Naerata! Talv 2020

EESTI SUURIM TERVISEAJAKIRI

NR 58 (37) TALV 2020

TA SU TA APOTHEKA.EE

Mindfulness – kuidas elada õnnelikumalt?

Iluvitamiinide EDETABEL

Tõhusaimad hea une nipid

19

Kingispikker:

ahvatlust jõuluvana kotti

Iga ilmaga metsa seiklema

Heidy

Tamme:

„Mina ise pean end hoidma!”

Vabane halbadest harjumustest! | Erksust mälule, toitu ajule

sisukord

20

14

32

TALV 2020

54

68

44

4 6 8 10 12 14 20 24 28 32 36 38 40 44 48 50 54 58 60 64 68 74

Nautigem valgust ja helgust Uudised Uut apteegiriiulil Uut apteegiriiulil Luba endal olla Heidy Tamme: mina ise pean end hoidma Hooli heast unest Jalad ei anna asu Ajule ergastavat toitu Lumega või lumeta, seiklema igal juhul Toetavad suhted tugevdavad tervist Talvised kassimured, lumised koerahädad Taltsuta talviseid dermatiite 9 kõige edukamat iluagenti Apotheka ilupärlid 2020 Need silmad, mis iial ei unune Kingid hoolimise ja armastusega Mukib, mängib, vallatleb Kuidas kujundada harjumusi?

Mindfulness – kohaloleku vägi Sügavkülmast lupsti patta! Ümbritse end inimestega, kes kiirgavad rõõmu

TALV 2020 NAERATA

3

juhtkiri

Nautigem valgust ja helgust

Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri.

Ilmub neli korda aastas.

S

ügise üleminek talveks on huvitav ja kontrastne aeg.

Lõpeb pilkane pimedus, mis tulvil vihmasadusid, ja saab alguse talve võlumaa – valge, helge ja kuldne aeg, mille keskmes on sädelevad jõulud. Jõuluootus ja kõditav ärevus saabuvad tegelikult märksa varem, kui pühad algavad. Juba novembri lõpus ja detsembri alguses poeb hinge mõnus aja mahavõtmise igatsus ja soov vaadata tagasi sellele, mis aasta jooksul on toimunud.

Aastanumber 2020 on kaunilt suursugune, sündmuste- ja emotsiooniderohke. Aasta on olnud kahtlemata igas mõttes eriline igale inimesele kõikjal maailmas. See on puudutanud igaüht omal moel, kuid samas ka sarnaselt.

Kindlasti ei ole olnud kerge aasta, kuid raskused õpetavad paradoksaalsel kombel rohkem kui võidud. Aastale tagasi vaadates usun, et oleme õppinud vaatama ja hindama elu veidi teistsuguse pilguga kui varem. Usun, et meie väärtusmaailm on rohkem paika loksunud.

Järgmine number ilmub märtsis.

Peatoimetaja: EVELIN KIVILO-PAAS Keeletoimetaja: ESTER PÕLDMA Kujundus: ELLEN LEENE Väljaandja: APOTHEKA Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee Rohkem infot: apotheka.ee

Tervis on saanud veelgi tugevama tähenduse. Mul on ääretult hea meel, et kevadel kõige raskemal ajal, mil meie riik oli sõna otseses mõttes lukus, olid apteegid ja apteekrid Eesti inimeste jaoks avatud ning alati olemas. Meie apteekrid töötasid eesliinil ja pingutasid selle nimel, et ravimid oleksid kättesaadavad ja apteekri professionaalne nõu inimesele lähedal. Olen väga uhke, et Apotheka kaubamärgi all tegutsesid ja tegutsevad apteegid väärikalt ja on olemas ka siis, kui riik on suures kriisis. Tänan südamest iga Apotheka töötajat pühendumise ja hoolimise eest.

Soovin, et 2021. aasta oleks helgem ja kergem ning võtaksime uude aastasse kaasa kõik kogemused, mida elu on meile andnud. Meie Apothekas töötame selle nimel, et tervisenõu, ravimiabi, ravimite kättesaadavus ja apteegiteenuse kvaliteet oleksid jätkuvalt parimal tasemel. Me ei seisa paigal, vaid arendame apteegiteenuseid pidevalt edasi. Näiteks nüüdsest julgustavad meie apteegid inimesi osalema vähisõeluuringutes. Apotheka apteeker tuletab patsiendile meelde, et tema sünniaasta vastab haigekassa sõeluuringu sihtrühmale ja soovitab uuringus osaleda. ­Loodame, et niiviisi aitame suurendada teadlikkust sõeluuringute olulisusest ja ­rohkem inimesi jõuab seeläbi varajasse kontrolli.

Soovin kõigile tugevat tervist. Hoidke iseend ning oma lähedasi. Apotheka on alati teie lähedal!

Marika Pensa Apotheka juhatuse liige

Esikaane foto:

LAURA STRANDBERG Stilist: AULIKKI PUNISTE Meik: KRISTI PETOLAI Riided ja aksessuaarid: RESERVED, SHISHI, ERAKOGU

4

NAERATA TALV 2020

uudised

Tee loomadele head!  Lemmikloomakeskus PetCity ja Varjupaikade MTÜ kutsuvad üles aitama kodutuid loomi, et tuua nende päevadesse rohkem rõõmu. Tradit­ sioonilise pühadeaegse kampaania „Aitame koos!“ ajal on 18 PetCity poes annetuskastid ja nimekirjad toode­ tega, mida varjupaigad enim vajavad. Ühtlasi kutsub kampaania üles võtma lemmikloom just varjupaigast.

Tänavuse kampaania patroon, saatejuht Robert Rool leidis omale varjupaigast ustava sõbra, valge kiisu Dagne. „Olen üliõnnelik, et oma parima sõbra just varjupaigast võtsin.

Nähes ka Dagne tänulikkust, et lõpuks

sai ta omale tõelise kodu, teeb mind veel eriti rõõmsaks. Varjupaikades on nii palju kodusoojust vajavaid loomi,“ ütleb Robert.

Varjupaikade MTÜ juhi Triinu Priksi sõnul leiavad koerad kiiremini uue kodu kui kassid. „Meie varju­ paikades on 600 kassi, kes ootavad pikisilmi armastavasse perre jõud­ mist. Koeri on meil umbes kümme korda vähem,“ lisab ta. Kel pole aga võimalik looma võtta, võib aidata kodutuid loomi tarvilike igapäevaste asjadega – kassiliiva, kuivtoidu ja konservidega. Vaata rohkem www.petcity.ee/anneta

Uuring: 84% inimestest usaldaks apteekrit vaktsineerijana rida, muutuks vaktsineermine Eestis kättesaadavamaks,“ sõnas Apotheka teenuste juht Ly Rootslane. „Tänavu sai gripi vastu vaktsineerida kaheksas linnas ja kokku 30 apteegis kuue nädala jooksul. Tulevikus võiks seda teha terve gripihooaja vältel.“ Uuringust järeldus, et 86% Eesti elanikest pooldab vaktsineerimist. Vakt­ sineerimise kättesaadavust hindas heaks või üsna heaks 80% vastajatest.

Külasta apteeki vastutustundlikult!  Eesti Proviisorapteekide Liit (EPAL) juhib tähelepanu, et apteeki tuleks külastada vastu­ tustundlikult ja pidada kinni riigi kehtestatud nõuetest Covid-19 leviku peatamiseks.

Nii saavad apteegid jääda avatuks ka kriitilisemas olukorras. „Väga oluline on kanda apteeki tulles maski ja pidada kinni 2+2 reeglist. Vastutus­ tundlikult käitudes tagame selle, et apteekrid püsivad terved, saavad ravimeid väljas­ tada ja nõu jagada ning apteegi külastajad ei nakata teineteist,“ sõnas EPALi juht Ly Rootslane.

Ka apteegid ise kannavad hoolt selle eest, et viiruste levikut peatada.

Apteekides on olemas kõigile kasutatavad desifintseerimisvahendid, lettide ees on kaitseklaasid, apteekrid kasutavad isikukaitsevahendeid ning ühes­ koos patsientidega järgitakse vahemaa hoidmist.

6

NAERATA TALV 2020

Apteekrid julgustavad sõeluuringutes osalema  Apteeker hoolib! Ole valmis, et järgmise apteegis käigu ajal võib Apotheka apteeker sul soovitada osaleda haigekassa sõel­ uuringus. Apotheka apteekrid annavad oma panuse haiguste ennetusse ja tuletavad patsiendile meelde, et tema aastakäiku oodatakse rinna-, emakakaela- ja jämesoo­ levähi sõeluuringule. „Apotheka on loonud oma süsteemi lisarakenduse, mis annab apteekrile märku, kui ravimit või muud apteegitoodet ostev inimene kuulub sõel­ uuringu sihtrühma. Kui selgub, et patsient ei ole veel sõeluuringus osalenud, julgustab apteeker seda tegema, sest varakult avas­ tatud vähk on ravitav. Samuti jagab apteeker vastavasisulisi infomaterjale,“ selgitab ­Apotheka teenuste juht Ly Rootslane.

FOTOD: UNSPALSH JA PIXABAY

 Turu-uuringute AS-i korraldatud uuringust selgus, et 84% Eesti elanikest, kes toetavad vaktsineerimist, usaldaksid vaktsineerijana apteekrit, kui ta on saanud vastava väljaõppe.

Praegu kehtiva seaduse järgi tohivad apteekides vaktsineerida vaid tervishoiuteenuse osutajad, näiteks meditsiiniõed, mitte aga apteekrid. „Usume, et kui vajaliku väljaõppe läbinud apteeker saaks tulevikus vaktsinee­

New Nordic Sinu tervise ja ilu heaks!

DETSEMBRIS tooted ILU heaks

-35%

Uus Rhinitix ninapihus aitab viirusi eemal hoida. See katab nina limaskesta kaitsva ja niisutava kihiga, mis piirab allergeenide, bakterite ja viiruste kinnitumist, läbitungimist ja levikut. Pudelikesest saab 200 ühekordset annust.

Rhinitix ninapihus (10 ml) 12,20 €

Peleta täid eemale Lapsed nakatuvad kergesti peatäidega. Täide ja tingude tõhusaks hävitamiseks on loodud kiire toimega Hedrin Once Spray Gel ja Hedrin All in One šampoon.

Ainulaadne puuviljalõhnaline kaitsepihus Hedrin Protect& GO Spray kaitseb aga regulaarsel kasutamisel peatäidega nakatumise eest ning hoiab ka juuksed kaunid ja hõlbustab kammimist. Hedrini tooted ei sisalda allergiat põhjustavaid komponente ja sobivad kasutamiseks ka väikelastel ning rasedatel.

Hedrin All in One šampoon täide vastu (100 ml) 15,65 € Hedrin Once Spray geel täide vastu (60 ml) 14,75 € Hedrin Protect & Go Spray peatäide ennetamiseks (250 ml) 10,05 €

Pai kähedale kurgule Uus tootesari Vocal islandi sambliku, vitamiin C ja tsingiga leevendab köhaärritust, kähedat häält, suu ja kurgu kuivust.

Vitamiin C ja tsink aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ning kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest.

Vocal sarjas on erineva maitsega imemistabletid, pulgakommid ja aerosool.

Kodumaine kõhusõbralik raud lastele Rauapuudust esineb väikelastel üsna palju ja seda diagnoosib arst. Raud on aga väga vajalik lapse terveks arenguks ja normaalseks kasvuks. Rauasiirup Nõgel on kõhusõbralik rauasiirup kogu perele alates 6. elukuust. Tänu kõrgele biosaadavusele imendub rauasiirup hästi. Raua imendumist soodustab siirupis C-vitamiin.

Nõgel laste rauasiirup (250 ml) 18,20 €

Kaitse end ekraani valguse eest Focumax hoiab silmi digiseadmete ekraanide sinise valguse kahjuliku mõju eest. Tootes sisalduv tauriin kaitseb silma võrkkesta, luteiin ja zeaksantiin aga kollatähni. Tootes sisalduvad vitamiinid ja tsink tugevdavad ja toetavad nende bioaktiivsete ainete toimet.

Focumax kapslid (30 tk) 15,80 €

Toeta oma immuunsust!

Solefarin on unikaalne ja teaduspõhise koostisega immuunsüsteemi toetav komplekstoode. Selles sisalduv beetaglükaan ergastab immuunsüsteemi ja tõstab organismi vastupanuvõimet võitluses mikroobide ja viirustega. Arabinogalaktaan normaliseerib soole mikrobioomi ja toetab soolestiku immuunsust.

Vocal maasikamaitseline kurgupihus (20 ml) 6,20 €

Solefarin kapslid (30 tk) 18,20 €

Vocal Kids kirsimaitselised pulgakommid (6 tk) 5,10 €

Vocal sidruni- ja mustasõstramaitselised imemistabletid (24 tk) 5,60 € Vocal mint hüaluroonhappega imemistabletid (24 tk) 6,70 € Vocal mustasõstramaitseline karamell (24 tk) 5,20 €

Hea hingata!

Citromax Akut on loodud ülemiste hingamisteede hea tervise säilitamiseks. C-vitamiin ja piparmündiõli turgutavad immuunsüsteemi, tsitruse bioflavonoidid ja eukalüptiõli toetavad hingamisteede head tervist, rahustavad kurku ja neelu ning teevad pehme pai häälepaeltele.

Citromax Akut kapslid (10 tk) 7,49 €

Toodete juures on Viru keskuse Apotheka hinnad.

UUT APTEEGIRIIULIL

Stopp, viirus!

Uued BIOFARMACIJA tooted ilma lisaaineteta!

N20

N4

bioGlucosamine Marine 1500 mg

Hydro Forte

Elastsetele liigestele ja tugevatele luudele!

Taastage mineraalainete tasakaal organismis!

Koostis: gükosamiinsulfaat (koorikloomadest), kuivatatud acerola-kirsi ekstrakt, sellest saadud C-vitamiin, kaltsiumtsitraat, vitamiin D3 (kolekaltsiferool)

Koostis: elektrolüütide lahus mineraalainete ja elusate piimhappebakteritega, mis aitavad organismi suure vedeliku kao puhul.

Erikoostis ilma keemiliste lisanditeta.

elektrolüütide lahus Lactobacillus acidophilus’ega

SKIN Turguta oma ilu seestpoolt!

Koostis: kollageen, kuivatatud acerola-kirsi ekstrakt, sellest saadud C-vitamiin, hüaluroonhape, magneesium, tsink (tsitraatidena)

uudised

Uut ilule Volüümipidu juustele Kohevaks, tihedaks, niisutatuks – see on uue juukse­ hooldussarja Hair Volume missioon. Sarja šampoon sisaldab õuna, õunaäädikat ja aminohappeid, mis niisutavad, taastavad ja tugevdavad juukseid. Täienda hooldust palsami ja seerumiga ning saavutad ka sära ja pehmuse ilma juukseid raskeks tegemata. Naudi terveid ja kohevaid juukseid!

Tugi liigestele Liigesed põhjustavad vaevusi? Toidulisand Nordwise Flexellent pakub liigestele tugevat toetust.

See sobib hästi vanusega kaasnevate liigesevaevuste ennetamiseks, sportlastele, harrastajatele ja raske füüsi­ lise töö tegijatele liigeste toetamiseks ning ülekaalust tingitud liigesehädade korral.

Flexellent kapslid (30 tk) 27,20 €

Kosutust küpsele nahale Küpsele nahale loodud kerge tekstuuriga Eucerin Hyaluron-Filler + Elasticity 3D seerum tegeleb tõhusalt kolme peamise vananemis­ ilminguga: vähendab pigmendilaike, täidab sügavaid kortse ja parandab naha elastsust. Tulemuseks on särav ja nooruslik jume. Kergelt lõhnastatud seerum ei ummista poore ja sobib kõikidele nahatüüpidele.

Eucerin Hyaluron-Filler + Elasticity 3D seerum (30 ml) 58,05 €

Hair Volume volüümi andev šampoon (250 ml) 22,20 € Hair Volume volüümi andev palsam (250 ml) 22,20 € Hair Volume läiget andev seerum (75 ml) 26,20 €

Köhale kiirelt kõtt Külmetusega seotud köha korral on lapse kurgu limas­ kest ärritunud ja valulik.

Kiire toimega köhasiirup Broncophen Kids on efektiivne ja kiire toimega köhasiirup lastele alates 1. eluaastast. Siirupi koostis­ osad altee juure ekstrakt ja mesi moodustavad kurgus kaitsekihi, mis pehmendab ja rahustab lapse kurku, nii et köha väheneb ja kurguärritus leeveneb.

Broncophen Kids köhasiirup (120 ml) 12,95 €

10

NAERATA TALV 2020

Ciao, kortsukesed!

Natural Magic Anti-Ageing Cream on üliniisutav granaat­ õuna ja astaksantiiniga päevaja öökreem, mis annab nahale nooruslikuma ja pringima välja­ nägemise. Kreem vähendab kortsude teket, jätab naha ühtlaseks ja pinguldatuks.

Natural Magic vananemisvas­ tane päeva- ja öökreem (50 ml) 39,20 €

Silmakreem Amazing Eye Cream keskmes on hüalu­ roonhape ja ravimtaimed, mis aitavad siluda ja pingul­ dada silmaümbrusnahka.

Nahk on niisutatud, siledam ning silmaümbruse kortsukesi on vähem.

Amazing Eye niisutav ja pinguldav silmakreem (15 ml) 33,20 €

Sileda naha kunst Intense Marine pinguldava efektiga niisutav näomask vähendab kortsukeste teket ja muudab naha ühtlase­ maks ja siledamaks. Nahk on niisutatud, toniseeritud ja särav. Sobilik kõikidele nahatüüpidele.

Intense Marine niisutav ja siluv näomask (50 ml) 47,20 €

Toodete juures on Viru keskuse Apotheka hinnad.

Silmaümbrus siledaks

kolumn

Luba endal OLLA Rääkisin aasta tagasi oma mentoriga ja kurtsin, et mul on tobe harjumus pidevalt telefonis sihitult aega surnuks lüüa. „Mis siis sellest?“ küsis ta. „No see on täiesti kasutu, mõttetu tegevus!“ vastasin.

TEKST: PAMELA MARAN l FOTO: ERAKOGU

“K

ui see sulle ei meeldiks, siis sa ju ei teeks seda. Seega, milles probleem?“ Tõepoolest – kui see mulle ei meeldiks, siis ma ju ei teeks seda? Ja kui teen, milleks ma siis seda tegevust ja oma valikuid halvaks hindan ehk siis lisakoormust ja süüd endas tekitan?

Otsustasin, et aitab hinnangutest ja oma tegevuste õõnestamistest – lubasin edaspidi endal süütundeta „pahandusi teha“.

Pettumine inimlikkuses

Süütunne on justkui tume vari, mis inimesi ja nende tegevusi pidevalt saadab. Põlvest põlve antakse edasi kontseptsiooni sellest, mida teeb „hea laps“ ja mida ta ei tohiks teha. Lisaks loovad ka massimeediumid kontseptsioone tervisele „heast“ käitumisest ja „halbadest“ kogemustest. Nii sünnib meil selge ihalus „hea“ poole ja vältimine ning süütunne „pahast“.

Seisame silmitsi oma saamatusega, eriti siis, kui oleme aru saanud, et järjekordsed uusaastalubadused olla „parem laps“ on läinud vett vedama ja elu jätkub samas rütmis nagu alati.

Soovist olla parem, ilusam, tervem, lubatakse aasta lõpus ideaale, mille poole püüelda, et peagi oma inimlikkuses pettuda.

Mis juhtuks siis, kui me lubaks endal olla, nagu me naturaalselt oleme? Kui kaotaksime ära kontseptsiooni „heast“ ja „halvast“? Kui lubaksime endale aeg-ajalt arutult internetis skrollida, hommikust õhtuni seriaale vahtida, jäätist vohmida, diivanil logeleda? Täiesti ausalt ja süütundeta. Ainult seetõttu, et me tahtsime ju! KUI me tõesti ja päriselt tahtsime.

Kui me lubaks endal olla, küllap hakkaks see stress, mida ideaalpilt endast peale sunnib, tasapisi hajuma. Ka süütunne, mis salamisi immuunsust närib, annab järele.

Vähenenud stressiga elades ei haara käsi enam kergelt šokolaadi ega ka pokaali järele, ehk tekib isegi motivatsioon end diivanilt üles vedada, veeta rohkem aega lähedastega ja vähem ekraani taga.

12

NAERATA TALV 2020

Süütunne, mis salamisi immuunsust närib, annab järele.

Armastamist väärt

Aga nagu kontseptsioonita last kasvatades, ei tohiks eneselubamine olla tingimustega: „luban endal jäätist süüa, kui see päriselt mõjub ja ma pärast enam jäätist ei taha süüa“; „luban endal nädal aega laisk olla, aga siis peaksin küll juba motivatsiooni leidnud olema“. Tingimustega armastus annab tinglikud tulemused.

Ainult täielikus, tõelises lubamises, enese vastuvõtmises sünnib voog, mis näitab meile teed, kuidas leppida elu muutlikkusega. Et kord sa oled laiskleja ja sa võidki olla – aga see ei kesta. Kord himustad sa meelelahutust, et vältida üksiolemist – aga see ei kesta. Kord tahad sa peita oma tundeid telekavaatamisse – aga see ei kesta. Miski ei kesta. Jääv on vaid eneselubamise ilu. Täielikus enese vastuvõtmises kaovad tasapisi ka põhjused, mis ajavad meid „halva lapse“ moodi käituma. Aga ka see „halb laps“ on osake meist ja samavõrra armastamist väärt.

