Muu vistešadoh, Tiina Jäppinen

Muu vistešadoh

Mun jiem nuuvtkin peerust epitáválijn šaddoin, main ulmuuh tääl mäksih maaŋgâid čuođijd euroid. Munjin vistešadoh ovdâsteh hiđes eellimvyevi já pyereestvaijeem. Vistešadoi tipšom lii meid hirmâd suotâs ohtâsâš puđâldâs párnáin.

Tekstâ já koveh: Tiina Jäppinen

Majemui pandemiaiivij ääigi ruánáášadoh ađai vistešadoh láá šoddâm pivnohis puđâldâssân. Mučis ruánáášadoh čiŋâtteh pääihi, já tain láá meid positiivlâš vaikuttâsah tiervâsvuotân ja pyereestvajemân eromâšávt kaavpugulmuid. Vistešadoh kepideh streesi tego meecist jotteem-uv. Vorâs tutkâmuš mield joba muáddi vistešado vijđedeh pääihi mikrobnääli.

Stuorrâ uási jieččân vistešaddoin mun lam uážžum muu eenist. Sun lii váldám čuápuid ennišadoinis já lii ruotâsmittám taid čäcilaasâst ovdil ištâdem. Munjin vistešaddopuđâldâs lii rähis já luándulâš uási elimist já šalde maŋgáid pärnivuođâ muštoid. Mun jiem nuuvtkin peerust epitáválijn šaddoin, main ulmuuh tääl mäksih maaŋgâid čuođijd euroid. Munjin vistešadoh ovdâsteh hiđes eellimvyevi já pyereestvaijeem. Vistešadoi tipšom lii meid hirmâd suotâs ohtâsâš puđâldâs párnáin.

Muáddi sääni kukáidân tipšomist. Tehálumos lii čuovâmeeri jieškođe-uv kuká táárbu mield. Must lii pääihist šiev tile ko láá sehe nuorttiibellaasah, moid iđedispiäiváš páštá, ete uáli piäiváás máddáábellaasah. Mun njuoskâdâm já sovđâdâm šaddoid ohtii ohhoost, peic kesikuumeest täävjib. Šoddâmpaajeest mun adelâm šaddoravâdâs ain ko muštám. Šaddovuálážin mun kiävtám táválii ruánáášaddomulde, moos mun siävuttâm suullân kuálmádâs rukkočievrâ. Návt mulde piso luáđhusin já šadoi ruottâseh tiervâsin. Must láá ohtsis 14 vistešaddod, já tääl mun muštâlâm lase rákkásumosijn vistešaddoin.

Jis mun muštám rievtisnáál, te muu puárásumos vistešaddo lii ruttâmuorâ (rahapuu, Crassula ovata). Mun ostim tom ive 1999, ko värrejim jieččân pááikán oppâmpäikkikoodán. Tot lii ohtâ táválumosijn vistešaddoin, tastko tot lii uáli jo älkkee hoittáđ. Tast lii šiev saje máddáápiäláá lasâkuárvi alne, kost pijssáá čuovâ. Ruttâmuorâ häämist puáhtá uáiniđ, mii peelijd lii lamaš eenâb piäiváá kulij. Nuuvt räähis puáris ustev tot lii.

Juovlâkaktus (joulukaktus, Schlumbergera x buckleyi) lii ohtâ muu rákkásumosijn šaddoin. Taat viiđâihásâš kaktus lii lostâčuáppu muu eeni juovlâkaktusist, mii lii jo paijeel 40 ihheed puáris. Puáris juovlâkaktuseh láá uáli mávsuliih aalmuglâšaarnih, iäge toh kavnuu kukkákäävpist. Távjá ulmuuh siävutteh taid eres kaktusáid tego skammâmáánukaktusáid teikâ pessijâškaktusáid. Juovlâkaktus loostâin iä lah ollâgin áŋálduvah, já ton kukáh láá ain šeriskuovgisruopsâdeh. Ko pieijim muu juovlâkaktus kove Facebook vistešadoh juávkun, te mun ožžum kulmâlov viestâd ulmuin, kiäh halijdii čuápuid muu juovlâkaktusist. Stuorrâposlinkukkáást (isoposliinikukka, Hoya carnosa) puátih mielân ennuv muštoh pärnivuođâstân. Ennišaddo lâi algâaalgâst muu ááhu enijpeiviskeŋkkâ 60lovvoost. Tot varrij mii pááikán, ko ákku ij innig puáhtám aassâđ päihistis. Tääl ennišaddo lii jo kulnâm, mutâ čuápuh vajeh pyereest. Stuorrâposlinkukká lii kuárŋoošaddo, mast láá uccâ, kuovgisruopsis kukáh. Liäđusist láá suullân 10–20 kukkád, já jyehi kukkáást láá vittâ lieđiloostâ. Taan ive tot ij lah vala kukkim.

