Arhitektuurientusiasti jaoks pole Egiptus randade, vaid Ramses II nägu Kõik räägivad sellest, et Niilus lõikab Luxori kaheks, idakaldal olevaks elavate linnaks ja läänekalda surnute linnaks kuulsate Kuningate ja Kuningannade oru, lugematute templite ja hauakambritega. Aga see surnud linn, kunagine Thebes, ei ole kaugeltki mitte surnud ja seda mitte ainult arhitektuurihuvilise jaoks. Kohe Memnoni kolossi kõrval laotavad põllumehed tomateid päikese kätte kuivama, Ramses II templi tagant kihutavad välja heinakoormate alt vaevu välja paistvad eeslid, arheoloogilised alad vahelduvad teemajadega, mille asutajad on sinna saabunud ja koos esimeste arheoloogiaentusiastidega äri püsti pannud. TEKST: SILVIA PÄRMANN
A
Fotod: Shutterstock
Varemeid on Luxoris nii pööraselt palju, et muidugi jätkub neid ka elavate kaldale, kus Luxori ja Karnaki templid laiuvad, neid ühendamas möödunud aastal avatud 3000 aastat vana ja ligi kolm kilomeetrit pikk Sfinkside avenüü, mille restaureerimine võttis aega 70 aastat.
rhitektuuri- ja disainihuvilistele, eriti neile, keda ei jäta ükskõikseks ka toidukultuur ja kultuurielamuste jahtimise käigus saadav kena päevitus, on raske leida paremat sihtkohta Luxorist Egiptuses ning väga lihtne leida mees, kellele selle eest tänu võlgnema peab. Ramses II oli vaarao, kelle soovil ehitatud hoonete otsa komistab Luxoris jalutaja mõlemal kaldal ja igal sammul, ehkki tema surmast on möödas juba üle 3000 aasta ning musttuhat uuemat arhitekti on üritanud pärast teda Luxorisse oma jälge maha jätta. Nendele pingutustele vaatamata käib Luxoris elu endiselt Ramses II valvsa pilgu all – tema hiiglaslikud kujud kõrguvad Luxori templi
sissepääsu juures. Sama palju kui riigipea või sõjapealik, oli Ramses II ehitusettevõtja, tellides hulga paleesid, templeid, hauakambreid ja isegi terve linna, mis Egiptuse arhitektuuri defineerivad. Karnaki tempel, mille ehitusele lükkas hoo sisse Ramses II isa, on maailma suurim pühakoda ja Egiptuse arhitektuuri ning disaini parim näide. Saladus, miks Ramses II nii palju ehitada jõudis, peitub tema pikas valitsemisajas – 66 aastat.
Elutuba katusel Egiptuse arhitektuur ja kultuur on teinud Ramses II tellitud ehitiste ajast alates mitu uperpalli – kohe Luxori uhkete templite ja sfinkside avenüü tagant algab tavaline natuke räpane suurlinn, kitsaste tänavate, tolmuste majade ja kiirustavate inimestega. Tänavat palistavad majad on inspireeritud pigem Le Corbusier’ ideedest kui Egiptuse arhitektuuritradistioonidest – funktsionalistlikud ja ilustus-
107