Kui lubad midagi uueks aastaks, siis luba endal olla kõike, mis sa igas hetkes oled. Süütundeta ja armastusega!

persoon

HEIDY TAMME:

mina ise pean END hoidma „Lapselik uudishimu ja neli A-d ehk avatus, ausus, austus ja armastus on need, mis hoiavad mind terve ja säravana,“ ütleb lauljanna Heidy Tamme, endal silmad säramas. „Leidke kõik need endas üles ja elu läheb palju ilusamaks.“ TEKST: DAGMAR REINOLT l FOTOD: LAURA STRANDBERG STILISTIKA: AULIKKI PUNISTE l JUMESTUS: KRISTI PETOLAI RIIDED JA AKSESSUAARID: RESERVED, SHISHI, ERAKOGU l TÄNAME: SHISHI

“M

aailma muutmine algab meist endast ning tervise taga on mõtlemine ja sõna jõud,“ tõdeb Heidy. „Meie ise peame selgusele jõudma ja ära kasutama selle varanduse, mille taevane ülemrežissöör, meile kaasa on andnud.“ Küsin alustuseks, millised on imelise ja sõna otseses mõttes särava daami tervisenipid. Heidy muigab ja ütleb, et on katsetanud kõike. Ta tõstab lauale pudeli veega, mida ta kohvi kõrvale rüüpab ja alustab juttu: „Minu elus on olnud toortoitumine, idamaade filosoofia, meditatsioon

14

NAERATA TALV 2020

ja isegi jääaugus käimine. Seda juba aastaid tagasi, kui ma veel Soomes elasin. Kuni olukord ei muutu fanatismiks, on kõik lubatud, aga piire ületades võivad kõik need ravi- ja vaimutehnikad meie vastu hakata töötama. Seega katsetage, aga tunnetage oma piire.“ Heidy on seda meelt, et tervis sõltub ennekõike meist endist. Kõigepealt on mõte, siis on tegu ja siis tulemus. „Mina olen ise-ise-isesuhtumisega. Minu enda isiklik kogemus on tarkus, ülejäänu on informatsioon. Kui saan infot ja see teema mind huvitab, hakkan katsetama, teen sellest omad järeldused ja lähen sellel suunal edasi. Just nii püsin vaimselt ja füüsiliselt terve.“

persoon

TALV 2020 NAERATA

15

persoon Vastutus iseenda eest

Särtsakas naine ütleb, et juba tema siia ilma tulemine polnud juhus. Ta on üldse aru saanud, et juhuseid on meie elus vähe ja tema on seda pidanud õppima esimesest elupäevast. „Esimesed kümme päeva minu elus käisid ülemrežissööriga (just nii meeldib Heidyle teda nimetada) ikka väga tõsised läbirääkimised – kas ja milleks mul siia ilma asja on.“ Vastsündi­ nuna sai ta kõhutüüfuse, millesse suri tema kõrvaltoas kolmeliikmeline perekond. Heidy ellujäämine oli ime. Tagantjärele arvab Heidy, et need päevad panid paika tema ülejäänud elu ja ta on selle üle väga uhke. „Ma tulin toime ja juba sellest hetkest alates olen elanud iseenda intuitsioonile tuginedes.“ Heidy lapsepõlv polnud pärast sõda kiita.

Isa ei tulnud sõja järel oma eluga toime, sest sõjakoledused tegid tema vaimuga oma töö. „Ma olen isaga alles nüüd, 77 aastat hiljem teinud vaherahu, lapsena ma seda ei osanud ning noorena ei soovinud. Nüüd on minul minu Oscar (isa nimi).“ Heidy isa oli alkohoolik. „Ta peitis ennast selle haiguse taha ja kaotas vastutuse pere ees.“ Kodused olukorrad olid äärmuslikud ja tihtipeale tuli noorel naisel elu nimel mõelda, kas jääda paigale ja saada kerepeale või kiirelt tegutseda ja edasi minna ning ise lahendus leida. „Olin juba lapsena omamoodi ekspert, kes tundis ära, kas võtit ukselukus keerav isa tuleb sellise tujuga, et ööbime täna emaga õues või on kõik hästi.“ Heidy räägib erksusest, ärksusest ja märkamisest – seda võiks tänapäeval rohkem olla. „Mina olen selle saanud lapsepõlvest ja minu silmis on see miski, mis töötab. Ka tänases ühiskonnas, kus peksa annab viirus, peaksime me olema ärksad ja iseenda eest vastutama.“

Heidy A4

A

VATUS. Avatud ja uudishimulik inimene suudab üle olla depressioonist, viirustest ja minna maailmale vastu lahtiste silmadega. „Avatud meel on minu teejuht ja lapsemeelsus on minu kindlustunde allikas,“ ütleb Heidy.

A

USUS tähendab Heidy jaoks seda, kui ausana sa teiste seas liikvele lähed. „Me kõik õpime elus vaikselt laveerima ja end õigustama. Püüame kaitsta oma ego,“ selgitab Heidy. „Lõpuks ei saa enam isegi aru, millal räägime päris tõsiselt, millal poolnaljaga. See on suur väljakutse elus, et leida lõputu ausus iseendas teha midagi nii, et julged seda tunnistada lõpuni välja,“ ütleb Heidy.

A

USTUS algab Heidy meelest kõigepealt sellest, kuidas me iseennast näeme, endasse suhtume ning see kandub edasi ka sellele, kuidas me kõikidesse teistesse enda ümber suhtume. „Olen tihti kuulnud öeldavat, et mis nüüd mina. Me alahindame end ja see on üks asi, mis teeb haigeks. Võib minna aastakümneid, et aru saada, kes sa oled. Oi, see on imeline tunne, kui selle ükskord teada saad.“

A

RMASTUS. Heidy on seda meelt, et inimestele tuleb teha komplimente, sest see paneb nad naeratama. „Just naeratus on see, mis hoiab meid elus,“ sõnab ta. Kui müüja küsib poes, kas te soovite tšekki, vastab Heidy: „Ainult müüja autogrammiga.“ Mõni nähvab seepeale, et me teeme siin tööd, mitte nalja. „Mina ütlen, et ikka natukene nalja ka.“ Heidy ei nimeta kunagi oma publikut eakateks, vaid väärikateks. „Sõnal on suur jõud,“ ütleb energiline ja särav naine. „Naeratage, armastage, olge ärksad ja maailm teie ümber ongi palju parem paik.“

Oleme muutunud nii mugavaks. See ongi see, miks me tegelikult haigeks jääme,“ mõtiskleb Heidy.

Tema meelest on mugavus meie sisemised ressursid minimeerinud ning viirus kutsub meid taas end üles töötama ja neid ressursse kasutama. „Häda on inimesele vajalik olukord, sest alles siis ta tutvub sisemiste varudega, mis tema sees peidus on.

Meie loovus on uinunud ja see on vaja äratada.“

Viirus on tulnud meid äratama

Heidy teab, et hirm ja see, kuidas me sellega toime tuleme, mõjutab meid tugevalt. „Mina ise pean ennast hoidma, mis vahet seal on, mida teeb minu naaber. Mina tahan terve olla! Minu tervist ei hoia korras mitte miski peale minu enda!“ on Heidy täiesti veendunud.

Heidyl on kodust välja minnes kaasas mask ja desovahend, mis käib moodsalt kaela. Ta toimetab sellega avalikes kohtades juba ammu.

Koroona pole tulnud Heidy arvates meid siia niisama kiusama – me oleme selle ise „üles puhunud“. „Uus viirus teeb oma töö ära ja võtab omad ohvrid. Selleks, et seda maha suruda, kulub aega ning me peame end hoidma. Me oleme ise oma immuunsust kõige kunstlikuga korralikult nõrgestanud ja iseolemist vähendanud.

16

NAERATA TALV 2020

Säilitame lapse­meelsuse!

Heidy läbi aegade.

Heidy on jõudnud selleni, et filosoofia aitab. „Ma arvan, et filosoofiat võiks hakata õpetama kõigile lastele juba maast madalast. Lapsed on nii targad ja õppimisvõimelised, nad mõistavad kõike. Meie ise nudime nad ära, sunnime neid raamidesse, kui ütleme, et see või teine ei ole õige.“ Tegelikult saab maailma avastav laps asjadest imeliselt aru. „Võtame või selle, kui ta avastab, et on võimeline kahel jalal seisma, kõndima ja olema püsti, sirutab end siiralt ja avatult päikese poole. Esimesed kukku-

persoon

Julgus ja lapsemeelsus panevad keha liikuma ja tekitavad soovi taas tĂľusta ja edasi minna.

TALV 2020 NAERATA

17

persoon mised ja võnked, kuid siis on kõik äkki v ­ almis. Tõused, sirutad selga ja oledki minekuks valmis.“ Heidy arvab, et meis ­kõigis võiks säilida see imeline laps. „Miks me küll muutume kinnisteks, kartlikeks, tusas­ teks?“ küsib ta. „Olgem lapse­ meelsed, julgegem proovida ja katsetada uusi asju, kuniks elu meile on selleks võimaluse andnud ning naudime seda täiel rinnal.“ Heidy on kasvanud üles sõjaajal. Ta on elanud tingimustes, kus paljud tänapäeva inimesed ei tuleks toime või mida ette ei kujutaks. „Kui tuled koju ja sinu korteris elab koos sinuga veel kuueliikmeline perekond, õpetab see nii mõndagi. Negatiivsus niigi negatiivses olukorras kaasa ei aita. Tuleb jääda tugevaks, säilitada rõõmus meel ja uudishimu, siis ei jää haigeks ei kehalt ega vaimult.“ Heidy meelest tuleb julgeda olla vahel rumal ja eksida, aga peeglisse vaadates öelda endale: mis sellest, ma ju õppisin. Teist korda ma nii ei tee ja nüüd ma vähemalt tean. Või siis teist pidi: vaata kui hea, et tegin. Olen enda üle uhke.

Julgus ja lapsemeelsus paneb Heidy meelest keha liikuma ja tekitab soovi taas tõusta ning edasi minna. „Siis muutud ehk füüsiliselt ka nooremaks, jaksad rohkem ja teedki rohkem endale ning teistele,“ sõnab ta ja lisab ühe oma luuletustest: „Mina olen terve, tugev, tegus, virge. Minu selg on terve, tugev, nõtke, sirge.“

Igaüks peab vastutama iseenda eest, arvab Heidy.

Fanatism teeb haigeks

Heidy on pikalt tegelenud toortoitumisega. „Käisin esinemas ja kõik naersid, kui ma taas oma toidupotsikutega välja ilmusin,“ meenutab ta. Üks tema perekonnatuttav pidas isegi toortoidu restorani, kus talle väga meeldis. „Aga ma ei läinud sellega hulluks, sest igasugune äärmuslus lõhub meid ja teeb hoopis haigeks.“ Fanatismi ei tasuks Heidy arvates laskuda ei mõttemallides, treeningkavades, toitumisharjumustes ega kusagil mujal.

Heidy on tuttav ka jooga ja idamaade filosoofiaga. „Ma olen käinud India gurude juures, saanud nendelt mantraid ja järginud filosoofiat, mida sealsed kultuurid õpetavad.

See meeldib mulle ja annab jõudu.“ Üks ütlemata tähtis arusaam idamaades on Heidy jaoks see, et kõigis meis on olemas nii mees- kui ka naispoolus. Meil on seda oluline mõista ja neid pooluseid eri eluhetkedel õigel

18

NAERATA TALV 2020

Ma olen käinud India gurude juures, saanud nendelt mantraid ja järginud filosoofiat, mida sealsed kultuurid õpetavad.

ajal rakendada. „Maad kaevates rakenda meespoolust, laval õrnalt lauldes ja hõljudes ole kuninganna,“ ütleb Heidy kelmikalt.

Heidy on õppinud suuresti sellest, mida maailm on talle pakkunud. „Ma olen õnnelik inimene, reisinud ja näinud maailma. Käinud Euroopas, Aasias ja Aafrikas ning tean, et me saame kõike seda silmaringi avardavalt endasse ammutada.“ Praegu on Heidy enda jaoks avastanud Osho ja tema filosoofia. „Osho on inimene, kes paneb mind leidma minu enda filosoofiat ja mis peamine – see paneb mind naeratama. Ta annab võimaluse vabalt mõelda ja tegutseda. Mulle meeldib tema mõte, et ta avab sinu sisemise usu, tuues esile selle miski, mis on isiklik ja mida me ise loome ning selle miski eest pead sa ise hoolt kandma. Selles ei saa sa kedagi allutada ja see on vabastav.“

!

S UU

TUGEVA SÜDAME SALADUS Cardio Active – hoolikalt valitud koostis teie südame-veresoonkonnale, vererõhule ja närvisüsteemile Tablettide hoolega valitud koostises on arvukalt komponente, mis toetavad teie südant ja veresoonkonda, vererõhku ja hoolitsevad teie närvisüsteemi eest.

Kaalium osaleb südame ja lihaste ainevahetuses, aitab hoida vererõhku normaaltasemel.

südamele veresoonkonnale normaalsele vererõhule närvisüsteemile

Magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste (ka südamelihase) tööle ja aitab vähendada väsimust ja kurnatust.

Närvisüsteemi suurenenud koormuse korral vajavad närvirakud suuremal hulgal B-grupi vitamiine. B1, B2, B6, B12 vitamiinid aitavad toetada närvisüsteemi ning on kasulikud väsimuse perioodil.

Koensüüm Q10 leidub inimeste rakkudes ja eriti palju südames. Vanusega selle kogus väheneb ning kohati on kasulik selle varusid täiendada.

Viirpuu ja veiste-südamerohu ekstrakte on juba ammustest aegadest kasutatud südame-veresoonkonna ja närvisüsteemi töö turgutamiseks.

Toidulisand. Tootja: AS Paira, Pae 8, 11414 Tallinn, Eesti. Saadaval apteekides

tervis

Hooli heast

unest Kuigi aeg-ajalt väidetakse ja ilmub pseudouuringuid, justkui vajaksid intelligentsed inimesed vähem und, kinnitavad uneuurijad üha kindlameelsemalt, et vähene magamine toob kaasa tervisehäired ja immuunsuse languse.

TEKST: KRISTA KIIN FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

20

NAERATA TALV 2020

tervis

U

ne väärtust mõistavad küllap kõige paremini need, kes mingil põhjusel õhtuti uinuda ei suuda – beebiemme, tööstressi põdev perfektsionist, mõne unehäire või kroonilise unetuse all kannataja. Üha enam leidub neidki, kes ärevuse tõttu öö jooksul korduvalt üles ärkavad.

Unevajadus on erinev

„Inimeste unevajadus on individuaalne – see tähendab, et kõik ei vaja kaheksa tundi und,“ märgib psühholoog ja unetehnoloog Kene Vernik. Unearstide soovitatud uneaeg jääb seitsme ja üheksa tunni vahele, sellest vähem magades nõrgenevad keskendumine ja mälu.

Unevajadus on Verniku sõnul seotud väga palju sellega, kuidas on möödunud päev: kas oleme saanud piisavalt valgust, olnud füüsiliselt aktiivsed, kuidas söönud. Lapsed vajavad kindlasti und rohkem, 9–11 tundi. „Väike inimene kasvab ja areneb ning seetõttu esineb tema magamises ka näiteks rohkem sügavat und. Naiste ja meeste unepikkuse erinevus ei ole kuigi märgatav, kuid uuringud näitavad, et naiste unevajadus kipub olema suurem. See on paljuski seotud hormoonide tööga,“ selgitab Vernik.

Und mõjutavad ka aastaajad.

Pimedal ajal ei saa inimene palju valgust ka päeval, mis võib häirida unehormooni melatoniini tööd. „Kui olla päevasel ajal kaua pimedas, ei pruugi meie unesurve õhtul enam nii hea olla. Päeval on oluline saada seega palju päevavalgust, et tunda õhtul väsimust ja unisust,“ selgitab Vernik. Talveperioodil on uneaeg pisut pikem kui suvel. „Uuringud näitavad, et suveperioodil lüheneb inimese unevajadus keskmiselt 20 minutit. See on paljuski seotud asjaoluga, et päike tõuseb vara ja ka meie keha ärkab varem. Pimedal ajal kimbutab meid pahatihti ­meeleolulangus, mis suuresti mõjutab uinumise aega. Kipume rohkem muretsema ja ka öösel rohkem üles ärkama.“

Korralik uni tugevdab ­ keha ja vaimu

Uneeksperdid soovitavad jagada päeva võrdselt kolmeks kaheksatunniseks osaks: magamiseks, töötamiseks ja puhkamiseks. Suur osa meist on selle nõuandega kursis, kuid ometi ei pööra sellele

piisavalt tähelepanu ning teeme tööd ka unetundide või puhkeaja arvelt. Kohati tundub vähemagamine suisa popp olevat. Kui jätta kõrvale öövahetuses töötajad, leidub ikka neid, kes õigustavad unest lõivu võtmist tubli töörabamise või õppimisega. Unetud ööd näivad justkui märgina pühendumusest, töökusest ja edust. „Kohtab ka pseudoartikleid ja -uuringuid, mille kohaselt magaksid intelligentsed inimesed justkui vähem,“ jätkab Kene Vernik. „Paraku ei tooda neis välja, et vähemagamine toob kaasa tervisehäireid.“ Täisväärtuslik uni toetab immuunsust ja peletab stressi, kuid kroonilise unepuuduse tagajärjed võivad kehale väga kahjustavad olla. „Langeb kognitiivne võimekus – tähelepanu, keskendumine, mälu – oleme hajameelsemad ja õpivõimekus väheneb,“ loetleb Kene Vernik. „Unetus ja ebakvaliteetne uni toovad kaasa päevase väsimuse ja unisuse, meeleolumuutused, vastuvõtlikkuse ärevusele ja depressioonile, samuti vaimsete ja kehaliste tervisehäirete tekke,“ lisab Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum. „Uni on tervema mina alus!“ Neil, kes pidevalt magavad öösel alla kuue tunni, esineb rohkem depressiooni ja ärevushäireid.

Unepuudus käivitab organismis täpselt samasuguse reaktsiooni nagu viirused või stress, sest keha tunneb end ohustatuna. Unepuudus suurendab rasvumise riski ja põletikunäitajaid. Seevastu magades kosub immuunsussüsteem, mis aitab kehal võidelda viiruste, kahjulike bakterite ja mikroorga­ nismidega.

Unehügieeni tasub hoida

Kene Vernik soovitab enne uinumist järgida unehügieeni. „Uuringud toovad välja tänapäeva kõige kehvema harjumuse: inimesed veedavad liigselt aega nutiseadmes ning sellega nihutatakse uinumise aega oluliselt hilisemaks. Moodsam nimetus nähtusele on kompulsiivne vaatamine ehk binge-watching, mille jooksul unustatakse end terveks ööks mõnd filmi või sarja vaatama,“ räägib Vernik. „Nutitelefonide, arvutiekraanide, televiisorite ja teiste tehnikavidinate sinine valgus kujutab inimajule päeva ja erksuse valgust, mis peletab une, põhjustab iga-

päevast und mõjutava hormooni melatoniini tootmise vähenemist ja soodustab seega uneprobleemide teket,“ lisab Anne-Mai Rogenbaum.

Kasulik oleks ekraanide tagant ära tulla juba kaks tundi enne oletatavat uinumisaega.

Lisaks aktiivsele ekraanivaatamisele ja teistele tegevustele, mis lükkavad uinumist edasi, kiputakse hilisel tunnil palju sööma. „Seedimine on aeglane protsess ja teadustööd näitavad, et neil, kes lähevad täiskõhuga magama, esineb rohkem une katkemisi ehk uni ei ole nii kvaliteetne,“ jätkab Vernik. „Füüsiline aktiivsus on vajalik, kuid liiga hilja treenimine võib uneaja omakorda väga hiliseks nihutada, seega soovitatakse tugevam trenn teha ära hiljemalt kolm tundi enne magama minemist. Meelerahu soodustavad rahulikud tegevused, nagu lugemine, koristamine, jutuajamine, muusika kuulamine, kerge jooga, meditatsioon sobivad enne uinumist väga hästi.“ Unekeskkond võiks olla rahulik, müra korral tasub proovida kasutada nn valge müra efekti (segu erineva sagedusega helidest, mida esitatakse korraga ning mis aitab maskeerida ärritavaid helisid) või kõrvatroppe. „Oluline on ka temperatuur, sest enne magamajäämist langeb kehatemperatuur ja toas

Kene Vernik

Neil, kes pidevalt magavad öösel alla kuue tunni, esineb rohkem depressiooni ja ärevushäireid.

TALV 2020 NAERATA

21

tervis

Hea une allikad 1. Formula Nature unetilgad (25 ml) 5,22 € 2. Formula Nature rahustavad tilgad (30 ml) 6,40 € 3. Sleep Aid Strong melatoniin 1,95 g (30 ml) 15,20 € 4. Rõõm rahuliku une tbl (30 tk) 10,40 € 5. Bertil’s Active Unisin tbl (90 tk) 20,90 € 6. Bertil’s Kelasin magneesium tbl (85 mg 100 tk) 10,75 € 7. A. melatoniin kapslid (1 mg 90 tk) 14,50 € 8. Rõõm närvisüsteemi tbl (60 tk) 12,60 € 9. A. melatoniin Forte kapslid (1,9 mg, 90 tk) 20,12 € 10. Biochronoss Neurorest kapslid (12 tk) 7,90 € 11. Rõõm magneesium (250 mg 30 tk) 8,75 €

2.

1.

3.

4.

7.

6.

Toodetel on juures Viru keskuse Apotheka hinnad.

5.

22

8.

9.

10.

NAERATA TALV 2020

11.

võiks samuti olla pigem jahedam õhk, 16–20 kraadi.“ Und soodustab kerge valgurikas toit, puuviljad (eriti kirsid ja banaanid) ja süsivesikurikas toit (sai, leib). Soodsalt mõjuvad piimatoidud, täistera- ja kaerahelbed. „Liialdada ei tasu liha, šokolaadi ja juustuga, kindlasti tuleb piirata kohvi ja alkoholi joomist ning suitsetamist,“ lisab AnneMai Rogenbaum.

