psühholoogia
Laps haardes ärevuse
ig ne P
Ärevus ja depressioon tabavad üha rohkem ka lapsi ja noori. Kuidas tunda ära, et laps on ärev ja mida ette võtta, kui nooruki meeleolu langus pole pelgalt hetkeline tujumuutus, vaid midagi hoopis tõsisemat?
unn isk
Mida lähedased peaksid teadma?
S
TEKST: SIGNE PUNNISK, kliiniku Ambromed kliiniline psühholoog-psühhoterapeut l FOTOD: ADOBE STOCK, JAANA ASKOLA
Ä
revus ja depressiivsus kuhjuvad sageli perekonnas. Ei saa rääkida ainult katkistest lastest, vaid tuleks vaadata peret tervikuna. Ärevatel ja depressiivsetel lastel, aga ka täiskasvanutel suureneb stressitundlikkus ja nad kogevad rohkem stressitekitavaid elusündmusi. Suurenenud distressi ehk negatiivset stressi, ärevust ja depressiooni soodustavad näiteks kooli vahetamine, vanema või lähedase surm, vanemate lahutus, keerulised suhted eakaaslastega, kiusamine lasteaias või koolis, samuti vägivald, konfliktid ja majanduslikud raskused perekonnas.
Kuidas tunda ära lapse ärevust?
Isikuomadustel ja kognitiivsetel võimetel on suur mõju sellele, kuidas inimene stressi talub. Äreva lapse või nooruki käitumine võib olla häbelik ja kohmakas. Ta püüab jääda märkamatuks ja väldib silmsidet. Lapsel võib olla raskusi lasteaias või koolis kohanemisega. Valvsaks tasub muutuda siis, kui laps hakkab koolist puuduma ja tal tekivad raskused kodutöödega õigeks ajaks hakkama saada. Sageli üritab laps ärevust tekitavaid olukordi vältida, näiteks hoiduda kõrvale klassi ees vastamistest, ettekannete tegemisest, kooli sööklas söömisest jne.
64
NAERATA TALV 2021
Mida teha, kui laps on ärev?
Ärevus on tunne, millel on kehaline reaktsioon. Kui laps tunneb end ärevalt, siis ta tihtipeale ei oska ära tunda või kirjeldada oma kehalisi sümptomeid. Selle asemel võib laps öelda, et tunneb ennast haigena, kurta iiveldust või kõhuvalu. Teismelised võivad kirjeldada peavalu, valusid rindkeres ja pingeid õlavöötmes. VEEL ÄREVUSE TUNNUSEID: pearinglus või pööritus, ebakindel enesetunne; tugev kuuma- või külmatunne; ebareaalsustunne või tunne, nagu oleks udu sees; tükitunne kurgus; peavalu; nõrkustunne; südame puperdamine; kiirenenud hingamine, õhupuudustunne, hinge kinni hoidmine; higistamine; üle kere värisemine. Ärevus säilib, kui lapse tundlikkus ohusignaalide suhtes on kõrgenenud, ta alahindab oma toimetulekuvõimet ja kasutab vältivat ja turvalisuskäitumist. Ärevus ei lähe üle, kui lapsele öelda: „Söö, söö…ära häbene!“ või „Meie väike arg jänku“. See on lapse jaoks avalik häbimärgistamine ja alandamine, mis võib ärevust veelgi süvendada. Ärevad lapsed
tõlgendavad öeldud sõnu sageli negatiivsemalt, mis tähendab, et vanemate ja ka õpetajate mõtlematu käitumine ning eneseväljendus võib vallandada lapsel ärevust. VIISE, KUIDAS RAHUSTADA ÄREVAT LAST Ma olen siin koos sinuga! Räägi mulle, mida sa tunned! Kui suur on sinu mure? Väiksematele lastele: kas sa oskad oma muret joonistada? Mõtleme koos murele uue lõpu! See, kuidas me asjadesse ja olukordadesse suhtume, on võimas tööriist, millega on võimalik mõjutada oma enesetunnet. Meie suhtumisest tulenevad mõtted, mis mõjutavad seda, kuidas me olukordi kogeme, mida tunneme ja millise pilguga enda ümber toimuvat vaatame. Kõik mõtted, mis meile pähe tulevad, ei vasta aga tõele. Seega on võimalik ärevaid mõtteid vaidlustada või vähemalt sellel teemal arutleda. MÕNED NÄITED: Kas sa oled kunagi varem ka tundnud ärevust? Kui jah, siis mis tookord juhtus ja kuidas sa selles olukorras hakkama said? Mida ütleks sulle inimene, kelle arvamust sa hindad ja keda sa imetled?
