Manchester Camerata – Cool Britannia

Jean-Efflam Bavouzet

Manchester Camerata oma peadirigendi Gábor Takács-Nagy’iga toob Eesti muusikasõpradele suursündmuse ootuse, solistiks pianist Jean-Efflam Bavouzet, kelle puhul Financial Timesi kriitik on hüüdnud: „Eureka!“ Jah, just nii pidi helilooja seda ette kujutama!

Tekst: REET REMMEL, joogaõpetaja, kultuuridiplomaat Londonis aastatel 2005–2012 I Fotod: BENJAMIN EALOVEGA, JASON MERRIN

Kas Eureka!-hüüdeid kõlab ka Tallinnas, saab näha ja kuulda. Orkestri moto – We make music that matters (Me teeme muusikat, mis läheb korda – toim) tõstab nii ootust kui lootust. Nende Mozarti-kava hinnatakse kammerorkestrite areeni üheks tipp-projektiks.

Mozart pole Manchester Cameratale juhuslik repertuaarivalik. „Mozart, Made in Manchester“ on suurprojekt, mille käigus esitatakse ja salvestatakse Bavouzet’ga kõik Mozarti klaverikontserdid peadirigent Takács-Nagy’i juhatusel. Bavouzet tuleb Eestisse teist korda. Kindlasti mäletavad paljud tema kontserte ERSOga 2017. aastal, kui ettekandele tulid Mozarti ja Raveli klaverikontserdid Arvo Volmeri juhatusel. Samuti on ta soleerinud Olari Eltsiga dirigendipuldis.

Võimas tööstuslinn Manchester on tegelikult Briti ja maailma innovaatilisemaid kultuuritsentrumeid.

Ei saa jätta mainimata, et Manchester Camerata sai endale läinud aastal uue kodu, erakordse arhitektuuripärli Gortoni kloostri, mis sulges oma uksed 70ndatel ning kuulus sestpeale maailma 100 olulisema ohustatud kultuurimälestise nimekirja kõrvuti Taj Mahali, Pompei ja Kuningate Oruga.

Võimas tööstuslinn Manchester on tegelikult Briti ja maailma innovaatilisemaid kultuuritsentrumeid. Manchesteri Rahvusvaheline Festival (MIF) on ebatavaline, üksnes esiettekannetele pühendatud festival, mis hõlmab alati ka ambitsioonikaid eksklusiivprojekte, nagu festivali MIF09 jaoks Zaha Hadid Architectsi büroo loodud kammermuusikasaal Bachi teoste ettekandmiseks, mis näis rulluvat spiraalina

Gortoni klooster, Manchester Camerata kodu

lahti tihedast valgest kangast, andes ruumile vahetu intensiivsuse. Heli ja ruumi täiuslik liit, kirjutas The Independent.

Eesti muusikutest on MIFil osalenud Vox Clamantis (2015) Arvo Pärdi ja kuulsa Saksa maalikunstniku Gerhard Richteri erakordse ühisprojektiga. Richteri maalid ja Pärdi „Drei Hirtenkinder aus Fátima“ („Kolm lapskarjust Fátimast“) olid seatud Whitworthi kunstigaleriis üksteist täiendama: Vox Clamantis kandis seejuures Pärdi teose ette 308 korral (!), liikudes Richteri maalide keskel ringi erinevates asetustes. Teosed said autoritelt vastastikused pühendused. Sündmus kulmineerus Vox Clamantise ja meie loo peategelase Manchester Camerata ühiskontserdiga Manchesteri peakontserdisaalis Bridgewater Hallis, kavas Arvo Pärdi looming, kohal helilooja ise. Oli hetk, kus aeg peatus, kirjutas Manchester Confidential.

