Ulpu Mattus-Kumpunen:
Dokument äijih kielâst já maht tot šoodâi
Anna Askala:
Šoddâdemmätki: fiäráán teikkâ väivi
Tomi Koivunen:
Pargoost NuorttâUŋgar kuávdáást
Tuula Ylänne:
Mätki Japanân
Jasmina Schreck: Läigiviipšâi kuávdoo
Ruska Haavisto : Mučis argâ
Iida Kerokoski:
Maid tun ááiguh rävisolmožin
– já kalga-uvks tom tiettiđ?
4 Uáivičaalâ
5 Almottâsah
6 Dokument äijih kielâst já maht tot šoodâi, Ulpu Mattus-Kumpunen
10 Läigiviipšâi kuávdoo, Jasmina Schreck
14 Šoddâdemmätki: fiäráán teikkâ väivi, Anna Askala
18 Maid tun ááiguh rävisolmožin – já kalga-uvks tom tiettiđ? Iida Kerokoski
20 Pargoost Nuorttâ-U ŋ gar kuávdáást, Tomi Koivunen
22 Mätki Japanân, Tuula Ylänne
28 Mučis argâ -kovehástu, Ruska Haavisto
TOIMÂTTEIJEE: fabrizio brecciaroli fabrizio.brecciaroli@gmail.com
+358 41 713 2612
KUÁSTIDEIJEE:
www.anaraskielaservi.fi
MÁCCUM: susanna kaartinen susanna.kaartinen@gmail.com
Ive 2022 tábáhtui ennuv Anarâškielâ seervist. Ive ääigi seervist almostuvvii vittâ kirje. Ovdil keesi almostuvvii Jeff Kinney särjikoveromaneh “Čuovâuáivi peivikirje 2” já “Čuovâuáivi peivikirje 3”. Ive loopâst vuod almostuvvii kuulmâuásás anarâškielâ tihtâantologia, André Kuipers kirje “3, 2, 1, Go!” já Katarina von Bredow kirje “Liijkás stuorrâ rähisvuotâ”. Ton lasseen juovlâmáánu 30. peeivi Anarâškielâ servi ornij stuorrâ tábáhtus oovtâstpargoost Oulu ollâopâttuv Giellagas instituutáin. Talle párnáikirje 3, 2, 1, GO! čällee – hollandlâš ESA astronaut André Kuipers – poođij Anarân Sajosân muštâliđ jieijâs feeriimijn komovuođâst. Tábáhtus ohtâvuođâst uárnejui meid Amoc já Ailu Vale konsert.
Seervi ulmen ihán 2023 lii juátkiđ noonâ luuhâm já čäällimkult tuur huksimpargo anarâškielâ várás. Lase kirjeh almostuveh, Anarâšlostâ já Loostâš kuástiduvvojeh, já anarâškielâlii Wikipedian čállojeh nuuvt ennuv uđđâ artikkâleh ko peri máhđulâš. Taat ij kuittâggin pijsáá siärván. Mij halijdep faallâđ anarâššáid já anarâškielâ sárnoid ain uđđâ luhâmuš, já tondiet mij lep vuávám “Anarâš aavis” nommâsii digiaavis. Taam čälidijnân vuávámpargo lii vaalmâš, já aavis almostuvá neetin muádi peeivi siste. Ton čujottâs lii www.anarasaavis.fi.
Aalgâst aavis uđđâseh juáhhojeh tagaráid kategoriaid ko “Almugijkoskâsiih uđđâseh”, “Ekonomia”, “Kielâ”, “Kulttuur”, “Páiháliih uđđâseh”, “Politiik”, “Suomâ”, “Tieđâ”, “Ulmuuh” já “Valastâllâm”. Uđđâ kategoriah pyehtih lasettuđ aaigij mield. Uđđâseh kieđâvušeh puohlágánijd teemaid, om. algâaalmugij suollui vyebdim Chilest, Aanaar kieldâ šleđgâjyehim, Suomâ kuobžânääli kiäppánem jna. Uđđâsijd lii máhđulâš kommentistiđ. Jyehi uđđâs maŋa lii loová, moos puáhtá čäälliđ jieijâs kommen tijd. Aavisist lii meiddei uđâsarkkâdâh, mon peht piäsá luuhâđ puáris uđđâsijd. Anarâškielâ servi lii meridâm falâškyettiđ jurgâlem já kielâtipšompalvâlusâid, já toid puáhtá uápásmuđ Palvâlusah valjiittuv peht.
Ulmen lii lasettiđ aainâs uv kulmâ uđđâ uđđâs jyehi oho. Mon diet eidu kulmâ? Tondiet ko Anarâškielâ servi áigu uuccâđ ruttâdem aavis várás Suomâ máttááttâs já kulttuurministeriöst vyesimáánust 2023, já ohtâ iähtu lii tot, et sijđostâh peividuvvoo aainâs uv kulmii ohhoost. Jis tun halijdah išediđ seervi já čäälliđ uđđâsijd aavisân, te piejâ peri viestâ munjin čujottâsân fabrizio.brecciaroli@gmail.com Oovtâst mij pyehtip rähtiđ ollâtásásii aavis!
Fabrizio BrecciaroliAnarâškielâ servi já Säämi máttááttâskuávdáš láá ornim jo maŋgâ ive Anarâš ehidijd, main piäsá maaŋgâmuđusij tooimâi ohtâvuođâst teivâđ já savâstâllâđ sämikielâlij ulmuiguin.
Ehidijn lii táválávt miinii teemaid, já teemah mulsâšuveh. Ulmen lii kevttiđ anarâškielâ já opâttâllâđ uđđâ saanijd. Anarâš ehidáid uásálistem lii nuuvtá. Servi fáálá käähvi já heerskuid, já táválávt Säämi máttááttâskuávdáš uárnee saje ehidij várás. Ehidáid ij taarbâš almottittiđ muuneeld.
Majemui iivij Anarâš ehidijn tollui puddâ koronapandemia keežild, mut moonnâm ive loopâst toh uárnejuuškuottii uđđâsist. Taan ive vaastâolmožin toimâv Sáárá Seipiharju já Suvi King. Anarâš ehideh tuállojeh táválávt Laasikuáđist, Anarist tme 17–19. Vuossâmuš Anarâš eehid koronapuudâ maŋa lâi skammâmáánu 16. peeivi 2022. Moonnâm ive peln uárnejuvvojii vala kyehti eehid: skammâmáánu 29. peeivi já juovlâmáánu 14. peeivi. Ive 2023 vuossâmuuh ehideh lijjii uđđâivemáánu 25. peeivi já kuovâmáánu 22. peeivi. Ulmen lii orniđ ehidijd suulân ohtii mánuppaajeest. Čuávuvááh ehideh láá njuhčâmáánu 22. peeivi, cuáŋuimáánu 26. peeivi já vyesimáánu 24. peeivi.
Anarâš ehideh láá ain hitruus tábáhtumeh, main piäsá ovdediđ jieijâs kielâtááiđu já uápásmuđ uđđâ ulmuid. Tiervâpuáttim fáárun!
Kuovâmáánu 17. peeivi 2023 anarâškielâlii Wikipediast lijjii 5 000 artikkâlid. Meeri lassaan ubâ ääigi nuuvt ete kuovâmáánu loopâst artikkâleh lijjii jo aldasáid 5 020. Majemui aaigij uđđâ artikkâleh láá kieđâvuššâm eromâšávt varbusluudij laahkon kullee loddehiäimuid já suuvâid, oppuuluudijd, jyelgipáálu, sämmilijd musikkárijd, sämikielâlijd kiirjijd já Suomâ ovdijd kieldâid.
