cissááš teikkâ ...-rástágâš

lâm puoh kulmâ kielâpiervâl toimâmin. Kielâpiervâlpargen toimii syeinimáánu 2021 loopâst čuávuvááh pargeeh: Piervâlist Ritva Kangasniemi, Onneli Sieppi já Heidi Mattus; Piäjust Tiina Lehmuslehti, Maisa Kantola já Outi Kallioinen; Kuáđist Sanna Aikio, Sari Sarre já Airi Portti. Ton lasseen ive 2021 ääigi kielâpiervâlijn lii porgâm Aune Hakovirta. Jenni Mattila lii toimâm kielâpiervâlij haldâttâhhovdân. Márjá-Liisá Olthuis poorgâi Anarâškielâ seervist vyesimáánust 100% já kesimáánust tijmepargen kielâpiervâlij sirdem valmâštâlmij keežild.

Kielâpiervâltooimâ eromâšohjelm:

Johanna Alatorvinen kuvvij kielâpiervâlij kuovskâstaansâ sämmilij aalmugpeeivi videotiervâttâs várás. Párnáin lii meiddei lamaš nukketeatterčaaitâlm 23.4. Kielâpiervâlijn viettejii ohtâsâš kiđđâjuhle 3.6. Koronaääigi láá lamaš mainâspuudah neetist. Kielâpiervâleh láá ornim om. čuávuváid tábáhtusâid: riävskákielâigijn pivdem, meccimoheh, čuoigâm- já luistâlemmoheh, poccuupiärgui salttim já kuškâdem, potásij já porkkanij kalvem já šadoi ištâdem.

Kielâpiervâlpargei škovlim já eres pargoteivâdmeh:

Pargei uárnejui 18.2. Anarâškielâ seervi já Aanaar kieldâ ohtsâš tilálâšvuođâ, mii kieđâvušâi kielâpiervâlij sirdem seervist kieldân. Tastmaŋa pargeeh já Aanaar kieldâ láá čokkânâm káidusin suulân ohtii mánuppaajeest. Ulmen lâi adeliđ pargeid máhđulâšvuođâ čuávvuđ kielâpiervâlij sirdem ovdánem. Pargeid uárnejuvvojii pargoovdedempeeivih káidusin 7.–8.5. já TYHY-peivi Avelist 28.5.

Kielâpiervâlij eehidpeivitoimâ:

Eehidpeivitoimâ ij uárnejum.

Tutkâmjuávhu projekteh

Čyeti čälled anarâškielân:

Anarâškielâ servi lii olášuttám Suomâ Kulttuurruttârááju ruttâdem Čyeti čälled anarâškielân -hahhuu, mon mediapargen lii porgâm Fabrizio Brecciaroli 1.1.2021–31.12.2021. Proojeekt kessen parga Marja-Liisa Olthuis. Hahhuu ulmen lii vuáháduttiđ anarâškielâ čäällimkulttuur, aktivistiđ kielâsárnoid čäälliđ anarâškielâ, tuárjuđ sii tevstâi čäällim, nonniđ čäällim teknisávt, almostittiđ čällei teevstâid já vuáđudiđ uđđâ čäällimareenaid anarâškielân. Servi lii hahhuu vievâst kiddim huámmášume nuorâi luuhâm- já čäällimtááiđui oovdedmân falâmáin luhâmuš nuoráid. Hahhust láá jieš válduhaavâ já ton vyelni láá kyehti proojeekt. Taah láá Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt já Arctic Indigenous Fund ruttâdem Wikipedia-proojeekt, mii lii uáivildum nuoráid.

Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ:

Anarâškielâ servi lii olášuttám Kone siättus já Arctic Indigenous Fund ruttâdmáin Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt, mii lii toimâm Čyeti čälled anarâškielân -proojeekt vyelni. Taan proojeekt ulmen lii pyevtittiđ nuoráid luhâmuš sämikielân. Ive 2021 servi lii almostittâm Timo Parvela nuorâiromanijd “Ella já skipáreh 1” já “Ella já skipáreh 2”. Ive loopâst tuáijimmuddoost lâi Jeff Kinney “Čuovâuáivi peivikirje” -rááiđu nubbe uási “Stuorrâviljâ almaaštâl”. Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -projektist láá jurgâlum eres-uv kirjeh, ovdâmerkkân: Ann Helen Laestadius “Dušše bijadit”, Thorgal-särjikove nuossâmuš uási “Lumoojattaren kosto”, Jeff Kinney “Čuovâuáivi peivikirje” -rááiđu kuálmád uási “Viimeinen oljenkorsi”, Katarina von Bredow roomaan “Liian iso rakkaus”, Mehis Heinsaar roomaan “Herra Paavalin aikakirjat”, Saia Stueng roomaan “Hamburgerprinseassa” jna. Ulmen lii teddiliđ muáddi täin kiirjijn ive 2022.