Mučis argâ -kovehástu, Nanna Rytkönen

Kovehástu: Mučis argâ

Tekstâ já koveh: Nanna Rytkönen

Mun lam Nanna Rytkönen já mun lam aassâm Suáluičielgist tääl vittâ ive.

Argâ lii eromâš muččâd tääbbin kiđđâtäälvi, ko piäiváš páštá já cuáŋui kuáddá jottee. Mun vuárdám kuittâg jo movtigávt keesi já ton maŋa muu mielâiveääigi, čoovčâ.

Rijjâpeeivi mun irâttâm kiergâniđ tuoddârân iđedispeeivi, kuás kuádádâh lii vala pyeri, ovdil ko cuáŋui timmáán ehidispeeivi piäiváduvvâst. Taan ive pessijái ääigi Suáluičielgist lâi eromâš šiev čuoigâmsijvo.

Čižetpeln: Maailm lii kal muččâd talle-uv, ko piäiváš ij pääšti. Mun lijjim čuoigâmin Äijihjäävri alne, ko purgâ muutij ubâ enâduv čapisvielgâdin já tuše taat uccâ suolluš oinui ovdiibeln. Nuuvtpa mun toollim kähvipuudâ tassaaš ko almerobdâ oppeet oinuuškuođij. Uálgispeln: Mun rähistâm čuoigâđ eromâšávt kiđđuv, ko olgon lii čuovvâd vala pargopeeivi maŋa-uv. Sämicissááš poođij tiervâttiđ muu čuoigâmmohheest, veikkâ must ij lamaškin mihheen heerskuid fáárust toos.

Vyellin: Ain ij taarbâš moonnâđ kuhás, ko puáhtá kavnâđ mučis já imâšlâš aašijd. Mun ihástâlâm távjá luándu uccâ immâšijd, tego smavvâ detaljijd muotâčalmeest.

Mun poorgâm äššigâspalvâleijen já halijdâm ton vyestitiäddun viettiđ rijjâääigi távjá ohtuunân. Mun rähistâm jotteeđ tuoddârist, táválávt aaibâs ohtuu já ulmettáá.

Čohčuv mun nuurâm muorjijd já kuobbârijd. Noomâs mield herskutatti lii muu mielâhersku, já herskutattisushi lii muu kievkkân spesialiteet.

Keessiv mun viettiim ennuv ääigi kesituuveest, kost mun lijkkuum kuálástiđ, vuoijâđ já sávnuđ. Káiduspargo puáhtá porgâđ veikkâ tuve šiljoost siämmást ko kuldâl luudijd.

Maggaar lii tuu mučis argâ? Jis halijdah uásálistiđ háástun, vääldi ohtâvuođâ toimâtteijei: anaraslosta@anaraskielaservi.fi

RÄHTEEH

FABRIZIO BRECCIAROLI

Fabrizio lii vuálgus Italiast. Sun áásá tääl Sveeicist, mut sun lii távjá Anarist pargo tiet. Sun lii luuhâm anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst já valmâštui filosofia maisterin njuhcâmáánust 2022. Sun lii porgâm Anarâškielâ seervi mediapargen čohčâmáánu 2019 rääjist. SUSANNA KAARTINEN

Susanna lii freelancer arkkiteht já graafisâš vuávájeijee. Sun lii Anarist meddâl, já áásá tääl Australiast oovtâst kandâskipárijnis já 107 savzâinis. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, kuvviđ já mälistiđ. HENNA AIKIO

Henna áásá perruinis Oulust, mut sun aaibâš távjá Anarân. Sun lii suomâ- já sämikielâ máttáátteijee. Luuhâm lii suu mielâ mield ääigiájánâs. Jis luhâmušah noheh, taid kalga čäälliđ jieš lase!

TIINA JÄPPINEN

Tiina lii Helsig kuávdáást ässee koskâsyemmilâš, kiäst lii ain ahheev Anarân. Sun lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst, já sun lii pargoost haahâpargen Sakkist. Sun lijkkoo čuoigâmân já čäcikaččâmân. HANA KALÁBOVÁ

Hana lii vuálgus Tšeekist. Tääl sun áásá Oulust, kost sun lohá anarâškielâ. Rijjâääigi sun lohá kiirjijd teikkâ čuojât klarinet. Pyeremus muusik lii kuittâg kisá škurijdem. IIDA KEROKOSKI

Iida lii porilâš čällee, kote áásá Tuurkust já lohá ollâopâttuvvâst kielâid já kreatiivlâš čäällim. Sun šiärráá puoh kirkkásumosávt talle, ko sun piäsá karaoken já lávlu Dingo. TOMI KOIVUNEN

Tomi lii kielâtotkee já staatâ virgealmai, jieijâs mielâst vaarâ eenâb kielâtotkee. Suu mielâšaddo lii kaktus já mielâčuojânâs basso. Suu jienâvijđodâh-uv lii kulloo basso. Suu mielâst puoh pyeremus peŋkkâvalastâllâm lii snooker, veik jieš sun tiäivás olmâ páálun enâmustáá vahâgist.

NANNA RYTKÖNEN

Nanna lii lamaš viššâlis Wikipediačällee, já sun lii čáállám maaŋgâid Wikipedia-artikkâlijd. Sun lii meddâl Ruávinjaargâst, mut sun áásá tääl Suáluičielgist. Sun čuáigá ennuv já lijkkoo meecist jotemân. JASMINA SCHRECK

Jasmina lii vuálgus Saksaast, kost sun ij kuittâg makkum. Sun lii aassâm Oulust ive 2006 rääjist já lohá anarâškielâ Giellagasinstituutist. Sun haalijd porgâđ aašijd ráávhust, ij huápust. SÁÁRÁKÁISÁ SEURUJÄRVI

Sáárákáisá lii päärtihlâš, kii lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvvâst. Sun lijkkuu luhâmân já kietâtuojijd, veikkâ toh iä ain lah puoh pyeremuuh.