Rõhk, miks kõrgustesse kipud?

Rõhk,

miks kõrgustesse kipud?

Kõrge vererõhk on salakaval haigus, mida ei osata eriti karta, kuid sel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Õnneks on haigust võimalik ravida ja mis veelgi parem – elustiili muutes saab oma vererõhu heaks väga palju ise ära teha.

TEKST: KADRI KÜTT FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU

Püsivalt normaalsest kõrgem vererõhk ehk hüpertensioon on maailmas üks sagedasemaid haigusi, mida põeb üle miljardi inimese ja mis põhjustab Külli Kõlvald palju invaliidistumist ja surmasid. Samas ei pruugi vererõhu kõrgenemine endast tunda andagi. Optimaalne vererõhk võiks tervel inimesel olla 120/80 mm Hg, normaalseks rõhuks loetakse veel ka 130/85 mm Hg. Kui aga ülemine vererõhk hakkab lähenema 145 mm Hg-le, on tegu kõrgenenud vererõhuga, mis võib lõpuks areneda hüpertooniatõveks. „Ühekordset vererõhu mõõtmist arsti juures ei saa siiski kohe lugeda kõrgeks vererõhuks,“ selgitab Tartu Ülikooli kliinikumi nefroloog Külli Kõlvald, „sest küllaltki levinud on ka nn valge kitli sündroom. Kindlasti tuleks ise kodus rahulikes tingimustes vererõhku mõõta ja kui see on korduvalt üle 140 mm Hg, tasuks teha muudatusi elustiilis ja pidada nõu arstiga.“

Suur koormus südamele

Vererõhku tuleks mõõta alati samalt käelt, kuid kontrollida võib ka mõlemalt käelt. Tulemused võivad paremalt ja vasakult käelt mõõtes veidi erineda, suurema vahe korral tuleb otsida põhjust.

Dr Kõlvald selgitab, et kõrgem vererõhk tähendab lihtsustatult seda, et süda peab pidevalt rakendama tavapärasest suuremat jõudu, et verd läbi ahenenud veresoonte suruda ja kudesid eluks vajaliku hapnikuga varustada.

Kõrge vererõhk on südamele lisakoormus, see kahjustab veresooni ning kiirendab nende lubjastumist ehk ateroskleroosi. Ühtlasi on kõrge vererõhk üks suurim südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktor. „Kui kõrge vererõhk püsib kaua, muutuvad organite kahjustused pöördumatuks. Võivad tekkida muutused elutähtsates organites – ajus, neerudes või südames. Tagajärjeks võib olla ajuinsult või neerupuudulikkus,“ ütleb Kõlvald.

Pärilik soodumus ja riskifaktorid

Kõrgvererõhktõbi on üldiselt seotud päriliku eelsoodumusega, mida mõjutavad riskifaktorid, nagu vaimsed pinged, liigne kehakaal ja ebatervislik eluviis, näiteks valed toitumisharjumused, vähene liikumine, alkoholiga liialdamine ja suitsetamine. Kõrge vererõhu probleem võib tekkida ka teiste haiguste tüsistusena, näiteks neeruhaiguse või diabeedi korral.

Meestel avaldub kõrgvererõhktõbi üldiselt nooremas eas, naistel pigem hiljem. Oluline on meeles pidada, et vanusega ei peaks vererõhk tõusma, kõrge vererõhk on igas

vanuses haiguslik. „Sümptomeid, mis probleemile viitaks, sageli esialgu ei olegi. Väikese vererõhutõusu korral ei pruugi kaebuseid märgata ja probleem avastatakse juhuleiuna tihtipeale mõne arstliku kontrolli käigus. Ohumärkidena tasub aga tähele panna peavalu või -ringlust, raskustunnet rinnus ja õhupuudust. Need sümptomid võivad endast märku anda just koormuse ajal,“ teab dr Kõlvald.

Treeningud toetavad tervist

„Alustuseks tuleb püüda rõhk kontrolli alla saada elustiili muutmisega,“ selgitab dr Kõlvald, „vähendada vaimset pinget, stressi ja kehakaalu, süüa tervislikult, piirata soola kasutamist ja kindlasti loobuda suitsetamisest. Kui vererõhk on pidevalt normist oluliselt kõrgem, lausa üle 160/100 mm Hg, tuleb tõenäoliselt kohe alustada ka medikamentoosse raviga.“

Positiivse stsenaariumi korral võib minna ka nii, et isegi kui vererõhu kontrolli all hoidmiseks on määratud ravimid, saavutatakse elustiili muudatustega tulemus, et ühel hetkel ei ole enam vaja tablette võtta. Igal juhul tuleb vererõhuprobleemiga

Kust jookseb kõrge vererõhu piir?

