Disain (sügis 2021) by Delfi Meedia

Disain Interjöör & arhitektuur

Japandi –

Skandinaavia ja Jaapani kooslus

HIND: 4,99 ISSN 2674-1601

SÜGIS/TALV 2021/22

Glamuur art déco stiilis pilvelõhkujas

Detailide harmoonia Kadriorus

TRENDID: Milano disainimess

Disainer Terje Talpsepp reisist Mehhikosse Tõstamaa meierei uus elu

www.atelier.ee · www.baxter.it

SISUKORD 12

Saame tuttavaks – valgustidisainer Tarmo Luisk

Milano disainimess rääkis unistusest rohelisematest linnadest

Detailide harmoonia Kadriorus

Karakteriga kodu suvepealinnas

Uudisnopped

SISUSTUSSTIIL: Japandi – Skandinaavia ja Jaapani looduslähedane kooslus

Uudisnopped

Pilguheit Soome elamumessile

Glamuurne kodu art déco stiilis pilvelõhkujas

Moooi 20

Meierei uus elu – butiikspaa vaatega õunaaiale

Rohepööre koduses interjööris

106

Disainer Terje Talpsepp: armusin täielikult kohalikku boho chic stiili

100

113

Eestlane ja arhitekt

Sisearhitekt Lilia Kristiansoni 10 lemmikut

maaletooja: Silmani Elekter AS www.silman.ee

Impressum VÄLJAANDJA: AS Ekspress Meedia

PEATOIMETAJA: Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

TOIMETAJA: Marian Grau marian.kivila@ekspressmeedia.ee

KUJUNDAJA: Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee REKLAAM: Maksim Hrustaljov maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee

Helen Silts helen.silts@ekspressmeedia.ee

Heldin Jegis heldin.jegis@ekspressmeedia.ee

Kerly Vahur kerly.vahur@ekspressmeedia.ee

Kelly Saarepera kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee

Kristianne Melanie Liit melanie.liit@ekspressmeedia.ee

Jaana Rüütel jaana.ruutel@ekspressmeedia.ee

KEELETOIMETAJA: Helina Koldek helina.koldek@ekspressmeedia.ee

TRÜKK: Printall ESIKAANE FOTO: Oleg Pimenov

Rohepöörde lainel

ee pole enam mingi uus teema, aga siiski on heameel näha, kuulda ja tunda, et roheline mõtteviis on üha rohke areenil. Mitte ainult loosungitel või pildina, vaid ka päriselt. Tegudes. Silvia Pärmann tegi inspireeriva tiiru Milano sisustusmessil ja tõi sealt kaasa sellise mõtte: Supersalone peegeldas maailma, mis tahab rohelisemat elukeskkonda; rohkem positiivsust, rahulikku kodust heaolu … Tõepoolest, rohelisem elukeskkond seda kõike pakub. Peame vaid siiralt sisemise soovi ja tahtega juures olema. Marian Grau toob põnevaid näiteid samal teemal – rohepööre koduses interjööris. Ta kirjutab, et see ei tähenda enam ammu teise ringi mööblit või riideid, pigem on saanud taaskasutusest täiesti uus ja jõuliselt peavoolu sisse murdev maailmavaade, millest on innustunud juba suurem osa tootedisaineritest ning mööblitootjatest. Üheks lahenduseks on panustada keskkonnasäästlikumasse tootmise-tarbimise ahelasse ja teha teadlikke valikuid. Head näited elust enesest: Tom Dixon on pannud uude vormi marmorijäägid; Kartellis on välja töötatud materjalid, mis põhinevad korduvkasutusel ja tootmisjääkidel … Kohvipurust tool? Jah, muidugi, seegi on tehtud. Alati ei pea vana lõhkuma, seegi on teada. Igaühel muidugi oma valikud, põhjused, võimalused. Meie väikses Eestis on küllaga kohti, mis ootavad elule puhumist ja avastamist. Tõstamaa meierei lugu on üks selline. Seal on alles hoitud vana ja segatud sekka uut. Tulemuseks oivaline kooslus. Ja keskkonda hoidev ning säästev. Müts maha ettevõtlike asjaosaliste ees. Neid lugusid kokku võttes võib öelda: roheline mõtte- ja teguviis on uus normaalsus. Inspireerivad inimesed, kohad, teod, mõtted – meie veergudel. Irmeli Karja Peatoimetaja

Valgustidisainer Tarmo Luisk: ülevalgustamine teeb ruumid igavaks Ühest küljest on Tarmo Luisk meile juba ammu tuttav, kuid teisalt on põhjust temaga uuesti tutvuda. Silvia Pärmann tegi meie ikoonilise valgustidisaineriga intervjuu, mis avab Tarmo olemust ja töid.

TEKST: SILVIA PÄRMANN

ärast seitse aastat kestnud pausi avab Tarmo Luisk 24. septembril Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näituse „Vähem on vähem“, mis sai tõuke meie vajadusest hankida pidevalt juurde uusi asju ja värskeid emotsioone. Üldisest veendumusest, et kui majandus ei kasva, on väga halvasti! Aga miks?

Käisin hiljuti ühes valgustisalongis, mille omanik meeletu lambivaliku vahel ringi jalutades nentis, et kuna messe pole toimunud, siis polegi selles valdkonnas poolteist aastat midagi uut toimunud. Ja küsis ka ise retooriliselt, aga et kas tegelikult on siis midagi veel puudu. Küsid õige küsimuse. Tegelikult muidugi ei peaks ühtegi lampi tegema, ei peagi ühtegi asja juurde tegema, kõik on juba olemas. Lisaks veel kasutatud lambid, saad juhtmed ja valgusallika ära vahetada ja töötavad hästi edasi, iseenesest on need ägedad ja kordumatud esemed. Samas pole keegi kunagi kunstist rääkides maininud, et aga tegelikult on ju kõike piisavalt, ei ole ju puudust maalidest, skulptuuridest. Kas selline näituseformaat tähendab sinu jaoks ka rohkem kunstiprojekti või on ikkagi oluline, et kõik need teosed hiljem toodeteks muutuksid?

Foto: Atko Januson / Positive

Disainer muidugi ei peaks tegelema selliste asjadega nagu muuseuminäitused, aga mulle see formaat meeldib. Ja olen ikka tihedalt neid teinud, kaheksa personaalnäitust juba. Minu jaoks on näitus hea võimalus ennast kokku võtta, teha poolikud asjad lõpuni, saada tagasisidet ja muidugi ka tähelepanu. Aga tegelikult ma ise mingit piiri ei tõmbagi. Ma olen jaburdusi näitustele päris palju teinud, aga mingil hetkel on need jaburdused muutunud toodeteks. Nagu näiteks see Mullinägu. Tegin selle Disainiöö projekti jaoks. Ka valgusti Stereo Head sai kõigepealt näituse jaoks tehtud. Nii et mul pigem ei ole mingit piiri. Mulle ei ole oluline, kui palju neid valgusteid lõpuks toodetakse, aga see on oluline, et ka näitusele tehtud valgusti oleks kasutatav. See on disaineri eetikaga nii tihedalt seotud – ma ei taha teha asju, millega mitte midagi teha pole. Nii et vahel ikka küsin endalt midagi uut tegema hakates, et milleks.

Tarmo Luisk ütleb näituse „Vähem on vähem“ avamise eel, et igasugune manifesteerimine tundub talle suht nõme, niisamuti avaldused stiilis, kuidas asjad tegelikult on või olema peaksid. Kindlasti ei ole tema eesmärk olla tohutult sügav ja vastanduda. Ta tahab disainida suurepäraseid lihtsaid tooteid, mis on selge ja positiivse sõnumiga ning pakuvad häid emotsioone pikaks ajaks. Foto: Atko Januson

Valgusteid võib ju iseenesest palju olla, aga samas on meie kodud ajaga väga muutunud. Suur osa maailmast on kolinud maalt metropolidesse mikrokorteritesse. Kas see, kuidas me elame ja kuidas see muutub, on mingi impulsi andnud? Näiteks see Twisted Blister sari on just sellele mõeldes tehtud – saab kasutada väikestes ruumides, riiul ja valgusti koos. Ja lisaks – ma olen loomult laisk, nagu paljud – kui kolima pead, siis kõige hullem asi on ju asjade pakendamine. Aga see on tugeva turvaraamiga lamp, tõstad riiulid eraldi ja ga-

bariitidelt pole ka hirmutavalt suur. Mul pole kunagi olnud seda mõtet, et pean tegema midagi väga suurt, et see silma paistaks. Asi ei pea hiiglaslik olema, et ta väljapaistev oleks. Mis veel inspireerib? Paljud su valgustid on kuidagi muusikaga seotud – neil on klapid peas, näevad välja nagu kassett või kannavad mõne muusikainstrumedi nime. Muusika on lapsepõlvest saati käivitanud loomingulisuse. On lood, mis on selle käivitanud, on konkreetseid bände ka. Sellele näitusele tuleb ka päris äge helikujundus. Mis hakkas kuidagi kujunema helidest, mida teevad erinevad asjad, mitte siis muusikainstrumendid. Käisin traaditehases, kus üks masin tegi üllatavalt sellist tangorütmi, vahepeal käis mingi vile. Tõesti äge. Ja siis ühel sõbral on kontoris ventilatsiooniseade, mis teeb sellist hästi aeglaselt kulgevat muusikat. Tema on sellega harjunud, ei saa ise midagi aru. Ega päeval seda ei märka ka, aga õhtul, kui on vaikne, siis ventseade mängib katkematut meloodiat. Need helid on mul failina olemas, vaatab, mis lõpuks kokku tuleb. Kas see on kokku uus valgustite perekond? Need on kõik erinevad, aga midagi neid ikka seob jah. Esiteks on nad minu meelest ülimalt lihtsad ja teine läbiv teema on traat. Eestis on mitu traadirobotit, millega saab lihtsate vahenditega ägedaid asju teha. Valgustite värv on ka sama, nii et lõpuks ikka moodustab mingi perekonna. Ja eks mul ole ka oma äratuntav käekiri. Sa toodad oma valgustid Eestis? Need firmad, kellega koostööd teen, tegutsevad Eestis. Eestis maksab materjal rohkem kui Hiinas kogu toode. Aga ma ei tahagi, et oleks tohutud tiraažid, ja seega polegi mul mõtet pead vaevata sellega, et Hiinast saaks odavamalt. Traat on eetiline materjal. Traadist asju saab teha ilma jäätmeteta. Traat jookseb ja lõikad seal, kus vaja, midagi ei lähe raisku. Ja metall on ju väga taaskasutatav, vanametalli on kogutud ja ümber töödeldud sajandeid. Juba rauaajal sulatati kõiki asju ümber, mis vaja. Pigem on märgistuseta plast see, mida tahaks vältida. Väga paljud asjad teen ise. See on õpetanud mind asjadele sellise loogikaga lähenema, et kui ise suudan kokku panna, siis ka keegi teine saab sellega hakkama ja lõpuks ehk ka mõni ontlikum tüüp suudab vajadusel kodus mõne detaili ise ära vahetada. Minu jaoks on ülioluline aru saada, kuidas asjad funktsioneerivad, ma pean selleks nad ise kokku panema. Kui läheb väga high tech’iks ja on vaja, et valgusti teeks lisaks valgustamisele veel seda, teist ja kolmandat, siis pean abi küsima.

Tarmo Luisk teeb kõik oma joonised käsitsi ja paljud valgustid on ta ka oma kätega kokku pannud. Pliiatsiga ja paberil sündis ka näituse „Vähem on vähem“ kujundus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galerii jaoks.

„Vähem on vähem“ pole ainus näitus, mis sul sel sügisel ees on. Tartus ERM-is avaneb TAVA2021 festivali raames 29. oktoobril Eesti valgus- ja valgustidisaini ülevaatenäitus. Eestis on palju pimedat aega, aga valgustidisainerid võib kahe käe sõrmedel kokku lugeda. Miks? Tegelikult tõesti ei ole väga palju noori disainereid selles valdkonnas peale tulnud. Ma ei oskagi öelda, miks. Ilmselt on üks asi see, et inimesed ei leia endale väljundit. Võid ägeda asja teha, aga kui seda ei hakata kasutama, see ei lähe tootmisesse, siis kaob tuhin ära. Aga samas ei ole meie rahvaarvu kohta mitte midagi häbeneda. Häid näiteid on ikka väga palju.

Valgustitest räägitakse kõige pimedamal ajal. Samas on valgusreostus probleemiks muutunud. Mis suhe sul pimedusega on? Valguse hulga vajadus on minu jaoks ajas vähenenud. Ma pigem ostan endale lahjemaid valgusallikaid, kui vanasti oleks valinud. Tahan, et valgus ja ruum oleks dramaatilisemad. Tahaks pigem mingeid tsoone tekitada. Ülevalgustamine teeb ruumid igavaks. See on ka üks moodsa aja probleem. Aga ma ei tegele ainult valgustitega, tegelikult tahaks järgmiseks jalgratta teha. Ma olen sellega päris kaugel. Ja kui on hea idee, siis miks ka mitte! Võib vahelduseks jalgratast leiutada küll!

Kuidas Eesti valgustidisain või üldse valgustidisain viimasel paaril kümnendil muutunud on? Loomulikult on tehnoloogia pakutavad võimalused palju mõjutanud. Ma usun, et ega see hõõglampi meenutav lamp ei kao ka kuhugi, aga LED-iga annab palju rohkem mängida. LED allub tarkadele lahendustele, see on väga õhuke, mis annab ka ülipõnevaid võimalusi Ma tegelikult ei jälgi igapäevaselt, mis ümberringi selles vallas toimub. Aga messidel ikka muidugi käin ja vaatan ringi, mis tuuled puhuvad. Hea on näha, kui keegi veel samas suunas mõtleb, see annab kinnitust mingitele oma ideedele.

Uute asjade ihalus on nii tootjal kui ka tarbijal. Aga ega tõesti keegi tegelikult vist ei tea, miks majandus kogu aeg kasvama peab. Eks sellest kõigest hakkas tekkima ka selle näituse kontseptsioon. Disainerina olen ma selle maailma keskel. Teatav industriaalsus, arusaadavus, ilu läbi funktsionaalsuse. Rohkem pole ehk vaja, vähem ongi vähem. Ma ei suuda tõsiselt võtta neid vähem-on-rohkem-jutte. Vähem on ju vähem. Valge ei ole uus must, must on must.

Olé

sina ise!

ESINDUSSALONG KAUPLUSED TALLINNAS Pärnu mnt. 139C Standardi maja

TARTUS Sõbra 54

TALLINNAS Järve Keskus

TARTUS Sisustus E Kaubamaja

Lisainfo: hektor.ee

START! Ehitus on alanud

501 1157 luccaranna.ee

! S U

5850 1284 volta1.ee

REAL ESTATE OF MIND

501 1157 uusjarvekula.ee

501 1157 tiskreoja.ee 501 1157 tabasalukodu.ee

Karakteriga kodu suvepealinnas

Pärnu ühte neofunktsionalistliku joonega eramusse on rajanud kodu prantslannast sisekujundaja Aurélie Desmas. Algselt üpriski külmavõitu ja põhjamaiselt tagasihoidlikule elamisele on ta paari aastaga jõudnud oma näo anda. Tema kodust õhkub veidi suurlinlikku tunnetust, samal ajal aga ka mõnusalt hubast looduslähedust ja veidi feng shui’le omast mõtteviisi. TEKST: MARIAN GRAU FOTOD: EILIKI PUKK

ui paljud väikelinna inimesed unistavad elust Pariisis, Londonis või New Yorgis, siis Aurélie jaoks on töötamine nendes suurlinnades juba läbitud etapp ning ta on jäänud pidama väikesesse ja armsasse Pärnusse. Kuurortlinna mitmekülgne pale rahuliku ja vaikse talve ning elust pulbitseva suvehooajaga tundus täpselt sobiv ja isegi omamoodi tagasipöördumine lapsepõlve. Prantsuse põhjarannikul üles kasvanud Aurélie leiab Pärnu ja Bretagne’i väikelinnade vahel üsna palju sarnasusi – turism, hooajalisus ja merelähedus. Suvepealinna sattus ta elama tänu Eesti juurtega abikaasale, kellega elati eelnevalt koos New Yorgis. Ühel hetkel tundus, et tahaks oma maja, aeda ja värsket mereõhku ning Pärnu tundus selleks igati sobiv ja ka kinnisvara mõttes taskukohane paik.

Pere näoga kodu Paar aastat tagasi hakatigi New Yorgis elades Pärnusse elamist otsima. Kui alguses oli kaalul ka krundi ostmine, siis üsna pea sai selgeks, et mõistlikum oleks leida maja, kuhu saaks kiirelt sisse kolida ja kus pääseks ajakulukatest renoveerimistöödest. Neofunktsionalismi esindav paar aastat vana eramu tundus kohe sissekolimiseks igati sobiv. Vaid interjöörile oli vaja anda pisut personaalsust ja isikupära, et kodu oleks pere nägu. Maja puhul võlus Aurélied Bauhausi koolkonnale omane esteetika ja arhitektuur, samuti tohutu avarus ja valgusküllasus. Eelmiste omanike loodud sisekujundus ei olnud aga päris Aurélie maitse ja suures osas sai sisustus välja vahetatud või pisut isikupärasemaks tuunitud. Esimese asjana va-

hetati välja tapeedid ning tumedad toonid asendati heledate ja õhulistega. Vaid lastetoa tapeet jäi maha võtmata, kuid see kaeti beebitoale sobivate kleebistega. Endiste elanike köögilaud värviti säravkollaseks ja paigutati ümber kontoriruumi. Möödunud elanike valikuid on jäänud meenutama neutraalsemates toonides värvitud seinad, köögimööbel, vannitoad ja põrandad ehk teisisõnu suuremad ning kulukamad elemendid, mille väljavahetamist ei olnud lihtsalt mõistlik ette võtta.

Ajatud väärtused Eesmärgiks sai luua sisekujundus, mis oleks omal moel ajatu ning mõjuks värske ja kaasaegsena rohkem kui vaid paar hooaega. Ajatu ilme loomist peab Aurélie ka oma klientidele tehtud sisekujundustes üheks võtmesõnaks. „Esiteks on selline lähenemine keskkonnsõbralikum ja teiseks ei taha ju keegi viibida elukestva remondi keskel,“ lisab ta. Aurélie meenutab oma lapsepõlve, mis möödus justkui ehitusobjektil elades, sest tema vanemad armastasid interjööri pidevalt üm-

ber disainida. Iga natukese aja tagant vahetati küll tapeeti, küll värviti seinu ja igal aastal läbis vähemalt üks tuba majas totaalse muutumise. Tõenäoliselt nakatas vanemate suur loomingulisus ka Aurélied ja sellepärast temast sisekujundaja saigi. Oma loodud interjöörides hindab ta aga eelkõige kestvust ja püsivaid väärtuseid.

Tähelepanu väikestel detailidel Olles ise sisekujundaja, on muidugi lihtne varrukast kõikvõimalikke nippe ja trikke võtta, kuidas võõras interjöör hubasemaks muuta ning leppida näiteks mitte just kõige meelepärasema köögimööbliga. Aurélie ütleb, et köögi ilmet oli väga lihtne personaalsemaks muu-

D O T d iiv a n ip a d ja d 85 €

M AG S S O F T m ood u l diivan al 2470 €

E IF F E L diivan ilau d al 269 €

P E A S v a ip a l 219 €

KINDEL VALIK AASTATEKS MÖÖBEL / VALGUSTID / AKSESSUAARID S i su st u ssa l on g j a p roje k t i m ü ü k : J ä r v e T o r n i d , J ä r v e 2 , T a lli n n / + 3 7 2 6 6 1 7 3 2 0 t a l l i nn @ e lk e m o o b e l.e e / w w w .e lk e m o o b e l.e e

T R AY lau ake al 179 €

ta mitmesuguste sisustuselementidega – olgu selleks siis endale meelepärane veekeetja, toataimed või köögitekstiilid. Välja vahetati ka kardinad ja pandi need ülejäänud interjööriga kõlama. Kõige suuremaks ja kõnekamaks detailiks sai köögis hiigelsuur Pärnus toodetud söögilaud. Eelmine söögilaud, mis kontoriruumi koliti, oli niivõrd suure ruumi jaoks liialt väike ja mõjus ebaproportsionaalselt. Külmiku ja sügavkülma vahel oleva veidra tühimiku täitmiseks telliti metallist riiulid, kus on hea veinipudeleid hoiustada. Seintele lisati oma looga tähenduslikud kunstiteosed ning juba oligi köögil täiesti uus ja värske ilme. Teistel, kellel sama mure, soovitab Aurélie pöörata tähelepanu just väikestele detailidele. „Samas ei tasu teha viga ja üritada näiteks enda jaoks võõrast -

köögimööblit suure koguse köögitarvikute alla peita. Segadus ei peida kunagi midagi, vaid toob hoopis selle, mida peita üritad, esile,“ annab Aurélie professionaalset nõu.

Avara ruumi väljakutsed Arhitekt Rein Metsheina projekteeritud eramu on avar ja valgusküllane ning lähtub voolava ruumi printsiibist. Igal sammul piilub kuskilt aknast sügispäike ja pimedaid nurgataguseid majas ei kohta. Trepihallist paremale jääb kööginur-

ka avanev elutuba, mis kõrgub üle kahe korruse katuseni välja. Elutoast võib pilgu heita ka teise korruse kaarjale rõdule, mis jäljendab pisut Pärnule omast funki ja 1930ndate elegantset kuurordiarhitektuuri. Samas ei ole suurte ruumide kujundamine alati kõige kergem ülesanne ja Aurélie sõnul oli elutoa sisustamine üks suurimaid väljakutseid. Raskeks tegi selle just õigete proportsoonide jälgimine ja suurte mahtude täitmine. Näiteks elutoa nelja meetri laiuses seinas sooviti näha raamaturiiulit, mis kataks kogu pinna ja pärast pikki otsinguid kohandati sobivaks Novamobili praktiline, kuid samal ajal õhuline sektsioon.

Samuti tuli end kurssi viia Euroopa mööblitootjatega ja leida siit oma lemmikud. Disainerikarjääri alustas Aurélie New Yorgis ning suurem osa kontaktidest ja brändidest oli seetõttu seotud Ameerika turuga. Et aga vältida hiiglaslikke tollimakse ja pikki tarneaegu, siis tehti tutvust kohaliku valikuga. Eestis töötades tuli kõva eeltöö Euroopa tootjate osas muidugi ainult kasuks, sest ka klientidele sisustust valides peab Aurélie oluliseks (ja keskkonda säästvamaks) eelistada kohalikku toodangut. Pärnu koduski on mitmed sisustusesemed Pärnumaa päritolu. Suuri vaipu oli sisustuspoodidest peaaegu võimatu leida ja Vändra vaibatehases õnnestus tal luua enda disainiga ning äärmiselt poeeti-

lise sõnumiga vaibad. Kodukontorisse kujundati lootoselehtedest inspireeritud pehme põrandakate, magamistoa vaip aga ammutab inspiratsiooni sillerdavast veepinnast. Elutoa vaip kujutab suurt puud, mis peegeldab akna taga kasvavat õunapuud. Keerukaks ülesandeks oli ka pimeda Eesti talvega arvestava valgustuse loomine. Siinkohal on maitsekalt kombineeritud üldvalgust ja pehmemaid aktsentvalgusteid. Ka raamaturiiulisse on kohandatud LED-valgustitest koosnev lisavalgus ja pimedamal ajal on võimalik valida, milliseid ruumi osasid on soov parasjagu esile tõsta. Veidi lihtsamalt kulges elutoa puhkeala planeerimine. Eelmiste omanike valitud diivan sobitus oma proportsioonidelt kenasti ruumi ja sellel sai vahetatud vaid kangas.

Võluv looduslähedus Kaasaegsesse betoonmajja kodu loomine ei pea ilmtingimata tähendama külma ja karge interjööriga kohanemist. Kuigi hea sisekujundus peegeldab hoone arhitektuuri, siis pehmendati suuri mahte ja valgeid seinu soojemate ning hubasust loovamate aktsentidega. Eriti oluliseks sai õdusa meeleolu loomine põhjapoolsemates tubades – loodust kummardavas rohelises magamistoas ja säravkollase lauaga kodukontoris. Magamistoa loomisel ammutas Aurélie inspiratsiooni metsatemaatikast, mis kõnetab rohkete varjundite ja rikkalike tonaalsustega ning toob interjööri võluvat looduslähedust. Roheli-

ne värviskeem oli ilmne valik, seda enam, et see võib olla nii soe kui ka külm korraga. Toa kujundamine sai kõik alguse Rebel Wallsi tapeedist. Garderoobi seinad värviti Aurélie lemmiku värvitootja Farrow & Balli värviga roheliseks. Vooditootja leiti Soomest Peltolast ning peatsi taha on installeeritud LED-riba, mis annab öösel õrna ja mahedat valgust. Magamistuba on jagatud mõtteliselt kaheks. Teisel pool voodipeatsi taha jäävat seina asub nutikas walk-in-garderoob, kuhu telliti garderoobisüsteem Eesti toojalt L-Uks. Tulemus sai üle ootuste hea – mõeldud on nii ehtesahtlitele, nutikatele valguslahendustele, stiilsetele riputusvõimalustele kui ka peidetud panipaikadele.

Eksperimendid õueruumiga Elutoast avaneb pääs lõunapoolsele terrassile ja seda ümbitsevale pisikesele aialapile, kus torkab esmalt silma laitmatult hooldatud muru ning alles seejärel terrassi ümbritsevad taimed – astilbed ja kuldkollased enelad, mis rõõmustavad oma õiteiluga veel sügiselgi.

Perfektse muru eest vastutab abikaasa, Aurélie ise hoolitseb lillepeenarde ja pisikese köögiviljaaia eest. Aias toimetamine on Aurélie üks lemmiktegevusi ning jõukohast ja mitte just eriti ajanõudlikku nokitsemist jagub pea igasse päeva. Teadlikult valiti aeda mitmeaastased taimed, et hoida aia hooldusvajadus minimaalsena. Kuna Aurélie alles harjub põhjapoolse eluga, siis toimib hobiaiandus hetkel veel katse ja eksituse meetodil. Õnneks elasid kõik taimed eelmised talvekülmad kenasti üle. Samuti tuleb kogu aeg meeles pidada, et Eesti taimekasvatuskalender on Prantsuse omaga umbes kuu aega nihkes ning väga mugav on küsida aiandusalast nõu Prantsusmaal elavalt emalt ja isalt, kes on usinad aednikud. Kõik, mis neil tehtud, saab Pärnus kuu aega hiljem ellu viidud. Aiakujundus ei ole veel kaugeltki valmis ja Aurélie märgib, et aiadisainerite jaoks on maastikukujundus tavaliselt mitmeaastane projekt. Nii on ka Pärnu aias veel ees palju ümberistutamist, kohandmist, kliimaga harjumist ja huvitavat eksperimenteerimist.

Maksimaalne suurus 4m x 2,6m

UUS SYNEGO SLIDE

Nautige uut kergust.

Lõpuks on olemas lükanduksed, mida saab mugavalt ja lihtsalt avada ja sulgeda. Aknavariant pakub täiesti uut vabadust elamispindade kujundamisel. Seda võimaldavad aknaraamid, mis liiguvad paralleelselt seinaga ega avane tuppa.

Leidke omale lähim REHAU toodete müüja: www.rehau.ee

Showroom Doors & Decor Viljandi mnt 41, Tallinn E-R 9.00-17.00

Puidust seinapaneelid Puidust uksed Puiduviimistlusmaterjalid ateljeepro.ee

Wooden Decor

Wooden Doors

Wood Coatings

Foto: Andrea Mariani / Salone del Mobile. Milano

Milano disainimess

rääkis unistusest rohelisematest linnadest Aastakümneid igal aastal aprillis toimunud Salone del Mobile, mis on olnud peamiseks sisustustrendide suunanäitajaks Euroopas, toimus pärast 18 kuud kestnud vaikust seekord septembris. Vaatamata tavapärasest kordi väiksemale mahule pretendeeris see siiski kõige olulisemate disainimaailma sõnumite edasikandja tiitlile – korraga mitme kriisi põhjustatud šokist toibuv ja uue reaalsusega kohanev maailm ei janunegi ehk kogu aeg uute asjade järele. Supersalone peegeldas maailma, mis tahab rohelisemat elukeskkonda; rohkem positiivsust, rahulikku kodust heaolu. TEKST: SILVIA PÄRMANN FOTOD: TOOTJAD

Kinnisvararalli on tõmmanud täistuuridel töötama ka sisustusmaailma ja asjaolu, et poolteist aastat pole lansseeritud peaaegu ühtegi uut mööblieset ega valgustit, ei ole kedagi eriti häirinud. Ka see uus, mida suunda näitavad (peamiselt Itaalia) disainibürood ja tootjad esitlesid, oli suuresti välja kasvanud juba kõigest olemasolevast, vahetades materjale ja värve ning kohandudes kodudega, mis peavad täitma varasemast palju enamaid funktsioone. Silma jäi kaks olulisemat suundumust: puidu uus võidukäik, mis Põhjamaades on küll alati interjööris esindatud olnud, ja neutraalsete, emotsioonitute värvide taandumine tohutu värvihulluse ees. Värv on taasavastatud positiivsete emotsioonide looja, mis käivitab loovuse ja tõstab tuju. Värv võib rääkida lugusid ning elavad, julged värvid suudavad elurõõmu ja südikust süstida ka ruumis viibivatesse inimestesse. Värv on muutunud omamoodi sümboliks. Puit on samuti sümbol – unistus rohelisematest linnadest, puhtamast planeedist, looduslähedasemast elust. Seda sõnumit kandis tugevalt juba messikeskkond ise, kus sel aastal kasvasid taimekonteinerites sajad puud, mis hiljem Milano põhjaosas ühte parki istutatakse. Aga puit oli tugevamalt kui kunagi varem esindatud mööblis, val-

gustites, aksessuaarides, mille ilu ja mugavust naudime nii kodus kui ka avalikus ruumis. Selle kõige kõrval oli kohal soov ja vajadus ümber mõtestada juba olemasolevat keskkonda. Mitte ainult kodude multifunktsionaalsuse mõttes, vaid laiemalt, luua uut tähendust ajale jalgu jäänud linnaruumile ja hoonetele. On paradoksaalne, et just sisustusmessil jäid mantrana korduma mõtted, et me ei vaja nii palju asju ja me ei pea kogu aeg midagi uut ehitama. Mis viib küsimuseni, mis saab nendest tehasehoonetest, kust kõik need asjad tulevad. Kuna disaineri esimene roll on siiski pakkuda lahendusi probleemidele, luua keskkondi, tooteid, lahendusi, mis muudavad inimese elu paremaks, turvalisemaks ja lihtsamaks, siis on samas jällegi loogiline, et disainimess hakkab nendele probleemidele vastuseid pakkuma. Kui esimesed loftid tekkisid tehastesse, mille asukoht oli lihtsalt liiga hea, et tootmispinnana kasutada, siis uue ajastu tehasekodud lähtuvad õilsamast uuskasutuse printsiibist – anda tootmise muutudes nendele majadele uus roll. Kõrged laed ja industriaalne esteetika on jätkuvalt ihaldusväärsed ning köögid, vannitoad, mööbel, valgustid, isegi kodune spordiinventaar kohanduvad selle keskkonnaga. Ehkki selline maailm on veel kõigest kaunis utoopia, astuti Milanos sellele pikk samm lähemale.

34 Foto: Andrea Mariani / Salone del Mobile. Milano

2. 4. Ülistuslaul puidule Mida rohkem metsa hävineb, seda enam ihkavad inimesed puidu keskel elada. 1. Tool Sölden Disain ja tootja Gebruder Thonet Vienna, gebruederthonetvienna.com Ütled Viini kohvikutool (proffide jaoks tool N.14) ja kõik teavad, mis ettevõttega on tegemist. Söldeni tool avaldab austust 30ndatele tüüpilisele stiilile, mis kirjutati kõige olulisema peatükina painutatud puidu ajalukku. 2. Kohvilaud Leaf Tootja Porada, porada.it Kaks erinevat puitu, pähklipuu ja eebenipuu, saavad kokku Porada uues kohvilaudade perekonnas. Kahe puidu sümbioos toetub omakorda marmorist alusele, justkui pjedestaalile, mis tõstab puidu kordumatu ilu esile.

3. Laud Archway Disain Christián Mohaded, tootja Fratelli Boffi Ülimalt traditsioonilisest materjalist on kahe erineva puidu – kahvatu kase ja tumeda mahagoni sümbioosis loodud väga kaaseagne mööbliese. 4. Riiul Random Wood Disain Neuland Industriedesign, tootja MDF Italia, mdfitalia.com Miski ei loo mõnusamat atmosfääri kui raamatuid täis riiul – ja kui need kipuvad tänapäeval e-lugeris olema, siis taimed, keraamika, reisidelt kogunenud aarded toovad riiulisse panduna sama efekti. 5. Rippvalgusti Twiggy Wood Disain Marc Sadler, tootja Foscarini Klassikat saab tänapäevaselt värskeks muuta ainult julge ümbermõtestamise kaudu: selle tee on leidnud Foscarini valgusti Twiggy, mis sai ebatavalise „rüü“ nii tavalisest materjalist.

2. Värvipalavik

Foto: Diego Ravier / Salone del Mobile. Milano

Värvide võime tuju tõsta on taas au sees ning uuesti tootmises nii 90ndate pöörased värvi- ja vormimängud kui ka uued hea maitse piire kompavad valgustid ja mööbel.

3. Valgusti Twiggy Elle Disain Marc Sadler, tootja Foscarini Foscarini ikooniline Twiggy lamp on muidugi šikk ka mustana. Aga nüüd on ta punane. Silmapaistvam kui kunagi varem, teeb tuju paremaks kui kunagi varem.

1. Kummut Storet Disain Nanda Vigo, 1994. Tootja Acerbis, acerbis.com Nanda Vigo loomingu maagilsus ja nägemuslikkus mõjuvad väga värskena ka rohkem kui kolmkümmend aastat hiljem.

4. Tugitool Ruff Disain Patricia Urquiola, tootja Moroso, moroso.it Ülima mugavuse saab koju tuua tänaseks juba päris laias värvivalikus.

2. Gessi välidušš G01 gessi.com Gessi pead pöörama panevad välidušid ei leia Eestis arusaadavatel põhjustel ilmselt kõige laiemat kasutust, kuid nende elegantsi ja võimet loodusesse sulanduda saab loodetavasti nautida reisidel ja soojemas kliimas elavaid sõpru külastades.

Foto: Andrea Mariani / Salone del Mobile. Milano

5. Põrandavalgusti Street Lamp Disain Studio Job, tootja Seletti. Kõrgus 190 cm. www.seletti.it Ulakas ja vaimukas Street Lamp näeb välja, nagu see oleks välja lõigatud mõnest vanast lasteraamatust. Teeb tuju silmapilkselt heaks ja muudab ka kõige lihtsama ruumi selliseks, nagu võiks see vabalt asuda ka Alice’i Imedemaal.

2. Industriaalsuse uus tähendus Eestiski hoogu koguv vanadele tehastele uue elu andmine annab uue näo ka nende majade köökidele, vannitubadele, elutubadele. 1. Vannituba Misfit Diesel Livingu ja Scavolini koostöös sündinud uus vannitoakontseptsioon, kus valamukapp on laenanud oma vormi populaarselt serveerimiskärult. 2. Köök Get Together Disain Diesel Living, tootja Scavolini Šikk seltskondlik mugavus koduköögis.

6. 3. Riiul Metrica Disain Cntrzak Studio, tootja Mogg Lihtsa struktuuriga riiul, mille struktuuri loovad rauast vardad, mis on fikseeritud erinevate intervallidega. Selle riiuliivahesid täites on võimalik luua tõiesti uusi ruumikontseptsioone.

5. Trenažöör Fuoripista Disain Adriano Design, tootja Elite, elite-it.com Otsekui ulmefilmist välja tõstetud kodune trenažöörjalgratas on ühtaegu ülistus tänapäevasele tootmisele ning teisalt nii õhuline ja esteetiline, et sobib igasse elutuppa.

4. Laevalgusti Maho Tootja Aromas del Campo Lakooniline valgusti, mis ei tõmba ise tähelepanu, ent tõstab ruumis esile just selle, mida vaja – inimesed, kunsti, aurava prae laual või poolelioleva koolitöö.

6. Segisti AA/27 Disain Michael Anastassiades, tootja Aboutwater Ajatu disain, mis oma skulptuurse vormiga paigutab kõige tavalisema segisti kunsti ja disaini vahele.

Supersalone tõi esimese messina publiku arvutite tagant välja uude reaalsusesse Reet Sink, Baltikumi suurima valgusti- ja valgusdisainile pühendatud Valgusmessi korraldaja

Foto: Tiziano Sartorio

4. 5.

Kui Salone del Mobile uus president Maria Porro sel kevadel ametisse astus, nimetas ta tänavuse messi Supersaloneks. See markeerib selgelt, et ebatavalistel aegadel ei tule ta välja tavapäraste lahendustega. Messi eelmine president Claudio Luti astus tagasi mais, öeldes, et tema visoon Salone osas on läbi kukkunud ega sobi praegusesse maailma. Messide maailmas on praegu üleminekuaeg ja uute lahenduste leidmise teel on meeletult küsimärke. Esimese suure messina toimunud Salone del Mobile vastas paljudele küsimustele. Vaatamata oma tavapärasest oluliselt väiksemale osalejate arvule andis see kinnituse kõige olulisemale – et nii tootjad, disainerid kui ka ostjad on taas valmis selles formaadis kohtuma. Huvi ja vajadus reaalses maailmas toimuvate messide järele sai selge kinnituse. Tavalise tuttava närvilist saginat ja lärmi täis keskkonna asemel ootas Milanos ees oma olemuselt praegusele füüsilise distantsihoidmise ajale kohandunud messiala, mis oli õhuline ja avar. Väga meeldiv keskkond nii külastajale kui ka ettevõtetele, kellel see võimaldas välja tuua just selle olulise ja uudse. Valgustid on Milano messil üle aasta olnud erilisel kohal ja ka tänavu oli näha viimase 18 kuuga sündinud uusi lahendus. Eesti esindajate kaudu jõuavad need värsked ideed meieni sügisel. Milanos tõusid esile valgustid ja valguslahendused, mis võimaldavad ruumis erinevate tsoonide loomist valguse abil. Väga palju on tulnud riiulitesse, kapisüsteemidesse jne integreeritud valgusteid, mis aitavad ruumi visuaalselt rahulikumana hoida ning võimaldavad välja valgustada täpselt need kohad, mis vaja. Me tahame end igal pool taas turvaliselt tunda, mitte ainult kodus, vaid ka avlikus ruumis. Disainil, mööblil, valgustusel ja valgustitel on selles suur roll, need on tööriistad, millega kujundame oma keskkonda ringi. Seetõttu on huvi selle valdkonna messide vastu arusaadavalt suur ja messikorraldajad tunnevad seda selgelt, aga tunnevad ka vajadust füüsiliselt toimuvate sündmuste kõrval luua nähtavus veebis.

Uudisnopped Tõeline leid!

Ajalooline LS 1912 hooblüliti sai LED-tule JUNG LS 1912 hooblülitid on konstrueeritud selliselt, et kogu tehnoloogia mahub raamiga tasapinnalise lülitikarbi sisse ja ainsana tõuseb tervikust esile lülitihoob. See on kas kandiline, silindri- või koonusekujuline ning seda toodetakse vaid valitud materjalidest – alumiinium, roostevaba teras, messing ja kroom. Kuigi lüliti stiil on ajalooline, viidates 1912. aastale, mil JUNG esimest korda maailmale hooblülitit tutvustas, on selle sisu ülimalt kaasaegne. LS 1912 sarja lüliteid on võimalik kasutada mis tahes tehnoloogiliste lahendustega, sealhulgas on neid lüliteid võimalik kasutada valgustuse hämardamiseks ja aknakatete liigutamiseks. Viimase uuendusena teatas JUNG, et LS 1912 lülitid on nüüd saadaval ka LED-tulega, mille järgi saab pimedas ruumis paremini orienteeruda.

Caribbeani kollektsioonidega saab luua mitmesuguseid eri stiilides kombinatsioone – alates rahulikest ja elegantsetest kuni plahvatuslikult julgete kooslusteni välja. Värvikad ornamendid ja mustrid on teostatud erinevatel tekstiilidel ning erinevates tehnikates – velvett-trükk ja tikand. Kollektsioonis kokku sobitamiseks on esindatud suur valik tapeete. Digitaaltehnika 70 cm tapeetide trükkimiseks võimaldab väga suuri kujundusi, koguni 100 cm rapordi suurusega. Tänu sellele ei paista seinal olev muster kui liiga sageli kadreeritud. Tulge kindlasti kollektsiooniga tutvuma ning katsuge oma käega neid õrnemast õrnu velvette. Saadaval www.moonavoor.ee.

Flauti – valguse heli

Astu siidiselt Casa Studio uus disain, 100% looduslikult toonitud villavaip on käsitsi sõlmitud Indias. Vaiba valmistamiseks kulus kolmel inimesel ligi neli kuud. Vaiba põhikoostis on Uus-Meremaa lambavill ja mustriosa on naturaalsest kookonsiidist. Villa osakaal vaibast on 60%, 20% on siidi ja 20% puuvilla. Tihedus umbes 160 000 sõlme / m2. Vaip on väga tihedalt sõlmitud ja tänu sellele jäävad vedelikud ning muu praht vaiba pinnale ega lähe selle sisse. Nii saab vaiba hõlpsasti ära kuivatada või pühkida. Hind 4687 eurot, saadaval Casa Studios.

Elegantne NORR11 tutvustab uusi ja ägedaid n-ö pouf- ehk siis pukk-disainelementtoole Little Pouf ja Champagne, millest viimane on inspireeritud šampanajakorgist. Väiksemate multifunktsionaalsete mööblitoodete trend on jätkuvalt tõusujoonel ja need tooted on heaks näiteks ning esindavad ka praegu ülipopulaarset japandi stiili. Hinnad alates 498 eurost. Toodete kohta lisainfo norr11.com, Interstudio.

Itaalia disainiduo Marcante-Testa on suutnud väljendada valguse heli keraamilise plaadiga. Vogue’i seeria Flauti, tõlkes flööt, on seinas sama voogav kui helilaine. Kompositsioon koosneb 5 x 20 cm liistudest, kus vahelduvad kolm erinevat vormi: nõgus, kumer ja sile. Dünaamilise iseloomuga glasuurplaadid on võrgul, mis tagab kiire ja lihtsa paigalduse. Valikus on kuus läikiva ja kuus mati pinnaga värvitooni, kus leidub nii vaoshoitud pastelle kui ka julgeid retrotoone. See dünaamiline materjal on igas ruumis peategelane, olgu tegemist eluruumi, vannitoa või hoopis äripinnaga. Hind 79,20 eurot/m2. Tootja Vogue Keraamika valiku leiab Vivarec Viimistlussalongist, vivarec.ee.

Detailide harmoonia

Kadriorus

Valgusega täidetud kodu asub linna keskel, mugavalt südalinna läheduses ja kesk rohelust. Sisekujundaja Mila Lihhatsova loodud õhulise elamise teeb võluvaks detailide peen ja nauditav kooslus. TEKST: IRMELI KARJA FOTOD: OLEG PIMENOV

egu on kolmetoalise korteriga moodsas ja põhjamaises uues elamukvartalis Kadriorus. Selles õhulises kodus on end sisse seadnud ema ja tema noorukieas poeg. Siin on parasjagu ruumi kahele ja tubade kujundamisel on arvestatud mõlema soove.

Iseloomukalt hubane Perenaisele olid sisekujundaja Mila Lihhatsova projekteeritud interjöörid juba varem silma jäänud, seega ei pidanud ta kaua valima, kellega koostöös kujundada oma suurepärase asukohaga kodu. Kogu kavandamine usaldatigi sisekujundaja kätte, kes sai spikrina kaasa mõned märksõnad. Nimelt oli

suurim soov, et kodu oleks võimalikult hubane, mõningate värvinüanssidega ja et interjöör poleks liiga minimalistlik või korrapärane. Mila sõnul oli ruumilahendus juba olemas, kui ta tööle hakkas, ja see sobis ka omanikule, seega selles plaanis muudatusi ei tehtud ning kõik edasine sujus ladusalt. Kodu loomisega oli üsna kiire ja kogu projekt alates sisekujundaja esimesest külastusest kuni elamise valmimise lõpunootideni kestis umbes kolm kuud. Õnneks olid olemas ka mööbel ja muud aksessuaarid, neid ei pidanud mitu kuud ootama.

Võti peitub avaruses ja valguses Visioonist rääkides ütleb Mila pika kogemuse põhjal, et iga tema loodava interjööri suur pilt tekib pea alati üsna kohe ruumiplaaniga tutvudes, kuid et jõuda ilma suuremate muudatusteta – olgu need tellijalt või sisekujunda-

ja enda soovitatud – tervikliku, tellija jaoks funktsionaalse ja visuaalselt nauditava lahenduseni, siis tuleb päris pikka aega ja etapipõhiselt pöörata hoolikalt tähelepanu projekti kontseptsioonile ja pisimatelegi detailidele. Siinses projektis õnnestus see suurepäraselt ja visioon kandus edasi kontseptsiooni. Korteri valimisel sai määravaks korteri lõunapoolne asetus, suured laest põrandani aknad, ruumide avarus ja sirge joonega köögiarhitektuur. Tänu suurtele aknapindadele jagub loomulikku valgust pea korteri igasse nurka ja koos Milaga timmiti paika ka läbimõeldud valgusprogramm. „Mis mulle valguslahenduse puhul eriti meeldib, on see, et valgust on võimalik muuta ja lisaks siinidel kulgevale üldvalgusele on olemas mööblisse integreeritud hubane valgus,“ kiidab perenaine.

Avarus ja ruumikus on selles kodus olulisel kohal ja et seda mitte kaotada, on valitud interjööri hele värvipalett. Hoolikalt läbimõeldud värvipalett muudab interjööri harmooniliseks – korteri eri tsoonides kohtuvad liivakarva beežid, mahedalt pastelsed roosad ja soojad roostekarva toonid. Heledate toonide kõrvale valiti rustikaalse viimistlusega tammeparkett ning mustrilised heledad ja mati viimistlusega keraamilised plaadid. Põhjamaisesse miljöösse lisavad sooja ja eksootilise noodi täispuidust Bali sisustusaksessuaarid.

Silmale ilusaks ja olemisele mugavaks Elutuba-köök on kodu süda ning see on jagatud tinglikult selle avara ruumi köögiks, söögi- ja elutoaks. Köögiosa hõlmab vajalike kommunikat-

sioonide varjamiseks paigaldatud madalama ripplaega ala. Köögimööbel läheb sujuvalt esikukappideks, nii et samal ajal varjab kogu mööbli fassaad ka läbi maja kulgeva kandva posti. Kuna köök on elutoas avatud ja asub kõige nähtavama koha peal, siis otsustati loobuda ülemistest klassikalistest kappidest ja esile tuua hoopis põneva mustriga valgustatud keraamiline kivi. Hubases kodus asub ka kodumaist tootekunsti – Softrendi diivan ja voodi. Eesti meistrimeeste kõrget taset näitavad sisekujundaja jooniste järgi projekteeritud erilahendused: köögimööbel, sisseehitatud kapid jms. Mainekate tootjate esemeid leidub siin mujalgi, näiteks Novamobili telerikapp ja magamistoa garderoobikapp. Magamistoa Photowalli pilkupüüdev tapeet on julge, kuid mõjub oma monokromaatilises koloriidis vaoshoitult ja täidab ära tühja seinapinna,

LAUALAMP AMBER

LAUALAMP BENSON

Ideaalne öökappide, aktsendilaudade ja konsoolide jaoks.

Lauavalgusti Benson on ajatu klassika, mida on lihtne paigutada nii kaasaegsesse kui ka traditsioonilisse keskkonda.

LÜHTER EAST Lühter Eastil on rohkem kui vihje Art Deco dekadentsile. Vintage stiilis klaasist ning antiikmessinust viimistlusega lühter õhkab 1920. aastate atmosfääri.

LÜHTER DUVALL Lühter Duvall S sobib hästi paljude sisustusstiilidega, alaustades minimalistlikust kuni boho –ni välja.

KOHVILAUD Napa Valley Trummikujuline Napa Valley kohvilaud on punutud motiivi ,vasetooni roostevabast terasest stiilne ning kaunis kooslus.

SÖÖGILAUD NATHAN Ümar valgest marmorist ülaosa ja kitsenev messingist söögilaua jalg toob teie koju kaasaegse disaini. Lihtsad ja elegantsed jooned võimaldavad kaunil materjalil särada.

KIRJUTUSLAUD HIGHLAND Kulutatud tammespooniga kirjutuslaud on kaunilt voolujooneline retro disainiga kirjutuslaud, millel on harjatud messingiviimistlusega metallraam. Kirjutuslaud lisab interjöörile ehtsa retro välimuse ja tunde.

KÜLJELAUA KOMPLEKT HOXTON Moodne 2-osaline Hoxtoni küljelaudade komplekt on midagi vapustavat Kasutage neid väikeste laudadena, mis ääristavad diivanit või tugitooli.

TV ALUS WAGNER TUGITOOL Fico Tugitool Fico ühendab kvaliteedi lihtsusega.

KUMMUT CLARINGTON Lisage oma toale särav ja värske puudutus peegelklaasist Claringtoni kummutiga.

Stiilne ja funktsionaalne Wagneri telekakapp muutub kiiresti teie interjööri pilkupüüdvaimaks osaks. Puhtad jooned, antiikne messingiviimistlus ja kulutatud tammespoon annavad sellele tööstusliku atraktiivsuse.

DIIVAN Kelly S DEKORATIIVPADI SPLENDER Kaunista oma diivant või voodit nelinurkse Splenderi padjaga. Ülimalt šikk musta-kuldse teemantmustriga dekoratiivpadi omandab oma luksusliku välimuse tänu erilisele tikkimistehnikale kasutades läikiva viskoosniiti.

Kreemika bouclé kangaga diivan Kelly toob teie elutuppa palju võlu ja soojust.

Maakri 36 Tallinn / Ahtri 6A-5A Tallinn

PEEGEL MOONRIVER Olge lummatud pilkupüüdvast peeglist.

BAARIPUKK DONATO Rafineeritud retro kujundusega baaripukk lisab igasse ruumi vintage stiili.

KÜÜNLAJALA KOMPLEKT SIERRA Segatud materjalid täiendavad selle 3-osalise Sierra küünlahoidjate omplekti lihtsat disaini. Koosnedes valgest marmorist ja harjatud messingust sobivad need hästi erinevate sisustusstiilidega.

www.luxor.ee

lastes samal ajal naturaalsel valgusel võimule pääseda. Kõige juures pole tähelepanuta jäetud aksessuaare, mis seovad kõik elemendid tervikuks. Samuti on siin koht kunstil, mis muudab interjööri kõnekamaks. Kunstitööd on tellija enda tehtud looming, mis oli tehtud just oma uue kodu kontseptsiooni arvestades. Mila võtab projekti kokku sõnadega: „Selle kodu kujunemise protsess oli kiire, kuid väga nauditav. Tänu selgele, sümmeetrilisele korteriplaanile ja läbi mõeldud mööblilahendustele on linnalähedases korteris lahedalt ruumi ning mõnus atmosfäär – just see, mida see pere vajas.“.

Sisekujundaja Mila Lihhatsova Sisekujundajana töötanud kuus aastat. Põnevamad ja suuremad projektid on praegu käsil ning valmivad järgmisel aastal. Stuudio ML Disain Interiors www.mldisain.ee

IG @milalihhatsova

TALLINN, Pärnu mnt 139F • e-mail: isku@isku.ee • Tel. 65 56 055 • Avatud E-R 10:00 - 19:00; L 10:00 - 16:00 TARTU, Aardla 108 • e-mail: tartu@isku.ee • Tel. 65 56 053 • Avatud E-R 10:00 - 18:00; L 10:00 - 14:00

www.isku.ee

Foto: Shutterstock

Foto: H&M Home

SISUSTUSSTIIL:

Japandi – Skandinaavia ja Jaapani looduslähedane kooslus

Skandinaavia ja Jaapani kultuuril ei ole esmapilgul just väga palju puutepunkte. Kui aga süübida disaini ja sisekujundusse, siis on neil ühist rohkem, kui arvatagi oskaks. Neid kahte maailma liidab sarnane esteetika, mis peitub minimalistlikus vormis ja armastuses naturaalsete materjalide vastu. TEKST: MARIAN GRAU

apandi stiil (ehk Jaapani stiili ja Skandinaavia stiili hübriid) tähistab oma nimetusega küll kaasaegset sisustustrendi, kuid selle juured ulatuvad tegelikult üsna kaugele minevikku. 19. sajandi lõpus olid Taani kunstnikud ühed esimesed, kes pöörasid pilgu Jaapani kultuuri poole ning ammutasid inspiratsiooni sealsest filosoofiast ja kujutamislaadist. Jaapani mõjud muutusid osaks Taanile omasest disainikeelest juba 20. sajandi esimeses pooles seoses modernismi tulekuga. Idamaade askeetlik mõtteviis ja vorm peegeldus jõuliselt ka tootedisainis, olles siiani üsna muutumatuks jäänud. Lihtsad vormid, loodusest pärinevad materjalid, mahe koloriit ja meistrite rafineeritud kä-

sitöö on märksõnad, mis praegugi Taani ning teiste põhjamaade disaini ja sisekujundust iseloomustavad. Kuigi Jaapani stiili iseloomustavad puhtad jooned ja detailideni läbi mõeldud harmooniline ruum, ei väljendu japandi stiil sugugi ülimas perfektsionismis. Jaapani 15. sajandist pärit wabi-sabi esteetiline filosoofia defineerib ilu just läbi asümmeetria. Nagu looduses ei ole miski täiuslik, ei pea see nii olema ka meid ümbritsevas tehiskeskkonnas. Seetõttu väärtustab tehases toodetu kõrval japandi interjöör ka käsitööd ja unikaalseid esemeid, mis muidu kargesse miljöösse pisut hubasema ja inimlikuma mõõtme lisavad.

Japandi stiilis kujundatud interjööre iseloomustab soe ja neutraalsetes toonides palett ning kirevatele värvilaikudele siin ruumi ei ole. Foto: Shutterstock

Sisekujundaja Liis Reisneri nõuanded japandi stiilis intrjööri loomiseks Palett f Soe ja neutraalne värvipalett on iga japandi interjööri alustala. Skandinaavialik kriitvalge jääb seekord tagaplaanile ja töös on summutatud värvid koos looduslike toonidega, näiteks pruuni ja beeži kooslus. Ka hall ja must on head toonid dramaatilisema meeleolu loomiseks, kuid mitte üleoleval viisil. f Japandi on hea mängumaa skandinaavialikult külma ja erksa ning jaapanlikult sooja ja loodusliku värvilahenduse vahel. Segage omavahel jahe roosa, sinine või roheline koos soojade mullakarva detailide ja puidust elementidega. Erksaid värvilaike võib lisada, kuid mitte rikkudes harmooniat ja minimalistlikku disaini.

Minimalism f Japandi interjöörid on lihtsad, funktsionaalsed ja efektsed. Japandi kodud on puhtad ja igal elemendil on oma eesmärk, seal pole ruumi üleliigseteks asjadeks ega kasututeks dekoratsioonideks. f Mööbel valitakse hoolikalt ja läbimõeldult ning need on iseenesestmõistetavad ja julged aksessuaarid. Neil on puhtad ja minimalistlikud jooned, need on üsna madalad, mis seostub Jaapani filosoofiaga, mis julgustab inimeste ühendamist maaga. f Kaunistused ja aksessuaarid on samuti minimaalsed; enamasti taimed, klaastooted, raamatud ja käsitsi valmistatud keraamika. Siin pole ruuKohustuslike elementidena lisavad rahulikku ruumi põnevust mõned käsitöövaasid ja korvid. Juhinduda tasub aga põhimõttest „vähem on rohkem“! Foto: Shutterstock

Kargelt põhjamaisesse interjööri lisavad pisut pehmust punutud mööbel ja sisustusaksessuaarid, riisipaberist valgustid või lihtsad käsitööpadjad. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

mi galeriiseina jaoks, vaid toa harmooniliseks kaunistamiseks piisab vaid ühest suurest raamitud abstraksest kunstiteosest või loodusmaastikust.

Materjalid f Jaapani wabi-sabi esteetika põhineb armastusest loodusliku ja käsitsi valmistatud „ebatäiuslikkuse“ vastu. Valige lihtsatest ja naturaalsetest materjalidest, kuid samal ajal kvaliteetne puidust mööbel, mida saate sobitada looduslike ja tekstuursete kangastega, mis üldiselt on ilma kaunistuste ja lisadeta. Väga hästi toimib naturaalne linane kangas. f Mängida saab ka mõne traditsioonilise Jaapani sisustuselemendi lisamisega, näiteks käsitsi valmistatud ja lakitud urushi tapeet, shibori kangad või tekstuursed paberlambid.

Rohelus f Japandi dekoor tugineb pea kõige enam toataimede kasutamisele. Siseja välistingimuste sulandamine on selle stiili üks põhitaladest ning roheliste välielementide tuppa toomine on parim viis selle saavutamiseks. f Kuna selles stiilis on tugevaid zen-ideoloogia mõjutusi, on elementide puhul oluline siiski kvaliteet, mitte kvantiteet. See tähendab, et siin ei vajata džunglirohelist, kus nurgad on täidetud suurte massiivsete toataimedega, vaid piisab mõnest oksast, üksikust lillest, mis kaunistab tuba oma julge lihtsusega. Valige elegantsete lehtega kõrged taimed ja nende juurde sobituvad taimepotid või vaasid. Oluline roll on täita pisikestel, kuid kõnekatel detailidel. Formakami riisipaberist valgusti peegedab ehedat jaapanlikku esteetikat. Foto: Formakami / nordicdesignhome.ee

Ida ja lääne lummav harmoonia Kuidas kujundada interjööri, mis ei lähe iial moest ning mõjub alati stiilselt ja ajatult? Võlusõnadeks on hea disain, lihtne vorm ja looduslähedus – teisisõnu omadused, mida on hinnatud aastakümneid ning mis on kõnetanud disainereid nii õhtu- kui ka hommikumaades. Vankumatuna sisustusmaailma areenidel püsinud Jaapani stiil ja väärikas Skandinaavia disain on ühendanud jõud ning tulnud selleks, et jääda. Valisime sisustuspoodidest omad lemmikud!

Taani tootja Bloomingville’i Sanna männipuidust kapp toob interjööri tänu naturaalsele välimusele veidi eksootikat ja soojemaid noote. Rotangist valmistatud küljed ja uksed muudavad kapi elegantselt õhuliseks. Kapp on stiilne ja ajatu täiendus näiteks magamis- või lastetuppa. Snug.ee, 719 €.

CH23 tool oli Hans J. Wegneri üks esimesi töid Carl Hansen & Sønile 1950. aastatel. Puhta joonega CH23 tooli kaarjas seljatugi, pabernöörist iste ja veidi viltused tagumised jalad lausa kutsuvad istuma. Tänu põhjalikule viimistlusele pääsevad tooli lihtne konstruktsioon ja puhtad jooned mõjule. Vepsäläinen, 961 €.

Ajatu välimusega tiigipuidust Bloomingville’i Keila lounge-tool toob interjööri suvised meeleolud ka südatavel. Tooli isteosa on valmistatud rotangist ja tooli konstruktsioon tiigipuidust. Snug.ee, 439 €.

Soomlaste Marimekko on samuti leidnud inspiratsiooni idamaade iidsest käsitööst ja keraamikast. Sami Ruotsalaineni kujundatud Oiva teekannul on puust käepide ja veetlev puunupuga kaas. Kannuke teed stiilses vormis soojendab hallil sügisilmal ka hinge ja ilumeelt. Kaubamaja, 79, 99 €.

Hari ja kühvel ei pea sugugi olema inetud aksessuaarid, mida piinlikustundega kapiuste taha peita. Bambusest, naturaalsetest harjastest ja mustast metallist kaunis komplekt sobib kenasti kamina kõrvale ega riiva silma. Takara Nord, 34 €.

Taani tootja &Traditioni Formakami lauavalgusti tähistab ida ja lääne kohtumist. Eriliselt kerge riisipaberist lamp võtab malli traditsioonilisest Jaapani laternast, ent on võtnud uue ja modernse kuju. Nordicdesignhome.ee, 215 €.

H&M Home’i sügiskollektsiooni kuuluvad vaasid väljendavad wabi-sabi filosoofiale omast ebasümmeetriat. Peitub ju täiuslikkus hoopis selle puudumises ja pisikestes nihestustes.

101 Copenhagen on vaid mõned aastad tagasi loodud Taani disainibränd, mis on seadnud visiooniks luua peenelt viimistletud kvaliteetseid aksessuaare. Ajatut kollektsiooni iseloomustavad kirg materjalide ja rafineeritud tekstuuride vastu, kombineeritult esteetilise disaini ja orgaanilise, rahuliku värvipaletiga. Lihtsa, kuid rafineeritud disainiga Pillar teeb diivanilauast unikaalse elemendi sinu kodus. Nordicdesignhome.ee, 749 €.

Uudisnopped VÄRVIKAS

Šikk ja julge

IKEA lõi koostöös briti disaineri Zandra Rhodesiga julgete mustrite ja elavate värvidega erikollektsiooni, mis aitab koju tuua julget ning silmapaistvat disaini. Kollektsiooni kuuluvad ka erinevate hüüdlausetega sisustuselemendid, mis annavad kõikide värviarmastajate kodudes edasi sõnumit „ole julge, ole vapustav, ole sina ise!“. Julgete mustrite ja erksate värvide poolest tuntud Dame Zandra Rhodes on moe- ja tekstiilitööstuses teinud revolutsiooni juba üle 50 aasta. Tema töid ja panust moemaailma on tunnustatud paljude erinevate auhindadega ning ta on riietanud paljusid tuntud inimesi. Sealhulgas näiteks printsess Dianat, Kylie Minogue’i, Paris Hiltonit ja Freddie Mercuryt.

Pilkupüüdva disainiga seinavalgusti Karmanilt, disaineriks Matteo Ugolini. Valgusti on justkui ood lühtrile – seekord siis julgel ja kõnekal moel. Keraamiline materjal mõjub harmooniliselt ja pakub esteetilist vaatepilti. Värvivalik: sametine must, hall ja valge. Hind alates 660 eurost, saadaval Hektor Lighti salongis.

Voolujooneline Bumerangikujulised diivanilauad Belgia mööblitootja uuest kollektsioonist on midagi erilist nii materjali kui ka kuju poolest! Kaunis loodusest inspireeritud kuju on põimitud kaasaegse Roller Maxi stiiliga. Ethnicrafti loodud Roller Maxi tehnika seab kõrvuti väikesed puiduribad, luues nii ainulaadse tekstuuriga terviku. Laud on valminud soojast ja aegumatust tumepruunist mahagoni täispuidust. Hind al 409 eurot. Treimann Mööbel & Disain, treimann.ee.

Põhjamaisest loodusest inspireeritud Disainer Mette Ditmer rõõmustab meid uue sarjaga ATTITUDE. Peamiselt vannitoa aksessuaaridest koosnev seeria on valmistatud komposiitkivist. Ümarale vormile liidetud sooniline jalg muudab toote visuaalselt kergemaks ja lisab klassikalist elegantsust. Käsitsi maalitud marmorefekt muudab iga toote kordumatuks teoseks. Valikus on tumeroheline, sinine, savipunane ja must. Mette soovib, et Skandinaavia värvid, kvaliteetsed tooted ja ajatu graafiline disain inspireeriks meid vormima ning arendama oma isiklikku stiili läbi kodukujunduse. TALI Concept Store asub Kalamajas, Kotzebue 33. E-pood: talidesign.eu.

Taimed tuppa ja õue Isekastmissüsteemiga istutuskastid annavad nii sise- kui ka väliruumile elegantsi. Taaskasutatud PE-mahutil on kapillaarsüsteem, mis transpordib vett anumast pinnasesse. See tähendab, et taimi tuleb kasta vaid kuni kolm korda kuus. Neli eri suurusega istutuskasti, millele saab juurde valida jalad, riputusrihmad või seinale kinnitamise võimaluse. Saadaval naturaalsest ja mustast saarest ning tumedast tammest. Hinnad alates 59 eurost. Astu sisse Perenne Interiori poodi Tallinnas aadressil Suur-Patarei 20/2 sissepääsuga Kalaranna tänava poolt, perenne.ee.

Eesti disainkeriste tootja

hakkab andma sauna ehitamise nõu Eesti saunakeriste ja -juhtpultide tootjat HUUMi võib pidada kahtlemata saunamaailma innovaatoriks. Maailma prestiižseimaid disainiauhindu noppinud tootja hoiab au sees vanu Eesti saunatraditsioone, põimides need tarkused-kogemused moodsa disaini ja innovatiivse tehnoloogiaga. Üha enam näeb ettevõte, et oma teadmisi-kogemusi oleks vaja ka teistega jagada.

Ve e n d u m a k s , et HUUMis on kokku saanud oma ala meistrid, polegi vaja tegelikult vaadata kaugemale kui asutaja Siim Nellise enda poole – pottsepast vanaisa ja saunakeriste tootmisega tegeleva isa järel esindab ta juba kolmandat põlvkonda, kelle käe läbi saunaehitamise tarkused päris füüsilise kuju võtavad. Siimu puhul siis just HUUMi keristena, mis ei paku mitte ainult kvaliteetset leili, vaid on tänu oma disainile ühtaegu lavaruumides tõelisteks pilgupüüdjateks. Seda kinnitab ka ettevõtte auhinnariiul, kus on disainerite seas ihaldatud prestiižsed Red Doti disainiauhinnad üksteise järel reas. Juba 2015. aastal pälvitud „punasele täpile” õnnestus nimelt sel aastal lisa noppida. Kui kuue aasta eest võidutses ettevõtte esimene elektrikeris DROP, siis sel korral pälvisid tähelepanu tootevaliku kõige uuem elektrikeris CLIFF ja sauna juhtpult UKU. Praeguseks on lihtsusest, mugavusest ja nutikusest, mille eest juhtpult UKU seisab, kujune-

nud HUUMi jaoks ühed olulisimad väärtused. Mis seejuures aga eriti põnev – kaugjuhitava puldiga tuldi tegelikult välja juba seitse aastat tagasi, samal ajal kui teised tootjad on alles nüüd vaikselt järele jõudmas. See ilmestab selgelt, et kerisetootja on konkurentidest pidevalt paar sammu ees. Kui lisada sinna juurde teisedki ettevõttele olulised väärtused – mahe kauakestev leil, suur kivide mahutavus, aga muidugi ennekõike ka ohutus –, ei pane kuigivõrd imestama, miks on meie kerisetootja pälvinud palju tähelepanu maailma eri otstes. Eesti kerisetootja sõnul on neil tulnud oma igapäevatöös päris palju kokku puutuda sauna ehitust puudutavate küsimustega. Põhiliselt uuritakse loomulikult kerise võimsuse valiku kohta. Huvi tuntakse ka ventilatsiooni, valgustuse ja materjalide valiku vastu. Sellest ajendatuna ollaksegi nüüd välja tulemas koolitustega, kus käiakse üle põhilised nüansid, et lõpptulemus saaks tulevastele saunatajatele nauditav. Koolituse paneb kokku ja viib läbi HUUMi saunaspetsialist Jürgen Kuljus. Infot koolituste kohta võib peagi leida HUUMi Facebookist, Instagramist ja LinkedInist. Nii arhitektidel, sisedisaineritel, arendajatel kui ka niisama saunasõpradel tasub niisiis kerisemeistrite tegemistel nüüd silm teravalt peal hoida.

Stiilne Betoon kui materjal on aegumatu ja praegu eriti trendikas. Pariisi disaini- ja mööblimessi Maison & Objet disaini- ja arvamusliidrid tegid valiku Top 10 Most Trending Products 2022 ning 101 COPENHAGENi äge Brutuse seeria oli üks sinna kuuluvatest. Hind 749 eurot, 101cph.com, edasimüüja Nordic Design Home, ndh.ee.

Mugav moodul

Saaremaa kiiktool

Tepitud disainiga ülipehme Quiltoni-nimelise mooduldiivani on HAYle loonud disaineriteduo Doshi Levien. Väga lai valik erinevates suurustes mooduleid võimaldab luua just enda soovidele vastava diivani. Valikus on ka mitmed valmiskombinatsioonid, nende hinnad algavad 3098 eurost. Edasimüüja ELKE Mööbel.

Lihtsuses peitub võlu Menu Afteroom Plus söögitoa toolist on eemaldatud kõik tarbetud komponendid. Toolil on luksuslik polsterdatud iste ja laiem seljatugi, mis on saadaval pähklipuu või polsterdatud versioonis. Hind alates 399,95 eurost. Astu sisse Lartusi kauplusse, vaata ka lartusi.ee.

Tel 5664 5028 | www.kaasen.ee

Kaar on popp Kaarekujuline vorm on praegu populaarsuse tipus. Prantsuse ettevõtte Serge Lesage disainerid jäid trendide jälgimises endale kindlaks ja oma uues vaipade kollektsioonis kasutasid kaarjaid kujundeid tootjale iseloomuliku šikiga ära. 100% villast vaipadele on lisatud viskoosi, mis annab mustrile dünaamilisust ja faktuuri. Näidistega võib tutvuda hubases Moonavoor Seinakattestuudio salongis Baltika Kvartalis või digitaalselt aadressil moonavoor.ee.

Unistajale Puhketool Dreamer on originaalne interjöörielement. Tooli disain muudab selle mugavaks kohaks lugemiseks või lihtsalt lebamiseks. Muljet avaldavad suured, ümarad ja voolavad vormid käetugedega „embavad“ ning eraldavad ümbritsevast. Valmistatud painutatult liimitud vineerist, mille ümber on villane polster dekoratiivse ääristusega piki perimeetrit. Toolil on stabiilne jalg reguleeritava kaldemehhanismiga. Kanga saab valida eri materjalide ja 200 värvitooni seast. Hind 1100 eurot. Saadaval Perenne Interiori poes Tallinnas aadressil Suur-Patarei 20/2 sissepääsuga Kalaranna tänava poolt, perenne.ee.

Pilguheit Soome elamumessile Üks Põhjamaade armastatumaid elamumesse, Soome elamumess, toimus tänavu Lohja järve kaldal Hiidensalmi kogukonnas, mis asub Lohja keskusest vähem kui kahe kilomeetri kaugusel. Toome kuu aega kestnud messilt välja mõned eredamad näited. TOIMETAS: IRMELI KARJA FOTOD: ASUNTOMESSUT JA KADRI ORASON

Tööstuspiirkonnast tuleviku elamurajooniks Lohja oli 19. ja 20. sajandi vahetusel Soome industrialiseerimise eesotsas. Hiidensalmi on põhjast Lääne-Uusimaale ja Hämest rannikule kulgeva veetee sõlmpunkt. Hiidensalmist enam kui kümne kilomeetri kaugusel asuvast Virkkala külast kujunes aga tähtis saetööstuse keskus.

Nüüd, mil rannik on tööstust piisavalt teeninud, sai sinna luua kauni ja toimiva keskkonna kvaliteetsele elamurajoonile. See on koht, kus eri põlvkonnast ja erineva elustiiliga inimesed saavad elada keset loodust, olles siiski kesklinna lähedal. Messi külastas ka sisekujundaja Kadri Orason, kes toob esile messikodude märksõnad: ökoloogiline jalajälg, keskkonnasäästlik-

kus ja energiatõhusus. Kadri: „Soov on teha vastutustundlikke valikuid ja mõista, et need mõjutavad ka kodu väärtust. Loodus, kunst ja kogukond on Lohja elamumessi kõige olulisemad teemad. Eesmärk on arvestada loodusega ja luua energiasõbralikke hoonelahendusi, rajatakse muldkatuseid ja popid on taimekastid, et ise kasvatada. Kodudes on ka taaskasutatud mööblit, mis on trendikas just noorte seas.“

Elamud Hiidensalmi elamumessi alal on 18 üksikelamukrunti, millele ehitati kvaliteetsed ja isikupärased kodud. Toimivaid lahendusi on nii paaridele kui ka lastega peredele. Nii puit-, palk- kui ka kivimaja austajatele leidub elamute seas kindlasti mõni pärl. Rajoonis on ka kõrgeid betoonehitisi ja üks terasraamiga maja. Kokku eksponeeriti messil 28 maja, mille hulgas olid eramud, lasteaed, hooldekodu, kortermaja ja 3–10 m2 suurused väikemajad.

Kliimaperspektiiv Hiidensalmi elamumessialale rajati kliimasõbralikud elamud riikliku kliimamuutuste leevendamise projektiga CANEMURE. Lohja on HINKU linn ehk Lohja on end

vabatahtlikult pühendanud CO2-neutraalse valla projekti ambitsioonikale eesmärgile vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 2007. aasta tasemega 80%. Kliimaperspektiiv kajastubki näiteks elamurajooni ehitussuunistes, mis koostati eraldi nii mitmekorruseliste, üksik- kui ka ridaelamute jaoks. Eesmärk oli ehitada Hiidensalmi majad, mis toodavad ja kasutavad taastuvenergiat ning valmistuvad elektritranspordi levikuks, võttes arvesse erinevaid kliimamõjusid. Peale selle on soov luua elamurajooni toimiv ja hõlpsalt kasutatav gaasi- ja elektriautode ning elektrijalgrataste süsteem, mis võimaldab seal elavatel peredel vähemalt ühest oma autost loobuda.

Elamurajooni kunst Kunst aitab uuele elamurajoonile kuvandit luua ja uued kunstiteosed muutuvad kiiresti levinud vaatamisväärsusteks. Nagu ka hea arhitektuur, suurendab ka kunst objekti atraktiivsust ja väärtust kogu selle kasutusaja jooksul. Pasi Rauhala, Lohjast pärit kunstnik ja ettevõtja, vastutab elamumessiprojekti kvaliteedimeeskonna juhtimisel Hiidensalmi avaliku kunsti kujundamise eest.

Ümmargune maja Sisekujundaja Kadri Orason käis samuti kohapeal uudistamas ja toob välja ümmarguse maja, mis oli messi tõmbenumbriks. Terrass on ehitatud ringi keskele, mida kaunistab idülliline väike kohvinurk ja õunapuu. Kumer terrass jätkub ka väljapoole, et saaks nautida kaunist vaadet järvele. Siseruumide põrandaid katab hästi hooldatav mikrotsement ja lage hele puitsõrestik. Ka sisustuses on kasutatud ümaraid vorme: diivan, vann, valgustid ja kamin. Köögimööbel on siiski kandiline, sest ümar köök pole väga praktiline ja on tunduvalt kallim. Siinses kodus on palju luksuslikke elemente: kullatooni valgusteid ja segisteid. Mööbel on peamiselt mahedates toonides, välja arvatud tumesinine köögimööbel, mis on väga efektne. Tagaseina katab Leonardo da Vinci fresko „Viimane õhtusöök“. Tualettruumist võib leida uhket käsitööd – kasepuidust tööpinda kaunistab epoksüüdvaigust riba. Seinal püüab pilku harmoneeruv Cole & Son Woodsi kasepuudega tapeet.

Lohja Saarenta See kivimaja on praktilise ja avara planeeringuga kodu kahele täiskasvanule keset loodust ning järvemaastikku. Maja moodne arhitektuur ja paljud mugavust ning esteetikat suurendavad detailid teevad Lohja Saarennast kodu, kus on mõnus olla ja elada.

Sensu Perekond Norrby tahumatu ja isikupärane kodu hellitab kõiki meeli. Maja ehitamisel on kasutatud looduslikke materjale ja keskendutud puhtale õhule maja sees. Zen-kodu. Sensu maja ühendab endas Jaapani esteetika ja Skandinaavia selguse. Jaapanikeelne sõna sensu tähistab kokkupandavat lehvikut, millega saab end suvekuumuses jahutada. See tähistab ka tundeid ja meeli. Jaapan on tähtis kogu perekonnale Sarah’ päritolu tõttu. Nimelt on tema isa Jaapanist pärit. Maja kõik kandvad konstruktsioonid on valmistatud betoonist. Vahe- ja ülakorrus on ehitatud õõnespaneelidest, fassaad on looduslikust kivist ja kuumtöödeldud puidust. Mõni osa katusest on roheline ja mõni valge. Soojustuseks valiti kivivill, mida on kasutatud kogu majas, näiteks kõigis seintes ning katuse, sauna ja tehnosüsteemi soojustusena. Sensu maja kõigis materjalivalikutes on arvestatud keskkonnasõbralikkusega. Maja kujundamisel lähtuti põhimõttest kasutada võimalikult palju taaskasutatavaid materjale. Betoon, aga ka kivivill, hüdroisolatsioon, plekk ja klaas on kõik täielikult taaskasutatavad. Peale selle hangiti materjali lähedalt, et vähendada ehitusega kaasnevaid heitgaase.

Kodumaine Stiilne Kestev

MOSS SLIM

OOT-OOT STUUDIO

R ä v a l a 7 , Ta l l i n n

www.oot-oot.com

Villa Nordic Stories Omapärane, ökoloogiline ja vastupidav palkmaja. Arendaja perekonna ning Ollikaineni koostöös valminud uhke ja moodne palkmaja on ehitatud Lohja järve kaldale. Arhitekt Virve Rosberg kujundas maja nii, et selle igast nurgast saaks nautida vaadet imelisele järvemaastikule. Maja kujunduse põhisõnad on funktsionaalsus ja elegants ning kõikidele igapäevategevustele on hoolega kujundatud oma nurk. Maja ehitamisel lähtuti jätkusuutlikkusest. Energia- ja soojusallikate puhul valiti kõige ökoloogilisemad lahendused ning kõik energiamahukad seadmed on samuti valitud parima energiaklassi seast. Aias on palju kasulikke taimi ja autode kohal oleval varikatusel on haljaskatus. Taimed ja haljaskatus toimivad süsiniku neeldajatena. Hoolikalt valitud materjalid, optimeeritud tootmisprotsess ja tänapäevane tootearendus mängivad tähtsat rolli meie CO2-jalajälje vähendamisel. Samuti tuleb vähendada transpordi heitkoguseid ja tähelepanu pöörata nii tooraine kui ka kasutusea lõppu jõudnud toodete ringlussevõetavusele.

Villa Hopeapuu Tootja Honkatalo loodud isikupärane ja ökoloogiline kodu, mis sobitub suurepäraselt privaatse krundiga.

Glamuurne kodu art déco stiilis

pilvelõhkujas

See uskumatult glamuurne kesklinnakorter Aafrika ainsas art déco stiilis pilvelõhkujas ühendab efektselt korteriomaniku armastuse moe, kunsti, ajaloo, Bauhausi stiili ja avalike ruumide vastu. Tegu on koduga, mis on täis erakordselt kauneid esemeid ja kuulub ühtlasi nii Kaplinnale kui ka perele, kes on seal ligi kümme aastat elanud ... TEKST: KATE WILSON / BUREAUX.CO.ZA FOTOD: GREG COX / BUREAUX.CO.ZA TEOSTUS: SVEN ALBERDING / BUREAUX.CO.ZA PORTREE: INGE PRINS

Laureen Rossouw

ee on ilmselt kõige kuulsam korter Kaplinnas. Esiteks asub see kaheksandal korrusel Mutual Heightsis, umbes 1939. aastal ehitatud meistriteoses, mis on Aafrika ainus art déco stiilis pilvelõhkuja. Teiseks paistab korteri kahelt terrassilt ja maast laeni kõrguvatest akendest rabav vaade Laudmäele (Table Mountain). Peale selle oli endine büroohoone üks esimesi, mis muudeti südalinnas elamispinnaks ajal, mil keegi ei elanudki veel õieti linnas. Alates sellest, kui hoone võeti kümme aastat tagasi eluasemena kasutusele,

Mööbli ale kuni

-30%

Küsi personaalset pakkumist meie stuudiotest Tallinnas ja Tartus. TALLINNA STUUDIO Pärnu mnt 130 11317, Tallinn Tel 651 4 301 Tel 53 335 128 tallinn@noblessa.ee

TARTU STUUDIO Sõbra 54 (Turu Ärimaja), 51004 Tartu Tel 7 400 904 Tel 51 21 539 tartu@noblessa.ee

on seal elanud mitmed põnevad tegelased – rahvusvaheliselt tuntud disainigurudest kuni Hollywoodi näitlejateni. Hiljuti kasutati korterit ühes „Kodumaa“ osas Mandy Patinkini New Yorgi koduna. Seda kõike seetõttu, et 2005. aastal avastasid Mutual Heightsi Rossouwid, eelkõige Laureen Rossouw, talendikas sisekujundusnõustaja ja ajakirja toimetaja, kel on ainulaadne anne näha asju sügavamalt. Tänu tema andele ostsid Laureen ja ta abikaasa Koos plaaniväliselt kolm korterit pärast seda, kui olid näinud hoone endist pangasaali, milles olid säilinud originaalsed lehtkullaga ja punasest marmorist sambad ning mahagonletid. „Tahtsin pärast hoone nägemist kohe sisse kolida,“ ütleb Laureen nüüd. Nad olid esimesed korteriostjad ja seetõttu aitasid hoone arhitektid neid korterite ühendamise ja sisekujunduse kohandamisega. Nende kodu muudeti kõrgete lagedega valgusküllaseks, 200 m2 suuruseks elupinnaks, mis meenutab nii raudteejaama kui ka Bauhausi stiilis võtteplatsi. „See oli imeline projekt ja võimalus,“ ütleb Laureen. „Niiviisi Aafrika linnas elada on olnud minu jaoks silmiavav kogemus.“ Ta järgis hoone ranget arhitektuuristiili ning kasutas tagasihoidlikku sisekujundust

ja värvipaletti, ent segas hulka veidi ekstsentrilisust ja huumorit. Metrooplaatide ja laborisugemetega vannitoad, Victoria-aegse seinakellaga lugemistuba/telekatuba, Swarovski kristallidest lühtriga elutuba ja poolkorrusel asuv üleni valge magamistuba, mis hõljub korteri kohal nagu pilv. „Bauhausi range stiil võib ka lõbus olla,“ ütleb ta oma lemmikperioodi kohta, „ent sellele vaatamata pole minu kodu kergemeelne. Igal asjal on otstarve.“ Laureen annab au hoonele: „Mul oli suu-

repärane kest. Isegi kui paneksid sellisesse eluruumi midagi koledat, oleks see siiski kaunis.“ Ja see ongi kaunis. Tõsimeeli. Kui siseneda korterisse koolimajale omase klaaspaneelidega tiibuksest, mis on esimene märk Laureeni kiindumusest avalike ruumide vastu, laiub sinu ees meekarva parkett. Paremale jääb põhiköök ja vasakule väikeköök, mida ta kutsub naerdes „juutide liha- ja piimaköögiks“. Mõlemad köögid on terase värvi olmeruumid, mis on esikust eraldatud klaasakendega, et

korteris oleks eraldiseisev „läbipääs“. „Ma ei tahtnud korterisse siseneda läbi köögi,“ ütleb Laureen. „Tahtsin end sisenedes väga eriliselt tunda. Mõtlesin sellele vahetpidamata kolm nädalat. Arhitekt poleks suutnud seda teha, aga ma armastan sellised probleeme lahendada.“ Pärast sissepääsu tuleb elutuba, mida Laureen kutsub „salongiks“. Seal on 50ndate stiilis tugitoolid, pruun sametdiivan, mis meenutab kallist taksikoera (kõik esemed on varem kasutatud), ja Laureeni disainitud lakkdiivanilaud, mis on lavaefekti loomiseks pandud kahe Tonic Designi kuldlauakese vahele. Nii kujunes ruum, mis on justkui loodud suursuguseks vastuvõtuks. „Mu isa oli hambaarst ja pärast selle toa valmis saamist ütlesin abikaasale, et see meenutab mulle isa operatsiooniruumi.“ Söögialal on veel väärtuslikumad esemed: vanarauapoest leitud kirikutoolid, Lõuna-Aafrika disaineri Gregor Jenkini puidust ja terasest söögilaud, klassikaline apteegikapp, mille peal on kohalike kunstnike maalid ja keraamika, ning kaunis prantsuse kummut originaalse puidumustri ja poolvääriskividest käepidemetega. Laureen pole tähelepanuta jätnud ühtegi tuba ega mööblieset. Peale sisekujunduse on Laureen alati ka moodi armastanud, mistõttu kaunistab ja dekoreerib ta kõike oma kodus sama suure hoolega nagu ennastki. Armastus ajaloo ja moe vastu mõjutab paljusid tema valikuid alates lühtritest, mis meenutavad talle „ema teemantprossi“, kuni „tema Buuri sõja aegsete sugulaste pruunikate fotodeni“ magamistoas. „Nad olid nii stiilsed,“ ütleb ta. „Isegi mehed kandsid kõrvarõngaid.“ Avaliku ruumi disain kan-

dub elutoa mõlemast terasraamiga klaasuksest vasakule peamagamistuppa ja paremale lugemistuppa/kabinetti/telekatuppa. Lugemistoa kujundus sai alguse seinale kinnitatud kahepoolsest raudteejaamakellast, mis on raamatutest pungil, laeni ulatuva terasest raamaturiiuli kõrval. „Tahtsin, et mu korter meenutaks elegantset raudteehotelli,“ ütleb Laureen. „Nägin ajakirjas pilti terasest poodiumi ja redeliga raamaturiiulist, mis sobis kokku minu ettekujutusega. Sellest sai minu korteri kujundusideede alus.“ Peamagamistuba jätkab seda stiili lihtsa eritellimusel valmistatud mööbliga, mida tasakaalustab jõuline lehtkullaga kaetud sein. Seda ootamatut kaunistust kutsub Laureen oma „Bollywoodi projektiks“. Peatsilaua asemel on kohaliku kunstniku kaks suurt mustvalget taimepilti ja öökappidena on kasutatud 50ndate ratastega joogikäru. Ainuke kõrvalekalle senisest kujundusest on köökide ja sissepääsu kohal kõrguv iseäralik klaasseintega poolkorrus. Tegu on iga tüdruku unistuste magamistoaga, mis loodi Rossouwide nooremale tütrele Laurale. „Minu eesmärk polnud tütart poputada,“ rõhutab Laureen. „Klaasseinad olid ainuke sobiv lahendus. Tütre tuba vajas valgust ja vaadet, aga samas ka pri-

vaatsust.“ Ta siiski nendib, et valge vaip ei olnud lapse magamistoa jaoks ehk kõige praktilisem valik ... Kui see pole Lõuna-Aafrika kõige kuulsam korter, siis on see kahtlemata kõige läbimõeldum, elegantsem ja meeldejäävam. See on täis kunsti, eritellimusel valmistatud disainilahendusi, originaalseid kollektsiooniesemeid. Tegu on muuseumiga, mis avaldab aus-

tust Koosi ja Laureeni suurtele armastustele: ajaloole, kunstile, sisekujundusele, raamatutele, nende lastele ning eelkõige nende päritolule ja linnale. „Armastan siin elada, sest tunnen, nagu oleksin osa Kaplinnast. Meie kodu ei kuulu ainult meile, vaid peame seda teistega jagama.“ Ja seda nad suuremeelselt tegidki.

Tänapäeval veedavad inimesed 90% oma ajast siseruumides. On üha olulisem, et suudaksime luua interjööre, kus inimene tunneb end hästi ja püsib terve. DESSO AirMaster on plaatvaip, mis seob ruumiõhust terviseriske põhjustavad mikro- ja tolmuosakesed ning muudab sissehingatava õhu puhtamaks. Erinevad mõõtmised on näidanud, et DESSO AirMaster seob õhust 8 korda rohkem peentolmuosakesi kui keskmine silepõrandakate ning 4 korda rohkem kui tavaline vaipkate. Nii kodus kui kontoris. Loe lähemalt www.floorin.ee.

Chalice

Vaip „Vedelad kihid“

Moooi 20 21. sajandi disainimaailma üks olulisemaid märksõnu on Moooi. See hollandlaste Marcel Wandersi ja Casper Vissersi 2001. aastal asutatud firma lõi kohe läbi, suutes pakkuda ärksat ja stiilset esemete ampluaad. TEKST: DISAINIKRIITIK KARIN PAULUS FOTOD: MOOOI

õna „mooi“ tähendab hollandlastele kaunist ja lisandunud „o“ on justkui väike krutski, mis sellele juurde on pandud. Just selline lähenemine on iseloomulik kõigile Moooi toodetele. Uuematest tulijatest hakkab kohe silma hollandlase Claire Vosi vaipadeperekond „Vedelad kihid“ (2021), mille esteetika seostub värvide sulamise, aga ka mi-

neraalide, kivimite, lindude, lilledega. Moooi proovibki välja tuua disainiparemiku, koondades kohati väga kuulsate tegijate töid, kuid välistab turvalise igavuse. Otse loomulikult pole tegu üksiku hundiga, sest eriti Itaalia ettevõtete kunstiline julgus on olnud laialt teada. Uuenduslikkus ja oskus üllatada pole aastate jooksul siiski kuhugi kadunud.

Horse

Vaip „Eedeni aed“

Brändi üheks motoks on „Ootamatu Praegu on ta teinud Araabia jõukatervitus“ ning missiooni on sõnastatud tele ohhetama ajavaid luksuslahendusi, kui tahet teha keskkond ilusaks, insmis on vormide ja mustrite muinaspireerivaks ja põnevaks. jutuline virvarr. Tema lähenemine Ühtne, niinimetatud firma stiil on ülimalt postmodernne – ajaloo ja puudub ja nõnda on peetud pakuerinevate jutulõngadega seotud oma tavat eklektiliseks. Seda ei saa siismaailm, kus puudub koht tehnoki võtta kriitikana, sest koondatakkraatial ning keskne on kujutlusse ju väga paljude eri autorite käevõime, mälestuskillud, romantika. kirju. Disainerite seas on mõistagi Veidi suurustlevalt nimetab tema palju Madalmaade tegijaid, näiteks stuudio sellist lähenemist humanisJurgen Bey, Maarten Baas, Piet Boon, mi kaasaegseks renessansiks. Pigem Richard Hutten, Bertjan Pot, Studio näib, et fantastiliste elukatena on taJob. Meeldivalt arvukalt on seega autogasi tulnud Madalmaade 17. sajandi kuldreid, kes pole ülearu palju teiste firmade aeg, mil valitseti meresid ja rikastuti kolootooteportfellides ja sestap pakuvad tõepooniate abiga. lest esteetilist vaheldust. Wandersi stuudio imeviguritest võib praeguVaip „Taevalik“ Üks väljapaistvamaid nende seas on kaheldamagi osta näiteks ulmelist valget vaasi „Muna“ (1997), miltult Marcel Wanders ise. Praegu 58-aastane disainer saavutas tun- le ekstreemne portselanvorm saadi kondoomi topitud munade järtuse 1990. aastatel. Tema esimesi kuulsaid töid oli Droogile tehtud gi. Ajaloohõnguline on aga 17. sajandil alguse saanud Delfti keraami„Sõlmitud tool“ (1996), mis sisuliselt kujutab endast makrameeteh- kast lähtuv tootepere „Delfti sinised vaasid“ (2007), kus minevikust nikas tooli, mis on epoksüvaiguga ära kõvastatud. tuttavaid kaunistusviise, materjali ja nõutüüpe vabalt tõlgendatak-

se. Mööblist on siiani saadaval kuulus ja kummaline tool „VIP“ (2000) mille ratastele toetuvad jalad meenutavad alt laienevate säärtega pükse. Mooois näeb huvitavat lopsakust teistegi töödes. Edward van Vliet seob traditsioonilisi materjale uute tootmisviiside ja tehniliste võimalustega ning graafilise disainiga. Kohati on ta šnitti võtnud ka Lähis-Ida, Aafrika ja Aasia käsitööst. Tema kroonlühter „Karikas“ koosneb karikaid või trompetikujulisi lilleõisi meenutavatest klaasvormidest kerast. Väga võluvad on ka kaks ringikujulist vaipa – realistlike väikeste lilleõitega „Eedeni aed“ või vaip „Taevalik“ (mõlemad 2015), mis on tähtkujudega kaardi edasiarendus. Sõna otseses mõttes rabavad imelikkusega ka 3D-kunstnik Andrés Reisinger ja tekstiilikunstnik Júlia Esqué, kelle tugitool „Hortensia“ (2018) koosneb umbes 30 000 roosast või hallist laserlõigatud kroonlehest, või siis saab alalhoidlikumalt valida mõne ontlikuma ja ilmselt ka lihtsamini puhastatava mööblikatte. Samuti tehakse ikka veel koostööd Ljubljanas elava tootedisaineri ja sisearhitekti Nika Zupanciga, kes sai rahvusvaheliseks kuulsuseks Moooi kellukese moodi „Lolita“ lambiga (2008). „Kes kardab roosat? Minu kujutlusvõime jahib teadlikult naissoost arhetüüpe. Frivoolsed, kohati isegi naiivsed objektid on minu lemmikohvrid,“ on ta seda tööd kommenteerinud. Laelamp on saanud nüüdseks ka lauapealse kaaslase. Disainer peab oluliseks nii emotsionaalsust kui ka viimistletust ja sestap on ehk Elle USA iseloomustanud sellist stiili punk-elegantsina. Seevastu briti arhitekti ja disaineri Umut Yamaci tööd on hoopis teise visuaalse keelega. Näiteks meenutavad tema valgustid paberist volditud linde. Omalaadseks klassikaks on saanud Front stuudio realistlike loomaskulptuuridega camp-esemed (2006),

Hortensia

VIP Chair

Lolita

millest kõige kuulsam on tohutu must hobune, kelle pead ehib lambikuppel (hetkel hind 5325 eurot). Marcel Wanders olla rootsi disainiduole Anna Lindgrenile ja Sofia Lagerkvistile öelnud, et tehke meile lamp, mida isegi vanaema sooviks. Esimene mõte oli teha midagi, mis on pärit otse loodusest ja muudetud mööbliesemeks. Wanders jäi rahule ja nii on ka paljudes büroodes, baarides, hotellides ruumi üheks kõige jõulisemaks aktsendiks justnimelt need ratsud, mida siis kas jumaldatakse või vihatakse. Ühendavaks lüliks eri ooperitest pärit disainerite tööde puhul on originaalsus. Moooi pakub erilisi ja ilusaid asju, mida juba naljalt kõigil teistel ei ole. Nii pole ime, et ettevõtte disainerid on oma teostega kogunud kõikvõimalikke auhindu. Lisaks laudadele-toolidele, vaipadele, lampidele, keraamikale pakutakse ka ruumilõhnastajaid ja seinakatteid ehk siis enam-vähem kõike, mida kodu kaunistamiseks vaja läheb. Firma peakorter paikneb Lõuna-Hollandis Põhja-Brabandi provintsis Bredas. Meile kõige lähem Moooi pood on Stockholmis, aga loomulikult on esinduskauplused ka Amsterdamis, Londonis, New Yorgis. Lisaks saab loomega peale veebipoodidele tutvuda ka kõikvõimalikel messidel. Kahekümne tegutsemisaasta vältel on Moooi säilitanud värskuse ja mängulisuse, kuid oskuslikult suutnud seda kõike pakkuda labasusteta – täiskasvanud inimesele omasel viisil – ning ühendada eksperimentaalsust nõudliku tehnoloogiaga. Tulemuseks on seega tooted sellisele disainisõbrale, kes ei pelga värvi ega vürtsi. Ei minimalismile!

kunstkivi kõrgsurvelaminaadid fassaadipaneelid töötasapinnad kompaktlaminaat metall-laminaadid antibakteriaalsed laminaadid näpujälje vastased laminaadid

Meierei uus elu –

butiikspaa vaatega õunaaiale Pärnumaal Tõstamaal asub pärl. Selleks on renoveeritud meierei – pealinlased Anne-Liis ja Andrei Ostov kirjeldavad, kuidas ja miks see nende omaks sai.

TEKST: ANNE-LIIS JA ANDREI OSTOV FOTOD: OLEV MIHKELMAA

ui kõik ausalt ära rääkida, siis süüdi pole mitte miski muu kui ootamatult taevast alla sadanud COVID-19, mis kogu maailma segi pööras. Kui keegi oleks meile mõned aastad tagasi öelnud, et avame Tõstamaal hotelli, siis oleksime ilmselgelt selle välja naernud. Olgem ausad – Tõstamaa ei ole ju Pariis või Rooma ega isegi mitte Tallinn või Riia. Ja meie ei ole turismitegelased. Tõstamaa Meierei ajalooliste hoonete üleskõpitsemine on olnud viimastel aastatel üks meie pere mõnusatest hobidest. Peahoone ja suvituskorterite maja ehk peamaja kõrval asuva maja korda tegemist oma

suvekodu tarbeks alustasime hobi korras juba seitse aastat tagasi. Meil oli selge visioon, et tahame suvemaja kujundada eraldi korteritena. Peamajaga konkreetseid plaane ei olnudki, arvasime, et eks aeg näitab ja ... no näitaski. Mõlemad majad olid umbes 20 aastat seisnud tühjana, sisuliselt tuli otsast peale ehitusega alustada, aga kõigepealt muidugi majad ja ümbrus rämpsust puhastada. Paar-kolm esimest aastat läkski võssa kasvanud krundi tööstusjäätmetest puhastamisele, kümnete abihoonete lammutamisele ja selle kraami sorteerimisele ning prahi ära vedamisele, mis pärast 90ndate Vene kriisist tulenevat pii-

Tõstamaa meierei seitse aastat tagasi Foto: erakogu

matööstuse pankrotti veel ära varastatud polnud. Seejärel sai korda tehtud fassaad, uuendatud uksed-aknad ja korrastatud park. Lihtsalt sellel põhjusel, et kõrvalmajas puhkust nautides oleks ümbrus esteetiline ja korras. Eelmisel kevadel selgus, et ringi rändamisel ja erinevatest kultuuridest ja inimestest inspiratsiooni ammutamisel on nüüd tükiks ajaks kriips peal. Õhtud ka puha vabad, sest planeerimisega tegelemine tundus masohhistlik ja ka teatrid-kinod-kontserdisaalid kinni. Midagi tuli selle vaba ajaga ette võtta ja siis sündiski mõte, et kui ise kuhugi minna ei saa, siis kutsume inimesed enda juurde. Mõeldud-tehtud – miks mitte külaliste ringi laiendada! Äriplaani läbi mõtlemine ei olnud keeruline, ärimaailmas oleme tegutsenud ja tegutseme ka praegu. Aga päris kindlasti ei nimeta me end turismiärimeesteks. Meierei on meie suvekodu ja meie filosoofiaks on ja jääb võõrustada Meiereis oma suvekodu külalisi. Kogu Tõstamaa Meierei tegevus on meile tore (seni veel suvine) hobi ja võimalus tutvustada Tõstamaa kanti, mida ise väga suvituskohana armastame.

Milline on Meierei atmosfäär? Lahe! Jah, lahe atmosfäär, nagu Anne Veski laulus. Stiilivaba stiilsus, nagu ise naljatame. Peamaja sisekujundusega tegelesime ise, vahel küsisime targematelt kunstnikest sõpradelt nõu. Lähtume sellest, et teeme kõike eelkõige iseendale ja tahame ka seda loomeprotsessi nautida. Oleme suhteliselt julged ajastute-materjalide-kultuuride miksijad ja taaskasutajad. Soovime ära kasutada kõik, mis vanal majal oli meile pakkuda – alates Tõstamaal toodetud tellistest laotud sajandivanustest müüridest ja massiivsetest seinapalkidest. Me ei ole peljanud ka mujalt saadud teise ringi materjale, sisekujunduselemen-

te ja mööblitükke kasutada, rääkimata reisidelt kaasa toodud kraamist. Usume, et säästlikult ja keskkonnasõbralikult mõeldes ning tervet talupojamõistust appi võttes on kokkuvõtteks võimalik luua väga lahe terviklik keskkond, mis sellest, et IKEA mööbel kohtub 70ndatest pärit Estoplasti lambiga. Üllatusi on renoveerimise käigus ette tulnud muidugi küll ja veel, näiteks tuli pea sada aastat vana pehkinud trepp vahetada uue vastu, mis tänu arhitekti nutikusele ja kohaliku meistri kätetööle tuli välja vähemalt sama imposantne kui vana. Peamajas kasutatud värvid viitavad eelkõige Eestile, sest sinimustvalge varjundid on meie arust lihtsalt väga kaunid. Sisekujunduses on viide ka Meierei ajaloole, kohalik kogukond on olnud suureks abiks ning oleme saanud juba kasutada mitmeid vanu fotosid ja esemeid, mida kavatseme kindlasti ka majas eksponeerida.

Mida Meiereis külalistele pakutakse? Mugavat maaelu luksust! Tahame tõesti oma külalistele pakkuda „mõistlikku luksust“. Ise palju Euroopas ringi reisinuna teame, et pole midagi mõnusamat sellest, kui jõuad kuhugi tundmatusse maakohta, aga ei pea tegema ühtegi allahindlust mugavale voodile, pimendatavatele kardinatele või sellele, et duširuum on toas, mitte ühises koridoris. Ja eks meres on küll tore ujuda, aga iga kord lihtsalt ei viitsi ekstra kuhugi minna ja ennast liivaseks teha, vaid tahaks lihtsalt ennast korraks basseini kasta. Võime öelda, et Meierei „arendustiim“ on läbi aastate olnud meie pere ja meie sõbrad. Oleme tõepoolest aastate jooksul sõprade käest ideid ammutanud ja praegu on raske juba ühe või teise mõtte

konkreetset autorit meenutada. Meierei hoonetekompleksi arhitektuurse lahenduse on loonud üks meie sõpradest, Tarmo Teedumäe arhitektuuribüroost Allianss Arhitektid, kelle porfoolios leidub teisigi lahedaid ja omanäolisi hotelle. Õnneks ütleb nüüd ka turismiseadus, et uue aja hotell ei pea olema kinni vanades stampides, nagu väljamõõdetud vastuvõtulett, kindel tubade arv ja muu kivisse raiutud standard. Meierei peagi avatavas hotellis ongi ainult viis tuba, külastajad saavad ise võtta kapist oma hommikusöögipaki ja sobival ajal seda ise köök-söögitoas valmistada ning teiste külalistega tutvuda. Pehme vaip, oma vannituba, suur voodi, wifi, soojendusega bassein, mõnus privaatne atmosfäär ja omaette olemine – just see külalisi Meiereis ootabki. Ainus, mida meil ei ole, on televiisor, sest uudiseid lugeda saab igaüks ka oma nutiseadmest ja ülejäänud teleka töö teeb maal ära looduse märkamine ning nautimine. Basseini ääres on ka jäätisekohvik, see on kokku üks väike butiikspaa vaatega õunaaiale. Meierei õhuline õunapuulehtedega logo on aga inspiratsiooni saanud just tulevikku planeeritud õunaaiast.

Kolm küsimust Anne-Liis, millised raskused või keerukamad olud ette tulid? Meierei on 98 aastat vana üsna suvaliselt ja kiiresti ehitatud tööstushoone. See tähendab, et kõik oligi keeruline. Seda nii ehituslikus mõttes kui ka esteetilise terviku loomisel. Tahtsime jõuda selleni, et maja väärikas ajalugu oleks selgelt tunda, aga lõpptulemus kaasaegne, mitte nostalgiline. Puhastatud said sajand vanad tellis- ja maakiviseinad, sealjuures sai seinaaukude paikamiseks kenasti kasutada territooriumilt lammutatud varisemisohtlike hoonete telliseid, sest kollaseid telliseid tootis Pärnumaal sajand tagasi vaid Tõstamaa tellisetehas. Valatud sai uus betoonpõrand, mis tööstushoonele sobilikult betoonina ka viimistleti. Paralleelselt sellega, et pusisime vana säilitada, on kasutatud moodsaid (ja kiireid) ehituslahendusi, nagu näiteks PUR-vahuga soojustamine ja infrapunaküte. Teise korruse palkseinad said samuti niipalju säilitatud, kui ehitusnormid vastavalt kasutusalale vähegi lubasid. Paraku tuli nii mõnigi imposantne detail ohutuse pärast tulekindla kipsi taha peita, nii näiteks on va-

helae kipsi ja uue laudise all tegelikult peidus ka vana puhastatud laudadest lagi, mida aga eksponeerida ei saa. Maja on tööstushoone ja muinsuskaitse all ei ole, seega olid ühtepidi vabad käed, aga teistpidi pidime arvestama just selle tõttu väga rangelt kaasaegsete normidega, sest säiilitamisväärtuse pärast ei saanud teha projektis mööndusi. Kahjuks tuli välja lõhkuda vana trepp, aga tänu sellele sündis aritektil mõte trepp-söögilauast, mis on kujunenud tõeliseks vaatamisväärsuseks, sest sellega tulevad tutvuma mitte hotellikülalised, vaid niisama möödaminejad, kes on näinud sellest pilte või tuttavate käest kavalast ruumilahendusest üht-teist kuulnud.

Mida põnevat olete kasutanud mööblina, aksessuaaridena jne? Kogu majas on tegelikult minimaalselt uut mööblit, enamik on hangitud ettevõtete väljamüükidelt. Nii näiteks peame ütlema tänusõnad Radisson SAS hotellile ülimugavate king size voodite eest koos elegantsete lugemisvalguse lahendustega, ABC Kinga kasutusest väljas olevale kaubanduse disainmööblile ja Viru tänava veinipööningu vanadele laudadele, mis praegust peosaali, endist piimasaali ilmestavad. Meeletult tänulikud oleme kohalikule kogukonnale, kes tõid meile majast ja seal töötanud-elanud inimestest fotosid, mis nüüd hotellitubade seintes. Kuigi interjööri üldmulje sai väljapeetud sinihallvalge, siis tahtsime kindlasti anda värvi kohaliku käsitööga ja Tõstamaa käsitöökeskuse meistrid ongi loonud just Meierei jaoks unikaalsed diivanipadjad, kus kohalik triibumuster rahulikule ilmele särtsu lisab. Hotellitubade sinine palmikutega vaip on samuti spetsiaalselt meie maja jaoks tellitud ja valmistatud. Koridoris on kasutatud Lihulast pärit Narma vaipu, mööblit on muidugi hangitud ka IKEA-st ja taas on põhjust tänada ka kohalikke annetuste eest. Basseiniala mööbli leidsime aga pärast pikki otsinguid hoopis JYSK-ist. Basseiniterrassi ühest küljest lihtne, teiselt poolt kogu hooviala tervikuks siduv trepp on samuti üks arhitekti võlukunstidest, kus algselt evakuatsiooniteena mõeldud trepist sai suvine peasissepääs. 70ndate Estoplasti kontori lambid või piimanõud said ka korralikult paika sätitud. Mille üle olete eriti uhked? Vist kõige rohkem selle üle, et tundub, et me pole vana maja ära rikkunud! Eks protsessi käigus on olnud ikka väga palju kahtlusi, kuidas kõik uus ja vana kokku sobitub, kuidas tervik välja tuleb ja kas inimesed seal ennast hästi tundma hakkavad. Nüüd oleme selle suvega saanud nii palju positiivset tagasisidet, et tundub, et võime endale hea hinde panna.

h nsgrohe.ee ha hansg o e.ee oh

AXOR ONE – LUMMAVALT LIHTNE DISAIN: BARBER OSGERBY

Rohepööre

koduses interjööris Taaskasutus ei tähenda ammu enam kirbukatelt teise ringi mööbli hankimist ja kriidivärvidega korda kõpitsemist. Või siis Tarbeklaasi ja Estoplasti valgustite taasavastamist – kuigi seegi on keskkonnale mõeldes vägagi tervitatav ettevõtmine. Pigem on saanud taaskasutusest täiesti uus ja jõuliselt peavoolu sisse murdev maailmavaade, millest on innustunud juba suurem osa tootedisaineritest ja mööblitootjatest.

TEKST: MARIAN GRAU FOTOD: SHUTTERSTOCK

ohepöördest, kliimamuutusest ja jätkusuutlikkusest räägitakse kõikjal ning püüd ressursse säästlikumalt kulutada on imbunud peaaegu igasse eluvaldkonda. Ega muudmoodi ei saakski. Igal aastal on globaalse ületarbimise päev nihkunud hirmuäratava kiirusega aasta algusele lähemale. Globaalse ületarbimise päev (ka maailma võlguelamise päev) tähistab päeva, millal inimesed on kasutanud ära käesolevaks aastaks ettenähtud looduslikud varad, ehk teisisõnu päeva, mil tekib ökoloogiline defitsiit. See päev on kalkuleeritud, jagades looduse taastootmise hulga inimeste kasutatud loodusvarade hulgaga ja korrutades 365-ga ehk Gregoriuse kalendri aasta päevade arvuga. Kui 1987. aastal oli inimkond aastased ressursid ära tarbinud 23. oktoobriks, siis tänavu ületasime oma aastavarude kasutust

Marmorijääkidest diivanilauad

Foto: Tom Dixon

Disainer Tom Dixon on alati silma paistnud julge käekirja ja pööraste ideedega. Tema marmorijääkidest diivanilauad ei meenuta esmapilgul mitte tarbeeset, vaid hoopis mõnda kaasaegse kunsti galeriist pärit installatsiooni. Geomeetrial põhinevad vormid on loodud taaskasutuse ja jätkusuutlikkuse printsiipe silmas pidades. Marmoritööstuse ülejäägid on segatud värvipigmentide ja vaiguga ning tulemuseks on tõeliselt omanäolised terrazzo’st inspireeritud mööbliesemed.

juba 29. juulil. Numbritele otsa vaadates ei olegi muud teha, kui oma tarbimisele pisut pidurit panna. Samal ajal ei taha ju keegi päriselt loobuda esteetilisest elukeskkonnast ja mugavustest, mida kaasaegne disain meile pakub, ning pöörduda tagasi keskaega. Üheks lahenduseks on panustada keskkonnasäästlikumasse tootmise-tarbimise ahelasse ja teha teadlikke valikuid. Alustada võib sellest, et vältida ebakvaliteetset sisustust, mis paari aasta pärast ära laguneb ja tee prügimäele leiab. Veelgi suurema sammuna loodussõbralikuma tarbimise poole saab viia end kurssi sisustuse taga peituva tootmistehnoloogia ja materjalidega. Kui toitu ostes on paljudele oluline orgaaniline või fair trade märgis, siis miks mitte jälgida sarnaseid printsiipe ka suuremaid oste tehes? Väga paljud tuntud sisustusbrändid kasutavad oma toodangus ära enda või teiste tehaste tootmisjääke, aga ka ookeaniplasti või ümbertöödeldud majapidamisprügi. Heidame pilgu mõnele põnevamale tootele, millega halba karmat kartmata oma interjööri täiendada!

Presspaberist prügikorv

Foto: Ferm Living

Prügi sorteerimine on veelgi toredam, kui prügikastidki näevad soliidsed ja viisakad välja. Ferm Living on tulnud välja põneva taaskasutatud paberist valmistatud paberikorviga, mis näeb kodukontoris igati stiilne välja. Töö käigus tekkinud paberiprügi on lausa lust sellisesse disainielementi lennutada.