Oluline on kindel rütm

Kui suurema unevajadusega inimene magab tükk aega alla oma unenormi, kujuneb tal unevõlg, mis võib kaasa tuua tervisevaevusi. Lahenduseks pole ka vajakajäänud unetundide kompenseerimine nädalavahetusel. Selleks, et üht magamata ööd tasa teha, peaks magama koguni neli ööd korralikult.

Unerežiimi taastamiseks tuleks esmalt paika seada hommikune ärkamise aeg. „Kui olete mõelnud, mis kell see võiks olla, minge esialgu voodisse näiteks kuueks või seitsmeks tunniks,“ toob Kene Vernik näite. „Kui mää-

rasite hommikuse ärkamise ajaks kella seitsme, tuleks voodisse minna keskööl. Kui uni ühe-kahe nädala jooksul on kenasti taastunud (pole ärkamisi ja uinumine on korras), nihutage magamamineku aega 15 minutit varasemaks, jättes alati hommikuse ärkamisaja samaks. Ka nädalavahetusel on mõistlik ärgata samal ajal. Alles siis, kui uni on korras, võiks nädalavahetusel ärgata tund aega hiljem.“ Kes tahab lasta oma unehäireid lähemalt uurida, võib proovida unemeditsiinikeskustes polüsomnograafia (PSG) meetodit, mis võimaldab registreerida ajutegevuse, hingamise ja südametegevuse uneaegseid parameetreid, samuti uneaegset kehaasendit ja jäsemete liigutusi ning norskamist. Polüsomnograafiline uuring suudab tuvastada EEG (aju elektrilise aktiivsuse ehk elektroentsefalograafia) põhjal unefaasid ning hinnata une kvaliteeti. Mõõtmise abil tehakse kindlaks, kas esineb mõnd unehäiret nagu rahutud jalad või öine hingamishäire.

Melatoniini ei tohiks tarvitada pikki kuid järjest, kuid sellest võib olla siiski väga suur abi unerütmi taastamisel.

UUS

!

RAHULIKU UNE SALADUS pehme padi puhas südametunnistus interneti puudumine Kui eelnevast ei piisa, siis Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum

Une soodustajad apteegist

Uneprobleemide korral saab abi apteegist, kus on saadaval und soodustavaid taimseid rahusteid ja toidulisandeid. „Mineraalainetest soodustab und näiteks magneesium, mis aitab vähendada lihaspingeid ja mõjub ka närvisüsteemile rahustavalt,“ soovitab Rogenbaum.

Apteegist leiab ka melatoniini sisaldavaid preparaate, mida võetakse õhtuti umbes 30 minutit enne soovitud uinumisaega. Need sobivad hästi ka eakatele, aga ka näiteks öistes vahetustes töötajatele, kelle ööpäevane biorütm on häiritud, samuti ajavahest tingitud unetuse leevendamiseks. Melatoniinipreparaate leidub nii tilkade, kapslite, aerosoolide, keele alla pandavate tablettide kui ka lehekestena.

Kene Vernik paneb südamele kasutada melatoniini eeskätt unearsti või -nõustaja soovituste põhjal, kuna tegu on hormooniga ja kui seda liiga kaua võtta, võib see hakata und hoopis kahjustama.

„Uuringud näitavad, et liigselt melatoniini tarvitades hakkab meie aju loomulikult melatoniini vähem tootma,“ hoiatab Vernik.

Rogenbaum nendib, et enamik inimesi ei jõua unemuredega kohe arstile, vaid kõigepealt ikka apteeki. „Melatoniini ei tohiks tarvitada pikki kuid järjest, kuid sellest võib olla siiski väga suur abi unerütmi taastamisel.“ Unevaevuste korral tasub proovida Eesti apteekrite välja töötatud sarja Rõõm rahuliku une tablette.

Häiritud biorütmi taastamiseks soovitatakse ka kronobioloogia alusel loodud tooteid. Näiteks BioChronoss on kronobioloogia teaduse põhjal loodud toidulisandite seeria, mis aitab parandada und, organismil puhata ja säilitada terve päeva kestvat tööindu ning tõsta vaimset võimekust.

Täiskasvanute unehäirete esmaseks diagnoosimiseks soovi­ tab Anne-Mai Rogenbaum täita küsimustik veebiaadressilt www. ravijuhend.ee

Sleep formula 4 in 1 Palderjanijuure kuivekstrakt + 200 mg

+ Mg 150 mg + B6 5 mg + Melatoniin 1,9 mg

4 efektiivset toimeainet ühes tabletis!

Melatoniin lühendab uinumiseks kuluvat aega. Palderjan aitab kaasa lõõgastumisele, uinumisele ja heale unele. Toetab mentaalset heaolu pinge ja stressi korral.

Aitab rahuneda ärrituvuse puhul.

Magneesium ja vitamiin B₆ aitavad vähendada väsimust ja kurnatust.

Toidulisand. Toodetud: Suurbritannias.

Turustaja: AS Paira, Pae 8, 11414 Tallinn, Eesti. Saadaval apteekides

tervis

Jalad ei anna asu Öö läbi kontrollimatult siplevad jalad ning seetõttu kehv ja katkendlik uni zombistab tasapisi inimese.

Rahutute jalgade sündroomina tuntud häire on sagedasem, kui me arvatagi oskame.

TEKST: KRISTINA TRAKS FOTOD: ADOBE STOCK

24

NAERATA TALV 2020

J

algade rahutust kogeb mingis eluetapis lausa iga kümnes inimene.

Laura (29) meenu­ tab oma esimese lapse ootust, kui ta kaotas une, sest siplevad jalad lihtsalt ei lasknud magada. „Istusin nädalaid igal öösel üleval, sest mingi vägi pani jalad aina liikuma. Igal õhtul magama minnes lootsin, et ehk on sel ööl kuidagi teist­ moodi, aga ei – see oli nagu mingi piinamine,“ räägib ta.

Päeval oli Laura seetõttu surmväsinud ja suutis vaevu silmi lahti hoida. Samuti oli ta närviline ja ärevil, sest muret­ ses alatasa eelseisva öö pärast. „Kartsin, kuidas ma üldse lap­

sega hakkama saan, sest selleks ajaks, kui ta ükskord sünnib, olen muutunud täielikuks zombiks,“ meenutab ta.

Siiamaani mäletab Laura lapseootusest, mis peaks ometi olema rõõmus ja elevust täis aeg, peamiselt seda, kuidas ta ei saa­ nud magada ja kui unine ta kogu aeg oli.

Mälu hakkas tõrkuma

Naine oli tõsiselt hädas ka kõige lihtsamatele asjadele kesken­ dumisega ja nende meelde jät­ misega. „Näiteks pärast ämma­ emanda visiiti, ei mäletanud ma juba paar minutit hiljem, mida ta mulle oli rääkinud,“ meenutab Laura. Ükskord juhtus isegi lugu,

mis võttis tal autojuhtimise soovi päris ära. Ta pidi sõbrannale külla sõitma ja istus kodus auto peale.

Sõitis ja sõitis, kui korraga avastas end täiesti võõrast linnaosast.“ Ma ei mäletanud, kuhu ma pidin sõitma ja ma ei teadnud, miks ma olin seal, kus ma olin. Selline asi võttis täitsa kõhedaks,“ seletab Laura.

Ta proovis igasuguseid nippe, et oma jalgu maha rahustada.

Võttis magneesiumitablette ja tegi magneesiumiga jalavanni, masseeris jalgu, kreemitas ja püü­ dis neid päeval väsitada. „Loot­ sin, et kui neile päeval koormust annan, on need ehk öösel taltsa­ mad. Aga ei, nii kui pikali heitsin, hakkas sama trall jälle pihta,“ räägib ta.

Mingil ajal hoidis teda meele­ heitest vaid lootusekiir, et pärast sünnitust see probleem kaob. Üllataval kombel nii läkski. „Mäletan seda hommikut, kui ärkasin pärast rahulikult maga­ tud ööd. Olin nagu uus inimene,“ meenutab Laura.

Ammu kirjeldatud, kuid siis unustatud probleem

Teaduslikult nimetatakse rahu­ tute jalgade sündroomi Witt­ maack-Ekbomi sündroomiks. ­Esimesena kirjeldas seda prob­ leemi inglise arst Thomas Willis juba aastal 1672.

Ta kirjeldas, kuidas magama minnes tekib inimestel vajadus liigutada jalgu ning kui nad seda teha saa, tunnevad suuri piinu.

Kulus peaaegu kolm sajandit, enne kui dr Karl-Axel Ekbom 1945. aastal oma doktoritöös rahutute jalgade sündroomi põh­ jalikult kirjeldas.

Tema on ka mõiste „rahutud jalad“ looja ning ta uuris kogu elu seda temaatikat, kirjeldades sümptomeid, levimust ja seoseid teiste tervisevaevustega. Ta tõi ka välja rahutute jalgade sünd­ roomi suurema levimuse rasedate hulgas. Laiapõhjalist kajastust Ekbomi töö aga ei saanud ning alles viimase paarikümne aasta jooksul on hakatud rahutute ­jalgade sündroomist kui ühest küllaltki levinud unehäirest roh­ kem rääkima.

Salakaval sündroom

Elu jooksul kogeb rahutute jal­ gade sündroomiga seotud vaevusi 10–15% inimestest, kusjuures seda probleemi esineb rohkem küll vanematel inimestel, kuid puutumata ei jää ka noored. Rase­ dad on riskirühmas, sest pea iga viies naine on raseduse viimasel kolmandikul hädas öösel siple­ vate jalgadega. Rohkem kui 60%-l rahutute jalgade sündroomi all kannatajatest esineb sama mure ka suguvõsas.

Rahutute jalgade sündroom on salakaval nagu kõik unehäi­ red, sest kehv uni rikub kogu elu­kvaliteeti. Igaüks on ilmselt tundnud, kui pilvine ja jumetu on kehva unega ööle järgnev päev.

Just niimoodi mõjutabki rahutute jalgade sündroom elu – kui end välja magada ei saa, on peatselt platsis meeleoluhäired, keskendu­ misraskused, väheneb töövõime, suureneb päevane unisus ning tõuseb mitmesuguste tõsiste haiguste(sh südame-veresoon­ konnahaigused) risk. Kergemini võivad juhtuda töö- või liiklus­ õnnetused, sest magamata ini­ mene on hajevil ja unine.

Huvitav leid!

Süü lasub ­peensoolebakteril Hiljuti avastasid Stanfordi ülikooli teadlased rahutute jalgade sündroomi uurides, et selle sündroomiga patsientide peensooles vohavad teatud haruldased bakterid. Kui tervikuna esineb peensoole bakterite vohamist kuni 15 %-l inimestest, siis rahutute jalgade sündroomiga patsientidel esines seda kõigil.

Teadlased tõid välja, et aju rauapuudus võib olla omakorda üldise rauapuuduse või ka näiteks soole­ põletiku tagajärg. Et saada teada, milles täpselt asi on, tehakse roojaproov ning analüüsitakse selles esinevat mikroobikooslust. Nii toimides leidsidki teadlased rahutute jalgade sündroomiga patsientidelt tavapärasest ülemäärases koguses peensoolebaktereid.

Tahaks aina liigutada

Rahutute jalgade sündroomi pea­ mine tunnus on vastupandamatu soov jalgu liigutada, mis tekib seoses kummaliste aistingutega – midagi justkui kriibiks, torgiks või sügeleks. „Mul oli tunne, et jalga­ des ja jalgade peal jooksevad sipel­ gad. Mõnikord sügelesid jalad nii, et oli võimatu neid mitte kratsida,“ meenutab Laura. „Hea hakkas, kui sain neid liigutada.“ Sarnased tundmused võivad tekkida ka kätes. On kirjeldatud juhtumeid, kus sügelema või krii­ pima hakkab lausa amputeeritud jäse.

Enamasti on tegu küll öiste vaevustega, kuid mõnikord võib seda ette tulla ka päeval, kui peab pikalt liikumatult istuma näiteks koosolekul, bussis, teatris või kontserdil. Kui inimene liigutab ebameeldiva aistinguga jäset, saa­ bub leevendus, mis kestab paraku ainult nii kaua, kui jalga või kätt liigutatakse.

Sündroomi diagnoositakse kliinilise hinnanguga. Jalgade öise rahutuse põhjuseid on mitu. Üks neist peitub Ida-Tallinna kesk­ haigla neuroloogiakeskuse juhataja ja Confido Erameditsiinikeskuse neuroloog dr Toomas Toomsoo sõnul ajus – häiritud on dopamiini

tervis ainevahetus. Veel on leitud, et sündroomi võivad põhjustada seljaajust lähtuvad tundlikkuse ja motoorika juhti­mise häired ning rauapuudus organismis, peamiselt ajus. „Rauavaegusaneemiaga inimestel on rahutute jalgade sündroomi tekke risk mitu korda suurem kui teistel,“ ütleb dr Toom­ soo. Rolli mängib pärilikkus, aga ka paljud haigused, nagu migreen, neeruhaigused, Parkinsoni tõbi. „Kaasuvad haigused on uuemate uuringute põhjal tugev riskifaktor.

Rahutute jalgade sündroom võib tekkida aastaid enne, kui tekib Par­ kinsoni tõbi ja olla ühtlasi selle hai­ guse võimalikuks märguandeks.“

Mis aitaks hädalist?

lüüa. Tuleb olla kan­ natlik ning arvestada, et mõnikord võib vaja minna rohkem kui üht arstivisiiti. Ravis kasuta­ takse ka Parkinsoni tõve ravimeid, aga ka valu­ ravimeid. Ravimitega on võimalik sündroomi hoida kontrolli all, nii et elukvaliteet paraneb, lõpetades ravimite võt­ mise, kipuvad sümpto­ mid aga tagasi tulema.

Ennast saab aidata ka sellega, et vältida õhtul kange tee ja kohvi joo­ mist ning alkoholiga liialdamist. On

Ennast saab aidata ka sellega, et vältida õhtul kange tee ja kohvi joomist ning alkoholiga liialdamist.

Leevendust väsinud ja rahututele jalgadele Bertil's kelasin raud tbl 25 mg (100 tk) 13,30 €

Magneesium Direkt 400 + B-vit (20 tk) 13,20 €

26

NAERATA TALV 2020

olemas ka magnet­võru, mis pannakse ümber jala ning mis mõnel inimesel leeven­ dab tõhusalt sümptomeid. „Magnetvõrudest on abi eriti rasedatel. Üldiselt aga kaob raseduse ajal esinev rahutute jalgade sündroom koos raseduse lõppemisega,“ sõnab dr Toomsoo. Kuna rahutute jalgade sündroom häirib elukvaliteeti kõvasti, tuleb selle kahtlusel igal juhul arstilt abi otsida, mitte jääda pikalt ootama lootusega, et ehk läheb see ise üle.

Rõõm raud 25 mg tbl (60 tk) 10,50 € Rõõm piimhappebakterid (15 tk) 11,90 €

A. Zechstein Inside magneesiumihelbed (1 kg) 10,86 €

Ferronol Sol (500 ml) 23,50 € A. Zechstein Inside magneesiumi­õli aerosool (200 ml) 6,87 €

KarpaLact Strong kapslid jõhvikad + piimhappebakterid 15,00 €

Toodetel on juures Viru keskuse Apotheka hinnad.

Paraku ei ole dr Toomsoo sõnul ise kodus võimalik jalgu n-ö maha rahustada, vaid tuleb minna arsti juurde, kes kirjutab välja ravimid.

Rahutute jalgade sündroomi kaht­ lusega tasuks abi otsida kas neu­ roloogilt või unearstilt. Esimesed leevendavad ravimid võib välja kirjutada ka perearst.

Veel soovitab dr Toomsoo pöörata tähelepanu rauatasemele ja rauaainevahetusele tervikuna.

Tema sõnul on inimesi, kes reagee­ rivad hästi juba lihtsalt ravile, mil­ leks on rauaasendusravi. Et seda määrata, tuleks teha analüüsiga kindlaks, milline on ferritiinitase (ferritiin on raua depoovalk – toim) organismis. „Kui see jääb alla 50 või isegi alla 75 mikrogrammi, tuleks teha 1–2 kuud rauaasendus­ ravi. Võimalik, et sellest juba pii­ sabki rahutute jalgade sündroomi leevenemiseks,“ sõnab ta.

Lisaks sellele on ka teisi raviskeeme ning kui esimene mää­ ratud ravim kohe soovitud tule­ musi ei anna, ei tasu veel käega

tervis

Ajule ergastavat toitu

Mõistusega on samamoodi nagu elus paljude muude asjadegagi – kui seda kasutada, töötabki ta paremini. Kuidas elada nii, et erksat mälu ja nutikust jätkuks ka kõrgemas eas?

Ealised iseärasused või haigus?

Imeravimit, kuidas ka kõrgemas eas pea selge ja mõte erksana hoida, pole veel leitud, küll aga on võimalik tasapisi süveneva ja ravimatu Alzheimeri tõve ennetuseks üsna palju ise ära teha – treenides mälu ja elades tervislikult.

Ravimatu Alzheimeri tõbi viib mälu ja tekitab kõne- ja psüühikahäireid.

Alzheimeri tõbi on tuntud möödunud sajandi algusest ning see on kõige sagedamini esinev dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Haigus kulgeb aeglaselt ja selle esimene tundemärk – võimetus asju meelde jätta –

28

NAERATA TALV 2020

jääb tihti tähelepanuta.

Esimesi probleeme ei pruugi märgata inimene ise ega ka mitte tema lähedased. Tasapisi halvenevad ka igapäevased olulised oskused. Näiteks läheb meelest, kuidas mõnda toitu valmistada, keeruliseks muutub rahaasjade korrashoid ja tekivad raskused uusi oskusi omandada. Kuna aga Alzheimer on vanemaealiste haigus, peetakse selliseid ilminguid tihtipeale hoopis ealisteks iseärasusteks ega jõuta arstile enne, kui haigus on juba süvenenud ehk on tekkinud tõsisemad psüühilised ja käitumishäired, nagu kahtlustav või agressiivne käitumine, öösel ringiekslemine, luulud jne. Haigust diagnoositakse enamasti üle 65-aastastel ja seda esineb sagedamini naistel.

Vererõhk ja kaal kontrolli alla On leitud, et vererõhu kontrolli all hoidmisest on aju terviseks ja Alzheimeri ennetuseks märkimisväärselt kasu.

Uuringud on näidanud, et keskeas põetav kõrgvererõhutõbi toob kaasa suurema kognitiivse tagasilanguse ja dementsuse kujunemise riski. Hästi ohjeldatud vererõhk vähendas teadlaste sõnul ajukahjustuste hulka neil ini-

S eli A nn

al

I

nfoühiskonnas on mälu ja mõtlemisvõime ääretult olulised. „Intellektuaalne aktiivsus hoiab mälu hästi vormis. Mälu halveneb aeglasemalt, kui teda aktiivselt kasutatakse,“ tõdeb psühholoog ja koolitaja Anneli Salk. „Näiteks inimene loeb palju, suhtleb teiste inimestega, jutustab lugusid. Ka õppimine on mälu seisukohalt väga-väga hea. Ajus tekivad uued seosed, kui me õpime, samuti annab millegi meeldiva õppimine positiivseid elamusi. Tänapäeval on trendiks elukestev õppimine ning see hoiab mälu toimivana.“

k

TEKST: KRISTINA TRAKS l FOTOD: ADOBE STOCK

On leitud, et aeroobne treening vaid kaks korda nädalas vähendab juba Alzheimeri riski 60 protsenti. mestel, kes oleksid saanud neid muidu ohtralt.

Dementsusriski suurendab ka ülekaal, diabeet, passiivne elustiil, suitsetamine ja isegi madal haridustase. Hinnanguliselt saaks eluviisi parandades ja terviseriske,

Treeni oma aju!

Harjutus: NIME MEELDE JÄTMINE • Fikseeri nimi täpselt.

• Nime kuuldes korda seda mitu korda nii, et nimi oleks mälus kauem kui 20 sekundit.

Nõnda ei lähe ta lühimälus kohe kaduma.

• Loo nimest kujutluspilt. Kirjuta mõttes inimese otsaette tema nimi meeldejääva värviga.

• Korda nime kujutluspilti mitu korda.

• Salvesta teadlikult oma mällu inimese nimi.

Allikas: Anneli Salk. Vaata ka praktilisi mõtteharjutusi Anneli Salgu raamatust „Mina oma elus“.

nagu rasvumine, suitsetamine jm kahandades vähendada maailmas 1–3 miljonit Alzheimeri tõve juhtu.

Mida aju tahab?

Psühholoog ja Synergia koolituse lektor Anneli Salk õpetab oma kursustel ka mälu treenimise võtteid. Ta sõnab, et mõistusega on samamoodi nagu elus paljude muude asjadegagi – kui teda kasutada, töötabki ta paremini.

Dementsuse riskide vähendamises toimivad Salgu sõnul igihaljad soovitused. „Liikumine ja võimlemine on igas eas olulised. On leitud, et aeroobne treening vaid kaks korda nädalas vähen-

dab juba Alzheimeri riski 60 protsenti.

See on täiesti loogiline, sest aju vajab hapnikurikast verd,“ ütleb ta. „Ka kõik muud tervisliku eluviisi soovitused on ju teada: ära suitseta, hoia kaal kontrolli all, söö tasakaalustatult. Nende soovitustega on aga ainult üks nõks – neid peaks päriselt jälgima ja siis need vähendavadki riske.“ Aju vajab ka head kosutavat puhkust ehk mõnusasti täismagatud unetunde. Igaüks teab, kui hästi lõikab pea pärast hästi magatud ööd. „Kui õhtul tunned, et mõte ikka üldse ei liigu, ei ole vaja enam iga hinna eest pingutada, vaid minna magama ja vaadata

tervis

Toeta VITAMIINIDEGA aju head tervist!

Lisaks füüsiliselt ja vaimselt aktiivsele elustiilile saab aju head tervist toetada ka mõne apteegipreparaadiga. Neid tutvustab Apotheka proviisor Triinu Entsik-Grünberg.