Mist láá äŋgiris Wikipedia čälleeh, mut lase iše lii ain tiervâpuáttim. Jis Aanaar škoovlâst teikâ Avveel luvâttuvâst šaddeh tagareh škovlâpargoh, moh sovâččii Wikipedian, te taid puáhtá vuolgâttiđ čujottâsân fabrizio.brecciaroli@gmail.com
Kove: smn.wikipedia.org
Peerâ Hotels & Cottages sponsorist Anarâškielâ seervi meiddei ive 2023. Koronapandemia keežild iveh 2021 já 2022 iä lamaš táváliih toimâiveh, já tondiet sponsoristem juátkoo vala oovtâ ive. Ulmen sist lii ain skeŋkkiđ 10 senttid jyehi hooteelijâstâlmist puoh Peerâ Hotels & Cottages hotellijn: Hotelli Sodankylä Suáđigil markkânist, Kartanohotelli Karolineburg Kajaanist, Budget Hotel Raahe Raahest, Tietotunturi Kelovilla Pyhätunturist já Peurasuvanto Mökit & Camping Suáđigil kieldâst.
Ive 2022 sponsoristemruuđah láá ohtsis 2 128 eurod. Juurdân lii kevttiđ ubâ skeŋkkejum sume kiirjij kuástidmân. Moonnâm ive seervist almostuvvii vittâ kirje, já tuáivu mield anarâškielâlâš kuástidemtoimâ juátkoo siämmáá virkkun meiddei ive 2023. Puátimin láá vistig Mehis Heinsaar kirje “Hiärrá Paavvâl äigikirjeh”, mon Jukka Mettovaara lii jurgâlâm anarâškielân, Timo Parvela kirje “Ella Laapist”, mon lii jurgâlâm Henna Tervaniemi, sehe Kaisla Suomisii já Emma Saari čäällim tihtâkirje “Leggistâm soroidân lyeniliitán – Tiivtah tobdoin”. Loppâivveest kuástiduvvojeh vala Jeff Kinney särjikoveroomaan “Čuovâuáivi peivikirje 4”, mon Fabrizio Brecciaroli lii jurgâlmin anarâškielân, André Kuipers kirje “Koodâ ruopsâd”, mon Márjá Liisá Olthuis áigu jurgâliđ hollandkielâst, já Ann Helén Laestadius kirje “Ij muide ko čápudiđ”, mon lii jurgâlâm Neeta Jääskö. Taan ive peln anarâškielân almostuvá meiddei uđđâ nooveelantologia. Ađai uđđâ jiäráskittee já hävskis luhâmuš lii fáállun meiddei taan ive. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijguin!
Čohčuv 2022 Säämi máttááttâskuávdáá medialinjáást aalgij dokumentkurssâ. Jukka Vuorela Morottaja ij lamaš kuássin ovdil ráhtám dokument ige ubâ jurdâččâmgin rähtiđ taggaar. Sun lii ain lamaš eenâb kiddiistum fiktiofiilmâin. Dokument vuávámpargo várás lâi väridum tuš ohtâ okko já kuvviimij várás nubbe okko. Loppâloopâst pargo piištij čuuvtij kuhheeb ko koolgâi tondiet ko Jukka kiddiistui fáádást ain eenâb já halijdij porgâđ pargoos pyereest.
Moonnâm ive, ko muoi Jukkáin láim siämmáá anarâškielâ já kulttuur linjáást, mun muštâlim ubâ luokan muu tutkâmušâin jieččân suuvâ já Movsháá tuuvij historjást. Jo talle Jukka eeđâi, ete tyesthân kolgâččij rähtiđ dokument. Ko Jukka čohčuv koijâdij, uážuččij uv sun rähtiđ dokument must, mun lopedim tállán, jiemge mun lah tarbâšâm kaattâđ tom, veikâ lopâlâš fáddá šoodâi uv uáli ereslágánin ko muoi láim aalgâst jurdâččâm. Jukka kaavnâi muu mainâsijn taggaar uáinu, mii oroi tehálâžžân meiddei suu jieijâs elimist.
Muu äijih, Movsháá Hannu, lii ain lamaš muu nanosumos ohtâvuotâ jieččân sämmilâšvuotân. Eskin maŋgâ ive suu jäämmim maŋa mun lam oppâm, maggaar suu eellim lâi já magareh suu
jah vaikuttii toos, ete sun ij kuássin sárnum jieijâs vuos muu kielâ, anarâškielâ, jieijâs párnáid ige áijuváid. Talle ko mun uurrum Säämi ulguubeln, mun sárnuškuottim tavekielâ, muu škovlâkielâ, jieččân párnáid. Mun jurdâččim, ete lii pyereeb sárnuđ “puástu” sämikielâ ko ij sämikielâ ollágin. Mun jiem kuittâggin kuássin tubdâm aldavuođâ ton kielân. Anarâškielâ oppâm lii lamaš tegu pittááš, mii must vááilui, já tot lii pajedâm puohlágánijd tobdoid.
Jukka halijdij čuávvuđ tom, mon kuhes vaiguttâsah láá tast, ko ohtâ suhâpuolvâ ij oopâgin suuvâs kielâ. Kalle suhâpuolvâ kalgeh tondiet tubdâđ tegu ruottâseh liččii potkânâm? Já maht tom puáhtá tivvoođ?
Sämmilij kielâ monâttem ij lah mahten uđđâ fáddá, mutâ Jukka tuubdâi, ete tot lii taggaar äšši, mon lii uáli jo vaigâd iberdiđ, jis tot ij kuoskât jieijâs eellim mahten. Já motomin talle uv, ko kuoskât: Jukka lii aassâm Anarist jo maŋgâ ive, já suu anarâš kálgu lii kale oppâm anarâškielâ pärnivuođâ rääjist, mutâ ij vuosmužžân kiellân. Ko Jukka lâi vuáváámin já kuvviimin dokument, sust nanosmui tobdo, ete ličij mielâttes tergâd opâttiđ párnáid tom kielâ jo aalgâ rääjist, vâi páárnáš puávtáččij
Muu äijih, Movsháá Hannu, lii ain lamaš muu nanosumos ohtâvuotâ jieččân sämmilâšvuotân. Eskin
maŋgâ ive suu jäämmim maŋa mun lam oppâm, maggaar suu eellim lâi já magareh suujah vaikuttii toos, ete sun ij kuássin sárnum jieijâs
vuos muu kielâ, anarâškielâ, jieijâs párnáid ige áijuváid.
čäittiđ tobdoidis anarâškielân. Jukka tuáivu uv, ete puátteevuođâst sunnuu párnái vuosmužžân kiellân šadda eidu anarâškielâ.
Taat lii tuođâi lamaš opâtteijee fiäráán, iätá Jukka. Sun lii oppâm ennuv puohlágánijn pargoin, maid kalga porgâđ ovdil dokument rähtim, ton ääigi já vala ton maŋa uv. Nelji mánuppaje tot pargo piištij, ige tot lah valagin nuuhâm. Tääl Jukka osko, ete sun viijmâg ibbeerd kielâ monâttem já ton vaikuttâsâid. Aainâs uv váhá.
