Kas Tipp ja Täpp vahetavad baretid rastapatside vastu?

Kes meist ei teaks peast Tipi ja Täpi kommisöömise laulu või ei oskaks teha kaasa Leopold-võimlemist? Nüüd üritab loominguline meeskond eesotsas lauljatar Kelli Uustani ja Muusikalikooli noortega lastelavastuste tegelastelt ja nende lauludelt tolmu pühkida.

Tekst: MARGIT KILUMETS I Illustratsioon: ELINA SILDRE I Foto: ERAKOGU

Kuus-seitse aastat tagasi käis Kelli

Uustani peas klõps. Oli ajahetk, kus Kelli lapsed olid kodus ETV lastelauludega DVDd ribadeks kuulanud-vaadanud, aga lauluõpetajast ema ise töötas Muusikalikooli õpilastega hoopis teistsuguse repertuaari kallal. Just siis ja ehk ka just sellepärast hakkas Kellile tunduma, et need kaks teemat vääriksid ühendamist: ühelt poolt Eesti Televisioonis salvestatud aegadeülesed lastelaulud ja teiselt poolt Muusikalikoolis laulvad lapsed. Aga see oli alles esimene klõps.

Teise klõpsuga lisandus veendumus, et vanad armsad laulud tuleks ümber seada ja anda neile lavaline vorm. Nüüd on Kelli „klõpsude“ teostamise meeskonnas lisaks Muusikalikooli loomingulisele tiimile ka Eesti Kontsert, ansambel Estonian Voices ja Janno Trumpi bänd. Igatahes kõlab kogu ettevõtmine paraja julgustükina.

Ma ise loodan, et värsked seaded ja võib-olla mõned uued tekstid meelitavad saali kooliealised lapsed ja igatsus nostalgia järele omakorda nende vanemad või vanavanemad.

„Minu turvameheks on Barbra Streisand … ja-jaa, mis sa naerad?“ jätab Kelli õhinaga alustatud jutu hetkeks pooleli. Aga jätkab siis, ja „õhin“ on tõesti täpne sõna iseloomustamaks seda atmosfääri, mis laulja ja lauluõpetaja koduses köök-kontoris valitseb. „Ma olen terve elu olnud suur Streisandi fänn ja kümme aastat tagasi korraldasin tema 70. sünnipäeva puhul läbi nelja kontserdimaja tuuri Barbra lauludega. See läks üllatavalt hästi ning andis julgust veel midagi niisama suurejoonelist plaanida.“

Kelli uuele ideele andis kasvujõudu usk

ETV LASTELAULUD. TELEPOISS

P, 12. veebruar Estonia kontserdisaal T, 14. veebruar Vanemuise kontserdimaja K, 15. veebruar Pärnu kontserdimaja N, 16. veebruar Jõhvi kontserdimaja Kontserdid algavad kell 12. Estonian Voices Muusikalikool Janno Trumpi ansambel Lavastaja Reeda Toots Koreograaf Märt Agu Idee autor Kelli Uustani Lauluõpetajad Kelli Uustani, Rasmus Erismaa, Maria Väli

Kõlavad Eesti Televisiooni viimase 40 aasta lastelavastuste laulud värskes ja põnevas kuues. Nende lugude ja lauludega on üles kasvanud tänaste laste emad-isad ning isegi vanaemad-vanaisad. Lastel on võimalik kohtuda ja vanematel taaskohtuda oma lapsepõlve lemmikutega: Mõmmi, Vandersellid, Leopold ja Äpu, Kessu ja Tripp, Tipp ja Täpp, Vembu ja Tembu, Hunt Kriimsilm, Kardemoni linna röövlid, tädi Sofi ja paljud teised. Vokaalansambel Estonian Voices tutvustab seekord kõiki oma liikmeid ka vahvate solistidena. Koos Muusikalikooli laste ja noortega rullub vaatajate ees lahti telelavastuste imeline muusikamaailm. Kontsertetenduse tegelasi saadab neljaliikmeline bänd Janno Trumpi juhtimisel.