Vererõhu määravad veresoonte toonus ja südame töö. Vererõhku märgitakse numbriga, näiteks 120/80 mm Hg (millimeetrit elavhõbedasammast).

Selles näites on 120 süstoolne (ülemine) vererõhk, mille määrab südamest aorti paisatava vere rõhk veresoonte seintele. Diastoolne ehk alumine vererõhk (näites 80), näitab südame lõõgastumise aegset rõhku veresoontes ja sõltub eelkõige veresoonte toonusest.

VERERÕHK ON  normaalne: <130 / <85  piiripealne: 130–139 / 85–89  kõrge: >140 / >90

Vererõhk ei püsi ööpäeva jooksul ühesugusena, vaid muutub vastavalt organismi vajadustele. Kõige madalam on vererõhk öösel, kõige kõrgem erutuse, stressi või kehalise koormuse korral. Piiripealsete vererõhu väärtuste korral tuleks vererõhku kontrollida vähemalt üks kord aastas. Allikas: Tervise Arengu Instituut

Toiduainete valik mõjutab otseselt vererõhku, aitab hoida vere kolesteroolisisalduse korras ja kehakaalu kontrolli all.

inimestel end pidevalt jälgida ja näitajaid kontrollida.

Toiduainete valik mõjutab otseselt vererõhku, aitab hoida vere kolesteroolisisalduse korras ja kehakaalu kontrolli all. „Kaalunumbrile tasub kriitiliselt otsa vaadata. On leitud, et 10 kg langetamine kehakaalus vähendab 10 mm Hg vererõhku,“ sõnab dr Kõlvald.

Kindlasti on tähtis piisav mõõduka intensiivusega füüsiline koormus. „Tasub eelistada regulaarset aeroobset treeningut harvale kõrge intensiivsusega valikule. Nädalas soovitatakse teha 5–7 mõõduka intensiivsusega treeningut kestusega 30–70 minutit, mis võiks langetada vererõhku isegi 3 mm Hg,“ annab Kõlvald nõu. „Efekti annab juba ka 30–60-minutiline kiirema tempoga jalutustiir mõned korrad nädalas.“

Treeningu mõjul veresooned laienevad ja langeb nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk. Suurema intensiivsusega treeningutel on samuti täheldatud vererõhku alandavat efekti. „Treenides võiks saavutada tavapärasest suurema südamelöögisageduse, mis võiks olla 60–70% inimese maksimaalsest pulsist,“ ütleb Kõlvald. „Soovitame inimestele vähemalt kolm treeningkorda nädalasse planeerida. Mõõdukus võiks olla igal juhul märksõna, et ei tekiks vastupidist efekti, mille korral treening hoopis vererõhku tõstab.“ Isegi vererõhku ravimitega kontrolli all hoides tuleks enda enesetunnet jälgida ja enne suuremaid füüsilisi väljakutseid arstiga konsulteerida.

Tervislikum elustiil lükkas ravimid ligi kümnendi edasi

Toomas (46) sai oma vererõhuprobleemist teada 35-aastaselt juhusliku tervisekontrolli käigus.

Täieliku üllatusena talle see siiski ei tulnud, kuna tema isa kimbutas samuti kõrge vererõhk ning tol ajal soodustas seda ka Toomase elustiil.

Mees otsustas alustuseks muuta oma harjumusi, et poleks vaja kohe ravimeid võtta. Ta hakkas vältima soola ja püüdis seetõttu esialgu vähem väljas süüa. Samuti lisas ta oma menüüsse toiduaineid, mis aitavad vererõhku kontrolli all hoida (nt kiudaineid, linaseemneid) ja jälgis, et jooks piisavalt vedelikku.

Toomas hakkas regulaarselt harrastama aeglasema pulsiga spordialasid ja jõusaalis treenides püüdis vältida maksimaalse suutlikkuse lähedal olevate raskustega treenimist. „Treenides jälgin, et pulss pikalt liiga kiire ei oleks,“ sõnab ta. Mees on püüdnud ka kehakaalu vähendada ja taganud endale regulaarse ja piisava puhkuse ning une.

Ligi kümme aastat hiljem ei piisanud Toomasele enam tervislikumast elustiilist ja pärast kehva enesetunnet puhkusereisil ning sellele järgnenud vererõhukontrolli, otsustas arst, et ravim on talle siiski hädavajalik. Arstist sõbra soovitusel on Toomas ka hulga analüüse teinud ja tunnistab, et võiks ka kodus aparaadiga oma vererõhku regulaarsemalt mõõta. Oma elustiili hoiab mees jätkuvalt aktiivse.