Muu uási dokument rähtimist lâi čuuvtij ucceeb. Puoh tábáhtui jotelávt. Kuvviimeh iä pištám maŋgâ oho, já muu peeleest stuárráámus uási sehe tutkâmpargoost já nk. tobdopargoost lâi jo porgum. Motomeh uđđâ fiäráneh kuittâg pessii fáárun.
Jukkáin lâi pyeri porgâđ oovtâst. Sun stivrij čielgâsávt, mutâ sun meiddei kuldâlij muu tuoivuid. Taat ij lamaš muu vuosmuš dokument, mutâ vuosmuš mii lii čáittum almolávt stuorrâ juávhoid. Kale tot lii lamaš jiäráskittee.
Oles dokument koolgâi čaahâđ 30 miinut siisâ. Maŋgâ tehálâš ääši paccii tondiet meddâl. Muu eeči, ákku já ubâ peerâ iä oinuu jur ollágin. Muu ečirokke lâi eidu taggaar kielâttes suhâpuolvâ ovdâsteijee, kote ij oppâm anarâškielâ mudoi ko kiddejum uuvsâi tyehin kuldâldijnis. Suu majemuu eellimive ääigi mun lijjim kuittâg jo máttááttâlškuáttám kielâ já tattum suu oppâđ tom muin, já sun puovtij uv išediđ muu kavnâđ já tubdâđ suu vanhimij kuávlukielâ jiešvuovijd. Tot lâi ohtâ taggaar äšši, mon Jukka oonij vaigâdin kyeđđiđ dokumentist meddâl.
Mun še lam hoksám maidnii, mii paasij meddâl, ko jiem vissâ tast ennuvgin sárnum: Must lâi ubâ eellim lamaš taggaar tobdo, ete mun kolgâččim mättiđ sámástiđ pyerebeht, já ko jiem máttám, te tot lâi muu jieččân suijâ já heeppâdvuotâ. Tot tobdo meiddei kuhháá hettij muu opâttâlmist, ko oroi lemin nuuvt vaigâd koijâdiđ iše, mieđettiđ ete jiem määti. Tađe mield ko mun oppim äijih kielâ, muu heeppâd lappuuškuođij. Suámálâš äšši lii tot, ete mun jiem innig nuuvt ennuv hepânâš tomgin, ko jiem määti tavekielâ olmânáál. Mun lam kavnâm anarâškielâst torvosaje.
Mahtsun täst ovdâskulij? Vuosmužžân dokument lii uáivildum sämmiláid. Tot lii uv jo uásild luhostum, ko filmâ čaittui sehe Skammâkuuvijn já meid aalmugpeeivi ohjelm uássin Sajosist. Muoi kuohtuuh leen uážžum šiev macâttâs, filmâ lii kuoskâttâm keččeid. Mun oskom, ete sämmiliih uáinih dokumentist taggaar mainâs, moos puáhtá identifisistiđ jieijâs. Maŋgâsist, eromâšávt anarâšâin, lii siämmáásullâsâš tuávááš.
Jukka smiättá, ete tuáivu mield syemmiliih še halijdiččii uáiniđ fiilmâ. Ton fáddá lii taggaar, moin sun haalijd juksâđ keččeid meiddei Säämi ulguubeln. Sun áigu uv faallâđ dokument jieškote uvlágán elleekovefestivaaláid taan já puáttee ive. Ton maŋa tot tuáivu mield tuhhiittuvvoo taggaar sajan, kost tom puáhtá kii peri keččâđ.
Muoi Jukkain tuáivoon, ete dokument iššeed keččeid iberdiđ, ete maid meerhâš kielâtrauma, maggaar pargo tuođâi lii kielâiäláskittem já mondiet tot jieijâs kielâ lii nuuvt tehálâš.
Ohtâ munjin tehálâš já rähis äšši lii kietâtyeji. Ko mun lijjim ucce, te muu vuossâmuš kuoskâttâs tuáján lâi mii naabur, kote máttááttij munjin virkkam. Škoovlâst vuod tyeji ij kuássin lamaš olmâ oppâaamnâs. Mun muštám, et mijjân máttááttui kale kieđâi kuárrum mottoom verd, mut mihheen eres kietâtuojijd Saksaast ij talle lamaš máttááttâsvuáváámist. Puávtáččij tiäđustuv jurdâččiđ, et lii vaahâg, ko párnááh iä innig määti tuoijuđ. Mut kiitiätá ličij uv tot lamaš pyeri uv äšši, et jiem oppâm tuoijuđ škoovlâst. Tääl munjin ij aainâskin šoddâm mihheen traumaid tast škoovlâst. Nuuvt mun lam ain lamaš moovtâ puohlágánijn tuojijn. Mii naabur lâi tuođâi tyejičeppi já raahtij munjin maaŋgâmuđusijd elleid, ko mun lijjim páárnáš. Te mun jieš uv halijdim oppâđ virkkađ. Veikkâ muu virkkamtyejeh lijjii aalgâst viehâ oovtkiärdáneh, jiemge eissigin máttám sundáttâllâđ maid mun lijjim virkkaamin, te tot lâi muu mielâst kuittâg hitruus puđâldâs. Maŋgii mun koijâdim áhustân meid kođemist já irâttim oppâđ tom uv, mut mahtnii tot oroi tien ääigi nuuvt vaigâdin, et tast ij šoddâm mihheen já mun luovâttim. Eskin talle ko mun lijjim jo varrim Suomân, mun movtáskim uđđâsist kietâtyejeest já loppâloopâst oppim kođđeeđ uv. Nubbe tyeji, moos mun lijkkojim viehâ ennuv párnážin, lii “kirjonta”. Tot lii maŋeláá kuittâg pááccám.
Ohtâ šiev peeli kietâtyejeest lii tot, et talle ko vuáđuaašijd máttá, finnee jo ááigán maidnii, mut háástuh pijsájeh kuittâg vissâ loppâelimân.
Jieijâs ovdánem iivij mield lii suotâs čuávvuđ. Taan räi mun lam virkkam ovdâmerkkân pev
diliijnijd, lasâliijnijd, hamittijd, juovlâheervâid
já uccâ mattoid uv, mut lam meid ráhtám puohlágánijd elleid, tego mii naabur talle laavij. Ton lasseen mun lam oppâm kođđeeđ ullosuhháid já maaŋgâlágánijd eres tiiŋgâid tego čeveliijnijd, ulloveerdijd já vaacâid. Ko lađâstâl kietâtyejiloostâid já kiirjijd, te huámmáš, maid ij lah vala porgâm, já tast šaddeh uđđâ mohtâ sehe ideah, maid puávtáččij oppâđ čuávuvâžžân.
Mottoom kooskâst mun movtáskim kođđeeđ meid lätteeráánuid kägismuorâiguin. Mii kerditáálust lâi ovdil puđâldemviste, mast lijjii eres lasseen kägismuorah já loováh tievâ táálu ässei puáris pihtâsijn já eres kággáin kođđeemmateriaalin. Tiäđust uv mun ferttejim tom uv keččâliđ, já nuuvt naabureh máttááttii munjin oppeet uđđâ tááiđuid. Maŋgâ šiev lätteeráánu tien ääigi šoddii uv.