Kujutlused tühimikesse

Mälu halveneb tasahilju ja märkamatult. Mälul on omadus täita tühimikud, mida me ei mäleta, oma versioonide ja kujutluspiltidega. „Me usume oma kujutlusi ja arvame, et nii päriselt oligi.

Sellepärast ongi vanemas eas tunne, et mäletame asju perfektselt. Tegelikult aga ei pruugigi see nii olla,“ sõnab Salk. „Mälul on omadus jätta meelde asju, mis meid huvitavad, emotsioone tekitavad ja millega me seotud oleme. Igavad asjad lähevad kohe meelest ära, kõige paremini jäävad aga meelde tunnetega, eriti armastusega seotud asjad. Ka õppides on sama lugu – kui õppida midagi, mis väga meeldib ja positiivseid emotsioone tekitab, on õppida lihtsam.“ Kuidas asju paremini meelde jätta? „Info jääb mällu, kui seda mitu korda korrata. Enamik infot kaob juba paari esimese minutiga, kuid need asjad, mis selle aja üle elavad, jäävad mällu. Kui infot mitu korda korrata, salvestub see pikaajalisse mällu ning on lootus, et asi on meeles ka järgmisel päeval. Aga kui kuuled mõnd ebaolulist asja vaid korra, ei jää see meelde,“ ütleb Salk. Täpselt nii on ju ka nimede meelde jätmisega: korra kuuldud nimi on juba järgmisel hetkel peast läinud, aga kui nime korrata ja seoseid luua, on lootust, et see jääb meelde.

30

NAERATA TALV 2020

Kasuks närvisüsteemile

Aminohape GLÜTSIIN aitab normaliseerida ja aktiveerida närvisüsteemi tööd, vähendada pinget ning tõsta vaimset töövõimet. Hästi tuntud on hõlmikpuu ehk ginkgo biloba preparaadid, mis aitavad toetada närvisüsteemi. Hõlmikpuud kasutatakse ka parema faktimälu tagamiseks ja mõtteselguse säilitamiseks. Samuti on sellest toetava ravimina abi jäsemete arteriaalse verevarustuse häirete (külmetavad käed-jalad) korral.

LETSITIIN on ajurakkude jaoks eriti oluline toitaine. Seda kasutatakse keskendumisvõime, mälu ja närvisüsteemi tugevdamiseks ja ka suurenenud vaimse või füüsilise koormuse korral.

Turguta oma aju!

Tasakaalustamata toitumise ja kiirete vananemisilmingute korral võib vajadus letsitiini ning B-grupi vitamiinide järele olla organismis tõusnud. Seetõttu on letsitiini apteegis saadaval nii puhtal kujul kui ka kombineerituna B-grupi vitamiinidega, E-vitamiiniga, hõlmikpuuga, magneesiumiga, guaraana või ka ženšenniga.

MAGNEESIUM aitab vähendada väsimust ja kurnatust ning toob hea une. Samas magneesium ei imendu, kui organismis ei ole piisavalt kaltsiumi.

Vanemad inimesed võiksid EntsikGrünbergi sõnul D-vitamiini ja oomega3-rasvhappeid võtta aasta läbi. Proviisori sõnul viitavad uuringud sellele, et oomega-3-rasvhapped on eriti kasulikud aju tervisele ning lisaks aju jõudluse tõstmisele võivad need aidata vähendada ka Alzheimeri tõve väljakujunemise riski.

Mõned nimetatud preparaadid ei sobi kokku muude ravimitega. Näiteks hõlmikpuu migreeni- ja depressiooniravimitega ning oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid preparaate ei tasuks kasutada koos verd vedeldavate ravimitega, kuna ka neil on verd vedeldav toime. Toidulisandite sobitamiseks muude ravimitega tasub konsulteerida apteekri või oma perearstiga.

Rõõm vitamiin B-kompleks tbl (60 tk) 13,80 €

Magneesium Direkt 400 + B-vit (20 tk) 13,20 €

Ginkgo Complex Neuro tbl (30 tk) 12,05 €

B-Complex Oral Spray (30 ml) 26,70 € Glütsiin Forte tbl 300 mg (20 tk) 5,20 €

Bertil's Vitamin B12+foolhape imemistabletid (100 tk) 17,20 €

A. letsitiin kapslid 1200 mg (30 tk) 6,50 €

Toodetel on juures Viru keskuse Apotheka hinnad.

asjadele hommikul värske pilguga,“ soovitab Salk. „Sügava une periood aitab ajul taastuda ja puhata, seevastu kui uni on rabe ja pinnapealne, ei puhka aju hästi välja.“ Karta ei maksa nn stressiunenägusid ehk seda, kui näed unes, et jääd kuskile hiljaks või unustad midagi ära. „Selliste unenägudega laadib aju tegelikult stressi maha,“ selgitab Salk. „Üldse on stressil ja aju toimimisel väga suur seos.

Mälu maht ei saa meil täis, aga kui elus on pingeline ja murerohke aeg, on aju pinges ning asjad ei jää nii hästi enam meelde. Näiteks praegu muretsevad inimesed oma tervise pärast rohkem kui tavaliselt ning see mõjutab ajutegevust.“

Alzheimeri üheks tekkepõhjuseks võib olla ka madal foolhappe ja B6 ja B12 tase organismis. B-grupi vitamiine, magneesiumi ja ka teisi vitamiine ning mineraale võiksid eakad tarvitada 2–3-kuuliste kuuridena 2–3 korda aastas.

B-grupi vitamiine näiteks oktoobrisnovembris ja märtsis-aprillis. „B-grupi vitamiinid on saadaval ka aerosoolidena, mis imenduvad otse vereringesse. Nõnda saavad vajalikud vitamiinid kätte ka need vanemaealised, kellel on raskusi peensoolest imendumisega,“ sõnab Entsik-Grünberg.

elustiil

Lumega või lumeta, seiklema igal juhul!

Loodusesse elamusi otsima minnes pole oluline, mis aastaaeg parasjagu on.

Avastamisrõõmu jagub üle Eesti, oluline on vaid tahe ja natuke ettevalmistust.

T

alv annab võimaluse mitmel viisil matkata – suuskadel, räätsadega või jalgsi. Matkata võib isegi uisutades, kui on vaid piisavalt hea ja tugev jää.

Korraliku pakase korral pääseb matkaja ka kohtadesse, kuhu teistel aastaaegadel pole võimalik kuiva jalaga või liigseid riske võtmata minna. Siis pakuvad rabad, sood ja isegi kraavid põnevaid seiklusvõimalusi. „Tõsisemate matkajate jaoks, kes mööda rada ei käi, on külmunud kraav hea otsetee ja ka rabas on talvel tore üle lauka minna,“ teab Nipernaadi matkaklubi eestvedaja ja Elamusretkede korraldaja Kunnar r Karu. na Ka

ru

TEKST: KADRI KÜTT FOTOD: KUNNAR KARU, ERA­KOGU

n Ku

32

NAERATA TALV 2020

Ettevalmistatud radadel käijatele annab aga külmunud järv hea võimaluse alguses ümber ja pärast üle veekogu liikudes matkale vaheldust tuua.

Raba imetlema!

Talvist raba peab Kunnar üheks kõige erilisemaks kohaks. Sinna võib minna jalgsi, aga ka räätsadega, mis on hea talve korral kindlasti ägedam. „Eriti tore, kui saab räätsadega rabasse minna ja siis veel lauka peal matkauiskudega liugu lasta,“ sõnab Kunnar.

Kunnar soovitab igal aastaajal minna rabasse mitu korda, sest raba muudab oma olemust väga sageli – sügisel on see punane, siis härmatisega kaetud ja ühel hetkel lume all. Talve lõpupoole sulab raba lahti ja laugastele jäävad jäälaigud, kuid ülejäänud loodus on taas nähtav.

Rabas tasub käia ka nii päeval, hommikul kui ka õhtul. Eri kellaaegadel näeb raba välja erinev ning vaheldub ka sealt saadav emotsioonide palett.

Algajale matkajale soovitab Kunnar alustada rabast, kus rada ees ja eksimine ning muud ohud väiksemad. Hea valik on Kõrvemaa Harjumaal, Endla Jõgevamaal ja Meenikunno Põlva ja Võru maakonna piiril.

Laudtee on neis paikades küll ees, kuid see ei

välista võimalust räätsad kaasa võtta, et aeg-ajalt ekselda ka rajalt veidi eemale.

Eesti kaarti ette võttes leiab Kunnar suuremale matkahuvilisele vähem käidavaid kohti ja matkaradu üle Eesti, näiteks Tudu looduskaitseala LääneViru maakonnas, mis koosneb Punasoost, Järvesoost, Luussaare soost ja Rasivere soost.

Lääne poole liikudes nimetab Kunnar Rapla maakonda jäävat Loosalu raba, kus asub Eesti suurim rabajärv.

Lõuna pool ei saa üle ega ümber Pärnu- ja Viljandimaal laiutavast rabaparadiisist Soomaast. „Soomaale minek eeldab aga head külma. Kui seal on jõed jäätunud ja rabadele päriselt ka ligi saab, on see väga hea kant. Suurvee ajal on seal matkamine aga keeruline operatsioon.“ Kaardil veelgi rohkem lõuna poole liikudes toob Kunnar välja Viljandi ja Valga maakonnas asuva Rubina soo.

Rubina kaitseala moodustati, et kaitsta kaitsealuste linnuliikide elupaikasid, rändlindude peatuspaiku, omapäraseid raba- ja metsamaastikke ning Veisjärve. Rubina soos on täheldatud ka haruldasi linnuliike nagu väikepistrik ja laululuik.

Matka kõrgustes ja saartel

Talvel on matkamine teistmoodi ka maastiku poolest. Korraliku lumega on tempo aeglasem. Näiteks talvises rabas üle kahe kilomeetri tunnis naljalt kogenud matkajuhi sõnul ei kõnni, kui rada just laudteed pidi ei kulge. Samuti tuleb arvestada, et kõik rajad ja nendeni viivad metsateed ning parklad ei pruugi lumest lahti lükatud olla. „Talvel võiks teekonnale valida pigem lühema, aga vahelduvama maastiku, mis annab võimaluse lühema ajaga rohkem kogeda. Selleks sobib hästi Haanja kõrgustik,“ annab Kunnar nõu. „Soovitan parkida auto Munamäele, käia Eesti kõrgeimas tipus ja siis jalutada Vällamäel, mis on kõrguselt Eesti teine tipp ja kõrguste vahe on seal kõige suurem.“ Seal on erinevaid matkaradu ja alati on võimalus kaardi või GPS-iga ka raja kõrvalt minna, kui ei taha mööda asfalti liikuda.

Kesk-Eestis võib jalgsimatkaks ette võtta vähetuntud Paunküla mägede matkarajad. Talvel on sinna ka lihtne minna, kuna kohale jõuab mööda maanteed ja lume korral ei ole ohtu metsateele kinni jääda. Kunnar lisab, et Paunküla on justkui KeskEesti Haanja, kus saab samuti üles-alla vahelduval maastikul liikuda ja seal leidub nii järvesid, rabasid kui ka mitmekülgsed radasid.

Karge talvekülmaga tekib võimalus ka mõningatele saartele matkata. Valikus on Peipsi järve ja Lämmijärve piiril asuv 7,5 km² pindalaga Piirissaar, mis on Eesti suuruselt 12. saar. Eesti loodeosas asuvad aga Pakri saared, mis on ka hea sihtkoht, kuna seal ei ole suurt laevaliiklust ja saab üle jää minna.

Väikeseid laide on ka Lääne-Eestis, Saaremaa ja Hiiumaa juures. „Üle merejää saarele minek on ilusa talvega väga lahe!“ kinnitab Kunnar.

NB!

Tuule varjuks vali METS! Viimaste aastate talved pole karge külma ja lumega hiilanud. Ühest küljest ei pruugi seetõttu märgaladel ja jääl liikuda saada, kuid samas on matka planeerides valikus ka rajad, mis muidu võivad olla lahti lükkamata.

Kunnar soovitab lumeta ajal rannikuäärsetele aladele sisemaad eelistada. „Talvel on külm tuul ja tasub minna metsa, mitte avatud maastikule. Kui lund ega jääd ei ole, on mere ääres külm ja kõle. Tublimad matkajad võiksid ka pinnavormi vaadata – lumeta talvel on palju pori ja tasub vaadata kõrgema profiiliga radasid.“

elustiil

5

põnevat tegevust lumeta talveks

1.Sahista räätsadega märgalal

Räätsad on ideaalsed abivahendid, millega sügistalvel looduses seigelda. Nendega on võimalik märgalasid läbida ja mänguliselt vetruval pinnasel rajast eemale uudistama minna. Lumega lihtsustavad räätsad liikumist, sest sarnaselt soos või rabas kõndimisega ei vaju jalad pinnasest läbi.

2.Matka hobusega

Talvel on küll idülliline sõita hobuse veetaval reel või tõllas või kelgutada koos koertega, kuid lume puudumisel on äge hoopis ise ratsaniku rolli proovida. Ratsamatkasid korraldatakse looduskaunitesse paikadesse ja lisaks ratsutamisoskusele jagatakse infot ja legende ka kohaliku kandi kohta.

3.Vänta fatbike’i rattaga

Kui soovid lisaks enda ja hobuste kondimootorile rattal seigelda, sobib selleks ideaalselt fatbike'i maastikuratas. Ratta suuremõõtmelised rehvid ja vastupidav konstruktsioon on loodud sõitmiseks pehmetel ja ebatasastel pindadel. Sõida mudas, liival või lumel. Rataste valikus on ka elektrilised velod.

4.Võistle lõbusas kettagolfis

Kuhu sooviksid minna?

Sobiva matkaraja leidmiseks uuri RMK matkaradasid koondavat „Loodusega koos“ veebilehte või rakendust. Lisaks raja tüübile ja piirkonnale on võimalik valikuid kitsendada ka märksõnade „talvine kasutus“ abil.

• Vaata lisa: loodusegakoos.ee/kuhuminna.

Eestisse märkamatult sisse hiilinud ja kulutulena levima hakanud kettagolf on ideaalne harrastus igaks aastaajaks. Mängimiseks vajalikke kettaid saab laenutada ja tänu neile kinnitatavatele LED-tuledele on võimalik ka pimedas radasid läbida.

Mängida saab üle Eesti ja ka võidu peale!

5.Jahi vibuga märki või topist

Kui kettagolfioskused on lihvitud, tasub oma täpsus proovile panna vibulaskmises. Võimalik on lasta nii levinud märklauda, loomatopist kui ka liikuvat sihtmärki. Vibulaskmiseks on loodud põnevaid radu ja neid läbides saab ka päevane sammunorm täis.

• Vaata suurt üle-eestilist vaba aja veetmise võimaluste valikut puhkaeestis.ee/et/.

Kas tahaksid saada Polaarhundiks?

Veebruari lõpus võetakse Kõrvemaal esimest korda ette matk, millel osalejad kavatsevad oma 50-kilomeetrisel teekonnal jõuda sealse piirkonna kõigi 64 mäe otsa. Tipud tähistatakse ja igal osalejal on au kinnitada mõlemal päeval ühele mäele tipusilt selle nime ja kõrgusega.

Polaarhundiks kuulutatakse matkaja, kes tõuseb talvel omal jõul, suuskadel või ilma, kahe päevaga kõigi 64 mäe otsa.

• Vaata lisa: nipernaadi.ee/polaarhunt-64.

34

NAERATA TALV 2020

hingeabi

Toetavad suhted tugevdavad tervist nK Roma

TEKST: VIRVE KASS, sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna nõunik

Kõnelused ilma siltideta

660 6077

vägivallast loobumise tugiliin

36

NAERATA TALV 2020

Tugiliini nõustavad kaks koordinaatorit, lisaks Roman Krõlovile ka Tõnis Palgi. Esmalt pakuvad nõustajad helistajale võimalust oma lugu hinnanguvabas õhkkonnas ära rääkida. Seejärel on võimalik koos nõustajaga leida järgmisi samme. „On olnud helistajaid, keda on vaja telefonitsi rahustada, sest nad on nii ärritunud. Kui nad saavad aru, et võivad meiega ausad olla, rahunevad nad tegelikult üsna kiiresti maha. Inimesele on oluline, et teda ei süüdistata,“ ütleb Tõnis Palgi. „Meiega saab rääkida, ilma et kleebiksime kellelegi silte.

Meie asi pole anda hinnanguid.“ Suhtes võivad pingeid tekitada välised tegurid,

ni Tõ

s

näiteks tööstress, rahamured, tülid sõpradega. Nõustajaga suheldes on võimalik aru saada, mis pingeid tekitab ning leida lahendusi, et need ebakõlad ei eskaleeruks tülideks või vägivallaks.

Ohvriabi kriisitelefon – 11 6006

Kui keegi on sind halvasti, hoolimatult või vägivaldselt kohelnud, saab abi kriisitelefonilt 11 6006, mis pakub tasuta nõu ööpäev läbi. Nõustajad abistavad eesti, vene ja inglise keeles. Pöörduda saab ka veebivestluse vahendusel aadressil www.palunabi.ee.

Kriisitelefoni nõustajad on kahe aasta jooksul toetanud murede ja eluraskustega inimesi, nii neid, kes kannatavad perevägivalla all, on kaotanud lähedase, langenud kallaletungi ohvriks või keda vaevavad enesetapumõtted.

Abi on saanud ka need, kes soovivad oma lähisuhteid parandada ja vägivalda ennetada.

Sarnaselt tugiliiniga kuulab nõustaja esmalt inimese ära ning seejärel leiavad nad koos sobiva lahenduse olukorrast väljapääsuks ja turvatunde taastamiseks. Kui olukord nõuab, kaasatakse operatiivselt ka teisi abistavaid organisatsioone ja spetsialiste: ohvriabitöötajaid, politseid, naiste tugikeskuseid, kohalikku omavalitsust, seksuaalvägivalla kriisiabikeskust jms. Kriisitelefoni spetsialistid tagavad helistajale ja kirjutajale vajadusel ka anonüümsuse.

Märka ja paku tuge

Arusaam, et raskusega tuleb üksi hakkama saada, on visa kaduma ja seetõttu on oluline, et näitaksime välja hoolivust ja tähelepanelikkust meid ümbritsevate inimeste suhtes. Meie roll märkajatena on väga oluline. Kui näeme, et sõbra, tuttava või sugulase peres ei ole kõik korras, tasub sellest märku anda.

Kõige lihtsam on teha esimene samm ja küsida „Kuidas sul läheb?“, „Kuidas ma saan sulle toeks olla?“, „Olen märganud sinu olekus muutusi, mis juhtunud on?“, „Olen su jaoks olemas, kui soovid rääkida“.

Kui lähedased ja naabrid sageli pelgavad, et neil puuduvad sekkumiseks ja abistamiseks piisavad teadmised ja oskused, siis selles saavadki ohvriabi kriisitelefoni spetsialistid sulle abiks olla.

Turvalisema elu suunas astumine on koos kõrvalise toetusega lihtsam. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi spetsialistid saavad sind ja su lähedasi toimivate ja turvaliste suhete loomisel ja hoidmisel aidata.

FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

“M

a olen vägivaldne, sest ma ei oska oma emotsioonidega toime tulla. Ma tunnen end väga üksi. Keegi ei toeta mind. Ma ei taha üldse siin maailmas olla,“ räägib tugiliinile helistanud naisterahvas. „Olgu vägivalla indikaator mis tahes, õigustust sellele ei ole,“ sõnab tugiliini koordinaator Roman Krõlov. „Täiskasvanud inimese ülesanne on oma käitumist kontrollida.“ Tugiliin pakubki abi siis, kui ise enam ei oska.

Korduvad nõustamised olid selle naise jaoks edukad. Ta muutis oma käitumist ja käib teraapias, ka tema viha ohvriks sattunud pereliige saab nõustamist.

Sotsiaalkindlustusamet pakub tuge juhul, kui leiad end olukorrast, kus sinu suhe lähedastega on muutunud ebatervislikuks. Tugiliinile võivad helistada kõik inimesed, kes on mures enda või oma lähedase agressiivse käitumise pärast.

Pa lg

ov

i

l rõ

Toetavad suhted lähedastega tugevdavad tervist, kuid ebaturvalised suhted võivad kaasa tuua tõsiseid tervisemuresid. Kui oled mures oma käitumise pärast ja tunned, et vajad nõu, helista tugiliinile 660 6077.

deksketoprofeentrometamool 25 mg

Aitab valust vabaneda

Sidruni maitsega

UUS JA MUGAV RAVIMVORM!

Dolmen (deksketoprofeen) 25 mg suukaudne lahus kotikeses N10. Käsimüügiravim.

Näidustus: nõrga kuni mõõduka tugevusega ägeda valu lühiajaline sümptomaatiline ravi, sh lihas-skeleti valu, düsmenorröa, hambavalu.

Annustamine: täiskasvanutele üks kotike (25 mg) iga 8 tunni järel, kuni 3 korda ööpäevas. Suukaudset sidruni lõhna ja maitsega lahust võib manustada otse kotikesest

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja: MENARINI INTERNATIONAL O.L.S.A. 1, Avenue de la Gare, L-1611 Luksemburg.

Täiendav teave müügiloa hoidja Eesti esindusest: OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti, Paldiski mnt 29, Tallinn.

EE-DOL-08-2020-V01-print (09.2020)

lemmik

Talvised kassimured, lumised koerahädad Ükski loom ei taha paista nõrgana, mistõttu on lemmikud õppinud oma muresid hästi varjama. Kuidas aru saada, kui koeral või kassil on mure?

