš tuš kyehti nuorâkkáá já 8 savzâd. Ive 1851 äššikirjeest iä lah šivetteh mainâšum ollágin.

Vissásávt lii-uv nuuvt, ete tehálumos áigápuátu lii lamaš kuálástem, já ovdil uđâstáálu vuáđudem Movshâš lii lamaš ohtâ varriistâllâmsoojijn. Mutâ staatâ táátui ulmuid pissoođ sajestis. Jis sämmilâš halijdij vuáđudiđ uđâstáálu, mii lâi masa págulâš, vâi vuoigâdvuotâ jieijâs ärbivuáválij soojij kiävtun pisoi alnestis, te sun ferttij huksiđ hirsâtáálu já haahâđ šivettijd. Ereslágán eennâmtuálu ij jur kannattâm. Ovdil táálu vuáđudem Movsháást iä lah kavnum tiäđuh. Movshâš lâi vissâ kuittâg lamaš siämmáá suuvâ tälvipäikkin jo kuhháá ovdil 1850-lovo. Ive 1851 äššikirjeest kávnojeh “Syyskenttä” adai Čohčâkieddi já “Talvikenttä” adai Tälvikieddi, mut mun jiem lah kavnâm tiäđu tast, ete lii-uv ässein lamaš sierâ kesipäikki kostnii. Áinoo mainâšume kesipääihist lii Samuli Paulaharju kirjeest Taka-Lappia, mon mield Mattus-Hannu aasâi tälviv Movsháást, mut varrij jonsahpeeivi suulâin Mudusjäävri čuálmán. Máhđulávt tot siämmáš saje lâi lamaš kesipäikkin jo ovdil 1900-lovo.

Tääl mun lam uánihávt muštâlâm uási tain tiäđuin, maid mun finnejim sämimuseo arkkâduvâin ovdil ko tuođâi algâttim jieččân tutkâmuš.

Movsháá táálu juáhhoo kyevti uásán

Ive 1877 Hannu Iisakkandâ Mattus kálguinis Paadar Ánnáin vuobdijn Movsháá kandâsis Marttinân (/Mártnán?), mutâ ive 1879 Movsháást láin jo kyehti omâsteijee: Marttin Haanukandâ já suu viljâ, Hannu Haanukandâ Mattus. Kirhokiirjijn kávnoo ive 1875 räi tuš ohtâ merkkim noomáin Tirro (stuárudâh 1/12 mtt ađâi manttaal), mut ive 1880 tobbeen láá siämmáá noomâ vyelni jo kyehti merkkim, Tirro (1/24 mtt) já nubbe siämmáánommâsâš já siämmáámatsâš! Ton maŋa Movshâš lii kirhokiirjijn ain lamaš kyevti uásist. Tot meerhâš tom, ete iivij 1875 já 1880 kooskâst Movsháá táálu lâi juohhum kyevti uásán, já viiljâkyevtis lává kuohtuuh finnim jieijâs tálutuálu. Tágáreh stuorrâ nubástusah iä kirhokiirjijn kavnuu ton maŋa. mield ko lâi tárbu já asto. Nuorâb viljâ Hannu Haanukandâ paasij kálguinis Káijá Maatinieidâ Saijetsáin puáris tupán.

Jis muu juurdâpuáđus lii olmânáál, te tot meerhâš tom, ete Inneehvääri tupe huksejui jo 60 ihheed tooleeb ko lâi jurdâččum, ađai 1870-lovo loopâst. Kitti-Káijá lii sahhiittâllâmstis meiddei muštâččâm, ete ton tuve kuálmád viste ličij huksejum jo ovdil ko sun šoodâi, ađai suullân 1900-lovo aalgâst. Suu mielâst Korppil Matti, Matti Korppila, lâi huksimmiäštárin talle ko Movsháá tupán huksejii káámmár 1900-lovo aalgâst. Lii máhđulâš, ete kuohtuid tuuvijd huksejii majemuu viste suullân siämmáá ääigi.

Mun arvâlâm tondiet, ete viiljâžijn nubbe lii talle huksim viste jieijâs perrui já varrim toos. Tastko mun tiäđám, ete äijih aasâi perruinis ton tuuveest, mast láá kulmâ viste, mun oskom, ete suu äijih, Marttin Haanukandâ, huksij ton tuve vuossâmuu viste. Vissâ tast-uv lâi aalgâst tuš ohtâ viste, já eres viistijd láá huksim tađe Taat lâi vuossâmuš stuorrâ äšši, mon mun kavnim, já tot movtijdij muu juátkiđ. Čuávuváin oosijn, moh almostuveh puáttee numerijn, mun muštâlâm Movsháá tuve já Inneehvääri tuve ässein já tast, mii sijjân tábáhtui 1900-lovo aalgâst.