Iivij mield mun lam lamaš fáárust muádi kietâtyejikerhoost. Eidu tääl mun lam Viitakutojat juávhust, mii lii Luándu Lito taaiđâ já kietâtyejikerho. Taan räi mij lep kođđáám, tuovŋâm suhháid já eres pihtâsijd sehe ráhtám makramee tuojijd. Makrameest mun jiem lamaš nuuvt kiddiistum ovdil, jiemge iberdâm ton pivnohvuođâ, mut mun meridim kuittâg uápásmuđ toos, ko toos lâi šiev máhđulâšvuotâ. Talle ko ráhtá ráávhust čuolmâ čuolmâ maŋa, makramee jiešalnees lii viehâ suotâs puđâldem, kohân te vistig lii iberdâm, maht tot čuolmâ ráhtoo. Taid čuolmâid piäsá uv hárjuttâllâđ aaibâs tuárvi, jis šadda kargiđ masa ubâ pargo já rähtiđ tom uđđâsist moddii, tastko aalgâst ij
Tágárin šoodâi muu vuossâmuš makrameetyeji. Tuše šaddo val váilu.
Taid kissásuhháid muu vuoppârokke kuuđij munjin muáddi ive tassaaš.
Taid pessijâšsuhháid mun kuuđđim olssân muáddi ive tassaaš.
Taam ullotaaki lii muu vyene tuoijum. Taaki myenster lii sundáttâllâm aanaarlâš Maaru Moilanen, já myenster nommâ lii tiäđust-uv Inari!
Taam krokodiil muu naabur virkkai munjin talle ko lijjim pärni.
Taah lätteeráánuh šoddii ma ŋ gâ ive tassaaš, ko mii táálu puđâldemvisteest lijjii kägismuorah.
Motomeh ulloveerdih, maid mun lam tuoijum. Čižetpeln leijee ulloveerdij laaigijd painim jieš kuobbârijguin mottoom kuursâst.
Motomin muu enni lijkkuustui čuuvtij oovtâ munnuu kulen ässee maarsun. Nuuvtpa mun virkkajim sunjin tággáár skippáár.
pyevti tiettiđ, moos te kiddiđ huámášume. Rähtimáin já feiliimáin tom uv tyeje kustoo uáppá, já loppâloopâst muu makramee pargoost šoodâi aaibâs anolâš kukkáamppel. Viitakutoja rieggest lii pyeri eidu tot, ete puáhtá keččâliđ uđđâ aašijd ávus mieláin. Ijhân ovttáin tyejitijppáin taarbâš juátkiđ elimis loopâ räi, jis toos ij lijkkuugin. Nube tááhust sáttá kavnuđ miinii uáli jo hitruus tuojijd, mast haalijd tiettiđ lase já moos haalijd vuáijuđ eenâb puátteevuođâst. Kietâtyejeest lii tot uv šiev peeli, et tast ij finnii tuše fijnâ tiiŋgâid olssis, pic tast šaddeh meid maaŋgâmuđusiih persovnliih skeeŋkah taggaar maailmist, kost ulmuin távjá oro lemin jo puoh. Muu mielâst lii suotâs smiettâđ tom, maggaar tyeje puávtáččij eidu ton tiätu ulmui tuoijuđ, magarij ivnijguin, já maggaar kovosân teikkâ myensterân sun lijkkuuččij. Skeeŋkâ uážžoid kiergân jurdâččiđ tienuuvt aaibâs eresnáál ko jis uástáččij sijjân maidnii käävpist.
Tyeji lii lamaš meiddei mii ohtâsâš puđâldâs muu vuánámáin já vuoppâruhhijn. Sunnust uv mun lam oppâm hirmâd ennuv uđđâ aašijd já uážžum puorijd ravvuid veikkâ suhái šušme teikkâ vaacâi peelgi rähtimân já loostâi kryptilij kietâtyejiravvui já myensterij tulkkuumân. Muu mielâst lii meid suotâs uáiniđ, et timmâ tyejeh iä lah ain tuše nisonij hommá – vuoppâm ko maatij suullân puoh maailm tuojijd kuárumist kođemân já virkkaamân, já sun joba máttááttij nyplámtyeje aalmuglâšopâttuvâst. Távjá moonâi uv nuuvt, ete muu vyene koijâdij kállástis, maht maidnii tyejiaašijd kannattičij porgâđ.
Eidu tääl must lii uđđâ proojeekt: ullotaaki kođđeem. Mun jiem lah kuássin ovdil kođđáám maiden ullotaakijd teikkâ puserijd, nuuvt et uáiniđ leš, maht te kiävá. Amahân te toos puávtáččij siämmást meid vuájuttiđ pyereest uási taan viste läigileejijn. Vissâ tot lii taggaar äšši, mast kietâtyejiolmooš távjá “killáá”. Puohlágáneh läigiviipšah láá jyehi saajeest aassâmvisteest, mut mudágis lääigih tiätu tuáján iä kuittâg oro kavnuumin, já távjá lii taggaar uv tobdo, et läigilejeh lasaneh ubâ ääigi, veikkâ maht tuoijuuččij.
Taam pevdiliijne mun adelim jieččân vaanhimáid juovlâske ŋ kkân. Tot lâiuv lamaš vaalmâš jo kuhháá, mut korona tiet mij ep lamaš uáinám muádi ihán, já poostâ peht mun jiem tuostâ stuárráábijd kietâtuojijd vuolgâttiđ, amas toh lappuđ.
Tekstâ: Anna Askala
Koveh: Anna Askala já Essi Morottaja
Šoddâdemmätki Säämist lii kukke. Mii pääihist ko vuálgá, te Ruávinjaargân já maasâd šadda ohtsis 700 km vyeijim. Avveel tiervâsvuođâkuáv
dážân vuod mätki lii 70 km oovtâ suundán. Taat tiätu ij lamaš väividâm muu ennustkin ovdil ko mun vyerdiškuottim vuosmuu päärni. Tääl ko mun vuárdám nube, te čuolmah já hundârušmeh láá vala eenâb! Muoi láán kálláin ornim muu eeni Maadâ Suomâst teehi Sáámán, nuuvt ete muoi pyehteen vyelgiđ kuávttáá Ruávinjaar
gân já kyeđđiđ vuosâpäärni áhhoin pááikán, tastko ij muuneeld tieđe, mon kuhháá kalga orroođ pyecceiviäsust. Muoi láán suunâttâllâm taam määđhi jo viehâ kuhháá, já tot oro lemin viehâ stuorrâ proojeekt. Mun lam meid jieš väridâm uccâ aassâmviäsu kaavpugist munnui. Luhhoost munnuu vává rekinistum äigi ij lah tuuriistpaje ääigi, tastko muoi iän pyevti mäksiđ tagarijd hoodijd. Ton lasseen jyehi saje sáttá leđe tievâ! Tiäđust uv LKS, Lapin keskussairaala, fáálá meid máhdulâšvuođâ orroođ “Potilashotellist” ađai pyecceiviäsu jieijâs hotellist, mut tobbeengin ij lah ain saje. Mun avžuuttâm uv tääl, ete elleđ šoddâd vávváid juovlâ teikkâ skammâmáánust, jis lii peri máhđulâš. Nuuv t kočodum “off season” lii čuuvtij älkkeb (já häälbib) äigi, jis áigu muuneeld Ruávinjaargân.