Selles võluvas saalis saab aga 2023. aasta mais kuulda Eesti Rahvusmeeskoori koos BBC Filharmoonikutega nende peadirigendi John Storgårdsi juhatusel, kavas ka Arvo Pärdi „De Profundis“. Bridgewater Hallis on kõlanud Erkki-Sven Tüüri viiulikontsert samuti BBC Filharmoonikutega Paavo Järvi juhatusel

ning seal on esinenud ka Eesti Filharmoonia Kammerkoor. 2023. aasa mais kuuleb tervelt kaheteistkümnes Briti kontserdisaalis esimest korda Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit Olari Eltsi juhatusel. Esimene ERSO Grand Tour Ühendkuningriigis, pöidlad pihku! Nii nagu me pole pidanud kunagi pettuma saareriigi kultuurist ja traditsioonidest kantud muusikute esinemistes Eestis, on ka meie interpreete Ühendkuningriigis vastu võetud mitte ainult huvi, vaid ka vaimustusega. Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Paavo Järvi juhatatud Eesti Festivaliorkester maailma kõlavamail rostrumil BBC Promsil, Vox Clamantise kordumatu vaibiga ringreis Dhafer Youssefiga üle Inglismaa, maailmaski harukordne kaheksa pianistiga Eesti Klaveriorkester Londoni Kings Place’is, Eesti Rahvusmeeskoori vakatamapaneva jõu ja plahvatavate ovatsioonidega kontserdid Šotimaal ja Walesis, rahvusooper Estonia ballett „Hamlet“ Oksana Titova koreograafia ja Taavi Kerikmäe muusikaga WALESTONIA festivalil ning „Estonia Now“ Glasgow’s, fookusega rahvusooper Estonia balletil ja noortel eesti koreograafidel.

Korduvalt on Eestil olnud au kanda festivali fookuse, peateema teravikku: Sounds New Canterburys, City of London Festival, Vale of Glamorgan Festival, Swaledale’i festival... Ülisuurelt kõlas Eesti muusika WALESTONIA festivalidel 2008 ja 2010, kummalgi enam kui 30 kontserdiga. Omamoodi maamärk oli Eesti eksperimentaalmuusika heliplaat, mis ilmus ajakirja The Wire vahel 2011. aastal. Nädal kestnud Eesti Fest 2011 Kings Place’is Londonis tõi lavale lisaks muusikutele ja töötubadele ka

Esimene ERSO Grand Tour Ühendkuningriigis, pöidlad pihku!

Eesti IT-teemad. Kings Place’i Eesti-festival sai tänu Kersti Kirsile, praegusele Eesti kultuuridiplomaadile Londonis, jätkufestivali Sounds of Estonia 2022. aastal. Liigutavad on tipp-proffide personaalsed reaktsioonid, nagu Robert Frippilt pärast Vox Clamantise Dhafer Joussefi kontserti (2007): „Olin küll publiku hulgas, kuid niipea kui kontsert algas, tundsin,

nagu läheksin laval esinejatega kaasa.“ Või Brian Enolt, kui ETV tütarlastekoor esines Londoni Roundhouse’is koos Imogen Heapi ja Ana Silveraga (2012): „Teate, Eesti tütarlastekoori lauluhäälte kooskõla ja esinemine pani mind meeleliigutusest lausa värisema. Tahan kohe hommepäev Eestit külastada!“

Ja muidugi on Eesti nime aidanud kõlama panna publiku hinge süüvinud Arvo Pärdi loomingu ettekanded traditsioonide kantsis Westminster Abbeys, Royal Albert Halli amfiteatris 5000 kuulaja ees, Inglismaa, Walesi ja Šotimaa imposantsetes katedraalides ning heliloojale pühendatud festivalil Oxfordis. Mitme festivali peakülaline on olnud Veljo Tormis. Legend Eestist elab ka koos Neeme Järviga. Mäletatakse seda liikumapanevat jõudu, mille ta tõi kontserdiellu Šoti Kuningliku Rahvusorkestri peadirigendina, teda oodatakse ikka ja jälle tagasi.