TEKST: JULIJA ABRAM, loomaarst, P ­ ro Plan tootejuht FOTOD: PET CITY, UNSPLASH

K

oerad kasutavad sageli mure varjamiseks tähelepanu kõrvalejuhtivat käitumist. Näiteks, kui koeral on käpp valus ja omanik proovib seda puudutada, hakkab koer aktiivselt tema kätt lakkuma, justkui öeldes: „Vaata mind, ma olen nii nunnu! Ära puutu mu käppa!“ Mõni koer võib muidugi ka uriseda ja isegi hambaid näidata, teine aga nakitseda vaikselt inimese käsi. Nii palju kui on koeri, on ka erinevaid käitumismudeleid.

Eriliselt head näitlejad on aga kassid. Nad varjavad oma muresid nii pikalt ja hästi, et mõni häda võib selguda alles rutiinsel kliinilisel läbivaatlusel, näiteks vaktsineerima tulles. Oma osa mängib siin see, et kass ei ole nii sotsiaalne kui koer. Kass on uhke indiviid, kes valitseb oma kuningriiki kõrgemalt kapi otsast või varitseb kuskil varjulises kohas mööduvat mängututti. Kass ei anna end igaühele

38

NAERATA TALV 2020

sülle või väntsutada, vaid valitud võivad talle oma käe külge panna ning sellegi järel lakub ta end põhjalikult puhtaks.

Seega ei pruugi omanik kohe tema muret tähele panna.

Kuidas looma murest aru saada?

Kõige alus on õppida oma lemmikut hästi tundma – kuidas ta mängib, käitub, sööb, pissib, kakab, magab. Normaalsusest kõrvalekalded võivad anda vihjeid, et looma tervis võib olla korrast ära.

Jahedaks ilmaks oma ­varustus

Nagu me talvel ennast soojas hoiame, tuleb ka lemmikut külma eest kaitsta.

Jahedate ilmadega tuleks lühikarvalisi koeri riietada. Pane neile peale mõni tore kampsik või lausa koerajope. Lihtsamad riided võib ka ise mõnest kampsuni varrukast meisterdada.

Kindlasti tasub lühikese karvaga koer katta ka vihmase ilmaga väljas jalutades, sest külm vihm ja tuul võivad soodus-

tada lihas- ja liigesehädasid. Täissuuruses kombinesoon hoiab koera väga mustaks ja märjaks saamast. Sellesse võib riietada ka pikakarvalise koera, kes muidu võib oma karvadega tuppa tuua suure hulga pori ja liiva.

Libeda ja lume tulekuga tasub jälgida koerte käpapadjandeid. Sool ja muud vahendid, mida tänavatele libeduse tõrjumiseks puistatakse, teevad käpapadjanditele liiga. Lumetükid võivad jääda koos killustikuga käpapadjandite karvakeste vahele ja tekitada ebamugavust. Mõnel koeral võivad käpapadjandite vahele tekkida lausa pulstikud, mis tuleks ettevaatlikult välja lõigata. Käpapadjandid võib enne õue minekut katta ka spetsiaalse vahaga. Kuna padjandid on naha osa, on abiks ka nahka toetavad lisandid ja toidud. Pärast jalutuskäike peaks looma käppasid pesema, sest kui omanik seda ei tee, lakub loom käppadele kogunenu endale sisse.

Karv läikima, toidulaud korda

Pikakarvalisi koeri tuleb talvel korralikult kammida, sest ilusasti hooldatud kasukas saab teha oma tööd (termoregu-

leerida) korralikult ja takistusteta. Õuekoertel on karvastiku hoolitsus eriti oluline, et kaitsta neid kõikide ilmastikuolude eest. Õuekoer ei tohiks olla liiga kõhn ega liiga „armastatud“, sest see mõjutab nende loomulikku vastupanuvõimet.

Saledamatele koertele tuleks talvel pakkuda natuke rohkem või rammusamat toitu, sest kehatemperatuuri hoidmisele kulub rohkem energiat kui suvel. Koera kehalist vormi saab kontrollida, kui paitad koera keha külgetelt saba suunas. Kui viimaseid roided on kergelt tunda, pealt vaadates taljet näha ning küljelt vaadates kõhujoon saba suunas ülenev, on looma vorm normis.

Ole oma järeldustes aus – soov­ mõtlemine teeb nii mõnegi paksu koera „normaalseks“.

Kehalist vormi tuleks jälgida ka kassidel, eriti neil, kes on kogu aeg toas. Ülekaal soodustab mitme haiguse teket. Miks mitte teha kassile pai või pakkuda väikest mängusessiooni vastutasuks „mjau“ eest, mida ta omaniku arvates toidu saamise eesmärgil kinkis. Kass võib öelda „mjau“ ka teretuseks, teavitamiseks, soovides paitust või lihtsalt jutustada. Talle ei ole vaja kohe süüa pakkuda.

Tähelepanu liigestele

Jahedamate ilmadega võivad suurematel, ülekaalulistel ja vanematel koertel lüüa välja ka liigesehädad. Nende

Ära paku lemmikule  rosinaid,  viinamarju,  alkoholi,  pärmitainast jt kääritavaid tooted,  šokolaadi,  sibulaid-küüslauku,  suhkruvabu tooteid (ksülitooli, nt nätsu),  kuumtöödeldud konte,  toidujääke pidulaualt.

Enamik neist toiduainetest on lemmikule mürgised ja nende söömine võib lõppeda kiirabiarsti juures või koguni looma surmaga.

korral tuleks esmalt langetada looma kaalu. Tänapäeval on saadaval ka toitusid, mis ühtaegu aitavad kaalu langetada kui ka toetada liigeseid.

Liigesemuredele viitavad koera raske ja kange kõnnak, aeglane püstitulek ja soovimatus liikuda treppidest. Mõni koer, aga ka kass ei siruta ennast enam hommikuti korralikult.

See on aladiagnoositud mure, mida tuleks kindlasti teadvustada, sest kanged ja valutavad liigesed mõjutavad loomade käitumist ja meeleolu, näiteks on agressiivsemad või hoiavad eemale, ei luba katsuda teatud kohti ning nende pissimine ja kakal käimine on raskendatud.

Liigesemured kimbutavad ka kasse, kes ei näita seda välja. Pane tähele, kas kass sirutab ja suudab ise ennast puhastada ka selja pealt.

Kui kassi liivakast on pealt avatud ja kassile tekitab valu liivakasti peale ja sealt alla hüppamine, võib ta hakata eelistama teisi kohti oma hädade tegemiseks.

Kõhuhädad kimbutavad lemmikuid igal aastaajal, kuid pidupäevadel nagu jõulud või aastavahetus, tekib vaevusteks rohkem võimalusi. Kõhuhädad väljenduvad kõhulahtisusega, vahel ka kõhu­ kinnisusega, oksendamisega, loiduse ja rahutusega. Mõnel koeral esinevad tugevad puhitused (nt pärmitaigna söömisel), mõnel ka valu. ­Olukorras, kus on näha, et lemmikul on silmanähtavalt ebamugav või valus, tuleks pöörduda kohe looma­ kliinikusse, mitte jääda ootama.

Armasta ja hoia oma lemmikuid ning ise­ennast.

sinu ilu

Taltsuta talviseid DERMATIITE Nii nagu kipub talviti kuivaks ja karedaks igati terve nahk, võivad kuiva õhu ja vahelduvate temperatuuride tõttu hoogu saada tõsisemad nahamured nagu atoopiline dermatiit ja psoriaas.

Kuivab, ketendab ja kiheleb

„Atoopia on 60–70% juhtudest päriliku eelsoodumusega,“ kinnitab Babé tootejuht Hurmi Krikk. „Talviselt külmas ja kuivas kliimas on lööve harilikult tugevam, samuti ägeneb haigus õhuniiskuse muutudes ja aastaaegade vaheldudes. Sügistalvel, mil algab kütteperiood ja tuleb end rohkemate rõivastega katta, ägeneb ka tüütu dermatiit.“ Lisaks atoopilisele dermatiidile kipub talviti ägenema teinegi nahamure, kuiva ja ketendava nahaga kulgev psoriaas.

Just talvel on UVB-kiirgus, mida kasutatakse fototeraapias efektiivselt nii psoriaasi kui ka teatud dermatiitide raviks, oluliselt vähem intensiivne.

40

NAERATA TALV 2020

m Hur

iK

rik

ia M äes a

„Suvel saab psoriaas sageli leevendust soolasest mereveest, kuid talvel pole seda kuskilt võtta,“ märgib Medicina ­Clinic kliiniku esteetilise meditsiini õde Elli Maria Mäesalu. „Lisaks kipume külmema ilmaga kuumemaid vanne-dušše võtma, mis kuivatab nahka ja lõhub naha kaitsebarjääri.“ Mõistagi katame külma tõttu paratamatult oma keha pealaest jalatallani – seega ei saa nahk väljas käies UVB-kiirgust.

Tuuline ilm ja kuiv toaõhk intensiivistavad naha kuivusega kaasas käivaid sümptomeid, eelkõige sügelust, mis algab järsku. Kui nahka

k

P

akane kuivatab õueõhku, keskkütteradiaatorid huugavad tubades ja nahk kipub taas kuivama-kihelema?

Tundliku nahaga inimesed otsivad sageli esmalt süüd toidutalumatusest, tugeva toimega pesupulbrist ja kodukeemiast, allergiast lemmikloomade karvadele, tolmulestadest voodipesus või salakavalast hallituslaigust niiskes vannitoas. Kel tohter aga mõne tõve diagnoosinud, ei pruugi kohe arvata, et punetavad ja ketendavad laigud võivad olla tingitud just ilmast ja sooja-külma õhu vaheldumisest.

lu

TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

r Ma Elli

tugevasti kratsida, käivitub dermatiidi nõiaring. Kratsimine võtab kihelust justkui hetkeks maha, kuid tegelikult toob küüntega naha traumeerimine kaasa veel hullema sügeluse.

Ärritajaid tasub vältida

Kriki sõnul mõjutab atoopilise dermatiidi avaldumist ka organismi stressitase, mille kõrgenemine võib olla seotud näiteks sügisese kooli alguse, eksamiperioodide, töiste tähtaegade ja muude pingetega. „Ägenemist soodustavad ka mõned toiduained, lemmikloomad, nahainfektsioonid ning hormonaalsed muutused nagu rasedus ja menstruatsioon,“ lisab Hurmi Krikk. Lapsel tekib punetav, ketendav ning tugevalt sügelev lööve tavaliselt kas põskedele või küünarlohkudesse ja põlveõndlatesse. Täiskasvanutel on klassikalised kohad silmalaud, otsmik, suu ümbrus, kukal, kael, ülakeha ja õlavööde, aga ka liigeste painutuspinnad ja käeseljad.

Olgugi, et atoopilisel dermatiidil ravi puudub, saame

Dermatiitide, aga ka psoriaasi baasravis on kõige olulisem toetada nahka niisutavate kreemidega, et tugevdada naha kaitsebarjääri. ise palju kaasa aidata, et leevendada selle sümptomeid. „Esmatähtis on ärritajatest ja allergeenidest hoiduda ning naha kuivust, sügelust ja põletikke kontrolli all hoida,“ paneb Hurmi Krikk südamele. „Selleks tuleb pidada režiimi ja jälgida end iga päev, et välja selgitada faktorid, mis kõige rohkem nahka ärritavad. Väga oluline on mitte kanda villaseid rõivaid ja sünteetilisest kangast riietust, hoiduda ülekuumenemisest, higistamisest ja tolmust.“ Psoriaasi korral saab leevendust valgusravist, mida tehakse spetsiaalsetes UVB-kappides. „Mereveele ligilähedast kümblust pakuvad magneesiumsoola või Surnumere soola vannid, mis nahka rahustavad,“ lisab Mäesalu.

Kreemitamine ausse!

Dermatiitide, aga ka psoriaasi baasravis on kõige olulisem toetada nahka

niisutavate kreemidega, et tugevdada naha kaitsebarjääri.

Küll aga tuleb hoolikalt vaadata, mida nahale kanda. Nahahooldustooted ei tohiks sisaldada lõhna- ja säilitusaineid ega seepi. Üks-kaks korda päevas tasub nahale määrida spetsiaalselt tundlikule nahale mõeldud kreemi, mis leevendaks ärritust. Raskete dermatiitide korral on soovitatav kasutada lihtsaid apteegi baaskreeme.

Apteegikosmeetika värvi-, lõhna-, säilitus- ja muude lisaainete sisaldus on minimaalne. „Tihti soovitan ka probiootikumidega kehapalsameid, mis toetavad nii naha kaitsebarjääri kui ka selle mikrofloorat,“ räägib Elli Maria Mäesalu. Nahka aitab niisutada ja rahustada ka aaloegeel.

Sobiva toote leidmiseks saab alati abi apteekrilt, kes tunneb lisaained ja kreemide koostist põhjalikult.

sinu ilu Nahk tahab õrna kohtlemist

Tähelepanelik tasub olla ka nahapuhas­ tusvõtete ja -vahenditega. Vältida tuleks abrasiivsete osakestega koorivaid tooteid. Üldse soovitatakse tundlikku nahka hooldada pehmete liigutuste ja õrnatoimeliste toodetega, mitte hõõruda ega mehaaniliselt koorida.

Apotheka proviisor Anne-Mai Rogen­baum soovitab üle vaadata ka lapse vannirituaalid. „Lapse vannitamise aega on mõistlik lühendada ja kasutada selleks pigem sooja kui kuuma vett. Pere pisimaid ei pruugi vannitada iga päev, seda eriti talvel. Kui last vannitada, peaks vannivees vältima lõhnastatud tooteid, vannivahtu ja vannisoola, mis kuivatavad nahka.“ Atoopilise dermatiidi ägenemisfaasi ajal sobib kasutada õliseepi, mida kanda niiskele nahale käega ja kergelt masseerida, hoida ja seejärel leige veega loputada. Kohe pärast duši alt tulekut tasub ka nahka kreemitada. Hurmi Krikk rõhutab, et nahka tuleb kreemitada kohe, kui see tundub sügelema hakkavat, mitte jääda ootama, et sügelus kaoks iseenesest. Lisaks aitavad kiheluse vastu hästi ka jahedam toatemperatuur, jahedam vesi, jahedam magamistuba ning kergem riietus. „Tähtis on vältida stressi ja mõelda positiivselt, olgugi, et nii lastel koolis kui ka täiskasvanutel tööl esineb pingeid iga päev,“ jätkab Krikk.

Oluliseks peab Hurmi Krikk ka toidu­ allergeenide vältimist. Selleks tuleb jälgida, mis söök või toiduaine tekitab ägenemist. Levinud allergeenideks on muna, piim, pähklid, mesi, kala, linnu­liha, nisu, krabilised, tsitruselised, kakao, šokolaad

Tee oma nahale pai!

Isdin Nutratopic näokreem (50 ml) 18,20 €

ja teised maiustused, aga ka tomat, õun, pirn, mustsõstar, aroonia.

vett juua. Seevastu ülearune kohvijoomine toimib hoopis diureetikumina ehk viib kehast vett välja. Iga kohvitassi Välja ravida ei saa, peale peaks jooma ka klaasi vett. ära hoida küll Elli Maria Mäesalu toonitab veel, Seesmiselt soovitab Elli Maria Mäesalu et ihulähedase materjalina (voodipesu, juurde võtta oomega-3-rasvhappeid, riided jne) tasuks eelistada naturaalseid kuna enamikul meist on neist puudus. kangaid ja puuvilla, kuna ka süntee„Kala ei sööda võib-olla nii tihti ja küsitilised materjalid võivad dermatiite märgiga on selle kvaliteet,“ märgib ägestada. Samuti võiks pesupulber olla Mäesalu. „Kala ei tohiks küpsetada lõhnavaba ja õrn. Proviisor Rogenbaum üle 170-kraadises kuumuses, kuna siis annab nõu kaaluda ka õhu niisutamist õrnad küllastumata rasvhapped hävivad. kodus. „Kui lööve on väga tugev ja häiOomega-3 mängib rolli ka nahapõletike rib, on omal kohal käsimüügi allergialeevendamises.“ Ka aitavad oomegatabletid.“ rasvhapped hoida nahka elastsemana, Kui õigest nahahooldusest apteegi kuna nad on nn sisemised niisutajad. käsimüügitoodetega ei piisa, on psoLisaks soovitab Mäesalu vähemalt riaasi leevendamise järgmine samm r-tähte sisaldavatel kuudel võtta D-vitaretseptiravimid. Tõsi, psoriaasi lõplikult miini. „Süüa tuleks võimalikult mitmevälja ravida ei ole võimalik, kuna tegu kesiselt ja tervislikult, eelistada köögi- ja on kroonilise haigusega, mis kulgeb puuvilju, kvaliteetset proteiini ning ära ei ägenemiste ja paremate perioodidega. tohiks unustada ka hapendatud tooteid.“ Õnneks võivad viimased ulatuda isegi Naha terviseks on oluline ka piisavalt aastakümneteni.

Avène Xeracalm A.D lipiide taastav kreem (200 ml) 22,65 €

Ducray Kertyol P.S.O. kehapalsam (200 ml) 20,20 € Helosan kreem (300 g) 21,95 €

Babé vedel õliseep (500 ml) 22,20 € Dexeryl nahka kaitsev kreem (250 g) 11,80 €

BioNike Triderm A.D. pehmendav palsam (450 ml) 27,45 €

42

Bepanthen Anti-Exem kreem (50 g) 14,15 €

A. oomega-3 kalaõlikapslid 1000 mg (90 tk) 9,50 €

Vitamiin D päikesepärlid 100 mcg/ 4000 IU kapslid (120 tk) 18,60 € A-Derma Exomega Control dušiõli atoopilisele nahale (200 ml) 15,62 € Toodetel on juures Viru keskuse Apotheka hinnad.

NAERATA TALV 2020

sinu ilu TEKST: KARMEN RAAMAT FOTOD: ADOBE STOCK

Kui nahk näeb välja närtsinud, juuksed elutud ja küüned hapralt kihilised, haarame uue seerumipudeli, palsami või küünetugevdaja järele. Tihtipeale ei pruugi me mõelda aga sellele, kas neil on ka tegelikult „kõht täis“.

9 kõige edukamat iluagenti

I

lutooted toovad muredele kahtlemata leevendust, kuid unustada ei tasu ka põhilist, mida nahk, küüned ja juuksed vajavad – ­vitamiine ja mineraalaineid, mida pakub täisväärtuslik toit.

Meie organism on seadistanud jõujooned nii, et kõigepealt tuleb vajalikuga varustada elutähtsad organid – süda, maks, ­kopsud ja seedeelundeid ning alles seejärel saavad oma osa nahk, küüned ja juuksed. Kui seda on napilt, ei jäta nad oma ­rahulolematust välja näitamata.

Olemuselt on juuksed ja küüned sarnased, need koosnevad suures osas keratiinirakkudest, mis on surnud rakud. See selgitab, miks juuksekarvad nagu ka küüned ei tunne valu. Keratiin tagab juustele ja küüntele tugevuse ja vastupidavuse.

Uute rakkude moodustumine ja kasvamine toimub juuste ja küünte juurtes. Keratiini tootmiseks on vaja süüa piisavalt valku. Samuti vajavad juuksed, nahk ja küüned vitamiine ja mineraalaineid, et olla terved ja tugevad.

44

NAERATA TALV 2020

1.

A-VITAMIIN

A-vitamiin on tõhus naha kaitsja ja tervendaja, millel on noorendav mõju. A-vitamiini derivaati retinooli leidub paljudes ilutoodetes, eriti öökreemides. Retinool koos C-vitamiiniga soodustab kollageeni tootmist, mis seob naharakke ja kudesid, mille tagajärjel paraneb naha tekstuur ja elastsus.

Retinool vähendab nahapõletikke, pigmendilaike, kortse ja punaseid täppe. See taltsutab ka rasu ületootmist, mistõttu on see võtmekomponent ka paljudes aknetoodetes.

ALLIKAD: bataat, porgand, piimatooted, kala, kõrvits, lehtköögiviljad, muna.

2.

BIOTIIN

Biotiini peetakse number üks vitamiiniks, mida juuksed ja küüned vajavad, et kasvada ja olla tugevad.

Biotiin soodustab tervete rakkude kasvu ja tõhustab küünte ja juuste kasvuks vajalike aminohapete ainevahetust. Ühes uuringus võtsid 35 rabedate küüntega inimest kuue nädala kuni seitsme kuu jooksul 2,5 mg biotiini päevas. Katses osalejatest 63%-l muutus selle mõjul küüneplaat paksemaks, tugevamaks ja vastupidavamaks.

Biotiinipuudus on organismis võrdlemisi harv, kuid selle defitsiiti seostavad uuringud ka juuste väljalangemisega.

ALLIKAD: maks, munakollane, piimatooted, lõhe, avokaado, bataat, pähklid ja seemned.

3.

BVITAMIINID

Üheskoos moodustavad B-vitamiinid võimsa antioksüdantidest ilupaketi, mis hoolitseb selle eest, et hapnik ja toitaineid jõuaksid nahka, juuksefolliikuli ja küünejuure sisse.

Näiteks vitamiin B9 puuduse tagajärjel võivad muutuda küüned jäigaks ja rabedaks, B12 defitsiidi tõttu võivad küüned saada sinaka tooni ja pikisuunalised tumedad triibud. Vitamiin B3 niisutab ja helendab nahka ning sel on ka põletikuvastane toime.

ALLIKAD: täisteratooted, muna, mandlid, liha, kala, mereannid, lehtköögiviljad.

4.

C-VITAMIIN

5.

E-VITAMIIN

Kui talvine tuul ja külm on muutnud naha karedaks ja kiskuvaks, tõttab appi E-vitamiin. Sellistel puhkudel on vitamiin E toime on tõhusam, kui kasutada seda paikselt naha palsamina.

Antioksüdant E-vitamiin aitab ära hoida oksüdatiivset stressi. E-vitamiin annab juustele sära, pehmuse ja kasvamishoo. Ühes uuringus saavutasid tänu E-vitamiini võtmisele märkimisväärseid tulemusi need, kel oli probleeme juuste väljalangemisega.