Uáli távjá párnáá vyerdee nisoneh maneh Ruávinjaargân puorijn aigijn ovdil rekinistum ääigi vyerdiđ, ete šoddâdem álgáččij. Eejih vyejih talle maajeeld já tuáivuh, ete kiergâneh. Ain ij enni haalijd teikkâ pyevti moonnâđ toho vyerdiđ, nuuvt et talle sun uážžu jiärástuđ, maht te šoddâdem álgá já mon huápust tot ovdán. Ambulans sáátun vuálgá ain selgienni Avelist, já motomin kárttá šoddâdiđ jo ambulansist, jis ij kiergân pyecceiviäsun.
Essi Morottaja já suu rähis umogâš.
Kove: Essi Morottaja
Määđhi ääigi lâi meid hirmâd suotâs šoŋŋâ –
korrâ puolâš já mučis täsnialme – te ubâ auto oroi muttuumin tego piäijun.
Tens-piergâs lâi stuorrâ iše ko šoddâdem aalgij. Lâi hiälppu moijáđ!
Kove: Anna Askala
Anarist ässee eenih láá ruokkâdeh já ráđđááh
Mun sahhiittâllim kyevti nissoon: Essi Morottaja já Kirsi Ukkosii. Puohlágán tobdoh láá pajanâm ko juurdâš tággáár eromâš mutâ kuittâg hirmâd luándulâš fiäráán, já toh tobdoh meid muttojeh. Magareh määđhih sunnust láá lamaš, já maht suoi láin vuávám elimis jieijâs šoddâdemmaađhij tááhust?
Essi Morottaja, kote áásá Anarist, lii šoddâdâm kyehti päärni. Vuosmuš pärni šoodâi Oulust, kost suu enni áásá. Essi vuolgij Oulun vyerdiđ jo kyehti oho ovdil rekinistum ääigi, mon maŋa moonâi val okko ovdil ko šoddâdem aalgij – vyerdim piištij ohtsis 3 oho.
Ton maŋa mij lâim val oovtâ oho pyecceiviäsust já muu eeni kulen, te ubâ mätki piištij mánuppaje verd. Loppâloopâst tot lâi meiddei uáli jo lusis mätki, ko mun kolgim moonnâđ Oulun ohtuu já muu käälis Saammâl paasij paargon Anarân. Nubbe pärni šoodâi Ruávinjaargâst. Mun halijdim ton vuosmuu, unohâs feerim maŋa leđe nuuvt alda pääihi ko peri máhđulâš. Šoddâdem lâi jo joođoost ko muoi vuojijm kálláin Ruávinjaargân LKS kulij já pyeri lâi, ete vávvá ij šoddâm autost. Tot lâi jo uáli alda.
LKS:st šoddâm nieidâš piäsá pááikán forgâ.
Kove: Anna Askala
Mast tun jierestuvvih enâmustáá ovdil ko šoddâdem aalgij?
Na munhân lijjim aaibâs hirmâd jierestum já vaijaa uv tast, ete tääbbin Säämist ij pyevti šoddâdiđ pääihi alne. Tot ij lah puoh pyeremus eeni já vává peeleest, ko ferttee vyeijiđ kuhes määđhi já šoddâdiđ vieres saajeest. Mun jierestuvvim meid tast, ete jiem killáá šoddâdempuáldáttuvâid automääđhi ääigi, mutâ loppâloopâst tot moonâi nuuvt pyereest, ete muu mielâst automätki lâi masa puoh pyeremus uási muu šoddâdmist. Munnust lijjii vuáváámeh šoddâdem várás. Muu vuoppâ já vyeni, kiäh aassâv Anarist, láin valmâšeh väldiđ tiipšon munnuu vuosâpäärni, já muu enni lâi meid puátimin Oulust Anarân iššeen ton ááigán ko muoi láim Ruávinjaargâst. Mun lijjim jieš meid luuhâm suotâs šoddâdemkirje, mast lâi ennuv ävkki – eromâšávt tast, maht mun vááldám puáldáttuvâid vuástá já magarij mielâkuvijguin mun puáv tám tom porgâđ. Must lâi meid muusik fáárust, mon mun kuldâlim peljiskaajâi peht, já tot išedij čuuvtij. Määđhi ääigi lâi meid hirmâd suotâs šoŋŋâ – korrâ puolâš já mučis täsnialme – te ubâ auto oroi muttuumin tego piäijun.
Maailm muččâdumos šoddâdemsaje Ruávinjaargâst.
Kove: Anna Askala
Láá-uv tust iävtuttâsah puátteevuođâ várás, maht puávtáččij pyerediđ já ovdediđ perrui torvolâš já täsiárvulâš šoddâdem Säämist?
Muu mielâst ličij pyeri, jis ličij máhđulâš valjiđ, kost šoddâdiđ: pyecceiviäsust Ruávinjaargâst, pääihist teikkâ tiervâsvuotâkuávdáást Avelist. Ličij meid pyeri, ete čepis selgieenih, kiäin láá peividum tiäđuh, liččii ain fáárust.
Kirsi Ukkonen lii šoddâdâm meid kyehti päärni, suullân kyevti já pele ive iäroin. Sun uv áásá Anarist perruinis.
Magareh tobdoh tust lijjii ovdil šoddâdem?
Mun jiem toin naalijn poollâm masten ovdil šoddâdem, nube kaandâ peht lijjim váhá huolâstum, ko sust lâi (já vala uv lii) läivis cp váddu. Vuosâpärni šoodâi vittâ oho ovdil rekinistum ääigi čuoppâmáin koskâhâžžân, já tot lâi nuuvt vuávájum. Nuorâb alge šoodâi ambulansist, te mij ep kiergânâm pyecceiviäsun Ruávinjaargân. Mun jiem hoksám ollágin poollâđ tast, ko jiem muuneeld tiättám, ete nuuvt kevâččij. Mun finnejim kale jieččân mielâst tuárvi ennuv torjuu šoddâdmân. Avelist láin hirmâd šiev selgienni já tuáhtár. Vuosmuu kaandâ vaigâdvuođâin jiem
uážžum tuárvi iše já torjuu. Vuosmuuh nelji ive lijjii váddáseh. Veikkâ tot ij lah šoddâdemäšši, tot vaaigut kuittâg olesvuotân. Oovtâ almolâš ravvuu mun halijdâm ettâđ puohháid: veikkâ mätki lii uv kukke, vääldi jyehi puudâ vuástá nuuvt ko tot puátá já iirât navdâšiđ ubâ šoddâdempálgást. Puoh pyeremus äšši lii tot, ete uážžu šoddâdiđ päärni, kote áigu eelliđ Säämi luándust sehe kulttuurpirrâduvvâst. Meiddei LKS lii alda luándu, já tot lâi munjin uáli tehálâš ko mun kolgim kuhháá leđe tobbeen vuosmuin olgijn. Uápis já lieggâ ulmuuh láá pargoost meid ravviittuvvâst. Mun epidâm, ete Maadâ Suomâst ij lah návt suotâs.
Sämieennâm eenih láá vissásávt sitkáseh já njyebžileh, já amahân mij lep luholiih uv ko uážžup šoddâdiđ paarnijd tääbbin putes luándu alda. Taat ij kuittâggin uáivild tom, ete aašijd ij puávtáččii val pyerediđ. Háástuh láá eromâšávt kuhes maađhij keežild, iäge jyehi perrust lah hyelhih, kiäh puávtáččii išediđ. Mun jieš lam ton mielâst, ete taam ääši Aanaar kieldâ puáhtá čuávdiđ oovtâst Laapi Pyereestvaijeemkuávloin, te täsiárvulâš tipšo olášuuččij čuuvtij pyerebeht. Mij tarbâšep já ánsášep tom, mijjân já mii parnijd, nuuvt ete Säämist lii meid puátteevuođâ suhâpuolváid torvolâš já pyeri leđe.
