Laps ärevuse haardes. Mida lähedased peaksid teadma?

psühholoogia Laps ärevuse haardes Mida lähedased peaksid teadma?

Ärevus ja depressioon tabavad üha rohkem ka lapsi ja noori. Kuidas tunda ära, et laps on ärev ja mida ette võtta, kui nooruki meeleolu langus pole pelgalt hetkeline tujumuutus, vaid midagi hoopis tõsisemat?

Signe Punn is k

TEKST: SIGNE PUNNISK, kliiniku Ambromed kliiniline psühholoog-psühhoterapeut l FOTOD: ADOBE STOCK, JAANA ASKOLA

Ärevus ja depressiivsus kuhjuvad sageli perekonnas. Ei saa rääkida ainult katkistest lastest, vaid tuleks vaadata peret tervikuna. Ärevatel ja depressiivsetel lastel, aga ka täiskasvanutel suureneb stressitundlikkus ja nad kogevad rohkem stressitekitavaid elusündmusi. Suurenenud distressi ehk negatiivset stressi, ärevust ja depressiooni soodustavad näiteks kooli vahetamine, vanema või lähedase surm, vanemate lahutus, keerulised suhted eakaaslastega, kiusamine lasteaias või koolis, samuti vägivald, konfliktid ja majanduslikud raskused perekonnas.

Kuidas tunda ära lapse ärevust?

Isikuomadustel ja kognitiivsetel võimetel on suur mõju sellele, kuidas inimene stressi talub.

Äreva lapse või nooruki käitumine võib olla häbelik ja kohmakas. Ta püüab jääda märkamatuks ja väldib silmsidet. Lapsel võib olla raskusi lasteaias või koolis kohanemisega. Valvsaks tasub muutuda siis, kui laps hakkab koolist puuduma ja tal tekivad raskused kodutöödega õigeks ajaks hakkama saada. Sageli üritab laps ärevust tekitavaid olukordi vältida, näiteks hoiduda kõrvale klassi ees vastamistest, ettekannete tegemisest, kooli sööklas söömisest jne. Mida teha, kui laps on ärev?

Ärevus on tunne, millel on kehaline reaktsioon. Kui laps tunneb end ärevalt, siis ta tihtipeale ei oska ära tunda või kirjeldada oma kehalisi sümptomeid. Selle asemel võib laps öelda, et tunneb ennast haigena, kurta iiveldust või kõhuvalu. Teismelised võivad kirjeldada peavalu, valusid rindkeres ja pingeid õlavöötmes.

VEEL ÄREVUSE TUNNUSEID:

 pearinglus või pööritus, ebakindel enesetunne;  tugev kuuma- või külmatunne;  ebareaalsustunne või tunne, nagu oleks udu sees;  tükitunne kurgus;  peavalu;  nõrkustunne;  südame puperdamine;  kiirenenud hingamine, õhupuudustunne, hinge kinni hoidmine;  higistamine;  üle kere värisemine.

Ärevus säilib, kui lapse tundlikkus ohusignaalide suhtes on kõrgenenud, ta alahindab oma toimetulekuvõimet ja kasutab vältivat ja turvalisuskäitumist.

Ärevus ei lähe üle, kui lapsele öelda: „Söö, söö…ära häbene!“ või „Meie väike arg jänku“. See on lapse jaoks avalik häbimärgistamine ja alandamine, mis võib ärevust veelgi süvendada. Ärevad lapsed tõlgendavad öeldud sõnu sageli negatiivsemalt, mis tähendab, et vanemate ja ka õpetajate mõtlematu käitumine ning eneseväljendus võib vallandada lapsel ärevust.

VIISE, KUIDAS RAHUSTADA ÄREVAT LAST

 Ma olen siin koos sinuga!  Räägi mulle, mida sa tunned!  Kui suur on sinu mure?  Väiksematele lastele: kas sa oskad oma muret joonistada?  Mõtleme koos murele uue lõpu!

See, kuidas me asjadesse ja olukordadesse suhtume, on võimas tööriist, millega on võimalik mõjutada oma enesetunnet. Meie suhtumisest tulenevad mõtted, mis mõjutavad seda, kuidas me olukordi kogeme, mida tunneme ja millise pilguga enda ümber toimuvat vaatame. Kõik mõtted, mis meile pähe tulevad, ei vasta aga tõele. Seega on võimalik ärevaid mõtteid vaidlustada või vähemalt sellel teemal arutleda.