Pärast 8-kuulist E-vitamiini tarvitamist paranes nende juuste kasv 34,5%.

ALLIKAD: päevalilleseemned, mandlid, spinat ja avokaado.

Külmetunult haaratakse tihtipeale topelt­koguse C-vitamiini doosi järele, sama tõhusa šotiga võib ka oma nahka kostitada, et lisada sellele sära ja nooruslikkust. See võimas antioksüdant kaitseb vabade radikaalide põhjustatud oksüdatiivse stressi eest, mille tagajärjel võivad nahk ja juuksed enneaegu vananeda.

Uuringud näitavad, et vitamiin C aitab vähendada kortse ja päikesekahjustust ning kaitseb nahka ka teiste keskkonnamõjude eest.

C-vitamiin on hädavajalik kollageeni tootmiseks. Kollageen on valk, mis annab paljudele kudedele kuju ja tugevuse ning on vajalik ehitusmaterjal küüntele, juustele ja nahale.

ALLIKAD: maasikas, paprika, kiivi, tsitrusviljad.

sinu ilu

Ilule turgutust!

A. B-kompleks tbl (30 tk) 5,50 €

Kui ärkad hommikuti üles, tumedad rõngad ümber silmade ka siis, kui oled hästi maganud, võib päästerõngaks olla K-vitamiin.

Ajakirjas Journal of Cosmetic Dermatology avaldatud uuringus leidis kinnitust, et neil, kes kasutasid K-vitamiiniga silmakreemi, vähenesid märgatavalt tumedad rõngad silmade ümber. K-vitamiin kiirendab naha haavade ja verevalumite paranemist.

ALLIKAD: rohelised lehtköögiviljad ja taimeõlid.

7.

RASVHAPPED

Kui sinu menüüs on liialt vähe kasulikke rasvhappeid, võid peagi avastada, et nahk on kuiv ja esile tulevad peened kortsud.

Oomega-3-rasvhappeid on vaja rakuseinte ehitamiseks, naha kaitsmiseks ja põletike vähendamiseks.

Need aitavad hoida naha niisutatu, sileda ja elastsena ning küüned ja juuksed läikivad.

Oomega-3 ei suuda organism ise toota, mistõttu tuleb hoolitseda selle eest, et saaksid neid piisavalt toidust.

ALLIKAD: rasvane kala, avokaado, Kreeka pähkel, soja, muna, tšiia- ja linaseemned.

8.

Vitamiin A+E kapslid ABC vit (60 tk) 8,80 €

Bertil's Kelasin tsink tbl (15 mg 100 tk) 10,35 €

A. oomega-3 kalaõli + vitamiin D3 kapslid (90 tk) 11,17 € Rõõm raud tbl (25 mg 60 tk) 10,50 €

RAUD

9.

TSINK

Tsink on vajalik, et küüned oleksid terved ja kasvaksid. Tsingivaeguse tõttu võib küünte kasv aeglustuda, küüneplaat moonduda ja nende peale võivad tekkida valged laigud. Ka juuksed võivad kaotada oma värvi ja minna liiga vara halliks, kui tsinki napib.

ALLIKAD: veise- ja linnuliha, kala, muna, soja, kikerherned, pähklid ja seemned.

46

NAERATA TALV 2020

Rauda on vaja, et varustada rakke piisava hapnikuga. Rauapuudus võib mõjutada küünte kuju ja välimust, neisse võivad tekkida vertikaalsed vaod, küüned võivad olla nõgusad või „lusikad“.

Ka juuksed võivad muutuda elutuks ja jõuetuks ning katkeda, kui organismi vaevab pidev rauadefitsiit.

ALLIKAD: veiseliha, kana, kala, muna.

Vitamiin C prolongeeritud tbl (1000 mg 60 tk) 12,40 €

Rõõm ilu­vitamiinid biotiiniga tbl (60 tk) 19,70 €

Toodetel on juures Viru keskuse Apotheka hinnad.

6.

VITAMIIN K

sinu ilu

Apotheka ilupärlid

2020

Apotheka ja Apotheka Beauty klientide lemmikuimad ja kiidetuimad ilutooted on selgunud! Lase tervise puudutusega ilutoodetel oma näo ja keha eest hellalt hoolitseda.

Eucerin AntiPigment päeva-­

Ilule ilu juurde

kreem SPF 30 (50 ml) 38,40 € vähendab tõhusalt tumedaid laike ja ennetab nende taas­ilmumist.

BioNike Color

jumestuskreem Lifting (30 ml) 23,15 € annab nahale sametise viimistluse ja silub näojooni ning vähendab väsi­ musmärke.

Avène Cleanance Comedomed

aknevastane kontsentraat (30 ml) 21,78 € eemaldab laigukesed ja komedoonid ning hoiab ära uute tekke.

48

NAERATA TALV 2020

BioNike My Age

Isdin mineraalne päikesekaitsepuuder SPF 50+ (2 g) 25,90 € annab nähtamatu, kuid väga tugeva kaitse UVA- ja UVB-kiirguse, sinise valguse ja infrapuna vastu. Muudab naha nähtavalt siledamaks.

Naudi täiuslikku puhtust Avène

pesemisvaht (150 ml) 19,19 € eemaldab meigi, kõrvaldab nahalt ebapuhtuse ja liigse rasu ning taastab naha tasakaalu.

uuendav päevakreem (50 ml) 38,63 € aitab tugevdada naha loomulikku võimet tulla toime hormonaalsete muutuste tagajärgedega, paneb naha särama, lisades prinkust ja elastsust.

Lase palgel särada Babé HealthyAging + kreem silma-huulekontuurile (15 ml) 16,89 € vähendab miimikakortse, kotikesi ja tumedaid rõngaid, see pinguldab tõhusalt õrna suuja silmaümbruse nahka.

Hellita keha

Babé vedel õliseep

(500 ml) 19,34 € kaitseb nahka kuivatava ja kareda vee eest, muudab naha pehmeks ja elastseks ning võtab ära sügeluse ja pingul tunde.

Bioderma Atoderm

niisutav kreem kuivale nahale (500 ml) 18,35 € toetab naha kaitsekihi taastumist ja säilitab nahas vajaliku niiskustaseme.

Toodetel on juures Apotheka Beauty hinnad.

Idun volüümi andev must ripsmetušš Magna (13 ml) 18,94 € pikendab ripsmeid ja annab neile maksimaalse volüümi.

Laboratorios BABÉ Eesti

sinu ilu

Need silmad, mis iial ei

UNUNE

Muuda silmameigiga oma pilk lummavaks ja välimus ilmekaks. Proovi, ära karda katsetada, ning naudi stiilset ja trendikat tulemust.

Kuna käes on pidude hooaeg, oleme kokku pannud väikese õpetuse, kuidas vähese ajakulu ja meigivahenditega kujundada oma päevameik ümber ilmekamaks ja pidulikumaks.

TEKST: OLGA KRUGLOVA, DARJA TAMM l MUAH: DARJA TAMM FOTOD: ALEKSANDR ABROSIMOV l MODELL: INGA

50

NAERATA TALV 2020

sinu ilu

Meik #1:

SÄRA JUBA PÄEVAL

1. Valmista ette näonahk, kasutades meigialuskreemi BioNike Color Primer (30 ml 21,60 €). See ühtlustab naha ja loob ideaalse sileda aluspinna, millele meigil on hea kinnituda.

2. Kanna nahale jumestuskreem. Talveks sobib hästi tihedama ja rikkalikuma tekstuuriga jumestuskreem BioNike Color Lifting (30 ml 23,15 €), mis niisutab, kaitseb ja annab sametise viimistluse.

Tänu erilisele taimeekstraktide segule silub kreem näojooni, vähendab peeneid kortse ja väsimusmärke.

3. Kinnita jumestuskreem läbipaistva puudriga, näiteks IDUN Mineralsi matistava mineraalpuudriga Tuva (3,5 g 24,92 €). Seejärel lisa põskedele kompaktpõsepuna BioNike Color Peche (5 g 18,51 €).

4. Päeval säramiseks sobib imeliselt naturaalne silmameik. Et lauvärv püsiks peal kogu pika päeva, kata silmalaug IDUN Mineralsi alus­ puudriga Näckros (2,8 g 14,69 €), seejärel kanna laule hele lauvärv.

Katseta näiteks IDUN Mineralsi mineraallauvärvi paletti Lejongap (4 x 1 g 22,26 €). Võid seda julgelt kanda kuni kulmujooneni välja! Ära unusta lisada heledust ka silma sisenurkadesse, mis muudab silmad visuaalselt suuremaks. Suuremana paistavad silmad ka siis, kui kannad tumedamat värvi silma välisnurka õrnalt ja hajutatult.

! p Nip

Päevameigis ei maksa jätta nähtavaks heledast toonist tumedamaks üleminekuid, vaid hajutada lauvärve hoolikalt.

5. Päevameigis pole vajalik kasutada silmapliiatsit, vaid võib piirduda ripsmetušiga. Ripsmetušš BioNike Color 3D (11 ml 18,86 €) annab vaid mõne tõmbega pilgule maksimaalse sügavuse.

! p p Ni

Ripsmete värvimist alusta alumistest ripsmetest, sest nii väldid silmalaugude määrdumist.

6. Päevameigis on oluline, et kulmud oleksid loomulikud. Kulmude värvimiseks kasuta IDUN Mineralsi Fiber kulmugeeli (5,5 ml 14,60 €), mis värvib, kammib ja teeb kulmukarvakesed pikemaks ja tihedamaks tänu erilistele looduslikele kiududele.

7. Lõpetuseks lisa huultele heledat toonivat huuleläiget BioNike Color BonBon (6 ml 12,75 €), mis muudab huuled visuaalselt täid­ laseks, samuti kaitseb ja niisutab talvisel ajal huuli.

TALV 2020 NAERATA

51

sinu ilu

Meik #2.

VÕLU PIDULIKKUSEGA

Kui pärast tööpäeva ootab ees teatriõhtu või pidulik olemine, lisa olemasolevale päevameigile kiiresti ja väheste toodete abil juurde pidulikku hõngu.

Et muuta meik huvitavamaks, silmad ilmekamaks ja suure­ maks, kasuta silmalainerit IDUN Minerals Kol (5,5 ml 14,69 €).

See silmalainer on veekindel ja peenikese pintsliga, mis võimaldab joonistada mugavalt igasuguseid lainerijooni. Koostis tagab hea katvuse, kiire kuivamise ja püsiva tulemuse. Alusta lainerijoone tõmbamist välisnurgast sissepoole. Seejärel tõmba õrn teravatipuline joon silmanurgast väljapoole.

! p Nip

Tähtis on katta laineriga ka ripsmevaheline ruum – see annab ripsmetele visuaalselt tihedust.

Lainerijoon tõmba silma välisnurgast ülespoole, sest allapoole hoidev joon muudab silmad kurvaks.

Nahk tervisest pakatama!

Et jumestus püsiks hästi nahal ja paistaks veatu, on vaja hoolitseda näonaha tervise eest. Kuidas valmistada näonahk meigiks ette?

1|PUHASTA

Näonahka on vaja puhastada nii hommikul kui ka õhtul. Hommikul tuleb pühkida näolt kõik, mis naha pinnale on öö jooksul kogunenud – rasu, higi jm, õhtul aga eemaldada meik, rasu ja mustus. Oluline on leida oma nahatüübile sobiv puhastusvahend!

Kuna meie modellil on segatüüpi nahk ja

Nende nelja sammu järel on sinu nahk jumestuseks valmis.

52

NAERATA TALV 2020

parasjagu on talv, kasutab ta puhastamiseks IDUN Mineralsi puhastusvedelikku (150 ml 18,78 €), mis sisaldab rapsiseemneõli ja teisi nahale häid niisutavaid-pehmendavaid õlisid.

Silmameigi eemaldab ta BioNike kahe­ faasilise õrna silmameigieemaldajaga (150 ml 15,24 €), mis puhastab naha ka väga vastu­ pidavast ja veekindlast meigist, muutumata naha tasakaalu ning jätmata nahale õliseid jääke. Kui armastad mitsellaarvett, proovi leebe toimega puhastavat ja niisutavat

sinu ilu IDUN Mineralsi mitsellaarvett (150 ml 20,50 €). Seda võivad kontoritöötajad kogu päeva jooksul näole pihustada, et nahka värskendada ja niisutada.

2|KOORI

Vali koorimistoode oma nahatüübi järgi!

Rasuse naha korral võid valida tugevama toimega tooteid kui need, kellel on kuiv nahk.

Kui nahk on ülitundlik ja allergiline, tasub koorijate kasutamisest hoiduda. Ära koori ka nahahaiguste ja -vigastuste ning herpese korral, vaid pea nõu dermatoloogiga, kes aitab leida parima lahenduse.

Kuna UV-kiirgus ei ole meie kliimas talvel nii intensiivne, võib ette võtta keemilise koori­ mise. Keemilised koorijad eemaldavad surnud naharakud, kiirendavad rakkude ainevahetust ja stimuleerivad kollageeni tootmist.

Keemiline koorimine aitab lahendada paljusid nahaprobleeme, näiteks hüper­ pigmentatsiooni, see silub kortse ja parandab naha tooni ja tekstuuri. Proovi näiteks kord nädalas ühel õhtul koorivat maski BioNike Instant Glow (75 ml 19,08 €). Hoia seda nahal kõigest minut aega ja märka tulemust!

Katsetada võid ka täistaimset õunhappega IDUN Mineralsi õrnalt koorivat näokreemi (75 ml 14,04 €). Pärast koorimist kasuta kindlasti rikkalikult toitvat ja niisutavat kreemi, mis kiirendab naha taastumist.

3|

TONISEERI

Muuda toniseerimine igapäevaste iluprotseduuride osaks! Toonikud on vaja­ likud puhastus- ja teiste kosmeetikatoodete jääkide eemaldamiseks, pooride sügavpu­ hastamiseks, naha normaalse niiskustaseme taastamiseks. Nahk tänab sind selle eest ning positiivsed muutused ei lase end kaua oodata. Vali näiteks üliõrna koostisega niisu­ tavate koostisosadega rikastatud BioNike värskendav näovesi (200 ml 14,85 €).

4|NIISUTA

Talvel vajab nahk tooteid, mis teki­ tavad nahapinnale kaitsekihti, et hoida seda karmide ilmastikumõjude eest. Proovi BioNike Hydractive toitvat niisutavat kreemi (50 ml 25 €).

Nahka jumestuseks ette valmistades ära unusta silmaümbrust. Kui silmaalune piirkond pole piisavalt niisutatud, imab see endasse peite- või jumestuskreemi, mistõttu nahk näeb välja dehüdreeritud, kuiv ja kõik väiksemadki kortsukesed paistavad rohkem välja. Silmaümbrusseerum BioNike Xage Eye Lift (15 ml 30,11 €) aitab võidelda silma­ ümbruse vananemismärkidega, muudab naha ühtlasemaks, vähendab turseid ja tumedaid silmaaluseid.

Meik #3:

KEHASTU ÕHTUKUNINGANNAKS

Pühade ajal võib tekkida hetki, mil on vaja tõtata ühelt sündmuselt teisele. Kahe eelneva meigi peale on kerge teha ka tugevamat õhtujumestust – ühtlane põhi on juba olemas, lainerijoon ka. Sul on vaja vaid lisada kaks olulist detaili: tume lauvärv silma välisnurka ja silmapliiats silma alla.

Huuletooni võid jätta samaks, aga ka muuta. Vali nelja variandi vahel, mida soovid oma meigis rõhutada: 1) tumedad silmad ja heledad huuled, 2) heledad silmad ja tumedad huuled, 3) tumedad silmad ja tumedad huuled, 4) heledad silmad ja heledad huuled.

1. Meie valikus olid sedapuhku päeval heledad silmad ja heledad huuled. Õhtuks muutsime silmad tumedaks ja jätsime huuled heledaks, kuid huuleläike asemel kasutasime poolmatistavat tekstuuri, mis on praegu moes. Valik langes siidise tekstuuriga IDUN Mineralsi huulepulk-pliiatsile Lip Crayon Anni-Frid (2,5 g 17,45 €), mis on kreemja huulepulga ja kauapüsiva huulepliiatsi segu.

2. Silmade rõhutamiseks võib kasutada säde­ levaid lauvärve. Kanna sädelevat beežikat lauvärvi IDUN Mineralsi Brunkulla (4 x 1 g 22,26 €) mineraallauvärvi pale­ tist liikuvale silmaosale ja silma alla.

Lisa tumepruuni tooni välisnurka ja hajuta.

3. Silma alla kanna tumepruuni silmapliiatsit BioNike Color Brun (1,1 g 8,93 €), mis sobib ideaalselt valitud lauvär­ videga. Ongi kütkestav õhtumeik valmis!

Nipp!

Sädelev tekstuur on talvel eriti teretulnud, sest oleme rohkem kunstvalguse käes, kus sädelevad osa­kesed paistavad eriti efektsed. Tumedam silma välisnurk annab hetkega pilgule sügavuse ja intensiivsuse.

TALV 2020 NAERATA

53

kingispispikker FOTOD JA STILISTIKA: MARIKEN NIKKER

Kingid hoolimise ja armastusega Kõige südantsoojendavamad kingid tulevad mõistagi hoolimisest.

Mida tähtsamat oma lähedastele kinkida kui mitte toetust nende tervisele, kallimale varandusele. Siin on sulle väike kingispikker, et sinu kõige kallimad tunneksid end hoitud ja armastatud.

Ema hellita killukese luksusega.

Ta on neid hetki väärt!

Avène Body niisutav kehapalsam (250 ml) 23,27 € Babé HealthyAging+ kinkekomplekt 63,00 € Klorane juuksemask väga kuivadele juustele Cupuacu (150 ml) 25,20 €

Isa näole toovad muheluse praktilised valikud.

54

NAERATA TALV 2020

Active Man+ tbl (30 tk) 17,20 € BioNike Man Safe Shave habemeajamisvaht (200 ml) 10,50 € Babé niisutav 24 h kreemgeel (50 ml) 15,10 €

kingispispikker

Pere noorimatele paku avastamisrõõmu ja põnevust!

Kingipakk lastele Kids+ Mega&Multi 21,37 €, Jowaé puhastav kinkekomplekt 21,20 €, Isdin Acniben pihus ­ kehale (150 ml) 21,20 €

Kallimat kostita tervendavate paituste ja puudutustega.

René Furterer 5 Sens looduslik kuivõli juustele ja kehale (100 ml) 36,00 € Isdin K-OX Eyes silmaümbruskreem (15 g) 44,43 € Avène For Men habemeajamisjärge palsam (75 ml) 26,91 €

TALV 2020 NAERATA

55

kingispispikker

Armsale sõbrale soovi päikest ja rõõmu.

Kingipakk Rõõm topeltpäike 21,57 € BioNike Body kooriv kehageel (200 ml) 17,00 € Isdin Instant Flash ampullid (2 ml 5 tk) 15,34 €

Vanaema ja vanaisa

juba oskavad tõhusast tervisetoimest lugu pidada.

BioNike My Age uuendav seerum silma- ja huulekontuurile (15 ml) 27,20 € Kingipakk Rõõm liigestele ja südamele 23,36 € Kingipakk Formula Nature rahulooja-unetooja 7,79 € Avène Cold Cream Concentrated kätekreem (50 ml, 1+1) 13,40 €

56

NAERATA TALV 2020

looduslikult rahustav

Eau Thermale Avène Eesti

sinu ilu

Mukib, MÄNGIB, vallatleb „Mida kauem me mukime ja ­vallatleme, endaga mängime, seda rõõmsamad oleme. Päevad ja minutid teevad oma töö, kuid meie meel ja rõõm on meie endi kätes,“ ütleb lauljanna Heidy Tamme (77). Ilu ja hoolitsus on särava naisega alati kaasas käinud.

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: LAURA STRANDBERG

“V

õtan väga tõsiselt seda ilu asja,“ ütleb lauljanna Heidy Tamme, silmis talle omane lustakas sära. Heidy hommikud algavad eranditult vannitoas.

Alustuseks uhub ta sooja veega maha öökreemi riismed ja kõik muu, mis nahale une ajal on kogunenud. Nahk puhas, loputab ta jääkülma veega näo üle. Seejärel laseb Heidy käiku kareda linase rätiku, hõõrub sellega otsa eest, silmakoobaste ümbert, lõuast kõrvadeni. Siis vajutab ta vajalikud punktid läbi kulmude juures, põsenukkidel ja nina ümbruses. Ilurituaali viimane vaatus lõpeb sellega, et Heidy tõmbab kõrvad rätikuga tuliseks. „See on sisse har-

junud, nagu hambapesu igal hommikul. Nii saan hommikul pea erksaks,“ selgitab Heidy lõbusalt. Selline praktika aitavat hästi ka nohu korral.

Täiesti teadlikult teeb Heidy tööd ka oma näolihastega.

Au-d, eu-d, suu prunti tõmbamised ja muud vokalistide harjutused väsitavad suulihaseid, trimmivad seeläbi hästi näolihaseid ja annavad nahale toonust. „Hääl on inimese DNA, PIN-kood,“ on Heidy veendunud. „Hääle kaudu on võimalik meie meelt mõjutada, siis ka rakud elavnevad ja ongi nii hea olla,“ avaldab Heidy oma reipuse ja heaolu saladuse.

Mida arvab aga Heidy testitud ilutoodetest, mis Apothekas müügil?

Isdin A.G.E. Reverse Day vananemisvastane ­näokreem (50 ml) 62,17 €  Seda kasutan pidevalt.

Imendub väga hästi ja selle peale on väga hea meiki kanda. Kreemi ei kulu palju, vähese kogusega saab kogu pinna kaetud. Seda kohe ostaks veel ja veel. Nahk õhkab värskusest.

