2 minute read

nissoon nommâ

Next Article
iveäigi

iveäigi

Museost maddârijd ucâmin

Ko mun porgâškuottim sämimuseo Siidast ive 2018 kiđđuv, te muu mielâst lâi eromâš suotâs peessâđ kolliđ taid fiijnâ hirsâtááluid masa jo kuás peri. Mun jurdâččim, ete museost vissásávt kávnojeh puoh tiäđuh Movsháá tuuvij historjást. Viijmâg mun opâččim, mii lâi tábáhtum äijih perrui.

Advertisement

Museo arkkâduvâin kávnojii-uv tiäđuh Movsháá táálu historjá aalgâst 1800-lovvoost, já loppâkeejist ivveest 1939 ovdâskulij meiddei Inneehvääri táálust. Kuittâg tagareh tiäđuh, main mun lijjim kiddiistum, iä kavnum ennuvgin. Inneehvääri tuve oovdâst lâi ain kolbâ, mon mieldi tupe huksejui ive 1939 stuorrâjuávu ohtâvuođâst já ton vuossâmuuh omâsteijeeh láin Matti já Briitta Mattus. Ijhân tot heivim ollágin oohtân muu tiäduiguin! Mun tiettim, ete äijih lâi šoddâm ton tuuveest ive 1907. Tiettim, ete sust láin aainâs-uv ohtâ uábbi já ohtâ viljâ, ete sii vaanhimeh jaamijn espanjataavdân ive 1920 já ete párnááh karttii vyelgiđ Rivdulân párnáipááikán. Historjátiäđuin oroi lemin räigi 1900lovo aalgâbeln. Uccâ totkeš muu siste koccái.

Mun jiem kuittâg lah historjátotkee. Jiem lah luuhâm ollâopâttuvvâst historjá, mut luándutiäđuid, eromâšávt pirâstiäđu. Tondiet must kale lâi mottoomlágán máttu tutkâđ historjálâš äššikiirjijd, mutâ mun ferttejim oppâđ kavnâđ já luuhâđ kirhokiirjijd, puáris kieđáin čallum ruotâkielâg äššikiirjijd já suhâtutkâmušâid. Algâ ij lamaš älkkee, mutâ must lâi korrâ mohtâ oppâđ.

Must lâi kale meiddei eromâš šiev máhđulâšvuotâ uuccâđ tiäđuid tuuvij historjást tondiet ko mun lijjim sehe sämimuseo pargee já Movsháá tuuvij tovlái ässei maajeeldpuáttee. Siidast mun lijjim oppâm, ete Movsháá uđâstáálu vuossâmuuh omâsteijeeh láin Hans Iisakkandâ Mattus já Ánná Paadar. Muu vanhimij vuárhást lijjii ain ive 1992 Anarâš-loostah, main almostui Mattus-suuvâ suhâmuorâ, mon Uccpárnáá Vuoli Ilmar lâi nuurrâm, já tobbeen mun kavnim-uv sunnuu: Movsháá táálu vuáđudeijeeh láin muu äijih äijih (eeji eeji eeji eeji) vanhimeh.

Jis mun lijjim jo ovdil-uv tubdâm merhâšittee aldavuođâ toi tuvijguin, te tot tobdo penttâ nanosmij ko mun kavnim taam uđđâ suhâkoskâvuođâ. Tast ovdâskulij mun lam keččâlâm kavnâđ nuuvt ennuv tiäđuid Movsháá historjást ko máhđulâš. Já vuoi mon ennuv mun lam kavnâm.

Enâmus mun halijdim tiettiđ tom, ete kuás Inneehvääri tupe lâi eštuu huksejum, maggaar lâi lamaš äijih pärnivuođâ päikki, já mii tábáhtui tuuveest ton maŋa ko äijih vanhimeh jaamijn já párnááh karttii varriđ meddâl. Mii lâi suijân toos, ete museost iä lamaš tiäđuh Inneehvääri tuuveest ovdil ive 1939? Tai aašij lasseen mun lam oppâm uáli jo ennuv Aanaar kuávlu historjást, mon eres ulmuuh láá tutkâm. Maaŋgâlágáneh almoneh já moiveh láá vaikuttâm sehe Movsháást já eres kuávluin Anarist. Tágáreh almoneh lijjii om. uđâstáálui vuáđudem 1800-lovo pelimuddoost, 1900lovo vuossâmui iheluuvij ääigi meccikonstušem (su. metsäkeinottelu), espanjatavdâ já stuorrâjuáhu. Muu uccâ suhâtutkâmušâst lâi šoddâm historjá oppâtijme.

Aalgâst mun uápásmuvvim toid materiaaláid, moh museost kávnojii. Tobbeen lijjii eres lasseen kopioh ruotâkielâlâš vuáđudemkiirjijn já eres pápárijn, moh lohtâseh táálu vuáđđudmân. Toi lasseen ohtâ tehálâš käldee lâi čielgiittâs Movsháá uđâstáálu historjást ive 1960 räi. Tot lâi čallum ive 1991, já tast lâi fáárust meid táálun kullee suhâmuorâ. Čielgiittâsâst lijjii kale uáli jo ruossâlâs tiäđuh Movsháá omâsteijein 1920-lovvoost, mutâ tast mun finnejim oonâid, vâi puohtim usâškyettiđ lasetiäđuid.

This article is from: