arvan, et see aasta tuleb rahulikum
Kinnisvarast ja ehitusest on kogu aeg midagi rääkida sel lihtsal põhjusel, et mõlemas valdkonnas toimub pidevalt midagi uut. Ehitust kui üht vanimat tegevusvaldkonda on alati vaja. Olukorda, kus mitte ühtegi objekti ei ehitata, rekonstrueerita, uuendata, müüda ega üürita, pole lihtsalt olemas. Nii kinnisvara- kui ka ehitusturgu mõjutab oluliselt üldine majanduslik olukord ning on igati loomulik, et mahud tõusevad ja langevad. Üllatusi leidub aeg-ajalt ka stabiilsematel aegadel, seega pole ime, et viimastel aastatel meie kõigi elu mõjutanud kriisid ja probleemid on tugevalt raputanud ka kinnisvara- ning ehitusturgu. Küll aga pole midagi peatunud, kadunud ega marginaalseks muutunud. Ega see maailmalõpp nüüd nii lihtsalt ka ei tule! „Nüüd oleme absoluutselt kõigeks valmis,“ ütleb volitatud ehitusinsener avaloos viimastele aastatele tagasi vaadates ja rõhutab, et ilma lahendusi pakkumata ei vii kritiseerimine kusagile. Tõepoolest, viimastel aastatel on ehitussektoris tehtud omajagu põnevat. Ebamugavad ja rasked olukorrad on toonud suurema tarkuse ning võime uusi lahendusi leida. Ettevõtte kasvamine ja mahtude suurenemine ei pea ehituses olema igal ajal eesmärk omaette, küll aga see, et saavutatav tulemus oleks eelnevast alati parem, originaalsem ning otstarbekam.
Järgnevatelt lehekülgedelt leiab endale huvitavat lugemist nii ehitusjuht, ehitustudeng kui ka üksnes õrnalt valdkonna vastu huvi tundev inimene.
4 Mapri Ehituse juht Tarmo Roos: meie strateegia on mitte niisama viriseda
18 Eluasemelaen, euribor ja inflatsioon 2023. aastal
22 Ülemiste ärilinnaku kõige kallim büroohoone
31 Keeruline aeg ehitusturul mõjutab ka arhitektuuribüroosid
36 Ärikinnisvaraturul on eelistatud asukohad tugevalt muutunud
41 Energiakulude kokkuhoid kortermaja soojustamise kaudu
46 Ventilatsiooniseadme valik –efektiivsus ja sobivus kliimaga
50 Fassaadi valikul tasub eelistada hooldusvabu materjale
54 Päikeseenergia on kindel osa tulevikuarhitektuurist
61 Miks valida moodulmaja?
VÄLJAANDJA
DELFI MEEDIA AS
Erilahenduste ja sisuturunduse
osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: UKU ADRIAN ILVES uku.ilves@delfi.ee
Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja: HELINA KOLDEK helina.koldek@delfi.ee
TRÜKK PRINTALL
Kaanefoto: Hendrik Osula
REKLAAM
MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@delfi.ee
KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee
KRISTIANNE MELANIE LIIT melanie.liit@delfi.ee
HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee
KERLY VAHUR kerly.vahur@delfi.ee
JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee
RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee
64 Hea elektrisüsteem = ohutu ja tõhus energiatarbimine
65 Kas kodu uues majas on energiasäästlikum ja pikas plaanis ka odavam
69 Ehitusseadmete ja tööriistade renditurg toimib hoogsalt
72 Mida korstent ise puhastades tähele panna
76 Millised peaksid olema kaasaegsed, efektiivsed ja esteetilised tööriided
80 Hea kinnisvaramaakler aitab alati kinnisvara kasumlikult valida või müüa
Viiendat aastat Mapri Ehituse juhina töötav Tarmo Roos rõhutab intervjuu alguses, et ilma lahendusi pakkumata ei vii kritiseerimine ja negatiivsusele keskendumine mitte kusagile. Sama lugu on teistelt millegi ootamisega ehk kui valitseb suhtumine „Tehtagu!“.