Lii uv tunjin jo čielgâs, maid tun ááiguh porgâđ rävisolmožin? Jis lii, te šiev hommá! Mut jis ij lah, te taat čaalâ lii tunjin.
Jo párnážin mij lep kolgâm smiettâđ vástádâs toos, maid áigup rävisolmožin. Mij lep meiddei oppâm, ete olmâ vyehi västidiđ lii muštâliđ, mon áámmát haalijd puátteevuođâst. “Mun halijdiččim luuhâđ ennuv kiirjijd” teikâ “mun halijdiččim mađhâšiđ ennuv” iä lah olmâ vástádâsah. Esken talle ko maatij ettâđ “must šadda tuáhtár” teikâ “mun halijdâm leđe poolis”, te ulmuuh iberdeh.
Tot, maid mij porgâp, vaaigut ennuv toos, maht iärráseh uáinih mii. “Mii tust šadda rävisolmožin” lii suullân siämmáš koččâmâš ko “kii tun lah rävisolmožin”.
Nuuvt ij kuittâg taarbâš leđe. Pargo puáhtá leđe tuše miinii, maid parga, vâi finnee ruuđâ tagarijd aššijd, maid tuođâi haalijd mut main ij lah máhđulâš finniđ ruuđâ. Tot ij taarbâš leđe ubâ eellim tárguttâs.
Tääl puátá älkkeht taggaar tobdo, ete kolgâččij jo 15 ihásâžžân tiettiđ, maid haalijd porgâđ rävisolmožin: Jis mana áámmátškoovlân, te talle kalga tiettiđ, maid tobbeen haalijd porgâđ. Jis mana luvâttâhân, te tot addel váhá lase smiettâmääigi, mut kuittâg kalga viehâ huápust tiettiđ, maid tobbeengis haalijd luuhâđ. Mielâstubbooht kannattičij luuhâđ kuhes matematiik, te finniiččij ennuv čuággáid ollâopâttuv várás.
Já maid talle, jis ij vala lah kavnâm kesipargo? CV:st ij luuvâ mihheen, nuuvt et lam uv mun ain pargottáá? Tastkin ij taarbâš poollâđ. Ulmui eellim mana nuuvt maaŋgânáál, ete ij lah mihheen immâšijd, veikâ kavnâččij vuossâmuu pargo maŋgâ ive puárásubbon ko skipáreh. Sáttáhân leđe, ete keessiv tunjin lii ennuv tehálub kuálástiđ, čäälliđ mainâsijd teikâ tuše vuoiŋâstiđ.
Mušte, ete lii aaibâs ok huámmášiđ, ete äšši, moos lii vistig halijdâm kevttiđ ennuv ääigi, ij innig kiäsutkin. Tot sáttá leđe uáli tehálâš máttááttâs, já ton maŋa tobdá jieijâs pyerebeht. Tun puávtáh vistig luvâškyettiđ vuoigâdvuotâtiettuu já talle iberdiđ, ete halijdiččih uv mielâstubbooht rähtiđ robotijd. Sunde puáhtá ain mutteđ. Tot lii máhđulâš, veikâ pištáččij uv kuhebiššáá ko tot, ete tiäđáččij njuolgist maid haalijd.
Tot uv lii máhđulâš, ete ij kuássin kaavnâ taggaar ääši, moos haalijd kevttiđ ubâ elimis. Mut kiämba tot hettiš? Lii ennuv jiärmálub kevttiđ ääigi toos, moos lijkkoo, huolâhánnáá tast, šadda uv tast kuássin áámmát. Ige tomgin tieđe, sáttáhân leđe, ete hitruus puđâldâsâst kávnoo uv jieijâs karrieer.
Jyehi tááhust tot addel vástádâs koččâmâšân: “Jiem tieđe, maid mun ááigum puátteevuođâst, mutâ aainâs uv must lii hitruus mätki toos.”
Tekstâ: Tomi Koivunen
Koveh: Wikimedia Commons já Pixabay
Debrecen lii suullân 200 000 ässee päikki já Uŋgar nubben stuárráámus kaavpug. Tääl tot lii muu uv päikkikaavpug, ko mun finnejim pargosaje Debrecen ollâopâttuvâst, peessim meddâl Suomâ staatâ virgetoimâttuvâst já värrejim teehi. Taat ij kuittâg lah muu vuossâmuš tohe tääbbin. Taan teevstâst mun muštâlâm mottoom verd tast, mii lii muu koskâvuotâ taid soojijd já maggaar lii lamaš maccâđ teehi maaŋgâ ive maŋa.
Lii tággáár paradoks: mun lam iällám maŋgii Uŋgarist já viättám vaarâ stuárráámuu uási ton ääigist eidu Debrecenist. Kuittâg mun jiem tubdâm tääbbin keevâtlávt kiämmán, jiemge mun jiešalnees tubdâm jieš kaavpuggin muáddi oho tassaaš. Ovdâmerkkân Budapestist já Szegedist mun vist tubdâččim ulmuid, já ton lasseen mun tuubdâm tai kaavpugij ollâopâttuvâid já toi suomâ ugrâlijd lágádâsâid. Debrecenist tuše ollâopâttuv kampus já uáivirakânâs ađai muu tááláš pargosaje lijjii uáppáseh, mut masa mihheen eres ij lamaš. Mun nomâlâs eellim tääbbin kuohtii uŋgarkielâ kesikuursâst, iivij 2016 já 2017 – veikkâ tom ij muu tááláá kielâtááiđust veltihánnáá huámmáš. Mun lam talle orostâllâm tääbbin ohtsis suullân pelnub mánuppaje eellimstân, mut ulmuuh, kiäiguin mun uápásmuvvim, lijjii enâmustáá eres olgoeennâmliih já tääl tiäđust uv päikkieennâmstis. Sajeh, moiguin mun uápásmuvvim, lijjii enâmustáá kampuskuávlust, kost tuođâi lii kesikursâi ääigi masa puoh, maid olmooš taarbâš, meiddei baari. Tot lii mudoi ohtâ muččâdumosijn ollâopâttâhkampusijn, maid mun tiäđám, aainâs uv keessiv, ko puoh lii ruánáá.
Čohčuv mun kuullim, et eidu munjin lii šoddâm máhđulâšvuotâ vyelgiđ Uŋgarân, mii lii uápis eennâm, Debrecenân, mii lii uápis kaavpug, mut ij kuittâggin lah. Mun vuolgim kuovâmáánu aalgâst. Mätki teehi ij lamaš älkkee, veikkâ mun irâttim rähtiđ tom nuuvt älkken ko máhđulâš. Mun peessim kuittâg loopâ räi, mut mun lijjim kaavpugist eskin koskâiijâ. Mun kale lijjim laiguuttâm aassâmviste tääbbin, mut ko čovduuh iä lamaš, te jiem mun mahtengin liččii
peessâm toho. Luhhoost lâi ohtâ ollâopâttâhuáppee, kii lâi jo mottoomverd išedâm muu viermi peht, já mun peessim suu luus oovtâ iijân. Ohtâ nubbe uáppee uv išedij muu tastmaŋa. Sunnuu lasseen páihálâš professor uv lii išedâm muu veikkâ mon ennuv. Mun jiem liččii jurdâččâm, et finniiččim taggaar vuástáväldim, ko jiemhân mun tuođâi tubdâm kiämmán! Išettáá mun jiem liččii aainâskin älkkeht ciävzám, ko must lii tot kielâ uv váhá lappum, jiemge liččii tiättám, kost já maht mon uv ääši ferttee porgâđ.