Vaid põgus pilk ülalnimetatud esinemispaikadele ning ettekujutus ovatsioonidest, mis on saatnud meie muusikuid Ühendkuningriigis, rõhutab kriipivat vastuolu Eesti muusikute potentsiaali ja ikka veel puuduvate rahvusooperi hoone ja muusikamaja vahel. Rõõmustagem aga, kuna meil on võimalus kuulata meie armsas klassikalises ja kammerlikus, rohkem kui sajandivanuses Estonia kontserdisaalis maailma tippmuusikuid.

MANCHESTER CAMERATA – MUUSIKUD, KES EI TUNNE PIIRE

Manchester Camerata on võimekas ja julge orkester, keda ajalehes The Times nimetati Suurbritannia kõige seiklushimulisemaks ning The Independent on neid oma arvustustes korduvalt hinnanud viie tärniga viiest, räägib Eesti Kontserdi peaprodutsent Maarit Kangron. Camerata on kooslus, kes tunneb end mugavalt nii Glastonbury festivali avamisel kui Mozarti teoste kõrgetasemelisel salvestamisel. Nad on ühtlasi kirglikud traditsioonilise orkestri tööstiili ja ka selle arendamise suhtes. Seades esikohale julged ja mitmekesised projektid, suudab Camerata kunstiliselt silma paista mitte ainult oma publikule, vaid ka kogukonnale ja nende heaolule mõeldes laiemalt. Peadirigent Gábor Takács-Nagy on visionäär, kelle jaoks muusika on „vaimne meditsiin“. Tema juhatusel on orkester teinud koostööd erinevate rahvusvaheliste artistidega Martha Argerichist Lewis Capaldini. Orkestri pikaajaliste lavapartnerite Jean-Efflam Bavouzet’, Jess Gillami ja AMC Gospeli koori kõrval on Camerata esinenud ning turneedel koostööd teinud ka teiste väljapaistvate artistidega, näiteks Pinchas Zuckerman, Arvo Pärt, Yefim Bronfman, Javier Perianes, Istvan Vardai ja Leticia Moreno. Camerata esitab oma kontsertidel muusikat niiöelda piirideta. Alates orkestrireivist, mida Covid-19 pandeemia ajal enam kui miljonile inimesele isolatsioonis esitati, lõpetades Mozarti-turneedega

kõige kaunimates, intiimsetes kontserdisaalides või klassikalise muusika ümberkujundamiseni koos oma ala professionaalidega elektronmuusika alalt – nad usuvad suurepärasesse muusikasse igakülgselt ning esitavad seda publikule alati kõrgel tasemel. Manchester Camerata on 2012. aastast pakkunud oma auhinnatud programmi „Music in Mind“ dementsetele inimestele – see spetsiaalne muusikateraapiaprogramm kasutab improvisatsiooni, et aidata dementsetel end väljendada ja teistega suhelda. Pandeemia saabudes lõid nad programmi veebipõhise koolitusversiooni, mille eesmärk oli pakkuda dementsete Maarit Kangron le ja nende hooldajatele raskel isolatsiooniperioodil olulist tuge. Lisaks on Camerata spetsiaalselt koolitatud muusikutest ja muusikaterapeutidest koosnev meeskond virtuaalselt pakkunud hooldajatele tugivõrgustikku ning samal ajal ka dementsusega inimestele muusikaga tegelemise võimalusi. See erakordne lähenemine on viinud orkestri omas valdkonnas juhtivale kohale vastavate oskuste õpetamisel ka Jaapanis, Taiwanis ja Rootsis. Koos Manchesteri ülikooliga, kus asub juhtiv ülemaailmne dementsuse uurimiskeskus, on orkester kaheksa-aastase uurimistöö käigus koostööd teinud mainekate akadeemiliste institutsioonidega. Manchester Camerata on praeguseks dementsuspõhise muusikateraapia esirinnas ja oma ala ülemaailmne liider.