Volitatud ehitusinsener Tarmo Roos teab, et ehitussektoris arvab iga ettevõte, et just neil on oma unikaalsed saladused ja nipid klientide ning objektide võitmiseks. Kuigi tegemist on suuresti pettekujutlusega, hoiab ennast teistest paremaks pidamine siiski tegevuses ja mõjub teatud mõttes hästi. „Kellel on tööl kõige paremad inimesed, kellel kontoris parem atmosfäär, kes oskab paremini hinnastada jne. Üldiselt on nii, et kes tahab turul rohkem teha, see leiab võimalused. Meie jaoks on oluline hajutada, me ehitame väga erinevatele sektoritele, ükski ei domineeri.“
Enne plaanitud küsimusteni jõudmist läks jutt intervjueeritava initsiatiivil oma meeskonnast rääkides hoopis arenguvestlustele. Sestap algabki intervjuu just selle teemaga.
Kuidas Mapri Ehituses arenguvestlused välja näevad ja mis kasu töötajad nendest saavad?
Teeme oma arenguvestluseid tavapärasest teistmoodi ja kasutame juba aastaid programmi HappyMe. Sel aastal tegime grupivestlusena ja tuli välja, et mingeid isiklikke probleeme on igal inimesel, kuid paljud neist on teiste töötajate probleemidega väga sarnased. Selgus, et
ise saab väga palju ära teha ja mõjutada. Arenguvestluse käigus ei hakata kohe lahendusi pakkuma ega öelda, et kellegi probleem on mõttetu. Mõni siiski julgeb end avada ja abi küsida, kui tunneb, et on hädas. Tartus, Tõrvas ja Pärnus objektidega töötavad inimesed saavad harvem üksteisega kokku. Tuleb välja, et erinevates linnades sama tööd tegevatel inimestel on samuti palju sarnaseid probleeme: miks keegi ei pea lubadustest kinni, kuidas ise mingeid asju paremini kontrollida või oma tööaega sättida.
ti, kuidas neil oma elus läheb. Ja ma ei küsi sellepärast, et tahan täpselt nende tegemiste kohta teada. Küsin sellepärast, et tahan, et mu töötajatel läheks elus hästi, sest siis läheb ka meie ettevõttel hästi.
Kuidas juhina oma töörütmi ja -suhtlust organiseerite? Kas vabadel päevadel olete ka levis?
Mina loen e-kirju ja sõnumeid telefonis siis, kui ma ise tahan, mitte nii, et kogu aeg midagi piiksub. Niimoodi ei saaks ju üldse millelegi keskenduda. Maailm on infost pungil ja kogu aeg tuleb infot juurde. Ma olengi sättinud nii, et oleks võimalikult vähe piikse ja segajaid. Kalendri hoian võimalikult avatud, kasvõi selleks, et me saaksime praegu siin kohtuda. Eks igasugu ootamatuid asju tuleb nagunii ja parem on teada, et nende jaoks jätkub aega, sest kui ei jätku, tekib ärevus.
Kas kõigile sobib nii või osa pelgab grupivestlusi?
Eesti mees on üks kinnisemaid inimesi, mõnd võib-olla jah hirmutab. Mõned ikka imestavad, et ma küsin päris tih -
Võtsin sel aastal veel ühe eesmärgi: 50% vähem e-kirju. Tänapäeval hakkab vana hea telefonikõne järjest rohkem ununema. Hea on teha alguses tavaline telefonikõne, rääkida ja anda emotsioon kõigepealt edasi ning siis saata e-kiri. Jah, ma olen ka vabadel päevadel levis, kuigi kolm poega ja abikaasa on minu jaoks tähtsaim ehitusobjekt, kui ehitajana sedasi öelda võin.
Meie jaoks on oluline hajutada, me ehitame väga erinevatele sektoritele, ükski ei domineeri.
Kuhu on Eesti ehitussektor suundumas anno 2023?
Ehitus on üks maailma vanimaid valdkondi, mida on kogu aeg vaja. Alati on vaja midagi uuendada, lammutada ja rekonstrueerida. Selline olukord ei ole lihtsalt võimalik, kus midagi ei tehta ja ehitus on seisma jäänud. On loomulik, et mahud tõusevad ja langevad. Mina ütlen selle kohta, et kunagi olid lained, aga nüüd on sakid. Praegu on kombeks mõõta kõiki asju selle järgi, kuidas oli enne koroonat ja kuidas on pärast seda. Jättes ekstreemsemad olukorrad välja, olid ehitusturul enne koroonat vaiksed lained, nagu turul ikka. Pärast koroonat langeb ja tõuseb järsemalt ning asjad on rohkem kokku surutud ja kiiremad.
Ehitussektorit mõjutab üleüldine majanduslik olukord ja pankade võimekus laenu anda. Meie ehitame umbes 90% eraklientidele, kes sõltuvad ikkagi finantseerijatest. Ka tootmis- või logistikaettevõte vajab laienedes finantseerijat, kelleks on enamasti pank. Pangad väidavad, et on hästi. Finantseeringud toimuvad, kuigi euribor pidurdab. Praegu on
nii, et kõik vajaduspõhised asjad tehakse ära, aga teiste plaanide puhul on asi rohkem spekulatiivne. Samas väga spekulatiivseid asju ei tehta juba ammu. Näiteks korterite puhul oodatakse kõigepealt mingi osa kliente ära ja alles siis pannakse järgmine maja töösse.
100% võimekusega, kõik olid tööl. Siis tuli teine laine ja tunne, et äkki ikka nüüd on maailmalõpp, ning jälle natuke aega venitati tellimustega. Mõtlesin sel sügisel, et kas tulebki kolmas aasta järjest n-ö hullu panemist. Tuli aga hinnatõus, mis mõjus rahustavalt. Ülikiire hinnatõusu puhul aga ei saa fikseeritud hinnaga teha. Siin peab olema klientidega ühine siht, kuhu jõuda, ja strateegiline eesmärk.
Kas suurenevad ehitusmahud peaksid olema tähtsuse tipus ja eesmärk omaette?
Kui tuli koroona, siis arvasid kõik, et see on maailmalõpp. Meie saime toetuda oma püsikliendibaasile. Mingid uued tööd käisid ka kõige segasemal koroonaajal. Sügisel saadi aru, et ei olegi maailmalõpp, ja mina kirjutasin septembrikuus reaalselt iga päev mingile lepingule alla. Kõik helistasid, et hakkame pihta, läks, läks, läks! Tohutu maht lükati töösse ja tegime seda
Kui keegi on küsinud, et mis mahtude langemisel saama hakkab, olen vastanud, et teeme vähem, aga teeme paremini. Mõni peab seda imelikuks, et kuidas sa prognoosid tulevikku väiksemalt kui minevikus, aga tegelikult see on väga loogiline. Ega iga ettevõte ei pea kogu aeg tohutus kasvus olema. Globaliseeruvate start-up ’idega on teine asi, siis ongi kogu maailm sinu turg. Ehitusfirmad on enamasti väga asukoha- või riigipõhised.
Tahan, et mu töötajatel läheks elus hästi, sest siis läheb ka meie ettevõttel hästi.
Olete öelnud, et ehitus peaks olema nutikate, kiirete ja osavate inimeste tööpõld. Kuidas on selles vallas evolutsioon toimunud? Kellele üldse ehitussektoris töötamine sobib?
Kui alguses ehitusse tulin, siis ma ei tahtnudki öelda, et töötan ehitussektoris, sest ehitaja oli ju see, kellest vaadati naljakaid videoid ja kes polnud väga tark. Ehitusmeeste enda suhtumine ja maine on muutunud, see on juba mitu aastat kestnud huvitav tendents. Isegi sarikapidudelt on seda muutust näha. Enam ei taha töömees seda ühte pitsi viinagi võtta, ta ei taha seal aega raisata, ta tahab raha teenida ja ütleb: „Kuule, teeme ruttu selle asja ära, me peame tööd edasi tegema. Me saame palka töö tegemise, mitte selle peo pidamise eest.“
Samas, ka praegu ei tundu see väga seksikas, et lõpetan TalTechi või maaülikooli ehitusharidusega ja lähen kusagile väiksemasse ettevõttesse alltöövõtjaks, et olla seal tiimijuht, töödejuhataja või partner. Peatöövõtufirmad tunduvad alati ägedamad, kuigi hästi tasustatud spetsialiste vajavad kõik ahela lülid.
Tugeval introverdil on platsil raske töötada, sest peab palju suhtlema ja võõrastele inimestele helistama. Ma ütlen praktikantidele alati, et kui sa oled suve lõpuks valmis Eesti presidendile helistama ja ütlema, et palun tee värav lahti, siis on hästi. Kui sa ei julge ega soovi liialt palju suhelda ja see tekitab ärevust, siis pead teise töö valima. Võib-olla oled sa hoopis hea projekteerija, kes ei peagi iga päev väga palju suhtlema.
Ehitajaid ei ole kunagi piisavalt. Juba lähiaja 5–10 aasta perspektiivis tuleb sellega kindlasti tegeleda, sest teatud põlvkond läheb eest ära. Ehitus tuleb teha at-
raktiivseks. Praegu ei ole ta piisavalt atraktiivne, samas tuleb meile järjest rohkem innukaid noori tööle. Äkki nad saavad aru, et ehitus ei kao kuhugi, siin on mitmekesine töö ja korralik palk?
Me ei erine ehitussektoriga teistest sektoritest selles mõttes, et me kõik pakume mingit teenust. Tegelikult reguleerib turg ja turunõudlus end väga hästi. Näiteks seadusandlus ütleb nüüd, et võime ehitada ainult A-energiaklassi hooneid. Turg nõudis seda aga juba enne. See on väga äge, et turg nõuab mingeid asju enne kui seadus.
Kuidas on digilahenduste innovatsioon viimasel ajal enim ehitusturgu
mõjutanud?
BIM ( building information modeling ) ehk digitaalse mudelprojekteerimise tarkvara kuulub heade müügimeeste jutu sekka. See tähendab koondmudeleid erinevatest projektidest, mis on 3Dprojekteeritud. BIMi kasutamine on väga tavaline nii projekteerimisel kui ka ehitusplatsil. Küsimus on selles, kui täpsed on mudelid ja kuidas neid korrigeeritakse. Sest ka ehitusplats on pidevas muu-
Keila Kooli lindi lõikamine 2022. aastal. Vasakult: direktor Mait Tõitoja, Mapri Ehituse juht Tarmo Roos ja peaminister Kaja Kallas. Foto: Erik Riikoja
Kui alguses ehitusse tulin, siis ma ei tahtnudki öelda, et töötan ehitussektoris, sest ehitaja oli ju see, kellest vaadati naljakaid videoid ja kes polnud väga tark.
tumises. Tellijad muudavad oma sisendit, meie peame mingeid asju ümber tegema, kui midagi ei õnnestu rajada. Me tahame jõuda sinna, et kui projekt saab valmis, siis meie koondmudel ongi täpselt selline, nagu me tegime.
Kui suureks võib energia- ja toorainekriis tulevikus kujuneda?
Eks see on natuke prognoosimatu, aga mulle tundub, et seda lahendatakse väga kiirelt. Isegi gaasiteema on lahendatud, et okei, kui see ei tule Venemaalt, siis tuleb Katarist või mujalt. Laevad hakkasid liikuma ja olid väga hinnas. Aga nüüd on nii, et võidab see, kes rohkem maksab. Turg korrigeerib ennast. Me oleme Eestiga selles mõttes natuke kehvas nurgas. Me unustasime vahepeal ära, et meil on vanad katlad ja puudub reserv. Selli-
ne üleüldine ootus, et tulevikus tarbime vähem ja vähem energiat, on pisut optimistlik.
Kui hästi on Mapri Ehitus suutnud pärast sõja algust leida uusi lahendusi ja toorainele uusi transiidikoridore?
Kas lisaks hinnatõusule on tulnud ka ette, et mingit ehitusmaterjali lihtsalt pole saada?
Eks mõned ettevõtted läksid kõvadeks spekulantideks ja nägid turul võimalusi suurt raha teenida ning tundsid, et võib-olla ei peagi odavalt müüma. Mõne ettevõtte aruandeid vaadates on näha, et osa toorainete edasimüüjaid pani väga hea raha taskusse. Nüüd vahepeal oligi olukord, kus sõja tõttu korralikult kõrgemaks tõstetud hinnast tuli õhku kõvasti välja. Toidupood ei saaks ju piima hinda ühe päevaga kaks korda tõs-
ta, sest teised poed on kõrval. Aga kui sa oled monopoolses seisus kitsa valdkonnaga ... Sellepärast tuligi teised pakkujad üles otsida ning saime nende otsimisega väga palju uusi tarnijaid ja koostööpartnereid. Meil oli isu neid otsida ja meie koostöösektor sellega laienes.
Aga teadmatus siiski suurenes – kas mingid asjad jõuavad üldse kohale? Kiibimajandus oli ennegi problemaatiline ja kiipe on väga paljudes seadmetes. Kas ventilatsiooniagregaat jõuab kohale? Kui jõuab, siis äkki ilma juhtimiseta? Ventilatsiooniagregaadid tulevad enamasti Euroopast, aga kiibid mitte. Samuti oli vahepeal kartus, et isegi suitsuanduritega võib tekkida tarnekriis ja need saavad maailmas otsa, aga õnneks ikkagi ei saanud.
Samas on kliendid raskest olukorrast teadlikud ja arvestavad sellega. Ollakse mõistvad, kui mõni valgusti sõja tõttu hilineb.
Riike ja tarnijaid on väga palju ning totaalset katastroofi, et mitte kusagilt ei saa, ei juhtunud. Kui enne tulid metalltooted Venemaalt, siis nüüd müüvad teised tarnijad rohkem. Enne selle peale ei mõelnudki, et võiks Türgist otse armatuuri või teraskonstruktsioone tellida. Teraskonstruktsioone oleme tellinud ka Ukrainast. Sõja ajal ühest tehasest väga paluti, et kas nad saaksid meile midagi teha, ja me andsime neile oma tellimustega tööd. Nad olid ise ka väga vastutulelikud ja ütlesid, et makske alles siis, kui kaup üle piiri jõuab.
Koroona ja sõda pole muidugi võrreldavad, aga mõlemat saab nimetada kriisiks. Kas koroona tõttu olite sõja puhkedes milleski targemad ja rohkem valmistunud?
Absoluutselt. Igasuguseid muutusi oli sõja puhkedes eelnevalt juba nii palju
Olen Mapri Ehituse tegevjuht olnud viis aastat, mis ongi möödunud vastuvoolu ujudes.
Sievi Cobra tooted – mugavaks tööohutuseks:
Trac lamelltald – parim libisemiski dlus
Flex ergy – põrutust vähe av pehme dus
Boa rullik – liht e sobivuse reguleerimi
toimunud, et olime mitmes mõttes paremini valmis. Muidugi oli kõigil lootus, et sõda ei tule. 2022. aasta sügisel küsiti, kuidas on olukord ehitusturul muutunud võrreldes 2021. aasta sügisega.. Ütlesin, et olukord on palju parem selles mõttes, et nüüd oleme absoluutselt kõigeks valmis. Sõda, koroona, hinnatõus, tarnekriis, euribori tõus ... tundub, et ainult maavälist elu pole veel tulnud.
Kliendid tahavad ju teada, kui palju neile mingi asi maksma läheb. „Ma ei tea“ pole hea vastus.
Aktsiaturgude tõustes on kõik suured võidumehed ja räägivad, kui hästi neil läheb, aga kui maailm muutub, eraldataksegi terad sõkaldest ning on näha, kes on valmis muutuma ja oma äri üle vaatama. Kui olukord turul muutub, on ju kerge ärevusse sattuda ja hakata piltlikult öeldes laamendama. Paljud hakkasid palkasid kärpima, ilma et töömahud oleksid vähenenud. See ei tundu mõistlik, et inimesed on 100% hõivatud ja sa lähed nende töötasude kallale. Sellisel ajal tuleb oma äri tulevikule keskenduda, mitte hakata valest otsast tegutsema. Kahtlemata on olnud väga huvitavad kolm aastat. Ei saa kindlalt väita, et edaspidi on lihtsam, aga kui oled selle aja üle elanud, siis oled nagu karastunud teras.
Mina olen Mapri Ehituse tegevjuht olnud viis aastat, mis ongi möödunud vastuvoolu ujudes. Vaikne hinnatõus oli juba enne koroonat ja siis mõtled kogu aeg, et miks kõik nii raskelt tuleb.
Aga kui hästi oskasite 2022. aasta 24. veebruaril ennustada, mis toimub aasta hiljem?
Esimene tööpäev pärast sõja algust oli muidugi väga masendav, kuid hakkasime vaikselt reguleerima ja vaatasime kõige kriitilisemad asjad üle. Meie õnneks väga kriitilises faasis objekte ülipalju ei olnud. Pigem olime hästi varustatud ja tarned olid juba toimunud, sest hinna-
tõus oli varem nii ehk naa. Tuli lihtsalt üle vaadata, kas tarne on ikka garanteeritud jne. Klientidega tuli hästi palju suhelda, sest ka neilt tuli palju küsimusi stiilis „Mis nüüd saab?“ ja ega meil vastuseid kohe ei olnud.
Kliendid tahavad ju teada, kui palju neile mingi asi maksma läheb. „Ma ei tea“ pole hea vastus ja tahad ju ka ise teada. Ma arvan, et praegu pole keegi nõus alustama mingit asja nii, et ei teata, kas raha lõpuni jätkub. Ma ei soovita nii ka inimestel oma majaehitust planeerida. Mingi reserv peab ikka olema. Isiklikke asju tehakse tihti väga optimistlikult. Vahel juhtub, et elatakse mitu aastat väljaehitamata saunaga, sest raha sai otsa.
Kas sõda on suurendanud vajadust kaugemalt ehitajaid leida? Millised võimalused selleks on?
Eks turg reguleerib ennast ise. Kõik väga heal järjel olevad Põhjamaa riigid ei ole ilmselgelt ainult oma tööjõuga selle -
le heale järjele saanud. Ilmselgelt on sama ka meil. Hetkel pole Eesti ehitajate jaoks nii atraktiivne riik, kuhu tulla, aga eks ole näha. Üldiselt on kaardi peale vaadates näha, et tööjõud liigub alt üles. Aga eks vaikselt tilgub ka meile ning olenebki, kuidas ja kui palju me sellega edasi tegeleme. Samas mingit tohutut survet meil ei ole, sest meil pole nii suured mahud. Sõja alguses lahkusid paljud ukrainlased objektidelt, nüüd on neid Eestis jälle rohkem.
Milline tõotab 2023. aasta Mapri Ehituse jaoks tulla?