58

NAERATA TALV 2020

sinu ilu BioNike Color kompaktpõsepuna 304 VIN 5G 18,51 € (müügil Apotheka Beautys)

Idun puhastus­ losjoon (150 ml) 23,35 €

 Hea roosakas toon ei tüki väga esile.

Tasandab hästi pigmendilaigud. Jääb nahale kaunis, õhuke ja värske.

 Vedelikuga on kindlasti hea pärast esinemist lavameiki eemaldada, sest see sulatab meigi ruttu lahti ja võtab hästi maha.

Ripsmetuši põhjalikumaks eemaldamiseks läks siiski veidi kauem aega.

BioNike Color Dup näokontuuri palett 207 10 g 24,96 € (müügil Apotheka Beautys)  Kasutaksin seda paletti pigem lavale minnes, kui on väga hea valgus. Seal paneb see palett naha elama, annab kauni kuldpronksja läike ja jume. Minu vanuses toob sära kortsukesed rohkem välja, mistõttu soovitaksin seda pigem nooremale nahale.

Idun volüümi andev must ripsmetušš Magna (13 ml) 18,94 € (müügil Apotheka Beautys)

Toodetel on juures Viru keskuse Apotheka hinnad.

 Väga meeldiv! Ma tušeerin sellega ripsmeid isegi kodus.

Ripsmed jäävad pehmeks ja mõnusaks, ma isegi ei tunne, et tušš oleks peal. Ei aja puru ega pudene.

Mul vist polegi nii ilusaid ripsmeid varem olnud. Mul on muidu väga haprad ripsmed, kuid see tušš annab neile ilusa volüümi ja õige kaare.

Jowaé toitev kreem kätele ja küüntele (50 ml) 6,75 €  Selle kreemi sees on küll kõik head ained kokku saanud.

Mõnusalt vahane, niisutav ja toitev kreem sobib hästi talvest ja desovahenditest kuivaks muutunud käte põhjalikumaks hoolduseks. Pehme ja toidetud tulemus püsib tükk aega ning kreem paneb küüned kenasti läikima.

Babé Urea 10% taastav ihupiim pumbaga (500 ml) 23,75 €  Tundub ihule mahe ja imendub hästi. Ei tekita ülearust „kaetud“ tunnet ja turgutab hästi kuivapoolset nahka.

Babé vedel õliseep (500 ml) pumbaga 22,20 €  Sättisin kogu kehale mõeldud õliseebi kööki kraanikausi kõrvale, et oleks vajadusel kohe võtta.

Mul on kalduvus naha kuivusele, kuid see seep lahendab selle probleemi. Käed on toidetud ja õlitatud. Mu käte nahk on õhuke ja veresooned väljas, kuid see seep annab neile mõnusa sametise puudutuse.

BioNike My Age uuendav öökreem (50 ml) 40,80 €  Sageli öökreemid ei imendu kuigi hästi ja jäävad nahal rasked ning hommikuks on padjapüüril ja linal kreemi jäljed. See kreem aga imendub väga ilusasti. Tundub, et nahk tunneb ennast hästi.

TALV 2020 NAERATA

59

psühholoogia

Kuidas kujundada

harjumusi?

I

Pi re tE vert

Inimene on oma harjumuste ori. Või kas ikka on?

Kuidas halbu harjumusi murda ja häid juurde tekitada?

TEKST: KLIINIKU AMBROMED PERETERAPEUT PIRET EVERT FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

nimene ja harjumused käivad käsikäes, sest mida rohkem ta mingeid tegevusi teeb, seda automaat­ semaks need tema jaoks muutuvad, kuniks kujuneb välja harjumus.

Uue harjumuse tekkimiseks kulub 18 kuni 254 päeva ehk keskmiselt 66 päeva. Inimesed on erinevad, mõnele sobivad kord ja reeglid paremini kui teisele ning harjumused kujunevad välja kergemini, teisel võtab kauem aega, et tegevus kujuneks loomuomaseks. Oma rolli mängib ka tegevuse raskusaste konkreetse inimese jaoks.

Inimestel on lihtsam harjutada end pärast ärkamist jooma klaasi vett, kuid raskem hakata tegema 30 käte­ kõverdust. Klaasi vee joomiseks ei ole vaja kokku võtta nii palju tahtejõudu ja kulutada aega kui 30 kätekõverduse tegemiseks. Lisaks eeldavad kätekõverdused teatud füüsi­ list pingutust.

Kust saavad harjumused alguse?

Harjumused täidavad inimese elus mitut funktsiooni. Tea­ tud puhkudel võib halvaks harjumuseks kujuneda iseenda premeerimine, mis võib väljenduda näiteks näksimises, riiete ja kosmeetika või muude asjade ostmises. See har­ jumus võib olla saanud alguse lapseeas, sest inimesel on meeles, kui hea on see tunne, kui keegi talle midagi ostab või kingib. Inimene premeerib ennast siis, kui tunneb, et on teinud midagi, mis väärib ära märkimist ja tähistamist. Ühest küljest on õige saavutuse korral tähistada, teisalt võib igapäevane taoline premeerimine muutuda kulukaks või väljenduda suurenenud kehakaalus.

Liiatigi on premeerimise efekt lühiajaline. Enese­ hinnangut pole võimalik osta asjade, kingituste, söögi, joogi ega muuga. Selle jaoks on vaja teha iseendaga tööd, et leida üles enda sisemised väärtused.

Halvad harjumused võivad kujuneda ka oskuste puudumise tõttu. Näiteks on inimesi, kel on raskusi oma asjade ärapanemise ja tubade korrashoidmisega. See võib tuleneda sellest, et keegi pole varem õpetanud, näidanud või juhendanud, kuidas oma asjade eest hoolitseda ja neid sobivasse kohta panna.

60

NAERATA TALV 2020

Näide 1. Veniv magistritöö Tiina (25) veedab enamiku oma õhtutest telefonis, sest ta ei soovi mõelda poolelioleva magistritöö lõpetamise peale.

Selline asendustegevus aitab tal mõtteid eemal hoida elu reaalsetest ja pingutust nõudvatest katsumustest. See on justkui preemia, mille Tiina kohe välja võtab, sest lõplik eesmärk – töö valmiskirjutamine – tundub liiga suur väljakutse.

MIDA TEHA? Alustuseks võiks Tiina vaadata üle, kui palju tal on jäänud aega töö esitamise tähtajani ning koostada plaan väiksemate vahe-eesmärkidega, mis oleksid reaalselt saavutatavad ning aitaksid kaasa töö õigeaegsele valmimisele. Pärast töö valmimist võiks Tiina aga nautida mõnda vaba õhtut telefoni seltsis.

Näide 2. Lohutussöök Tõnis (19) armastab suurtes kogustes süüa. Söömisega saab ka Tõnis otsekohe tasu ehk hea enesetunde, kuid liigsöömise tegelik põhjus on noormehe üksildus- ja kurbustunne, mis on seotud olulise suhte hiljutise purunemisega.

MIDA TEHA? Tõnisel tasuks jagada oma muret mõne lähedase sõbraga ja tegeleda oma tunnetega, lubada endale kurbust ja leina, mis järgneb suhte purunemisele. Ennast toiduga lohutades surub ta vaid oma emotsioonid alla ega õpi oma tugevaid tundeid taluma.

psühholoogia Näide 3.

Ohjeldamatu pidutsemine Keiri (32) veedab palju aega sõpradega väljas pidutsedes, millega käib kaasas rohke alkohol ja suitsetamine. Aja möödudes on naise kehakaal kasvanud, mida ta üritab tulutult jalutamisega kontrolli all hoida. Halvad harjumused on seotud Keiri kurbuse ja igavusega, sest pärast keskkooli jäid tema õpingud pooleli, kuid ta on alati unistanud teisest elukutsest kui see, millega ta praegu tegeleb.

MIDA TEHA? Keiri on sisemiselt õnnetu ja rahulolematu oma valikute üle, kuid tal on raske muuta oma käitumisharjumusi, sest tal puudub ülevaade, mida teha, et ükskord oma unistuste ametil töötada. Keiril tasuks alustada sellest, et muuta oma eluviis tervislikumaks – magada piisavalt, liikuda vabas õhus ja pidutseda vähem.

Enese­hinnangut pole võimalik osta asjade, kingituste, söögi, joogi ega muuga. Selle jaoks on vaja teha iseendaga tööd, et leida üles enda sisemised väärtused.

Näide 4.

Probleemid koristamisega Kolme lapse ema Tiia (42) on harjunud üksi koristama. Tihtipeale on ta aga sellepärast endast väljas ja pahvatab mehele ja lastele, kuidas ta peab kõike üksi tegema. Kordagi ei ole aga Tiia kedagi endale appi palunud.

Pidevalt on peres tülid asjade vedelema jätmise pärast ja sellepärast, kes kõige rohkem segadust korraldab. Tiia leiab, et teised pereliikmed ei panusta piisavalt ja ülejäänud pere arvab, et ema on koristamisega läinud üle piiride ja kodus ei saa enam rahulikult elada.

MIDA TEHA? Tiiale on liigne koristamine tõenäoliselt viis näidata oma armastust või tunda end vajalikuna. Ta armastab oma perekonda, soovib teiste eest hoolitseda, kuid perekond ei saa sellest aru.

Perekond võiks tülitsemise asemel ühiselt laua taha istuda ja arutada, millised majapidamistööd jäävad kellegi kanda. Lapsevanemal tasuks tööd alguses lastele ka ette näidata, et need saaksid tehtud oodatud kvaliteediga.

TALV 2020 NAERATA

61

psühholoogia Harjumusele silt külge

Harjumusi saab jagada negatiivseteks ja positiivseteks ning selle sildi paneb inimene harjumusele enamasti ise.

Paljud inimesed on hädas oma negatiivsete harjumustega ja paarisuhtes võib juhtuda, et ühe negatiivne harjumus ei pruugi olla halb teise arvates. Näiteks sokkide vedelema jät­ mine ei tee iseenesest ju kellelegi kahju, kuid võib paarisuh­ tesse tuua tuliseid vaidluseid koristamise üle.

Harjumused saavad negatiivse sildi ka inimeste enda väärtushinnangutest. Kui üks partner hindab puhtust ja pühendab oma aega koristamisele, kuid teine pool ei oska seda hinnata, jättes oma riideesemeid igale poole vedelema, annab see partnerile signaali, et tema jõupingutusi ei hinnata vääriliselt ning fookusesse tõuseb elukaaslase halb harjumus oma riideid vedelema jätta.

Teadvustades harjumusi

Kui häid asju on liiga palju, ei muutu need kokkuvõttes super­ heaks, vaid pigem kahjulikuks. Kulutades liiga palju raha šoppamisele, võib juhtuda, et kuu lõpus ei ole toiduraha või on su elamine lõpuks täis tohutult asju, mille keskel on raske end mugavalt tunda.

Liiga palju toitu, jooki ja internetis surfamist pole samuti hea. Esimese kahe tegevusega kasvab kaalunumber, mille tagajärjel suurenevad terviseriskid. Mõõdutundetult netis veedetud aeg tuleb tavaliselt aga mõne teise olulise tegevuse arvelt ja pahatihti kipub selleks olema uneaeg, millest on ena­ masti kõige kergem loobuda.

Pikk unevõlg toob kaasa stressi, võib suureneda inimese riskikäitumist ja halbade valikute näitaja mitmekordistub.

Harjumused on teadlikud või alateadlikud. Teadlikud harjumused on paljud igapäevased oskused, nagu hammaste pesemine, kõndimine, klaviatuuril trükkimine. Kui meil on harjumus neid teha, pole probleemi.

Alateadlik harjumus on näiteks solvumine või vihasta­

mine ja kui me neid tundeid ei teadvusta, ei pane me neid isegi tähele. Kui keegi ei vasta sinu kutsele minna kinno, tunneb solvumise korral inimene end alaväärsena ega pruugi pikka aega kedagi ühisüritusele kutsuda. Ka vihastamine võib olla alateadlik, nagu passiivne agressiivsus, mis väljen­ dub mõnikord vaid ühesõnalise fraasina „Mh!“ või mõttena peas, et küll need on ikka jobud, kes minust aru ei saanud.

Alateadlikud harjumused saavad meile teadlikuks ena­ masti siis, kui teised inimesed neile tähelepanu juhivad või kui inimene hakkab iseendaga rohkem tegelema, et mõista, miks ta teatud olukordades ja inimestega sellisel viisil suhtleb ja nii reageerib.

Miks tore on halb?

Miks paljud tegevused on näiliselt nii toredad ja head, kuid tegelikult võime öelda, et need on halvad harjumused? Sest need pakuvad kohe naudingut.

Süües ja juues tunneme kohe naudingut, nagu ka asju osteldes või internetis kolades. Ajus vabaneb sel hetkel dopa­ miin, mis tekitab rahulolu ja õnnelikkuse tunde, mistõttu hak­ kame sama mustrit üha kordama. Nii kujuneb välja halva har­ jumuse nõiaring, millest on vahel üsna keeruline välja saada.

Kuidas siis saada jagu halbadest harjumustest? Kõige olulisem on olla teadlik oma harjumustest, nii headest kui ka halbadest. Tee nimekiri, kus loetle üles kõik oma harjumused ja vali sellest nimekirjast enda jaoks kõige olulisem, mida soo­ vid hakata muutma.

Kasuks tuleb eesmärgi püstitamise oskus, vahe-ees­ märkide seadmine ja võimalike tagasilangustega arvesta­ mine. Tõusud ja mõõnad kuuluvad elu juurde, ka uue oskuse omandamiseks või harjumuse kujundamiseks on vaja aega ja kannatlikkust ning oluline on säilitada realistlikud ootused iseenda suhtes. Uus harjumus vajab paindlikku keskkonda ja seda, et inimene on iseendaga sõber ja teab, miks ta seda uut harjumust parasjagu tekitab.

Kuidas asendada halba harjumust heaga?

• Kui soovid süüa tervislikumalt, on mõistlik jätta ahvatlused koju ostmata, sest siis on kergem plaanile kindlaks jääda. Kui sulle meeldib õhtul süüa kartulikrõpse, söö selle asemel näiteks maitsestamata popkorni. Kui loobud suitsetamisest, hakka selle asemel käima jalutamas.

• Kohtade, inimeste ja tegevuste samastamine harjumusega tuleb kasuks siis, kui üritad tarbida vähem alkoholi või suitsetamisest loobuda. Kui sa tead, et pubis koos sõpradega jood alati mõne õlle ja teed suitsu, siis pubisse mitte minnes ei puutu sa kokku keskkonnaga, kus tekib ahvatlus halvaks harjumuseks.

• Kõike ei pea elus tegema üksi, vaid loota võib ka sõprade või elukaaslase abile. Uue harjumuse loomine võib olla üksinda liiga suur ja raske ettevõtmine. Toetus võib olla hädavajalik, kui tunned, et eesmärk libiseb käest. Just sõber võib pakkuda tuge lohutusena ja motiveerib eesmärgi saavutamist jätkama.

• Oluline on inimese soov muutuda ja teha midagi teisiti iseenda jaoks. Eesmärke, mille oled ise püstitanud ja suunanud oma heaoluks, on enamasti lihtsam täita, kui teiste jaoks püstitatud eesmärkide täitmisest kinni pidada. Näiteks: soovin kaalus alla võtta, et tunda end paremini vs. soovin kaalus alla võtta, sest see meeldiks mu emale, isale või kaaslasele.

62

NAERATA TALV 2020

psühholoogia

Mindfulness – kohaloleku vägi TEKST: KRISTA KIIN l FOTO: EDMUNDS BRENCIS

64

NAERATA TALV 2020

psühholoogia Praegusajal, mida valitseb edukultus ja tegutse­ mishullus, tundub tasakaalu leida aina raskem.

Alati on kuskil parem puhkus, parem kodu, parem kaaslane või parem töö ja auto. Kuidas siiski saavutada rahuloluküllasem ja õnnelikum elu?

“N

audingu kaudu meelerahu saavutamise punkt jääbki meil alati eest ära jooksma,“ nendib mindfulness’i ja teadvelolekuoskuste koolitaja Marko Lepik. Lahendus võiks olla oma tähelepanu- ja teadvustamisvõimete tahtliku suunamise oskuses, mida on võimalik õppida.

Kuidas kirjeldaksite mindfulness’i olemust võhikule?

Eesti keeles on mindfulness’il mitu vastet: teadvelolek, ärksus, kohalolu, ärksameelsus, tähelepanelikkus. Mulle endale meeldib nimisõnana „teadlikkus“ ja omadussõnana „teadlik“.

Mindfulness’i võib mõista kui meele­ seisundit või olekut, kus me paneme tähele ja teadvustame, mis mõtted, tunded või kehaaistingud meil parajasti on. Seejuures lubame neil kõigil esile tulla ja suhtume neisse uudishimu ja sõbralikkusega.

Milline on mindfulness’i efekt?

See võimaldab ebameeldivate tunnete korral neid uutmoodi kogeda või vähemalt taluda. Miks mitte neid ka seejärel otsuse langetamisel arvestada?

Teadvustamine võib aidata maandada stressi, juhtida paremini masendust ja näha, mis meis üht või teist reaktsiooni tekitab. Tänu teadvelolekule võime ka meeldivaid elamusi kogeda erksamana.

Küsimus on oma tähelepanu- ja tead­ vustamisvõime tahtliku suunamise oskuses.

ujuma. Sama analoogia laieneb ka meie siseelule.

Seesmiselt toimuva teadvustamine loob võimalused võimendada meeldivaid ning õppida uutmoodi kogema ebameeldivaid tundeid ja mõtteid. Võite näiteks avastada, et teie ärevus ja põnevus on väga sarnaste füüsiliste aistingutega, aga tõlgendus neile on erinev.

Lisame juurde erutuse, külmatunde ja kofeiinivärina ning need viis asja võivad meil vahel isegi segi mina. Mindfulness annab meile võimaluse valida oma reaktsioone ja isegi mõtteid.

Kas mindfulness’i meetod on teaduslikult tõendatud?

Valdkonna uuringute kvaliteet on viimase 30 aastaga järjest paranenud.

Kui 1990ndatel ilmus mõni üksik teemakohane teadusartikkel aastas ning teadlased, kes sellega õhinapõhiselt tegelesid, riskisid oma karjääri hävitamisega, siis praegu on huvi laialdane.

Aastas avaldatakse maailma ülikoolides sel teemal juba ligikaudu 1500 uuringut.

Teame, et mindfulness’i viisidel on nii platseebo kui ka näiteks lihaslõdvestusvõtetega võrreldes teatud tingimustel arvestatav positiivne mõju. Usk on vahel erakordselt hea, aga teaduslikes meetodites nähakse eraldi vaeva, et usku, kallutatust ja huvisid tulemustest isoleerida.

Kuidas te ise jõudsite mindfulness’i meetodini? Kas sellele eelnes ka mingi madalseis, läbipõlemine või eneseotsingud?

See on üsna klišeeline tee. Teenisin

Kas saaksite tuua mõne näite mõtte- dekaad tagasi leiba poliitilise suhtekorviisi muutusest? raldusega ning see töö oli küll uskuma-

Enamikule meist ei meeldi kogeda pikalt ärevust. Aga kui lubada ärevusega seotud füüsilistel aistingutel ja kaasnevatel mõtetel lihtsalt omasoodu toimetada, võib vahel selguda, et mõtted ja tunded on nagu pilved taevas. Nad tulevad ja lähevad ning on pidevas muutumises.

Ilm on tihti muutlik ja meil ei ole selle üle kontrolli, küll aga võime valida, kuidas me sellele reageerime – võtame kaasa vihmavarju, paneme ennast adekvaatselt riidesse, jääme koju või lähme

tult huvitav ja väljakutsuv, aga ka nii intensiivne, et ma avastasin veel enne 30. eluaastat, et olen läbi põlenud.

Otsustasin, et pean oma eluviisi muutma ja õppima varasema magistrihariduse põhjalikkusega selgeks, mismoodi mulle antud aparaat – meel ja keha – koostoimes töötavad.

Pärast seda, kui olin üritanud end naudingujahil surnuks pidutseda, jõudis vaikselt kohale, et meile sisse ehitatud hedooniline adaptsioon tingib selle, et naudingu kaudu meelerahu saavuta-

mise punkt jääbki meil alati eest ära jooksma. Kui pärdik ei koge nälga, siis ta ei viitsi otsida süüa ja saada järglasi.

Evolutsiooniliselt oleks see probleem, seega on püsiv naudingust saadav rahuldus ulme.

Hakkasin huvi tundma, mis variandid inimkonnal eluga toimetulekuks veel on. Aegamööda jõudsingi Aasias reisides konservatiivse budistliku filosoofiani, mille haakuvus Vana-Kreeka stoitsistliku filosoofia ja teatud mööndustega ka lääneliku teadusliku meetodiga oli korraga intrigeeriv ja üllatav.

Sealt ringiga jõudsin tagasi tõenduspõhise mindfulness’i ja meeletreeningu juurde.

Miks mindfulness tänapäeva maailmas järjest popim on?

Ilmselt on põhjuseid palju. Aga kui spekuleerida, mängivad siin kindlasti rolli elutempo, isoleeritud individualistlik eluviis, sotsiaalmeedia kahjulik mõju, metsikud infovood ning meeletu hulk valikuid ja lubadusi ühel või teisel viisil kindlasti ja ruttu õnnelikuks saada.

Meie elukeskkond on küll arenenud suhteliselt turvaliseks, aga oma aju vanemaid osi jagame endiselt loomadest vendade ja õdedega. Need osad ei ole evolutsiooni käigus arenenud uute väljakutsetega toime tulema. Otsime keskkonnast endale märkamatult endiselt tõestust ohtudele, aga mõõkhambulisi tiigreid meie põõsaste taga tegelikult enam peidus pole. Keskmise Lääne inimese elukvaliteet on oluliselt parem kui mitme sajandi eest mõisnikul. Nii suuname me oma ohu leidmise ja muretsemise ressursid kohati fiktiivsetele ohtudele, milleks on näiteks mõtted meie enda peas. Nende abstraktsete asjadega toime tulla on aga keerulisem kui konkreetse tiigriga.