neljakümne aasta jooksul ETV lastelavastuste tarbeks loodud laulude ja tegelaskujude igihaljusesse. Nagu „Entel-Tenteli“ või „Horoskoobi“ laulud, keerlevad needki meloodiad eestlaste muusikalises vereringes ning üllatavad veel praegugi oma vaimukate tekstide ja kaasahaaravate viisidega. ETV lastelauludega kontsertetendus annab tänaste laste emadele-isadele, kes toonaste hittlugudega üles kasvanud, võimaluse oma lemmikutega taas kohtuda. „Ma ise loodan, et värsked seaded ja võib-olla mõned uued tekstid meelitavad saali kooliealised lapsed ja igatsus nostalgia järele omakorda nende vanemad või vanavanemad. Nii et keegi ei pea

pettuma,“ usub Kelli oma ideesse. Usku õnnestumisse lisab seegi, et etenduse eri osapooled võtsid ettepaneku kaasa lüüa kõhklusteta vastu, aga ilma oma kooli loomingulise tiimi toetuseta poleks see asi üldse teoks saanud.

Estonian Voices lammutatakse esmakord-

selt laiali ja ansambel tutvustab kõiki oma hääli eraldi vahvate solistidena. Kui selle liikmed Maria Väli ja Rasmus Erismaa hakkasid Muusikalikoolis laulmist õpetama, käis Kelli kõigepealt just neile kahele ansambliliikmele lastelaulude tuunimise ja taaselustamise idee välja. Mõte meeldis ja kohe saigi selgeks, et just Estonian Voices peaks selles lavastuses täiel rinnal ja kogu koosseisuga kaasa lööma. Nüüdseks on iga ansambli liige leidnud kahekümne kolme kandidaadi seast oma laulu, mida esitada või millele seadet luua või koguni mõlemat, nii et lõpptulemus saab olema väga värviline. Ülejäänud seaded jäävad Janno Trumpi bändi õlgadele.

Mõte meeldis ja kohe saigi selgeks, et just Estonian Voices peaks selles lavastuses täiel rinnal ja kogu koosseisuga kaasa lööma.

„Loomulikult võib Mikk Dede esitada Leopold-võimlemise laulu,“ naerab Kelli ja teeb liigutusi, mis toovad sekundiga meelde oranžide karvade sees õõtsuva Harry Kõrvitsa. Harry vanem vend, helilooja Tõnis Kõrvits on nii selle kui ka paljude teiste etenduses kõlavate legendaarsete lastelaulude autor. Tema kirjutatud viiside järgi tuntakse „Mõmmi ja aabitsa“ tegelasi: no kes meist ei mäletaks Lembit Ulfsaki kehastatud Rebase Reinu laulu? Repertuaari lõi Tõnis Kõrvits ka Kardemoni linna röövlitele ja Hunt Kriimsilmale, Ülo Vinter puhus noodid sisse Väikesele Nõiale,

Kelli Uustani

näitleja Paul Poom Vandersellidele. Teraseid tekste lõid Enn Vetemaa, Ott Arder, Wimberg ja paljud teised.

Nostalgialaks vanematele on seega kindlustatud, hoopis keerulisem on kaasa haarata nutipõlvkonna lapsed. Aga just selle nimel töötabki lavastuse meeskond, kes üritab ajaratast keerutades luua uhked visuaalsed sillad, mis ühendaksid vanad lastelavastused tänapäevaga. Laval juhatab vägesid legendi staatuses Telepoiss.

Miks uues kuues vana on parem kui uus?