Arvan, et see aasta tuleb rahulikum. Kogu aasta pole meil ette müüdud ja see ei olegi eraldi eesmärk. Olen valmis, et teeme vähem, ja mõtlen juba tuleviku peale. Euribor on kõige suurem mõjutaja ehitus- ja kinnisvaraturul investeerides. Mis läheb ehitusse, see jõuab lõpuks ka meie kätte. See mõjutab kõige rohkem ja seda mõjutab üleüldine maailmamajanduse tervis ning inflatsioon. Selge see, et inimese seisukohalt tuleb keeruline aasta. Laenumaksed tõusevad, energia hinnad on kõrged, poes pole ükski asi odavamaks läinud ja siis vahel loodetakse, et ehitussektoris tuleb tohutu hinnaalandus ... See on kahjuks võltslootus. Samas on praegu n-ö sõjaõhk välja lastud, kus paljud liigkasuvõtjad teenisid võib-olla isegi liiga palju. Nüüd saab reaalsema hinnaga tooteid ja teenuseid pakkuda. Üldiselt arvan, et need, kes julgevad häid asju teha ja usuvad enda projektidesse, mis iganes need ka ei ole, peaksid nendega edasi minema, muidu tekib vaakum. Kui elu on stabiilsem, siis muretsetakse vähem ja vaadatakse vähem ette.
Olete väljendanud imestust ja pahameelt, et turu parimate tegijate toote hinda võrreldakse täiesti suvaliste üheööliblikatega. Miks nii tehakse, kas teadmatusest, ükskõiksusest või mugavusest?
Kui on viisakas ja pika ajalooga kortermajade või muude hoonete arendaja, kellel on usaldusväärne ehituspartner, siis ei kao ta homme ära. See ei ole juba tema ajalugu ja väga suurt kapitaliseeritust arvestades võimalik. Ja siis tihti tahetakse nende korterite eest maksta sama palju kui suvalisele,
eile loodud OÜ-le. Minu meelest ongi paljud tugevad tegijad alahinnatud. Klient peaks ikka enne korralikult vaa tama, kelle käest midagi osta, ja seda head ning pikaajalist tegijat rohkem väärtustama.
Minule on ausus number üks ja seejärel usaldus. Kui need kaks on olemas, on juba päris hea.
Kas ehitushind on ikka alati õiglane, mitte liiga kõrge, nagu olete öelnud?
Ehitusettevõtete kasumeid vaadates tun dub vahel, et miks nad sellega üldse te gelevad. Väga vaevarikas töö ju, sest käi bed on suured, aga kasumid väga väik sed. Mõnes mõttes tekib küsimus, kas tegu on mingite fanaatikutega. Eks kü simus on ka riskihinnastamises, kes võ tab palju ja kes võtab vähe riske. Meie võtame tänase parima teadmise ja siis on hind õige ning õiglane. Homme võib olla uus teadmine ja hind võib olla kal lim. Jah, ühe päevaga ei juhtu enamasti midagi, aga peame olema ka valmis, et juhtub.
Milline juht on Tarmo Roos?
Minule on ausus number üks ja seejä rel usaldus. Kui need kaks on olemas, on juba päris hea. Usun, et keegi ei ole sündinud juht. Tahan, et meie töötaja oleks mõtteviisilt eelkõige insener, see järel juht ja siis tulevad teised olulised asjad. Tiimis tuleb omavahel rääki da probleemidest nii, et keegi ei saaks vastu pead, ning võitudest nii, et kõik oleksid õnnelikud. See võimaldab asju avalikult arutada, ilma et keegi ennast halvasti tunneks. Inimeste juhtimise puhul on alati see vahe, kas oled liider või oled boss. Mina olen ja tahan olla liider. Ma ei pea igas asjas olema kõi ge targem ja osavam. Tahan teha asju koos. Koos läheme, koos teeme ja koos võidame.
Veel üks hooneautomaatika süsteem? Õigustatud küsimus.
Lõppude lõpuks on olemas küpsed lahendused, kuid paraku ei kasutata neid sageli. Mõnikord on tehnoloogia liiga keeruline ja planeerimine liiga ulatuslik, et paigaldamiseks tuleb tellida asjatundlik elektrik või spetsialiseerunud ettevõte. 90 protsendil hoonetest Euroopas on endiselt kasutuses tavapärased elektripaigalduslahendused.