Mun lam taam čälidijnân aassâm tääbbin masa jo mánuppaje. Mahtnii oovtâ uáinust oro, et mun lam puáttám teehi eskin jieht, nube tááhust vist lii taggaar tobdo, et mun lam lamaš tääbbin suullân ain. Must vala uv váiluh motomeh tergâdis ääših, tego puoh kavpij bonuskoortah, moh kulloo ferttejeh leđe juáháást, uŋgarlâš puhelinnummeer já almolii jotoluv korttâ. Nube tááhust mun lijkkuum väzzimân já lam taan räi piergiittâllâm syemmilijn numeráin, nuuvt et tuše toh bonuskoortah liččii vaarâ kuittâg áinooh tuođâi tárbuliih ääših. Vistig ij mudoi lamaš viermigin, mut tom lâi pággu orniđ uáli jo jotelávt. Tast uv ferttee kijtteđ muu uđđâ uáppeid.
Eellim tääbbin ij lah nuuvt imâšlâš. Muu láá váldám pyereest vuástá pargosaje ulguubeln uv, já veikkâ mun jiem eidu tääl pyereest sáárnugin kielâ, te tot jo toovât vaikuttâs, et veik váhá uv iirât tom sárnuđ.
Tääl mun kale vááldám priivaattiijmijd, mut čuolmâ lii enâmustáá tot, et puohah oroh sárnumin nuuvt pyereest suomâkielâ, et ij lah tárbu kevttiđ uŋgarkielâ kosten pic láigudeijein já baaritiiskâst. Must liijká lii ulmen pyerediđ kielâtáiđun nuuvt ennuv, et pastaččim toollâđ kuursâid uŋgarkielân puáttee čoovčâ, mut kalga vala keččâđ, et maht tot moonâš. Debrecen ollâopâttuvâst láá muáddi sämikielâ totkee uv já muu ibárdâs mield viehâ ennuv tagareh, kiäh láá čođâldittám tavesämikielâ vuáđukuursâ. Puátteevuođâst sist ličij máhđulâšvuotâ vijđediđ sämikielâi valjiittâsâs, jis peri máttáátteijee máttáá máttááttâskielâ tađe ovdil...
Debrecen ollâopâttâh.
Kove: Wikimedia Commons
Pääcis Debrecen ollâopâttuvâst.
Kove: Pixabay
Tekstâ já koveh: Tuula Ylänne
Mun lijjim halijdâm eelliđ Japanist jo kuhháá. Oovtâ čoovčâ muoi meridáim kálláin, ete Jaapaan ličij pyeri saje tälviluámun. Japanist muáttá ennuv, já tondiet Jaapaan lii šiev saje luáštádâtmân. Luáštádâttâm lasseen muoi halijdáim navdâšiđ njaalgâ purrâmušâst já uápásmuđ jaapaanlâš kulttuurân.
Muoi láim vistig Nosawa Onsenist, mii lii luáštádâttâmkuávdáš Tokiost taveviestârân. Nosawa Onsenist muoi jođhijm Hakuban, mii lii peeggâlm ive 1998 Nagano Olympialijn. Tobbeen uárnejui uási čuoigâmšlaajâin. Ovdil ko muoi vuolgijm pááikán, te muoi eelijm vala Jaapaan uáivikaavpugist Tokiost.
Vuossâmuu peeivi muoi toomáim luáštádâttâmluákán tállân ko muoi láim puurrâm iiđeedpitá. Iđedist lâi vala rávhálâš luáštádâttâđ já uápásmuđ luáštádâttâmkuávdážân. Lâi polviis šoŋŋâ, já muoi oskoim, ete šodâččij šiev luáštádâttâmpeivi. Muoi láim tuáivum, ete muoi pesâččáim luáštádâttâđ vorâs muottuu alne. Munnuu tuoivâ olášui. Ko muoi láim luáštádâttâm mottoom ääigi, te muáttái. Maŋeláá puurgâi uáli jo ennuv, já muoi iän uáinám pyereest, ete kuus kulij luáštádâttâđ.
Jaapaan lii vulkaanlâš eennâm, já tast lii vaikuttâs meiddei luáštádâtmân. Eromâšávt luáštádâttâmkuávdái ulguubeln luáštádâtdijn lii tehálâš keččâđ, ete muottust iä oinuu rääigih. Kume áimu suddâd muottuu, já jis ij lah tärkki, te sättih sođđâđ vädisvuođah. Muotâvierâmeh láá meiddei máhđuliih, mutâ toh iä lah táváliih luáštádâttâmkuávdáin.
Pääihist muoi távjá läävejeen sávnuđ luáštádâttâm maŋa. Japanist lii jieijâs vaastâ sáávnán, onsen. Onsen meerhâš sehe kume käldee ete lávguttuv, mii lii käldee ohtâvuođâst. Onsen lávguttuvâst lii viste, já visteest lii ääldis tievâ kume čääsist. Áldást puáhtá čokkáđ já muássuđ. Pakkâ čääsist orodem maŋa ulmuuh läävejeh čuáskuttâllâđ uánihávt lávgumvisteest.
Munnuu kyessiviäsust Nozawa Onsenist já hotellist Hakubast lijjii tagareh lávguttuvah. Ton lasseen láá almoliih lávguttuvah, já toid puáhtá uástiđ liipuid.
Piäiváš páštá váráduvâst.
Motomeh luáštádâtteeh lijjii kárvudâttâm animaatiohuáđđoi naamijâšpihtâsáid.
Muoi láim tuáivum, ete muoi pesâččáim luáštádâttâđ vorâs muottuu alne. Munnuu tuoivâ olášui. Ko muoi láim luáštádâttâm mottoom ääigi, te muáttái. Maŋeláá puurgâi uáli jo ennuv, já muoi iän uáinám pyereest, ete kuus kulij luáštádâttâđ.
Purrâmuš lii jiešalnees jo pyeri suijâ mađhâšiđ Japanân. Sushi lii vissâ peeggâlmumos jaapaanlâš purrâmâšâin, já muoi puuráim tom maŋgii. Japanist lii kuittâg maaŋgâpiälálâš purrâmuškulttuur. Tobbeen poreh ennuv kyele, mutâ meiddei ovdâmerkkân šaddoid, piärgu já kuobbârijd.
Ohtâ muu jaapaanlâš mielâpurrâmušâin lii okonomiyaki, mii lii jaapaanlâš sálttáás pánnukákku teikkâ tevdum manepasamuš. Tast láá aainâs uv maneh já jáávuh. Ton lasseen kaalâ lii uáli jo táválâš aamnâs. Sääni okonomiyaki meerhâš “possum tego tun halijdah” ađai toos puáhtá pieijâđ tagarijd amnâsijd, moid jieš lijkkoo. Pánnukááhu oolâ njyetih jaapaanlâš majonees já okonomiyaki kastik sehe hervân ripsáátteh kuškâdum merâtiäpu já tonnikyeličalme.