Selle üle on helidest ja ideedest läbi imbunud Kelli väga palju mõelnud. Põhiline põhjus, et enamasti ei looda kaasaegsetele lastelavastustele muusikat, mis näiteks teda või tema õpilasi kõnetaks. Rääkimata tekstidest, mis kipuvad olema üsna vaimuvaesed. „Kui inimene hakkab kirjutama lastelavastusele muusikat, siis kas oleks palju palutud, et ta kuulaks-vaataks läbi kasvõi mõned Disney filmid? Miks nendes kõlav muusika töötab, miks nii paljudest seal esitatud lauludest kujunevad tõelised hitid?“ muutub Kelli, kes ka ise mitme plaadi jagu heliloomingut teinud ja kümneid laulutekste kirjutanud, kirglikuks. Ta kohe nagu tõuseks sammhaaval mööda noodivõtmekujulist barrikaadi üles. „Muusikalikooli lapsed laulavad väga hea meelega Disney repertuaari. Analüüsigem, miks see nii on? Aastast aastasse tahavad nad esitada Rapuntzli laule, see meeldib neile meeletult. Kõvemad tegijad pistavad rinda Elsa lugudega.“

Kodumaisest uuemast lastemuusikast, mis tõesti massidesse läinud ja mida lapsed ka kaasa ümiseda oskavad, meenub Kellile esmajoones Priit Pajusaare esimene Lotte-muusikal Vanemuises 2008. aastal. Ägedaid, lapsesõbralikke, hitipotentsiaaliga laule kandsid tookord Leelo Tungla toredad tekstid ja Lotte muusikaga plaati on Kelli arvates praegugi hea kuulata. Aga siis tuleb tükk tühja maad. Kui nii, siis miks Kelli ise kätt ei proovi? Tallinnas Georg Otsa nimelises muusikakoolis dirigeerimist õppinud ja Londoni kuninglikus muusikaakadeemias muusikateatri osakonnas magistrikraadi kaitsnud naisel aga just see plaanis ongi – kirjutada muusikal. Esialgu kahjuks veel mitte lastele, aga tulevikus pole seegi välistatud.

Lisaks Kellile pusivad tulevase muusikali kallal ka seni peamiselt džässimaastikul toimetanud Susanna Aleksandra Veldi ja Bianca Rantala. „Sünniaasta poolest kuulume igaüks eri kümnendisse, ja see ongi lahe,“ kirjeldab Kelli muusikalitiimi köögipoolt. „Kõiki saladusi reetmata võib öelda, et see on lugu ühe naise kasvamisest ja valikutest. Põhisüžee kirjutasin valmis mina, nüüd nikerdame igaüks eraldi oma muusikalise liini kallal. Jaanuaris sõidan jälle Londonisse meie mentori juurde, kelleks on minu õpingukaaslane kuningliku muusikaakadeemia päevilt, nüüdseks ennast muusikalimaailmas juba jõudsalt tõestanud helilooja. Tänu Kultuurkapitalile saan Inglismaa vahet käia ja praegu on muusikali esimene vaatus peaaegu valmis.“

Kui õnnestub eelmise põlvkonna laulud – ja originaale näeb mingis variandis ka uue kontsertetenduse käigus kindlasti – niiviisi uueks luua, et noorel vaatajal on huvitav ja vanal hakkab hing helisema, jääb Kelli Uustani süda rahule.

Aga kuniks Kelli ise lastele mõeldud hittide või lastemuusikali kirjutamiseni jõuab, teostab ta oma ammust unistust ja lööb läikima vana kulda – ETV lastelavastuste igihaljast muusikat. Kui õnnestub eelmise põlvkonna laulud – ja originaale näeb mingis variandis ka uue kontsertetenduse käigus kindlasti – niiviisi uueks luua, et noorel vaatajal on huvitav ja vanal hakkab hing helisema, jääb Kelli Uustani süda rahule. Ja ta saab rahulikult oma uut, järjekorras kolmandat autoriplaati viimistleda, Muusikalikoolis laulu õpetada, kontserte anda, Gerli Padarile ja paljudele teistele eesti lauljatele laulusõnu luua … Jah, ikka tõeline Hunt Kriimsilm.