Ole oma VERERÕHU sepp

Proviisor Anu Hoop soovitab: 1.Hoia kehakaal normis regulaarse füüsilise aktiivsusega. Regulaarne liikumine langetab vererõhku, ergutab ainevahetust, tekitab hea enesetunde ja tõstab vastupanu stressile. 2.Maga piisavalt! Välja puhanud inimene on positiivsem ja talub paremini pingeid. 3.Loobu suitsust ja alkoholiga liialdamisest! Suitsetamine tõstab vererõhku ja on paljude haiguste riskitegur. Liigne alkoholi tarvitamine soodustab kõrgvererõhktõve. 4.Toit peaks olema tasakaalus ja mitmekesine. Rohkem tuleks süüa puu- ja köögivilju, marju, kaunvilju, pähkleid-seemneid, täisteratooteid ning linnulihast ja kalast valmistatud toite. 5.Piira soola tarbimist! Keedusoola kogus ei tohiks ületada 5 g ööpäevas (üks teelusikatäis). Suur osa soolast on meie toidulaual varjatud kujul, seetõttu tuleks seda lisada toidule minimaalselt ja alles pärast toidu maitsmist. Soola saab asendada vürtside ning muude maitseainetega.”

Abi apteegist

■ Meie igapäevane toit ei sisalda tihtipeale piisavalt organismile vajalikke häid oomega-3-rasvhappeid. Kala- ja kalamaksaõli prepraadid aitavad kaasa normaalsele südametalitlusele ja tõstavad HDL- ehk hea kolesterooli taset. ■ Südame-veresoonkonda toetava vahendina on apteegis müügil ka südametilgad, mis sisaldavad veiste-südamerohtu, palderjani, viirpuud ja piparmünti. Lisaks on veresooni laiendava ja vererõhku alandava toimega arooniatabletid. NB! Raviarsti määratud vererõhuravimit tuleb tarvitada regulaarselt arsti juhiste järgi. Ükski toidulisand ei asenda ravimit. Apteeki käsimüügiravimeid või toidulisandeid ostma tulles tasub kindlasti teavitada apteekrit tarvitatavatest ravimitest. Apteeker saab tooteid soovitades hinnata nende koosmõju ja leida sobivaima lahenduse.

Vipis arooniatabletid (80 tk, 60 g) 7,50 €

Mölleri

kalamaksaõli (sidrunimaitseline) (250 ml) 13,73 €

A. südametilgad (40 ml) 4,95 € A. Oomega-3- kalaõlikapslid (1000 mg, 90 tk) 9,50 €

Cardio+

tabletid (30 tk) 18,95 €

Formula Nature

viirpuutinktuur (25 ml) 4,20 €

Rõõm Oomega-3-kalaõli D3 + Q10 kapslid (60 tk) 17,30 €

UUED TERVISETOOTED

Magneesium+ Vitamiin B6 Vitamiinid C+D3+tsink Immuno Vit C+Tsink +Echinacea

● Vaarika- ja greibimaitseline ● Närvisüsteemi toetamiseks ● Väsimuse ja kurnatuse puhul ● Immuunsuse toetamiseks ● Lihastele ja luudele ● Apelsinimaitseline ● Immuunsuse toetamiseks ● Kaitse oksüdatiivse stressi eest ● Juustele ja küüntele ● Luudele ja nahale ● Sidrunimaitseline ● Immuunsuse toetamiseks ● Ülemistele hingamisteedele ● Väsimuse ja kurnatuse puhul ● Lihastele ja luudele

Lahusta, joo, naudi ja ole terve!

Antistress Magneesium+Vit B1, B3, B6, B9, B12+Ltrüptofaan+Vit C

● Greibi- ja sidrunimaitseline ● Stressi korral ● Närvisüsteemi toetuseks ● Väsimuse ja kurnatuse puhul ● Vaimsele heaolule

Väga heade maitsetega

RHINOSOL NINAÕLI 10 ml

Ninakuivus on sageli esinev probleem keskküttega korterites. Õhukuivuse tõttu moodustuvad koorikud ja korbad on ebameeldivad ning võivad olla ka väga valulikud. RhinoSol ninaõli koostises olevad oliivõli, saialille- ja teepuuõli niisutavad ja kaitsevad nina limaskesta. Eukalüpti- ja nulu eeterlikud õlid kergendavad hingamist.

RHINOSOL NINASALV 30 ml

Tugeva nohu ja nuuskamise puhul läheb ninaalune tihti punaseks ja valulikuks. RhinoSol salv sobib ninaalusele nahale, sest pantenool rahustab ärritunud nahka ja kiirendab naha regeneratsiooni nohu ajal. Koostises olevad eeterlikud kamper, tärpentiin, eukalüpti- ja piparmündiõli kergendavad hingamist, määrides salvi nina alla ja ninasõõrmetele. Salv hooldab, pehmendab, niisutab ja kaitseb.