MÕNED NÄITED:

 Kas sa oled kunagi varem ka tundnud ärevust? Kui jah, siis mis tookord juhtus ja kuidas sa selles olukorras hakkama said?  Mida ütleks sulle inimene, kelle arvamust sa hindad ja keda sa imetled?

 Mis on kõige hullem, mis võiks juhtuda? Kuidas sa sellega siis toime tuleksid?  Mis on parim, mis võiks juhtuda?

Depressiooni eri näod

Kui stressitase on pikemat aega olnud kõrge, ärevus ja meeleolu lainetavad, võib järgneda depressioon. Depressiooni peamised tunnused on meeleolu alanemine, huvide ja elurõõmu kadumine ning vähenenud energia. Samuti väheneb lapsel motivatsioon ja tahe tegutseda.

Depressioon avaldub eri vanuses lastel erinevalt. Väikelapseeas võib laps olla nutualtim. Muutuvad une- ja söömisharjumused, laps on passiivsem ja ükskõiksem ümbritseva suhtes.

Eelkooliealine laps võib muutuda jonnakaks ja tujukaks, aga ka passiivseks ja kurvameelseks. Ta võib rohkem klammerduda lapsevanema külge, muutuda ebakindlaks ja kartlikuks. Tekivad unehäired ning öised hirmuunenäod. Ette võib tulla valusid (pea- ja kõhuvalud), isutust. Eelkooliealiste laste depressioon võib varjuda käitumishäirete taha.

Nooremas koolieas väljendub depressioon alanenud või kõikuvas meeleolus, tahteaktiivsuse languses, tähelepanu- ja keskendumisraskustes, mis omakorda tekitavad õpiraskusi.

Last väsitab igasugune vaimne pingutus. Ka selles eas kaasnevad kehalised sümptomid – valud, unehäired, isumuutused, väsimus ja üldine halb enesetunne. Noored hakkavad ennast võrdlema teistega, oma eakaaslastega. Koolis mitte hakkama saamine ja enda teistega võrdlemine põhjustab alaväärsustunnet ja madalat enesehinnangut. Laps muutub ebakindlaks ja vältivaks ning tema suhted sõpradega lähevad sassi. Süveneb tühisuse ja mittepiisav olemise tunne, mis võib viia surmamõteteni, sest kõik tundub liiga raske ja mõttetu.

Teismeliste depressioon sarnaneb suuresti täiskasvanute omaga, kuid on märgata ka lapseea depressiooni tunnuseid. Selles vanuses tekivad selgemini eristuvad meeleolu kõikumised – hommikud on sageli raskemad, päeva teine pool tundub pisut talutavam. Teismelised võivad muutuda impulsiivseks ja ärrituda kergemini, tihtipeale ei oska nad oma emotsioonidega toime tulla ja väärtusetusetunne süveneb.

Neil tekivad isu- ja kaalumuutused ühest äärmusest teise. Sagenevad konfliktid, millele järgneb enesesüüdistamine ja endas pettumine. Oskamatus enda ja olukorraga toime tulla võib viia enesekahjustamise ja enesetapumõteteni.

Kui laps teeb endale liiga

Ennast kahjustav käitumine võib olla otsene või kaudne. Kaudne enese kahjustamine on näiteks alkoholi ja narkootikumide pruukimine või riskikäitumine liikluses, näiteks jalg- või tõukerattaga. Otsene ennast kahjustav käitumine on enesevigastamine, enesetapumõtted- ja katsed. Enesevigastamise põhjuseks ei ole tähelepanu otsimine, sest vigastamise jälgi varjatakse hoolikalt.

Pigem püüab laps tulla toime pinge või ärevusega, karistab ennast millegi eest või kuulub sõpruskonda, kus selline käitumine on norm. Eriti tähelepanelik tasub olla, kui nooruk avaldab enesekahjustamise ja surmaga seotud mõtteid või on liigselt hõivatud surma ja suremisega seonduvast, nt joonistused, kirjad sõpradele,

postitused internetis, ja siis, kui on olnud varasem suitsiidikatse. Uskumus, nagu rääkija endaga midagi ei teeks, ei pea paika.

