tervis
Rõhk,
miks kõrgustesse kipud?
Kõrge vererõhk on salakaval haigus, mida ei osata eriti karta, kuid sel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Õnneks on haigust võimalik ravida ja mis veelgi parem – elustiili muutes saab oma vererõhu heaks väga palju ise ära teha. TEKST: KADRI KÜTT FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU
P
üsivalt normaalsest kõrgem vererõhk ehk hüpertensioon on maailmas üks sagedasemaid haigusi, mida põeb üle miljardi inimese ja mis põhjustab palju invaliidistumist ja ld surmasid. Samas ei pruugi lva Külli Kõ vererõhu kõrgenemine endast tunda andagi. Optimaalne vererõhk võiks tervel inimesel olla 120/80 mm Hg,
18
NAERATA TALV 2021
normaalseks rõhuks loetakse veel ka 130/85 mm Hg. Kui aga ülemine vererõhk hakkab lähenema 145 mm Hg-le, on tegu kõrgenenud vererõhuga, mis võib lõpuks areneda hüpertooniatõveks. „Ühekordset vererõhu mõõtmist arsti juures ei saa siiski kohe lugeda kõrgeks vererõhuks,“ selgitab Tartu Ülikooli kliinikumi nefroloog Külli Kõlvald, „sest küllaltki levinud on ka nn valge kitli sündroom. Kindlasti tuleks ise kodus rahulikes tingimustes vererõhku mõõta ja kui see on korduvalt üle 140 mm Hg, tasuks teha muudatusi elustiilis ja pidada nõu arstiga.“
Suur koormus südamele
Vererõhku tuleks mõõta alati samalt käelt, kuid kontrollida võib ka mõlemalt käelt. Tulemused võivad paremalt ja vasakult käelt mõõtes veidi erineda, suurema vahe korral tuleb otsida põhjust. Dr Kõlvald selgitab, et kõrgem vererõhk tähendab lihtsustatult seda, et süda peab pidevalt rakendama tavapärasest suuremat jõudu, et verd läbi ahenenud veresoonte suruda ja kudesid eluks vajaliku hapnikuga varustada.
Kõrge vererõhk on südamele lisakoormus, see kahjustab veresooni ning kiirendab nende lubjastumist ehk ateroskleroosi. Ühtlasi on kõrge vererõhk üks suurim südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktor. „Kui kõrge vererõhk püsib kaua, muutuvad organite kahjustused pöördumatuks. Võivad tekkida muutused elutähtsates organites – ajus, neerudes või südames. Tagajärjeks võib olla ajuinsult või neerupuudulikkus,“ ütleb Kõlvald.
Pärilik soodumus ja riskifaktorid
Kõrgvererõhktõbi on üldiselt seotud päriliku eelsoodumusega, mida mõjutavad riskifaktorid, nagu vaimsed pinged, liigne kehakaal ja ebatervislik eluviis, näiteks valed toitumisharjumused, vähene liikumine, alkoholiga liialdamine ja suitsetamine. Kõrge vererõhu probleem võib tekkida ka teiste haiguste tüsistusena, näiteks neeruhaiguse või diabeedi korral. Meestel avaldub kõrgvererõhktõbi üldiselt nooremas eas, naistel pigem hiljem. Oluline on meeles pidada, et vanusega ei peaks vererõhk tõusma, kõrge vererõhk on igas