Paljud leiavad ilmselt, et miski nagu mindfulness, mis õpetab stressi, ärevuse ja võibolla isegi depressiooniga toime tulema ja tundub paljudele proovinutele päriselt ka töötavat, on väärt pingutust, et seda veidigi uurida. Kes ei tahaks elada rahulikumat, õnnelikumat ja rahuloluküllasemat elu.

Öeldakse, et harjutamine teeb meistriks. Kui palju on vaja pühendumist, järjekindlust ja harjutamist mindfulness’i puhul?

On optimistlikumaid uuringuid, mis osutavad, et kui selle uue oskuse treenimisele pühendada iga päev näiteks 10 minutit ja teha seda olenevalt uuringust 21, 30 või 60 päeva järjest, on sellel mõõdetavaid positiivseid mõjud

TALV 2020 NAERATA

65

psühholoogia kognitiivsetele võimetele. Konservatiivsemad uuringud osutavad, et nii keskendumise kui ka stressi leevendamise efektide saavutamiseks oleks vaja investeerida alguses treeningusse mitme nädala jooksul 25 või 30 minutit päevas.

Ja on uuringuid, mis näitavad, et osa reaktsioonide muutused on pikemalt treeninutel kas pikaajalised või võib-olla püsivad.

Apollo soovitab

Kasulikku lugemist meelerahuks

Millistest tagasilangustest tuleb üle saada, enne kui ilmnevad tulemused?

Meie suhtumine võiks iga päev olla uudishimulik nagu algajal. Päevad pole vennad. Eesmärk on õppida ja kui me kukume, siis jälle püsti tõusta. Mu tütar kartis ühest veidi liiga kõrgest tõkkest joostes üle hüpata. Ma soovitasin alguses üle ronida. Siis kohapealt „poolhüpata“. Seejärel joostes, vajadusel jalaga tõugates. Lisasin, et hirm on okei ja meie sõber, kes tahab lihtsalt hoiatada ja aidata. Ka komistamine on okei – kuidas me muidu teada saame, kui kõrgele jalga tõstma peaks? Lubasin, et 20. katse juures ta juba hüppab üle ja enam ei karda. Umbes 15. katsel sai ta takistusest esimest korda puhtalt üle. Siis ebaõnnestus veel ja umbes 20. korral oligi barjäär kadunud – toimus pisike arenguhüpe, tekkisid rõõm ja enesekindlus ning oskus oli olemas. Loodan, et hüppamisest tähtsamana idaneb vaikselt mõte, et hirmu ei pea kartma. Hirm on normaalne ja ka kasulik emotsioon.

Kas tooksite ka positiivseid näiteid, kuidas mindfulness on kedagi elus aidanud?

Neid on palju – psühholooge, äriinimesi ja poliitikuid. Olen ise üks neist, keda meeletreening on tõsiselt toetanud ja mõjutanud. Laenan otsesaates miljonite ees paanikahäire saanud kuulsa USA uudisteankru Dan Harrise mõtet: kui 1960ndatel oleks keegi mööda tänavat lihtsalt tervisejooksu teinud, oleks küsitud, mis sul viga on, kuhu sa jooksed? Nüüd on see rahvatervise mõttes elementaarne tegevus, mis ei pane isegi pead pöörama. Harrisest on saanud mindfulness’i tugev eestkostja, kes on pakkunud, et meeletreeningu ehk meditatsiooniga läheb nagu läks jooksmisega – sellest saab kaasaja infokülluses rahvatervise normaalne osa.

Paljud suurte rahvusvaheliste ettevõtete juhid kasutavad rakendusmindfulness’i oma ettevõttes kas enda vaimutervise korrashoidmiseks või muudavad selle kaudu meeskonna elu nii tootlikumaks, tähenduslikumaks kui ka meeldivamaks. Meenuvad Bill

66

NAERATA TALV 2020

DANIELLE MARCHANT „Paus. Tee paus, enne kui elu sind peatab“ Raamatus väga selge kava, kuidas saad maha astuda kihutavast kiirrongist. See julgustab maailma vaatama pilguga, et nn tavalisest elust on võimalik kõige rohkem rõõmu tunda.

CATHERINE GRAY „Ootamatu rõõm tavalisest elust“ Raamat kõikidele tavalistele, keskmistele, normaalsetele inimestele, kes tunnevad end läbikukkununa, ent on tegelikult hoopis võitjad.

JON KABAT-ZINN „Wherever You Go, There You Are: Mindfulness meditation for everyday life“ Mindfulness’i peetakse budistliku meditatsiooni südameks, kuid selle olemus on universaalne ja pakub praktilist kasu kõigile.

Gates, Steve Jobs, Bill Ford, Jeff Weiner, Ariana Huffington, Bob Shapiro ja Marc Benioff. Superstaaridest, kes hullumeelset kuulsaelu juhtima õppinud, võib nimetada Michael Jordanit ja tema treenerit Phil Jacksonit, Jennifer Lopezi ja Arnold Schwarzeneggerit.

Kuidas saavad organisatsioonid mindfulness’i rakendada?

Ridamisi Silicon Valley ettevõtteid ja paljud teised üle maailma on avastanud, et võimaldades oma töötajatel selliseid oskusi omandada, kasvab nende tööga rahulolu, paraneb sooritus, väheneb personali voolavus. Pakun ise Eesti ja ka teiste riikide ettevõtetele Google’is välja töötatud emotsionaalse intelligentsuse koolitusprogrammi Search Inside Yourself, mis loodi koos Stanfordi ja teiste ülikoolide juhtivate psühholoogide ja neuroteadlastega. Seda on sadade teiste hulgas kasutanud Facebook, Ford,

HENRIK FEXEUS „Reload: Taastu targalt“ Raamat inimesele, kes on ummikus ning vajab midagi väga selget ja üsna kiirelt toimivat.

NIR EYAL, JULIE LI „Segamatu“ Kuidas lülitada enda segajatest välja ja keskenduda tõepoolest sellele, mida me soovime teha.

ECKHART TOLLE „Siin ja praegu: kohaloleku jõud“ ning „Siin ja praegu: kohaloleku harjutused“ Autori näpunäiteid tasub uurida ja järele proovida, et tunda end elusana ja igal ajal hästi, muutumata argipäevast tuimaks ja halliks.

Soovitas: Apollo Kauplused OÜ ostu­ osakonna arendusjuht Marju Kirsipuu

General Mills ja Euroopa tarkvarahiid SAP. Viimane on välja arvutanud, et emotsionaalsete oskuste arendamise investeeringutasuvus on 200% kandis.

Kas mindfulness’ist võiks kasu olla ka praeguses koroonapandeemias?

Covid-19 kontekstis ei saa alahinnata ka inimeste stressitaluvuse, psühholoogilise vastupidavuse ja vaimse paindlikkuse võimete olulisust, mis on kõik treenitavad. Viise, kuidas seda teha, on mitu, kuid Google’is sündinud lähenemine kasutab alustuseks justnimelt enam kui 12 eri viisi mindfulness’i, sidudes seda kümnete teistesse valdkondadesse jäävate harjutusega.

Selle tulemusel paranevad meeskonnatööks asendamatud enesejuhtimise-, kuulamis- ja läbirääkimisoskused, saavutatakse kontakt sisemiste väärtustega ja leitakse inimkeskseid juhtimisvõtteid.

!

S UU

RAHULIKU MEELE SALADUS

uni | vaimne tervis | närvisüsteem | süda ja vereringe

Täiuslik koostis koormatud närvisüsteemi toetamiseks

B-grupi vitamiinid on need, mida närvirakud vajavad suurenenud närvisüsteemi koormuse korral. B1, B3 ja B6 vitamiinid aitavad kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele. Vitamiinid B2, B3, B6 ja foolhape aitavad vähendada väsimust ja kurnatust.

Aminohapped: trüptofaan parandab meeleolu ja vähendab stressi ning aitab teil lõõgastuda, parandab une kvaliteeti ja vähendab taastumisaega; türosiin on oluline aju toitaine, kuna see on aluseks dopamiini, adrenaliini ja noradrenaliini sünteesile; l-teaniini soovitatakse ärevuse perioodidel stressi maandamiseks; glütsiin aktiveerib närvisüsteemi ja tõstab vaimset töövõimet.

Taimsed ekstraktid: Palderjan toetab närvisüsteemi talitlust.

Humal soodustab uinumist ja vaimset tervist.

Meliss mõjub soodsalt vaimsele tervisele ja soodustab head und.

Naistepuna avaldab positiivset mõju meeleolule.

Viirpuu mõjub rahustavalt ning toetab südamevereringe tööd.

Melatoniin lühendab uinumiseks kuluvat aega.

Toidulisand. Turustaja: AS Paira, Pae 8, 11414 Tallinn, Eesti. Saadaval apteekides

tervis toidust Käes on aeg piiluda sügavkülmiku avarustesse ja sahvrisse, et sinna hoolikalt varutud suvised ja sügisesed kodumaised ­vitamiinipommid hõrguks ja tervistavaks roaks valmistada!

Sügavkülmast

RETSEPTID JA FOTOD: SANDRA VUNGI-POHLAK, hingjatoit.ee

lupsti patta!

Vürtsikas kaalikaseenekarri See toit on midagi hoopis teistsugust.

Kes oleks arvanud, et kaalikas nii hästi karrisse sobib? Koos ubade, kookospiima ja vürtsidega podiseb see mõnusalt soojendavaks roaks. Ehk on sul sügavkülmas natuke kukeseeni, puravikke või muid söögiseeni?

Võta need siin julgelt kasutusse!

Kogus: neljale, G, V

Oa-ploomiraguu Talvel on ikka isu tummisemate toitude järele. Kui liha ei isuta, tulevad appi valgurikkad oad. Selle põneva raguu teevad eriliseks õrnalt suitsuse mekiga kuivatatud ploomid, mis siia suurepäraselt passivad. Taas hea võimalus ära kasutada ka sahvrisse või sügavkülma kogutud porgand.

Kogus: 2–4 inimesele • 2 sl õli • 3 sibulat • 250 g porgandit (kuubikuteks hakitud) • ¼ tl + ¾ tl soola • 100 g kuivatatud ploome (viilutatud) • ½ tl purustatud musta pipart • 400 g purk ube (mina kasutasin pruune aedube, aga sobivad ka teised) • 3 loorberilehte • ½ tl kuivatatud tüümiani • 2 tl paprikapulbrit • 240 ml kuuma vett • 120 ml tomatimahla

68

NAERATA TALV 2020

Aja paksema põhjaga pott kuumaks.

Vala sinna õli, hakitud sibulad, porgandikuubikud ja veerand teelusikatäit soola. Sega ning prae 3–4 minutit. Lisa ploomiviilud ja must pipar. Sega ja prae veel paar minutit.

Lisa kurnatud ja loputatud oad, loorberilehed, tüümian ja paprikapulber.

Sega ning prae minutike. Lisa kuum vesi ja ülejäänud sool ning keeda keskmisel kuumusel kaane all, kuni porgand on pehme. Lisa tomatimahl, sega ja keeda veel mõned minutid, kuni raguu on natuke paksenenud.

Serveeri.

• 2 sl õli • 1 sibul • 400 g peenikesi kaalikaribasid (toorest kaalikast) • pool tšillikauna koos seemnetega • paar peotäit meelepäraseid söögiseeni • 2 loorberilehte • 250 ml keevat vett • 400 g purk kookospiima • 1 tl kuivatatud basiilikut • 400 g purk pruune või punaseid ube • 3 sl tomatipastat • 1 ½ tl soola + serveerimiseks riisi või riisinuudleid Aja paksema põhjaga pott kuumaks. Vala sinna õli ja sibulaviilud. Prae paar minutit.

Lisa peenikesed kaalikaribad, hakitud tšilli, viilutatud seened ja loorberilehed. Prae paar minutit. Lisa keev vesi, kookospiim ja kuivatatud basiilik. Sega ja lase keskmisel tulel kaane all umbes 20 minutit podiseda, kuni kaalikas on pehme. Lisa kurnatud ja loputatud oad, tomatipasta ja sool. Sega ning lase veel paar minutit keeda. Keera kuumus maha. Seistes karri natuke pakseneb, seega lase enne serveerimist sel natuke tõmmata.

Serveeri riisi või riisinuudlitega.

tervis toidust

TALV 2020 NAERATA

69

tervis toidust

Maguskartuli ehk bataadi ja rohelise herne supp ­sidruniga Päikseline ja kosutav supp muudab ka kõige kõledama talveilma soojemaks. Lisaks on see ideaalne võimalus kasutada ära sügavkülma kogutud herned. Maguskartuli ja herneste magusust tasakaalustab suurepäraselt üks tomat ja hõrk sidrunimekk.

Kogus: neljale • 2–3 sl õli • 1 sibul • 1 küüslauguküüs • 300 g maguskartuli kuubikuid (kooritud kartulist) • 2 loorberilehte • 1400 ml keevat vett • poole sidruni riivitud koor • 2 tl soola • ½ tl pipart • 300 g rohelisi herneid • 1 tomat Aja paksema põhjaga pott kuumaks. Lisa õli ja peeneks hakitud sibul. Prae paar minutit. Lisa hakitud küüslauguküüs, maguskartuli kuubikud ja loorberilehed. Prae minut kuni kaks. Lisa keev vesi, kata pott kaanega ja lase keskmisel kuumusel 7–10 minutit podiseda. Lisa riivitud sidrunikoor, sool, pipar, rohelised herned ja tomatikuubikud. Keeda veel 5 minutit. Soovi korral serveeri maitserohelisega.

Kõrvitsapuding See on suurepärane magustoit jõululauale. Hea kerge ja õhuline maius, mis sobib eriti hästi pärast rasvaseid praade. Kasutasin siin kreemiks kookospiima, mida hoidsin enne üleöö külmikus. Järgmisel päeval valasin vedela osa purgist minema ja vahustasin põhja jäänud kreemi. Muidugi võid kasutada ka hoopis toorjuustu või klassikalist vahukoort.

Kogus: neljale • ½ kg kõrvitsa viljaliha (muskaatkõrvits on parim) • 120 ml vett • 4 sl suhkrut • ½ sl sidrunimahla • 1 tl riivitud sidrunikoort • ¼ tl jahvatatud kaneeli • 400 g purk kookospiima (Santa Maria lillas purgis või ICA kookospiim Rimist) või pakk kaeravahukoort Lõika kõrvits kuubikuteks ja pane koos vee ja suhkruga keema. Lase umbes 10–15 minutit keeda, kuni kõrvits on pehme. Kurna üleliigne vedelik. Lisa sidrunimahl, sidrunikoor ja kaneel. Sega ning purusta kõik ühtlaseks püreeks. Jahuta püree täiesti maha.

Võta kookospiimapurk külmikust välja ja keera tagurpidi. Tee avajaga lahti ja vala üleliigne vedelik ära. Kaabi purgi põhja jäänud paks kookoskreem välja. Vahusta kookoskreem või kaeravahukoor koos kõrvitsapüreega ühtlaseks kreemiks. Jaga puding kausikestesse. Võid serveerida kohe, aga parim on see magustoit siis, kui saab paar tundi või üleöö külmas seista. Soovi korral kaunista natukese vahukoore ja sidrunikoorega.

70

NAERATA TALV 2020

UUS KUIVA SILMA LEEVENDUS, MIS AITAB SUL OLLA PEATAMATU

SÄILITUSAINETA

KIIRE LEEVENDUS1,2

*Võrreldes ainult hüaluroonhappega.

Referentsid: 1. Davitt, WF, Bloomenstein M, Christensen M, Martin AE. Efficacy in patients with dry eye after treatment with a new lubricant eye drop formulation.

J Ocul Pharmacol Ther. 2010;26(4):347-353. 2. Christensen MT, Martin AE, Bloomenstein M. A comparison of efficacy between Systane Ultra and Optive lubricant eye drops when tested with dry eye patients. Optometry. 2009;80(6):315. 3. Rangarajan R, Kraybill B, Ogundele A, Ketelson H. Effects of a Hyaluronic Acid/Hydroxypropyl Guar Artificial Tear Solution on Protection, Recovery, and Lubricity in Models of Corneal Epithelium. J. Ocul. Pharmacol. Ther. 2015;31(8):491-497. © 2020 Alcon EE-SYZ-2000004

2X LUBRITSEERIVAM3*

ristsõna

Võida Apothekalt kingitusi!

Eelmise numbri ristsõna õige vastus oli “...üksikuna”. Auhinna võitsid Niina Roos Elvast, Hillike Aljas Harjumaalt, Silva Vokk Tallinnast, Raivo Kõiv Tartust.

72

NAERATA TALV 2020

Seekord on auhinnaks 3 juuksehooldustoodete komplekti Placent Activ Milano, kuhu kuuluvad šampoon, p ­ alsam ja juukse­kasvuvitamiinid.

Vastused palume saata 10. veebruariks aadressile vastus@apotheka.ee või Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.

5 küsimust

Ümbritse end inimestega, kes kiirgavad rõõmu!

Proviisor Marita Klaasen teab, mida teha selleks, et tunda end hästi ja rõõmsana. „Selleks on vaja teadlikult planeerida ja tuua oma ellu sündmusi ja võimalusi, mis tekitavad head tunnet,“ ütleb ta.

KÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ERAKOGU

1|

Mida on vaja ­selleks, et olla hea apteeker?

Keskkooli lõpuklassis mõtlesin minna õppima meditsiini. Kaalusin hambaarsti ja proviisorõpet, ent arstiõpe ei tundunud minulik ja seetõttu siirdusingi Tartu Ülikooli ­proviisorõppesse.

Ole sa apteeker, puuraidur või mükoloog, oma tööd tuleb teha südamega. Ükskõik, mida sa elus teed, tee seda hästi ja pühendumusega. Teenindusvaldkonnas tuleb pühenduda inimeste kuulamisele ja teha alati pisut rohkem, kui tavapäraselt oodatakse – nii oledki oma töös hea.

2|

Mis on sinu tervise, jõu ja energia allikad?

Jõudu ja energiat ei ole kunagi allikast võtta, selleks tuleb teadlikult elada. Korralikult süüa, treenida, puhata ja ka töötada. Kui päeva lõpuks oled energiast tühi ja jõud on otsakorral, ju siis läks päev ka täie ette. Kui kannad hoolt oma keha ja vaimu eest ning oled positiivselt meelestatud, leiab energia tee ka sinuni.

Tervislikku eluviisi ei ole alati lihtne järgida, sest iga inimene on erinev, sündinud, kasvanud ja elanud omamoodi, kuid paljuski on tervis meie enda teha.

Kui keha saab toidust seda, mida vajab ja õiges koguses ning ta ei pea nägema vaeva selle töötlemiseks, mida ta ei vaja, on ka tervisele alustalad p ­ andud.

74

NAERATA TALV 2020

Särtsakas Emmi toob alati oma siirusega rõõmu.

Maritale meeldib koos laste Mia Marii, Nora Liisa, Marteni ning abikaasa Steniga väga reisida.

3|

Millistest apteegitoodetest oled tundnud ise kõige suuremat kasu?

Mahepõllunduse taandumine, kiire elutempo ja ajapuudus, väärtuslike toitainete vähesus paneb meie keha proovile. Mahedad ja tervislikud toiduained õiges koguses ja ajahetkes aitavad palju. Mina olen kindlasti ­toidulisandite usku. Apteegist leiab palju väärt toidulisandeid ning sobivaimate leidmiseks tasub vaid apteekriga konsulteerida.

4|

Mida teed selleks, et tunda end hästi, püsida terve ja rõõmus?

Mul on kolm toredat last ja armas koer, kes toovad palju rõõmsaid hetki. Kõigil

neil on vaja käia end tuulutamas, oma energiaid tasakaalustamas ja akusid laadimas. Seetõttu liigun palju värskes õhus, võttes ette jalutuskäike või matkasid. Abikaasagi olen õnneks sellega nakatanud.

Et tunda end hästi ja rõõmsana, on vaja teadlikult planeerida ja tuua oma ellu sündmusi ja võimalusi, mis tekitavad head tunnet. Väga oluline on ümbritseda end inimestega, kes kiirgavad loomulikku rõõmu ja heaolutunnet.

5|

Mida soovitad ajakirja ­lugejatele, et püsida tervena?

Praegune aeg suunab meid olema rohkem üksi ja omaette, mina aga soovitan mitte jääda üksi. Kui füüsiline suhtlemine on piiratud, ei tähenda see, et peame olema üksikud. Ärge kaotage inimesi enda ümbert, suhelge, jagage oma rõõme ja muresid. Üksi olla on omaette kunst ja igaüks seda väga hästi ei valda. Samas on aega ja võimalust seda õppida. Vaimne üksildus viib energiat ja elujõudu, seega hoidke oma vaimu sama palju kui oma keha ja tervist.

Teravat vaimu ja püsige terved!

Tervise- ja ilutooteid ostes teed tervisekingi endale Osta detsembris Apotheka püsikliendina korraga vähemalt 20 € eest tervise- ja ilutooteid * ning osaled loosimises.

LOOSI LÄHEB: 3x

15 x

Microlife täisautomaatne vererõhuaparaat BP B6 Connect

Tervisetoodete komplekt (Väärtuses 75 €)

3x

(Väärtuses 109,30 €)

Apple Watch 6 (Väärtuses 429 €)

Kampaaniatingimused: apotheka.ee/tervisekink *kampaanias ei osale ravimid

Valutab?

Valuvaigistav.

Põletikuvastane.

Palavikku alandav.

Ibumetin (ibuprofeen 400 mg) Käsimüügiravim.

Näidustus: Nõrk kuni mõõdukas valu. Valulik menstruatsioon. Palavik.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Takeda Pharma AS, Jaama 55b, 63308 Põlva.

EE/IBP/0617/0002a