Ekslikult on levinud arvamus, et depressioon on nõrkade ja raskustega mitte hakkama saavate inimeste probleem. Vastupidi! Sageli tekib depressioon just nendel noortel, kellel on endale suuremad nõudmised ja eesmärgid. Probleem võib alguse saada siis, kui ta tunneb, et ei suuda nendega toime tulla. Kahjuks on sageli kõrged ootused ka lähedastel.

Noorte depressiooni peetakse sageli ka laiskuseks, ja arvatakse, et laps peaks ennast lihtsalt kokku võtma või tegelema vanemate arvates „õigete“ asjadega, kuid depressiooni sümptomid on nii tahteaktiivsuse kui ka motivatsiooni langus, mistõttu pole kindlasti tegu laiskusega.

Laste emotsionaalse ja vaimse tervise heaolu sõltub eelkõige kodust ja suhetest perega, aga ka lasteaed ja kool on väga olulised, kuna seal veedab laps poole oma päevasest ärkvelolekuajast. Tähtis on kõikide osaliste oskus ja tahe märgata, teha koostööd ja õigel ajal sekkuda.

Kuhu pöörduda, kui lapsel on mure?

 Perearsti konsultatsioonile, kes saab anda saatekirja teraapiasse.  Psühholoogiline esmaabi kriisiinfotelefonil 1247.  Ööpäevane vaimse tervise tugiliin 660 4500.  Vaimse tervise nõustamistelefon 678 7422 (E–R 9.00–10.00)  Ööpäevane lasteabi telefon 116 111.  Ööpäevane hingehoiutelefoni telefoninõustamine 116 123, hingehoid.ee.

10 nõuannet lapsevanemale

1|Usu oma lapse sõnu ja tundeid, kui ta sulle nendest räägib. Ärevus on reaalne ja väga ebameeldiv tunne. 2|Õpeta oma lapsele sügavat ja aeglast kõhuhingamist. See on kerge ja hästi õpitav oskus, mis rahustab ja leevendab ärevuse sümptomeid. 3|Räägi oma lapsega ja küsi temalt: „Millest sa mõtled?“. See aitab varakult avastada hirmutavaid mõtteid, mis võivad lapse peas tekkida. 4|Ära kahtle oma lapses, vaid küsi: „Kui suure tõenäosusega juhtub see, mida sa nii väga kardad?“. Nii küsides õpetad sa lapsele nägema ärevaks tegevat mõtet teise nurga alt ja esitama mõttele väljakutset. 5|Õhuta last mõtlema olukordadest laiemalt „Mida sa saaksid teha, et selle olukorraga paremini toime tulla?“ 6|Ära aita lapsel ärevaid olukordi vältida. Sellega sa pigem soosid ja süvendad ärevust. 7|Julgusta last tema igas väikeses ettevõtmises. Kiida teda tema edusammude eest, näiteks „Ma olen nii uhke sinu üle, et sa magasid täna öösel oma toas“. 8|Tööta selle nimel koos lapsega, et väikestest sammudest saaksid suured. 9|Loo lapsele võimalused, et ta saaks harjutada tubli olemist ja tunnusta teda selle eest. 10|Tunne ära, kui oled ise ärev ja sõnasta valjusti, mida sa saaksid teha, et rahuneda ja lahendada olukord. Ära unusta, et sa oled oma lapsele eeskuju.

Soovitused lähedastele, kui laps käitub ennast kahjustavalt

1. Ära võta isiklikult. Lapse enesekahjustamise eesmärk ei ole sulle halba teha. 2. Ole toetav. Kõikide probleemide taga on alati inimene ja see on kõige tähtsam. 3. Ära väldi enesekahjustamise teemat. 4. Ole olemas, kui ta seda vajama peaks, aga ära käi peale. 5. Ära ähvarda ega esita ultimaatumeid, need ei mõju ja nii tõrjud lapse endast pigem eemale. Näited, kuidas läheneda

„Mul on väga raske sellepärast, et sa teed endale haiget“ „Sa oled mulle väga kallis, kõigest hoolimata.“ „Ma ei mõista sinu käitumist, kuid ma olen valmis kuulama.“

Näited, mida vältida

„Sa teed seda sellepärast, et saada tähelepanu!“ „Ma ei taha sellest rääkida! See on kohutav, mida sa teed!“ „Kui sa seda veel teed, siis…!“