Plastdisaini lipulaeva Kartelli signatuurtoodeteks on juba kümnendeid olnud plastist toolid, valgustid ja muud sisustustooted. Kartell kasutab tootmisprotsessis ainult sekundaarset toorainet ja üha enam võetakse kasutusele tehnoloogiaid, mis oleksid planeeti säästvad. Ettevõttes on välja töötatud Bio ja Riciclato materjalid, mis põhinevad korduvkasutusel ja tootmisjääkidel. Nii et plast võib olla iseenesest ka eetiline ja igati jätkusuutlik materjal. 1967. aastal Anna Castelli Ferrieri disainitud Componibili öökapid valmivad nüüd varasemast veelgi „rohelisemas“ kuues ja plasti toodetakse selle seeria puhul põllumajandusest üle jäänud GMO-vabast toorainest ning sisuliselt on tegemist taimse plastiga.

Foto: Globen Lighting

Eetiline plast ja biolagunevad öökapid

Õrn ja õhuline vanapaber Paber on õrn ja looduses kergesti lagunev materjal, kuid ometigi pole tark seda minema visata, sest vanapaberi taaskasutusvõimalused on tootedisainis äärmiselt laiad. Lisaks eelmainitud prügikastile võib taaskasutatud paberist toota veel näiteks valgusteid. Rootsi tootja Globeni valgustisari Tropez mõjub õrnalt ja õhuliselt ning paneb unistama mõnusast rannapuhkusest soojal maal, sest loob mõnusa päikeselise valguse. Foto: Kartell

Kohvipurust toolid

Plastprügist valmistatud toolid

Paberi, puidu, klaasi või plasti taaskasutus ei ole mööblitööstuses midagi ennekuulmatut ega üllatavat. Küll aga paneb imestusest kulmu kergitama tool, mis on valmistatud kohvipurust. Üha enam leiutatakse nutikaid viise, kuidas ka toiduainetööstusest pärit jäägid teisele ringile saata, ja Albert Kuip Coffee Chair on suurepärane näide taoliste ideede realiseerimisest. Kohvipuru hangitakse ühe suure kohvitootja tehasest, see segatakse loodussõbralike sideainetega ja pressitakse vormi järgi tugevaks istumisaluseks.

HOUE toolidesarja Falk õhuline plastiste on valmistatud 100% Taani majapidamistest pärit äravisatud plastist. Praktilised toolid sobivad nii söögilaua taha kui ka kodukontorisse ning sarjast leiab nii metall- ja puitjalgadel kui ka ratastel toole. Särtsakamat ilmet saab lisada värviliste istumispatjadega.

Foto: Zuiver

Foto: HOUE

Luksuslikud ööd, kaunid päevad. Sleepwell BLACK sari

Minu uni on sügav, sume ja rikkalik. Uni Sleepwell BLACK voodis on enamat kui lihtsalt puhkus. See on minu rituaalne nauding, minu suurim kingitus iseendale. Kui annan end oma voodi pehmesse embusesse, siis kaob mu kehalt raskus ja aeg peatub. Minu uni – see on minu unelmate aeg.

Valmistatud Eestis

Ajatu põhjamaine disain

Parimad materjalid

Enam kui 80 aastat kogemusi

73 erinevat kangast

Sinu uus voodi Sleepwell BLACK oktoobri lõpuni -20% sleepwellbed.com/black

Eestlane ja arhitekt

Eesti Arhitektide Liidu 100. sünnipäeva valguses on põhjust heita pilk minevikku. Millal muutus arhitekti institutsioon selliseks, nagu me seda praegu praktikas kogeme, ja kuidas see on ajas muutunud.

TEKST: LEELE VÄLJA, ARHITEKTUURIAJALOOLANE

Narva raekoda oli üks esimesi hooneid, millele koostati enne ehitamist üksikasjalikud joonised. Foto Carl Sarap ca 1939, Tallinna Linnamuuseum.

100

ntiikmaailmast on meil teada mitmedki arhitektiks nimetatud isikud eesotsas Vitruviusega 1. sajandil eKr. Tema „Kümme raamatut arhitektuurist“ on praegugi arhitektuuriteooria alustalaks. Siiski oli nii antiikmaailmas kui ka läbi kesk- ja uusaja arhitekti mõiste hoopis laiem. Tavaliselt oli arhitekt ka ehitusmeister, kes objektil vahetult viibides ehituse eest vastutas. Seda mitte autorijärelevalve positsioonilt, vaid sageli lausa peatöövõtjana. Tegelikkuses võib nimetada seda ka teistpidi – ehitusmeister oli muu hulgas see, kes tegi hoone püstitamiseks vajalikud joonised. Kuigi selge on see, et jooniste osakaal oli võrreldes tänapäevaga kaduvväike ja paljud otsused sündisid kohapeal. Üldse oli ülestähenduste osakaal nii kirjasõna kui ka jooniste kujul keskajal üpriski kasin. Siinset elu puudutavates keskaegsetes ürikutes ehitusteemaline ülestähendus peaaegu puudub ja ennemini saame teada skulptuuride või muude ehisdetailide looja kui ehitusmeistri. Kogu keskaeg ei väärtustanud inimest loojana, vaid käsitles teda pigem Jumala tööriistana. Alles renessanss hakkab tähelepanu pöörama inimesele kunstiteose taga. Kui Liivi sõja ja neile järgnenud veel mitme sõja lõppedes sai kogu Eesti ala 16. sajandi lõpuks Rootsi riigi koosseisu, ilmusid siia ka uut masti asjapulgad, nagu sõjaväeinsenerid ja -arhitektid, kelle peaülesanne oli tegeleda kindlustuste rajamisega. Tsiviilehituses järgiti aga paljuski endiseid tavasid. Kui Narva hakati püstitama uut raekoda, siis ei pöördunud raad mitte mõne Rootsi arhitekti poole, vaid kutsuti Lüübekist ehitusmeister ja kiviraidur Georg Teuffel. Seda võib pidada igati ajastuomaseks tellija käitumiseks. Siiski valmisid raekoja kohta põhjalikud joonised koos lõigetega ja isegi makett, et tellijale asja näitlikustada. Aastatel 1663–1665 Narvas viibinud Teuffel ehitustegevuse juhtimisest siiski loobus ja tegelik ehitustöö sai osaks juba teistele. Igal juhul oli see üks esimesi kordi siinkandis, kus ehitamisele eelnesid põhjalikud joonised. Üldse püüdis Rootsi riik, kus olid levinud juba renessansiaegsed regulaarlinna põhimõtted, siinset kaoo-

EÜS-i maja (1901) on esimeste eesti rahvusest projekteerijate hulka kuuluva Georg Hellati olulisemaid töid. Foto Martin Siplane, Eesti Arhitektuurimuuseum.

tilist ehitustegevust suunama ja reguleerima hakata. Ehk siis teadmiseks neile, kellele tundub, et riik ja omavalitsus sekkuvad nende omandi kasutamisse igasuguste regulatsioonidega, et kuhu ja kui palju tohib ehitada, siis on tegemist juba üle 500 aasta vana traditsiooniga. Kui järgnenud Põhjasõda lõpetas nn kuldse Rootsi aja ja 1710. aastast liideti venelaste vallutatud alad kümmekond aastat hiljem Vene tsaaririigi koosseisu, muutus ka ehitustegevus. Praegused Eesti alad jagunesid kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermang keskusega Tallinnas ja Liivimaa kubermang keskusega Riias. Ametisse asusid kubermanguarhitektid, kes olid sageli ka olulisemate avalike hoonete projekteerijaks, kuid ei öelnud ära ka baltisakslastele mõisate projekteerimisest. 19. sajandiks olid lihtsate ehitusmeistrite kõrvale asunud insenerid ja arhitektid. Suuremat nõudlust nende järele tekitas tsaaririigi kasvav bürokraatia, mis hakkas ehitustegevust üha rangemalt reguleerima ja hoonetele projekte nõudma. Esimeseks pääsukeseks sai 1812. aastal kehtestatud ülevenemaaline tüüpfassaadide kohustus, mis näidisalbumites nägi ette, millised peavad majade fassaadid olema. Tagahoovides toimuv jäi veel pikaks ajaks reguleerimata. Kuigi arhitektuurselt liigse reglementeerimise ja üheülbastamisena tunduv, tähendas see siiski eriti provintsilinnade jaoks suurt sammu slummist tsivilisatsiooni suunas. 19. sajandi lõpuks oli kord siiski rangemaks muutunud ja suuremates linnades oli maja ehitamiseks vaja linnavalitsuse kinnitatud ehitusprojekti. See tõi projekteerijad lähemale ka lihtsamale rahvale, kes natuke varandust kogununa tagasihoidliku maja tahtsid püsti panna. Linnade kiire kasv üha lisanduva tööstuse ja selle jaoks vajalike inimeste näol tähendas ka intensiivset ehitustegevust. Kui enne 1890. aastaid ehitatud majade projektide leidmine arhiivist kuulub suure õnne rubriiki, siis sealt edasi kasvab tõenäolisus hüppeliselt. Sellega koos on näha ka kasvavat nõudlust projekteerimisvõimekusega inimeste järele. Samuti hakatakse esitama nõudeid projekteerija kvalifikatsioonile.

Tormiliseks kujunevad uue sajandi esimesed aastad, kui uusi maju kerkib tormiliselt, ühelt poolt arvukalt tööstushooneid, teisalt puidust üürimaju tööliste majutamiseks. Just viimastest saab alguse noorukese Peterburi Tehnoloogiainstituudist inseneridiplomi saanud Voldemar Lenderi tähelend. Pärast lõpetamist Tallinna naastes asus ta tööle vagunitehasesse Dvigatel ning avas selle kõvalt ka ehitus- ja tehnikakontori. Viimane osutus ootamatult menukaks – kööktubadega väikeste üürimajade ehitajate hulgas oli arvukalt eestlasi, enamik neist tellis projekti maja tarbeks rõõmuga oma kaasmaalase käest, selle asemel et kasutada venelasi või sakslasi, kes projekteerijate hulgas valdavas enamuses olid. Siiski oli eesti soost ehitusinsenere, kelle poole eestlased meelsamini pöördusid, teisigi. Tartus tegutses Riia Polütehnikumis õppinud Fromhold Kangro, kes oli Karlova maadele kerkinud üürimajade omanike seas sama populaarne kui Lender Tallinnas. Nende kaasaegne, Peterburi Tsiviilinseneride Instituudi lõpetanud Georg Hellat oli aga juba mastaapsema haardega. Tema projekti järgi kerkis ühiskondlikke hooneid nii Tartusse, Pärnusse, Tallinnasse kui ka Valka. Tuntuim neist rahvusliku stiili mõttega flirtiv EÜS-i maja Tartus. Enne sõja puhkemist jõudsid tegutsemist alustada ka esimesed eesti rahvusest „päris“ arhitektid: 1912. aastal avasid ühise büroo Riia Polütehnilise Instituudi insener-arhitektina lõpetanud Artur Perna ja Peterburi Kunstiakadeemias arhitektuuri õppinud (jäi küll lõpetamata) Karl Burman. Ka neile jagus tellijaid eelkõige haljale oksale jõudnud eestlaste seas, enne I maailmasõda valminud üürimajade ja eramute projektide seas on nad lausa enamuses. Ja just Burmani töölaualt pärinevad sõjaeelse juugendklassitsismi parimad pärlid. Noores iseseisvas Eesti Vabariigis hakkas üht-teist muutuma. Arhitektuuribürokraatia muutus omakeelseks, kuigi vaevaliselt, sest eesti keeles nappis vajalikku sõnavara. 1920. aastatel, aga hiljemgi, kui enamiku tegevarhitektide haridus pärines veel tsaariaegselt Venemaalt või Saksamaalt, kasutati erialastes vestlustes sageli just saksa keelt. Diplomeeritud arhitektide kõrval tegutsesid projekteerimisvaldkonnas ka insenerid; ehitustehnikud, kelle õigust ehitusprojekte

101

Just selliseid maju projekteeris Voldemar Lender linnastuvatele eestlastele, kes oma esimesi üürimaju rajasid. Foto Eesti Ajaloomuuseum.

Postmodernism sobis hästi edeva tellija ja arhitekti koostööks. Rezhissöör Tõnu Virve maja Pirital. Arhitekt Vilen Künnapu, 1983. Foto Mart Kalm

102

allkirjastada oli hakatud piirama juba tsaariaja lõpul, pidid kasutama vastavate õigustega spetsialisti allkirja ostmist või taanduma oma tegevusega väiksematesse asulatesse. Projekti olemasolu enne ehitamist muutus üha enam tavapraktikaks. Kuigi taluelamute puhul siin administratiivset sundi polnud, siis laenusoovi korral, mis eriti aktuaalne oli uusmaasaajate seas, tuli krediidiasutusele esitada ka elumaja projekt. Tõsi, selle vormistamisele väga kõrgeid professionaalseid nõudeid ei seatud ja olid need majadki ju sageli lihtsamat laadi. Siiski tõi see ja uue haridusseadusega seatud kuueklassilise alghariduse kohustusest tulenev koolimajade ehitamise buum professionaalsete projekteerijate töö ka külapilti. Eestlase suhe projekteerijaga tuleb hästi ilmsiks toonast projektdokumentatsiooni uurides. Kui enamik ehitas kenasti projekti järgi, siis alati leidus „jonnakaid“ omanikke, kes teadsid ise, kuidas paremini on, ja projektis ette nähtud lahendusi ehituse käigus meelevaldselt muutsid. Et siis pärast kõvasti vaeva näha, et juba tehtud muudatused ka seaduse silmis kooskõlastatud saaks. 8. oktoobril 1921 viieteistkümne arhitekti loodud Eesti Arhitektide Ühing (õigusjärglaseks võib pidada Arhitektide Liitu) sai ellu kutsutud kogu arhitektuuri- ja ehitusvaldkonna korrastamise, aga ka populariseerimise eesmärgil. Ühingu 15. aastapäeval kirjutas asutajaliikmete hulka kuulunud Edgar Johan Kuusik: „Igast kaarest kodumaale kokkutulnuil arhitekteil puudusid ühised traditsioonid käitumises nii kolleegidega kui ka tööandjatega. Kuid ka suuremal osal publikumist ei olnud ettekujutust ei arhitekti ülesannetest ega kohustustest, mis iga ühiskonna liige omale võtab hoone püstitamisel.“ Praeguseks on „publikumi“ ettekujutused mitmekesistunud. Palju on teemaga kokku puutunuid, kes esmatasandi mõistetes ja probleemides orienteeruda suudavad, aga alati leidub ka neid, kellele kogu valdkond tuumafüüsikana tundub. Märksa parem on olukord arhitektkonna seas, kus reeglid ja institutsioonid päris kenasti paika on loksunud. Eriti uhke näeb aga pilt välja hariduses. Kui 1920. aastatel siirdus enamik arhitektuuriharidust ihkavaid noori Saksamaale, siis algusest peale tõusis päevakorrale ka omakeelne arhitektuuriharidus. Tõsi, arvestatava omakeelse õppeni jõuti toonases Tallinna Tehnikumis alles 1930. aastatel. Kokku jõudis sealt diplomini 33 arhitekti. Paralleelselt sellega töötati välja kutsetunnistuste süsteem Inseneri Koja juurde. Nüüd on pilt hoopis helgem: akadeemilist kõrgharidust annab arhitektuuri vallas kaks kõrgkooli, kui lisada siia maastikuarhitektid, siis lausa kolm. Lisaks arhitektuuri rakenduskõrgharidus, mis on olnud esimeseks hüppelauaks mitmetele edukatele arhitektidele. Arhitektide Ühingu eestvõttel toimusid ka esimesed arhitektuurinäitused, kus esitleti ehituste kavandeid, fotosid valminud hoonetest, ka perspektiivvaateid ja mööblijooniseid ning sisustatud väikekortereid. Ilmusid esimesed arhitektuuriväljaanded ja arhitektuur pakkus kõneainet leheveergudel. Kui 1920. aastatel võis näha linnades õige imelikke maju kerkimas, siis 1930. aastate lõpuks oli linnade ruumikultuur muutunud küllaltki edumeelseks. Arhitekti kasutamine muutus haritud elanikkonna seas üha tavapärasemaks, lisaks olid saadaval tüüpprojektide kogumikud (eelkõige küll maa-ehitiste tarbeks), mis olid arhitekti teenusest veelgi kättesaadavamad. Muidugi esines teatud hierarhiseeritust. Lihtsamaid agulimaju projekteerisid sageli ikkagi insenerid või ka tehnikud, kelle eest mõni insener allkirja andis. Väärikamate hoonete tarbeks oli aga kümneid suurepäraseid arhitekte, kelle töö tulemusi näeme paljudes linnades.

Nõukogude aeg tähendas suurt murrangut, suuremat ja valusamat, kui seda oli olnud üleminek tsaaririigist iseseisvasse Eestisse. Ühelt poolt oli sõda arhitektide ridu kõvasti hõrendanud, kaotusi oli nii langenute kui ka emigreerunute näol. Teisalt hakati „importima“ õige ideoloogiaga Venemaa eestlasi (tsaariajal Venemaale rajatud Eesti asundustesse asunute järeltulijad) ja vene arhitekte, kes kohalikele vormilt rahvuslikku, sisult sotsialistlikku arhitektuurikäsitlust õpetama pidid. Õnneks või kahjuks ei jõudnud siia just idanaabrite helgemad pead ja nii on kogu stalinistliku arhitektuuri kihistus meil pisut nihkega ning sageli veidravõitu. Nõukogude korraga kaasnenud totaalses elamispindade puuduses nähti aga ühe lahendusena eramuehituse soosimist, mis ettevõtlikele ja individualistlikele eestlastele hästi sobis. See tähendas rikkalikku tööpõldu arhitektidele, kes pärast tööd haltuura korras eramutele projekte tegid. Kuigi olid olemas ka mõned tüüpprojektid ja ehitatavad ruutmeetrid rangelt normeeritud, eelistasid paljud isiklikumat lähenemist. 1950.–1960. aastatel kerkisid kümned tuhanded eramud suuremates ja väiksemates linnades. 1960. aastatel, kui loodeti industriaalsete ehitusmeetoditega elamispinna puudust leevendada, piirati mõnevõrra eramukruntide eraldamist. Kümmekond aastat hiljem sai selgeks, et nii see ei lähe, ja eramuehitus võis jätkuda. Normidest kõrvale hiilimiseks leiutati igasuguseid JOKK-skeeme, mille juures arhitektidest palju abi oli. Nii valmisid eramud ruumikate pesukuivatusruumide või pööningutega, leidlikkus abiruumide nimetamisel oli piiritu. Normeeriti nimelt ainult elamispinda. Nõukogude aja lõpu poole lasti ka normid vabaks ja nüüd said ambitsioonikamad omanikud ning arhitektid end vabalt väljendada. Moodi tulnud detailiküllane postmodernism pakkus selleks piiramatuid võimalusi. Ilmselt on just ürgses oma talu ihaluses ja nõukogude aja eramutraditsioonis kinni eestlaste soov oma maja järele. Kuigi praeguseks on rikkalikult ka tüüpprojekte, siis ikkagi väga sageli otsitakse arhitekt, kes selle suure unistuse paberile paneks. Eestlaste väiksele ühiskonnale omaselt leitakse see sageli klassi- või kursusekaaslaste kaudu, aga harvad pole esteetilistel kaalutlustel põhinevad valikud. Maju kerkib arvukalt ja nii oldi juba 2010. aastal Veneetsia arhitektuuribiennaalil väljas näituseprojektiga „100 maja“, kus olid esindatud eesti arhitektide kavandatud silmapaistvad eramud, neist enamik (90) valminud taasiseseisvumise järel. On selge, et nüüd, kümmekond aastat hiljem, võiks välja tulla järgmise sajaga. Valikut oleks. Põhjanaabrite ja rootslastega võrreldes on meie suhe arhitektidega olnud hoopis isiklikum ja igapäevasem. Seal on individuaalprojekti järgi püstitatud eramu pigem elitaarsust esindav, olgu seda vaimses või materiaalses plaanis, meie eramuehitajate (ma ei räägi siinkohal arendustest, vaid ikka üksikelamute ehitajatest) seas võib seda pidada pigem tavaliseks. Ilmselt on palju ka inimesi, kelle isiklikku tutvusringkonda või vähemalt arvukate koolikaaslaste hulka kuulub mõni arhitekt. Raske on leida Eestist ka mõnda suuremat asulat, kust ei oleks pärit ühtegi arhitekti. Lõpetuseks sooviks, et neid jaguks ka poliitikute hulka senisest enam. Lõppude lõpuks on meie ruumikultuur ja keskkond eelkõige otsustajate ning alles siis loojate nägu. Palju õnne kõigile arhitektidele ja arhitektuurivaldkonnaga seotud inimestele!

