2 minute read
Sensuaalne ja teravmeelne Gavin Bryars
SENSUAALNE JA Gavin Bryars TERAVMEELNE
Tekst: ANU HUNTSAAR I Fotod: CHRISTIAN PALM
Advertisement
Briti helilooja ja kontrabassimängija Gavin Bryars on oma põlvkonna Euroopa heliloojatest provokatiivsemaid ja originaalsemaid muusikuid, kelle omanäoline looming kõlab kõikjal maailmas. Bryarsi loodu on tuttav ka Eesti publikule, sest tema teosed on kõlanud NYYD Ensemble’i, Eesti Rahvusmeeskoori, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja teiste kollektiivide esituses.
Bryars on kirjutanud teoseid erinevates stiilides, nende seas džäss, vaba improvisatsioon, minimalism, eksperimentaalmuusika, avangardism ja neoklassitsism.
„Gavin Bryarsi muusika ei liigitu ühegi kategooria alla. See on segavereline, ülimalt sensuaalne ja teravmeelne ning sügavalt liigutav. Ta on üks väheseid heliloojaid, kes oskab kõrvutada janti ja suuri põhiemotsioone. Ta laseb sul olla tunnistajaks uutele imedele helidemaailmas su ümber, lähenedes neile täiesti uue nurga alt. Võib-olla läbi kolmanda kõrva...“ (Michael Ondaatje)
Bryars on teinud 2006. aastast koostööd Eesti Rahvusmeeskooriga ning kirjutanud koorile kuus laulu. Koostöö tulemusel on valminud ka helikandja: 2008. aastal andis plaadifirma GB Records välja albumi „Silva Caledonia“, kus Eesti Rahvusmeeskoor esitab helilooja teoseid dirigent Kaspars Putniņši juhatamisel. 16. jaanuaril 2023 saab Gavin Bryars 80-aastaseks. Eesti Rahvusmeeskoor tähistab helilooja sünnipäeva kahe kontserdiga, millest esimene toimub 11. veebruaril Pärnu kontserdimajas, teine aga päev hiljem, 12. veebruaril Estonia kontserdisaalis. Kontsertidel kõlab kontrabassikontsert „Farewell to St. Petersburg” („Hüvastijätt Peterburiga“), mis kirjutatud 2002. aastal ning on BBC Sümfooniaorkestri tellimus inglise kontrabassisolistile Duncan
GAVIN BRYARS
on sündinud 1943. aastal Yorkshire’is Inglismaal. Ta alustas muusikukarjääri džässbassistina, viljeldes vabaimprovisatsiooni. 1966. aastal jättis ta improvisatsioonilise muusika kõrvale ja pühendus heliloomingule ning tegi Ameerika Ühendriikides veidi aega koostööd ka John Cage’iga. Lisaks on Bryars tegutsenud muusikakriitikuna ja töötanud aastaid pedagoogina. Bryarsi esimesed suuremad kompositsioonid olid „The Sinking of Titanic“ (1969) ja „Jesus’ Blood Never Failed Me Yet“ (1971). Mõlemat ülimenukat teost on ka Eestis ette kantud.
Lisaks on Bryars kirjutanud muusikat teatrile, tantsuetendustele, kunstisündmustele, kolm täispikka ooperit, keelpillikvartette, keelpillikontserte, hulgaliselt vokaalteoseid jm.
McTierile ja viimasele ka pühendatud. Laval on Londonis resideeriv kontrabassimängija Siret Lust, Eesti Rahvusmeeskoor, Pärnu Linnaorkester ja dirigent Mikk Üleoja.
Bryars on seadnud muusikasse ka šoti luuletaja Edwin Morgani (1920–2010) poeemid kogumikust „Sonetid Šotimaalt“, milles poeet kasutab ja järgib austusega Petrarca sonettide ülesehitust. Kuulajateni jõuavad Bryarsi „Edwin Morgani sonetid“ meeskoorile I ja II vihik, viimane neist Eesti esiettekandes. Eesti Rahvusmeeskoori juhatab koori peadirigent ja kunstiline juht Mikk Üleoja.
