Hotell ja konverentsikeskus Norras (Kodumaja AS) Foto: Hundven-Clements Photography
Puitarhitektuur päästab maailma
Puit on olnud läbi aegade hinnatud ehitusmaterjal ja üha enam kohtab puitu ka kaasaegses arhitektuuris. Sellel on oma kindel koht nii eramuehituses kui ka avalikus ruumis ning mis veelgi tähtsam – lisaks esteetilisele poolele on puit kõige keskkonnasõbralikum materjal. Vestlesime Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu konsultandi ja arhitektuurikonkursi „Aasta puitehitis“ korraldaja Erik Konze ning Eesti Puitmajaliidu tegevjuhi Annika Kibusega, et heita pilk Eesti puitarhitektuuris toimuvale. Eestlased on alati olnud puiduusku ja suur osa meie varasemast arhitektuuripärandist on ehitatud puidust. Kuidas on olukord praegu – kas puidus nähakse rohkem vana ja traditsioonilist materjali või on ta siiski paljude jaoks saanud ka moodsa ja trendika sünonüümiks? Erik Konze: Tegelikult on väga raske sellele küsimusele lihtsalt vastata, kui võtta arvesse, mis on maailma kliimaga juhtumas. Ehitusvaldkonnal on seni olnud suur roll kliima soojenemisel, eelistades keskkonnale vaenulikke lahendusi. Kui olukord oleks teine, võiks vastata, et jah, puit on moodne ja trendikas, sest seda on hiljaaegu Eesti arhitektuuri- ja ehitusmaastikul näha aina rohkem ja rohkem. Kuid kuna olukord maailma kliimaga on äärmiselt kehvas seisus, siis pean vastama sellele hoopis teisiti. Puit võib olla moodne ja tren-
100
dikas, kuid tema kõige olulisem sünonüüm on ja peab olema, et ta on homse elukeskkonna võti, millega võib teha suuri edusamme kliimasoojanemise pärssimises. Tõsi on, et puit on keskkonnale mõeldes kordades eetilisem materjal kui betoon. Kuidas aga seletada seda inimesele, kes valutab südant metsade mahavõtmise pärast? Erik Konze: Betoon on vaid üks paljudest ehitusmaterjalidest, millel on väga suur ja kahjulik keskkonnajalajälg väga suure energiakulu tõttu, mis on vajalik selle tootmiseks, töötlemiseks ja transportimiseks. Paraku on ajalugu näidanud, et inimesed kipuvad valima lahendusi, mis on neile kõige mugavamad ja kasumlikud. Ehitussektor kahjuks pole siiani olnud selles suhtes erand. Õnneks on inimeste