Munnuu mätki luhostui pyereest já mun lam tuđâvâš, ete munnust lâi máhđulâsvuotâ eelliđ Japanist. Jaapaan lii onnum tivrâs enâmin, mutâ tot ij lah veltihánnáá ubâ tuotâvuotâ. Ovdâmerkkân raavvâdviäsuh já hissiliipuh lijjii hälbibeh ko Suomâst. Motomeh ääših, tego ijjâdem, lijjii siämmáá tivrâseh. Motomeh ääših vuod lijjii tivrâsuboh, om. junáliipuh. Jaapaan lii torvolâš eennâm mađhâšiđ, já tobbeen lii ennuv, maid porgâđ, uáiniđ já feeriđ.
Tekstâ já koveh: Ruska Haavisto
Mun lam Ruska Haavisto, anarâškielân maa ŋ gâs kočodeh muu Rušken.
Muu áámmát lii kielâäššitobdee, mutâ tääl mun máttááttâlâm
anarâškielâ Säämi máttááttâskuávdáást.
Mun lam meddâl
Porist já valmâštuvvim
Tuurku ollâopâttuvvâst syeinimáánust 2022.
Veikkâ muu nommâ lii-uv Ruške, muu mielâiveäigi lii tälvi. Mun lijkkuum čuoigâmân, mutâ mun jiem lah pyeri čyeigee. Moonnâm ive mun čuoigim vuossâmuu keerdi paijeel love ihán.
Must láá kyehti kisá, Mörkö (čapis-vielgâd) já Wissy (sulâstit kolbâcuobbuu). Suoi aassâv Tuurkust muu kálláin. Masa jyehi peeivi muu käälis vuolgât kuuvijd munjin sunnust.
Mun lijkkuum teatterân. Taan kooveest mun lam hárjuttâlmin uccâ čaaitâlm várás. Mun lijkkuum sehe čaittâlmân ete pihtâsij kuárumân.
Jis tun uáináh kulmâ nuárju uccâ auto hattâildee alne, te tot lii vissâ muu auto. Mun lijkkuum hirmâd ennuv nuárjoid.
Táválávt mun jođám autoin škoovlân, mutâ jis láá sälttipuolâšeh, te muu auto ij ain tooimâ. Talle mun váázám já motomin vááldám kove alnaan. Ko mun aassim MaadâSuomâst, te muu vuoptah já čalmerammâseh iä kuássin jiäŋŋum.
Mun lijkkuum hirmâd ennuv luhâmân. Moonnâm čoovčâ mun luuhim tiätukiirjijd mááccuhijn
já muáddi roomaanuv. Mun lam luuhâm sehe anarâškielâlâš ete suomâkielâlâš kiirjijd.
Mun lijkkuum jieškoteuvlágánáid kietâtuojijd.
Moonnâm čoovčâ mun lijjim silbâkuursâst já rahtim tággáár raddečiiŋâ. Mun lam tääl meiddei kuárrumkuursâst kuárumin ärbivuáválâš mááccuh.
Moonnâm čoovčâ must lijjii ennuv teatterhárjuttâsah. Eres INSAKU-uáppeigijn mij čaalijm Tullâseeibi tutkâmmokke -nommâsâš čaaitâlm já oovdânpuovtijm tom kuohtii. Tääl mun hárjuttâlâm Hyppää pois -čaaitâlm várás. Mij oovdânpyehtip tom vyesimáánust Anarist já Avelist.
Täid ullosuhháid mun kuuđđim roovvâdmáánust. Mun halijdiččim kođđeeđ tikkur-uv, mutâ tot lii uáli jo korrâ pargo. Must láá jo lääigih valmâšin, mutâ mun jiem lah vala meridâm, maggaar tikkur mun halijdiččim kođđeeđ.
Pääihist mun juuvâm masa ain teejâ. Muu skipáreh tietih, ete must láá čovgâ vátámâšah teejâ háárán. Čääci kalga leđe 70–80 cekkid, jis juuvâm ruánáá tâi vielgis teejâ, ige kuássin uážu pieijâđ tejâseehâ koopân ovdil čääsi.
Maggaar lii tuu mučis argâ? Jis halijdah uásálistiđ háástun, vääldi ohtâvuođâ toimâtteijei: anaraslosta@anaraskielaservi.fi
Fabrizio lii vuálgus Italiast. Sun áásá tääl Sveeicist, mut sun lii távjá Anarist pargo tiet. Sun lii luuhâm anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst já valmâštui filosofia maisterin njuhcâmáánust 2022. Sun lii porgâm Anarâškielâ seervi mediapargen čohčâmáánu 2019 rääjist.
Susanna lii freelancer arkkiteht já graafisâš vuávájeijee. Sun lii Anarist meddâl, já áásá tääl Australiast oovtâst kandâskipárijnis já 107 savzâinis. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, kuvviđ já mälistiđ.
Anna lii Kaamâsist ässee nissoon, kii lii meddâl Tuurkust já lii turkulâš ain jieijâs vááimust. Sust láá vittâ pennuu, käävci käännid, oreskääni, ucc’pärni já käälis. Sun lii pargoost Aanaar škoovlâst anarâškielâ luokamáttáátteijen. Astoääigi sun miäcást, čuáigá já káččá (luándust pálgái mield sehe päärnis maajeeld). Ohtân ulmen lii finniđ maistertotkos ovdil ko sun lii 50 ihásâš.
Ruške lii kielâuáppee, kii áásá tääl Anarist já lohá anarâškielâ. Sun lijkkoo kieláid, kulttuuráid, kirjijd já videospelláid. Sun halijdičij leđe kielâtotkee já tutkâđ sämikielâid.
Iida lii porilâš čällee, kote áásá Tuurkust já lohá ollâopâttuvvâst kielâid já kreatiivlâš čäällim. Sun šiärráá puoh kirkkásumosávt talle, ko sun piäsá karaoken já lávlu Dingo.
Tomi lii kielâtotkee já Debrecen ollâopâttuv suomâkielâ lehtor. Suu mielâšaddo lii kaktus já mielâčuojânâs basso. Suu jienâvijđodâh uv lii kulloo basso. Suu mielâst puoh pyeremus peŋkkâvalastâllâm lii snooker, veik jieš sun tiäivás olmâ páálun enâmustáá vahâgist.
Ulpu áásá pärnivuođâ päikkisijdâstis Avelist já opâttâl timmâtuojijd Säämi máttááttâskuávdáást. Puoh enâmustáá sun haalijd lávluđ maaŋgâ kielân, já sun moovtásk jyehi tove ko kiinii koččo suu sämmilâš artistin.
Jasmina lii vuálgus Saksaast, kost sun ij kuittâg makkum. Sun lii aassâm Oulust ive 2006 rääjist já lohá anarâškielâ Giellagasinstituutist. Sun haalijd porgâđ aašijd ráávhust, ij huápust.
Tuula áásá Espoost. Sun lii porgâm oovtâst párnáiguin já nuorâiguin sehe sii oovdân uáli jo kuhháá, eromâšávt seervij já ornijduumij maailmist. Sun lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst. Sun lijkkoo luuhâđ, tuoijuđ já mađhâšiđ, já suu mielâst lii ain šiev äigi tejâstâllâđ.