Postmodernism sobis hästi edeva tellija ja arhitekti koostööks. Jaan Taltsi maja Pärnus Kuninga tänaval, arhitekt Raine Karp 1991. Foto Toomas Tuul

Veneetsia 12. arhitektuuribiennaalil (2010) esitletud näituse avamine Eesti Arhitektuurimuuseumis 2010. aastal. Foto Eesti Arhitektuurimuuseum

105

Disainer Terje Talpsepp: armusin täielikult kohalikku boho chic stiili

„Hola, señorita“ on kui muusika kõrvadele Mehhiko slow living hommikus ... Elasin Mehhikos kaks kuud Vaikse ookeani kaldal väikeses San Agustinillo linnas, mis erineb Mehhiko teisest poolest ehk Kariibi mere äärsest nii oma looduse, eluolu, turistide iseloomu ja arvu kui ka elutempo poolest. TEKST JA FOTOD: TERJE TALPSEPP

106

Foto: Emanuel Velasquez

Foto: Diego Padilla Magallanes

Arhitekt: Ivan Esqueda (EM-Estudio) Interjöör: Gala Sanchez-Renero

ee koht ei ole üdini trendikas nagu Tulum, seal ei ole klassikalist valget liivaranda palmidega ega trendikaid poode. See on hoopis kohaliku slow living vaibiga mägine piirkond ookeani kaldal pigem kaktuste, kalurite ja nii-öelda moodsate hipituristidega. Kes surfab, kes teeb joogat või teraapiat, kes valmistab värsket veganikraami. Kohalik käib kalal, ehitab, transpordib, kasvatab või küpsetab midagi, Päeval ajab igaüks oma asja, õhtuti kogunetakse randa surfama, päikeseloojangut vaatama ja päeva ära saatma. Kõiki ühendab mingi kummaliselt sõbralik õnnetunne, rahulolu iseenda ja oma eluga. Mäed ja ookean üheskoos tekitavad võimaluse luua meeletult lummavate vaadetega elu- ja ööbimiskohti, põnevat arhitektuuri, mis sulandub ühte mägede ja nõlvadega. Järskudel nõlvadel koged nii ookeani lähedust kui ka metsikut mägist loodust, kotkad pea kohal tiirutamas. Vaikne ookean kulgeb pikalt-pikalt mööda Mehhiko rannikut, rikastades seda oma kireva ookeanieluga. Vaalade vaatamisest hommikuti sai omamoodi rutiin. Seda on raske kirjeldada, mis õnnetunne mind valdas, nähes oma loomulikus elukeskkonnas vaalade rännet, raikalade tantsu, kilpkonnade paaritumist ja rannal munemist, delfiinide uudishimu, krokodillide võimuvõitlust, koolibride tiibade liikumise kiirust jne.

Foto: Nin Solís

Foto: Nin Solís Foto: Diego Padilla Magallanes

Ma oleksin sattunud justkui oma suvisesse lapsepõlve või Alice’i Imedemaale, kus iga päev rullub sinu ette midagi uut ja huvitavat, samal ajal ise mitte midagi tehes, lihtsalt elades oma igapäevaelu nagu suvel Eestis. Tegime mehega arvutis oma tavapärast tööd, käisime ujumas, jooksmas, surfamas, poes, hommikust ja õhtust söömas. Vabal ajal looduses, farmides, kalal jne. Ei mingeid turismiatraktsioone, muuseume ega vaatamisväärsusi. Ja just nii päev päeva haaval lahkusid talvepinged kehast ja asemele tulid hispaaniakeelsed sõnad.

Tasemel käsitöö, kunst, disain ja arhitektuur Elasime erinevates väikestes disainhotellides, üks erilisem kui teine, igaüks erilise miljöö ja meeleoluga. Maja ehitamine on Mehhikos väga lihtne. Selleks on vaja kiviplokke ja palmilehti koos töömeestega. Traditsioonilised katused on suured ja uhked palmilehtedest

rookatused, moodsad hotellid on minimalistlikumad, kasutatakse betooni, põnevat geomeetrilist vormi. Kui tavaliselt eelistan ööbida merele või ookeanile võimalikult lähedal, siis seekord sattus nii, et elasime hoopis kõrgel mäe otsas vaatega meeletule ookeanile. Üks väike hotell sai meile täitsa omaks, kirsiks perenaine oma üliägeda temperamendi ja olemusega! Tõeline Mehhiko vanaema, kes öösiti pani valvekoerad ja turvamehe meie und valvama. Naerame ja arutame mehega praegugi, reisilt naasnuna, et millal me oma Mehhiko vanaema juurde tagasi läheme. Mehhiko käsitöö, kunst, disain ja arhitektuur on väga kõrgel tasemel. Minu silm puhkas ja sain ammutada meeletult palju inspiratsiooni nii sisekujunduse, üldse elukeskkonna kui ka disaini valdkonnas. Kuivanud palmilehtedest valmistatakse igasugu väärt kraami, küll katuseid, küll kotte. Iga kuivanud leht korjatakse kokku, et väärt kraami mitte raisku lasta. Kuivanud

109

palmilehe painutamiseks läheb vaja kolme meest, täpselt nii tugev ja vastupidav on see eksootiline materjal. Ma armusin täielikult kohalikku boho chic stiili, mida kasutasid kõik hotellid, kus sai aega veedetud. Punutud mööbel, puidust sirmid, liivatooni värvilahendused, kaktused ja palmilehed, aktsendiks värvilised Mehhiko tekstiilid tutikestega. See stiil on rahustav ja kerge, kodu on just see paik, kus me peaksime puhkama ja ennast laadima. Tõin seda tunnetust loomulikult ka koju, ise naljatades ütlen, et mind on vallutanud boholistika sõltuvus. Kogu reis mõjus mulle lausa nii inspireerivalt, et Eestisse naastes rajasin oma esimese Merekarbi-nimelise ööbimiskoha mere kaldal, ikka boholistika stiilis. See on puhkusemaiguline 60 m2 majake vaatega otse päikeseloojangule. Oh, see on tõeline pärlike! Valhalla Living sai Mehhikost pruuni-

kasbeežikaid maa, liiva ja ookeani toonides uusi mustreid, nii palmilehti kui ka kaktust. Soovin ka Eestis üha rohkem praktiseerida eluruumide sidumist õuekeskkonnaga ja vastupidi. Õuemööbli kasutamine siseruumides, mis annab võimaluse ka talvel oma kodus puhkusemaiku tunnetada! Mehhikos olles leidsin brändi nimega Nordal, kes disainib rattanmööblit ja boho stiilis kvaliteetseid koduaksessuaare põhjamaade turule. Praeguseks on nende tooted müügil Valhalla Livingu veebipoes. Usun, et inimese päritolu ja sünniriigi side on ürgne ning väga tugev ja mõjutab igatühte alateadlikult. Reisid kingivad uusi emotsioone, ideid, uusi vaatenurki, inspiratsiooni, aga loomingusse jõuab see läbi päritolu filtri, läbi selle filtri, kus sa oled sündinud. Minu filter on põhjamaine Eesti ja minu loomingusse jõuab eksootika ikka põhjamaise filtri kaudu. Hola!

REKLAAM

AJALOOLINE LS 1912 HOOBLÜLITI SAI LEEDTULE JUNG LS 1912 hooblülitid on konstrueeritud selliselt, et kogu tehnoloogia mahub raamiga tasapinnalise lülitikarbi sisse ning ainsana tõuseb tervikust esile lülitihoob. See on kas kandiline, silindri- või koonusekujuline ning seda toodetakse vaid valitud materjalidest – alumiinium, roostevaba teras, messing ja kroom. Kuigi lüliti stiil on ajalooline, viidates 1912. aastale, mil JUNG esmakordselt maailmale hooblülitit tutvustas, on selle sisu ülimalt modernne. LS 1912 sarja lüliteid on võimalik sobitada mis tahes tehnoloogiliste lahendustega, sealhulgas saab neid lüliteid kasutada valgustuse hämardamiseks ja aknakatete liigutamiseks. Viimase uuendusena teatas JUNG, et LS 1912 lülitid on nüüd saadaval ka leedtulega, mille järgi saab pimedas ruumis paremini orienteeruda.

FUNKTSIONAALNE Rexa vannitoasisustus Compact Living on sündinud väikese ruumi vajadustest ja pakub suurepärast funktsionaalsust. Kollektsioon ühendab endas valamud koos spetsiaalsete kandikute ja hoidikutega, kapid ja avatud riiulid, mida rikastab laialdane peeglite ja aksessuaaride valik. Kombineerides värvitoone ja erinevaid materjale, nagu Corian, metall ja puit, on tulemuseks elegantne mööblikomplekt. Itaalia disainer Monica Graffeo on loonud selle kollektsiooni, mõeldes eelkõige naistele. Erineva sügavusega valamute valik võimaldab planeerida tööpinna täpselt enda soovide ja vajaduste järgi, hoidikud võivad paikneda valamu taga või kõrval, kandiku võib asendada ka meikimiskonsooliga, mille peegliga varustatud kaas aitab hoida tööpinna puhta ja vabana. Rexa vannitoamööbliga saab tutvuda Vivareci salongides Tallinnas ja Tartus. Vivarec.ee/vannitoasisustus

OOT-OOT STUUDIO UUS DIIVAN – MOSS SLIM Oot-Oot Stuudio diivanite perekonda on lisandunud uus liige. Diivan MOSS SLIM on populaarse diivani MOSS saledam versioon. Kitsamad käetoed lubavad diivani mahutada ka sinna, kuhu klassikaline versioon ei oleks mahtunud. Mugavust lisavad veelgi uued vedruplokid. Tutvu kogu Oot-Oot Stuudio mööblivalikuga www.oot-oot.com või Tallinnas Rävala 7 salongis. Inspiratsiooni saad Instagramist: @ootootstudio

REHAU SYNEGO SLIDE – KOGEGE UUT KERGUST Lõpuks on olemas lükandaknad ja -uksed, mida saab mugavalt ja lihtsalt avada ja sulgeda. Oma kodu planeerimisel – olenemata sellest, kas tegemist on uue hoonega või renoveerimisega – annavad lükandaknad ja -uksed rohkem võimalusi ruumi kujundamiseks. Lükandaknad on ruumisäästlikud ja loovad atraktiivse ülemineku seest ja väljast. Seda võimaldavad aknaraamid, mis liiguvad paralleelselt seinaga ega avane tuppa. REHAU SYNEGO SLIDE’i uus sulgemissüsteem on väga lihtne. Akende avamine ja sulgemine toimub peaaegu automaatselt ning seda saab teha minimaalse vaevaga. Uuendusliku lukustusmehhanismi abil surutakse liugelement ühtlaselt vastu raami. Koos universaalse tihendiga tagab see ülihea tiheduse vihma eest isegi tuulise ilmaga. Vaata lisa www.rehau.ee

TAANI SISUSTUSBRÄND HAY RÕÕMUSTAB SÜGISEL UUTE KÜÜNALDEGA! Küünalde disain ja lai värvivalik teevad neist kaunid sisustusaksessuaarid. Küünlad on saadaval nii üksikuna kui ka erinevatest värvidest koosnevate komplektidena. Hind alates 5€. Müügil ELKE Mööbli sisustussalongis Järve Tornides (Järve 2, Tallinn) ja e-poes elkemoobel.ee.

Sisearhitekt Lilia Kristiansoni

10 lemmikut

Lähedased inimesed

Milano Disain Week - tänavakunstnikud

Nad on allikas, kust tuleb armastus, meeletu inspiratsioon ja positiivne energ ia, tug i, eeskuju, rõõm, rahu, heaolu. Nad on minu turvatsoon ja annavad vabaduse olla mina. Lisaks inimesed üldiselt ja head inimsuhted. Olen alati olnud seltskondlik ja avatud, mulle meeldivad inimesed. Olla ümbritsetud headest inimestest, olla ise hea ja hoida inimsuhteid on mulle väga oluline.

2 Looming

Lilia poegadega.

3 Kvaliteet

Foto Annika Metsla

Igasugune kunstiline eneseväljendus nii visuaalis, helis, kirjas, pildis kui ka vormis – inimeste looming on alati nauditav ja inspireeriv. Ükski päev ei möödu mul näiteks muusikata, ka enda looming on palju viljakam hea muusika saatel.

Kvaliteetaeg heas seltskonnas, sisukad vestlused, kogemused, õppetunnid elus. Vajan suhtlust, mõtete, ideede põrgatamist, vaheldust, kogemusi, et tunda end elusana ja inimesena areneda.

Ristilapsega Leedus Ristimäel

Ilu

Ilu kõige laiemas mõt tes. Naudin ilu enda ümber nii kaua, kui mäletan, see puudutab interjööre, arhitektuuri ja linnaruumi, kunsti, loodust, disaini jne jne. Ilmselt on ka minu eriala valik tingitud sellest, et saaksin ise ilu luua. Costa Adeje - loodus kohtub arhitektuuriga

113

HMUP ehk Heategevusfond Minu Unistuste Päev

Lilia: My place ehk minu kodu Foto: Tõnu Tunnel

Sisearhitektuur Sisearhitektuur, minu töö. Sisearhitektuur on elustiil, oluline osa minu elust. Naudin oma tööd väga, protsess esimesest mõttest ja eskiisist lõpptulemuseni on väga põnev ja vaheldusrikas. Loomulikult on perioode, kus projekte on palju ja tempo intensiivne, aga see energia, mis sellega kaasneb, ja inimeste positiivne tagasiside on asendamatud.

7 9

Mingis vanuses hakkad elule vaatama laiemalt, märkama rohkem ühiskonnas toimuvat. Mäletan, et juba päris noorena otsisin võimalusi, et teisi aidata ja heategevusse panustada. Arvan, et elus pole midagi juhuslikku ja kui oleme valmis, ilmuvad meie teele erinevad võimalused. Praeguseks olen Heategevusfondiga Minu Unistuste Päev seotud kaks aastat. Fond tegeleb raskelt ja krooniliselt haigete laste unistuste täitmisega. Kümne tegutsemisaasta jooksul on fond andnud märkimisväärse panuse sellesse, et toetada laste ja nende perede vaimset tervist. Olen väga tänulik, et saan anda oma panuse millessegi nii olulisse.

Imeline Sevilla

Õhk, päke, meri Värske õhk, päike, meri. Veedan võimalikult palju aega värskes õhus ja magan aasta ringi avatud aknaga. Päike on meeletu energiaallikas, teeb kõik inimesed õnnelikumaks ja positiivsemaks, meri ja horisondi vaatamine rahustab ning paneb unistama. Õnneks on Eestis kõik see olemas. Suveõhtuid veedan tihti oma kodu katuseterrassil päikeseloojanguid imetledes. Foto: Igor Pissarev

Sport, liikumine, meditatsioon

Vastukaaluks intensiivsetele tööpäevadele vajan aktiivset füüsilist liikumist ja samas ka meelerahu, mida annavad näiteks metsajooks ja mediteerimine. Sport on minu elus alati olnud ja olen kindel, et jääb elu lõpuni. Hetkel on esikohal golf ja tennis. Kui jahedamaks läheb, suundun taas sõpradega kergejõustikuhalli üldfüüsilist tegema. Talvel suusatan meelsasti.

114

Foto Maria Roosaar

Reisimine

Erinevad kultuurid, arhitektuur, ajalugu – see kõik laiendab maailmavaadet, inspireerib ja toidab meeli. Väga palju ilusaid mälestusi on just reisidega seotud. Reisid on ka parim puhkuse vorm, kuna siis pole argipäevakohustusi, vaid piiramatud võimalused midagi uut näha ja kogeda.

Maitsed ja lõhnad

Interiors Cup 2020 (arhitektide ja sisearhitektide tenniseturniir)

Ka köögikunst on looming, mida ma väga austan. Olen suur tee- ja kohvigurmaan. Kui suvi välja arvata, siis alustan igat hommikut kvaliteetse rohelise teega ja kuidagi ei saa ilma värskelt jahvatatud kohviubade lõhnata. Reisil olles otsin alati üles linna parimad coffee shop’id, pagarikojad ja toidukohad, sest tavaliselt on nende taga kirglikud oma ala professionaalid, kes panustavad iga päev sellesse, et tuua meieni kõik need maitsed ja lõhnad.

Mereannid Hispaania rannikul

Disain (sügis 2021)

Articles inside

Disainer Terje Talpsepp: armusin täielikult kohalikku boho chic stiili 113 Sisearhitekt Lilia Kristiansoni 10 lemmikut

Eestlane ja arhitekt

Rohepööre koduses interjööris

Glamuurne kodu art déco stiilis pilvelõhkujas

Saame tuttavaks valgustidisainer Tarmo Luisk 18 Karakteriga kodu suvepealinnas

Meierei uus elu – butiikspaa vaatega õunaaiale

Moooi 20

Milano disainimess rääkis unistusest rohelisematest linnadest

SISUSTUSSTIIL: Japandi – Skandinaavia ja Jaapani looduslähedane kooslus

Detailide harmoonia Kadriorus

Pilguheit Soome elamumessile