Muu stuárráámus vistešaddo lii kolibrikukká (kolibrikukka, Strelizia reginae) ađai paradiislodekukká. Tot lii uážžum noomâs liäđusis mield, tastko tot sulâstit kolibrilode. Kolibrikukká lii masa áinoo šaddo, mon mun lam uástám kukkákäävpist. Mun halijdim orroomvistásân stuorrâ kuká já lijkkuustuvvim taan čuálččáás šaadon. Tot maavsij suulân 70 eurod Plantagenist moonnâm keesi. Tot kal lii jo šoddâdâm maaŋgâid uđđâ loostâid já lii tääl jo meetter alosâš.

Hirmâd pivnohis já trendlâš vistešaddo lii tääl stuorrâstálulostâ (jättipeikonlehti, Monstera deliciosa). Ton stuorrâ já mučis loostah láá uáli jo fijnáseh, já tot šadda jotelávt čuovâdis saajeest. Stáluloostâ šoddâm puáhtá tuvdeđ já cogâdiđ ovdâmerkkân sobijgijn, mutâ mun lijkkuum toos eenâb, et tot lii nuuvt rijjâ ko máhđulâš. Mun ožžum stálulostân jieččân ustevist moonâm ive, já talle tast lijjii kulmâ loostâ. Tääl tot lii jo viehâ styeres, já oovtâ čuápuuv mun lam jo čuopâstistám.

Kiinaruusu (kiinanruusu, Hibiscus rosasinensis) lii ain lamaš ohtâ muu jiellâhšaddoin. Já mun tárguttâm puáris kiinaruusu nääli, mast láá šerisruopsis kukáh já tevkisruánáá já kildee loostah. Muu ennuu káálgust lii maŋgâlov ihheed puáris kiinaruusu, mutâ muu enni ij lah kuássin luhostum šoddâdiđ čuápuid tast. Tääl algâive mun oinim stuorrâ, korâdis kiinaruusuid muu viiljâ pargosaajeest. Jiemhân mun puáhtám monâttiđ tággáár máhđulâšvuođâ já nuuvtpa mun čuoppim tast uávsi já tolvum tom pááikán. Talle ij lamaš nuuvt pyeri äigi väldiđ čuápuid ko lâi koskâtälvi. Čuáppu lii tääl lamaš čäcilaasâst jo kulmâ mánuppaje, já mun valauv lam vyerdimin vuosmuu ruottâs. Tääl mun ruhâdâlâm, ete tot selvân já šodâškuát.

Eŋgâlsuájá (enkelinsiipi, Begonia corallina) kulá begoniai šaddojuávkun. Tot lii levânâm čuáppun tuuveest tupán jo ihečyeđe verd. Eŋgâlsuájá lii kočodumuv ááhukukkán, ige totkin kavnuu kukkákäävpist. Muu enni kaavnâi eŋgâlsuájá čuápu suámsurtorist muáddi ive tassaaš, já ko tot šadda nuuvt jotelávt, te munuv lam uážžum jo jieččân čuápu. Kuká nommâ puátá lostâi häämist, ko toh sulâstiteh eŋgâl suájáid. Tot kukkij moonnâm keesi já ton kuovgisruopsis, uccâ kukáh noiguu kiästuin. Eŋgâlsuájá lii kal lijkkuustuttee vistešaddo.