Seetõttu otsustas JUNG võtta hoonete nutikaks muutmise valdkonnas ette uue lähenemisviisi – süsteemi, mis on kohandatud turuvajadustele. Uus JUNG HOME põhineb tehnoloogial, mis on arusaadav ja mõistetav. Planeerimine, kaabeldus ja paigaldus on sama, mis tavalisel elektripaigaldisel, ilma jaotuskilbis olevate seadmeteta või spetsiaalse juhtmestikuta. See sobib peaaegu igasse koju – olgu see siis vana või uus, mis juba vastab digitaalse taristu nõuetele. Erialaspetsialistid võivad ilma suurte pingutusteta pakkuda hea väärtusega lahendusi, mis säästavad energiat ja küttekulusid, suurendavad mugavust ja aitavad kaasa kliimakaitsele. JUNG HOME muudab ehitustehnoloogia klientide kasvavate soovide ja nõudmiste rahuldamise lihtsaks.
LIHTNE. Süsteem asendab tavapäraseid elektriseadmeid nagu näiteks dimmerid, surunupp lülitid ja kardinalülitid. JUNG HOME komponentide paigaldamine on sama lihtne kui klassikaliste lülitite paigaldamine.
LAIALDANE. Individuaalsest nutikast SCHUKO® pistikupesast kuni täielikult võrku ühendatud majani: JUNG HOME kasvab koos nõudmistega ning hoolitseb valguse, kardinate, energiatarbimise ja temperatuuri eest. Lüüs võimaldab hääljuhtimist ja ühenduse loomist teiste süsteemidega.
KVALITEETNE. JUNG, millel on enam kui 110-aastane kogemus elektri- ja ehitustehno-
loogia vallas, omab esmaklassilist „Made in Germany“ kvaliteedigarantiid. See on eelis, mida ei tohi alahinnata nõrkade tarneahelate ja kasvavate ehitusnõudluste ajal.
ATRAKTIIVNE. Kõik surunupud, kaaned ja pistikupesad on saadaval JUNG A, CD ja LS sarjades – klassikaline LS 990 ka Les Couleurs® Le Corbusier 63 värvitoonis. Nii sobitub süsteem suurepäraselt igasse elukeskkonda ja võimaldab juurdeehitust etapiviisiliselt.
INTUITIIVNE. Kohapealseks seadistamiseks piisab nutitelefonist. Rakendus JUNG HOME loob seadmetega ühenduse Bluetoothi abil. Täielik kasutuselevõtu protsess ja ka rakenduse igapäevane juhtimine on võimalik ilma WLAN-ruuteri, serveri või internetiühenduseta.
KASUTUSVALMIS. Niipea, kui süsteemisisend on paigaldatud ja katted peale pandud, on kõiki surunuppe, täiturmehhanisme ja muid JUNG HOME seadmeid juba võimalik kasutada – isegi ilma äpita või spetsiaalse kasutuselevõtuta.
OHUTU. Kõik JUNG HOME juhtmevaba signaaliga ühendused on 128-bitised krüptitud ja autenditud. Side toimub seadmete vahel lokaalselt. Targal kodul puudub internetiühendus, välja arvatud juhul, kui klient seda konkreetselt nõuab, näiteks hääljuhtimiseks.
PAINDLIK. Bluetooth® Mesh juhtmevaba standard tagab tugeva edastuse suure ulatusega. Mesh on üle maailma standarditud ja põhineb miljoneid kordi tõestatud Bluetooth®-tehnoloogial. Nii on tulevikus saadaval ka teiste tarnijate komponendid, millega saab JUNG HOME’i pikendada.
Elektrikutele tähendab JUNG HOME seda, et nad saavad kasutada olemasolevaid teadmisi ega pea õppima uut keerulist planeerimisvahendit ega hakkama programmeerima. Lühike video JUNGi veebisaidil näitab, kuidas süsteem on paigaldatud ja seadistatud (www.jung.de/junghome).
Kasutuselevõtuks, versiooniuuendusteks ja teeninduseks piisab ühest rakendusest. Sama kasutavad kliendid ka igapäevaseks targa maja juhtimiseks. Üleandmisel salvestab paigaldaja hetkeseisu ja saadab oma projektifaili kliendi nutitelefoni. Seda saab teha otse sõnumiteenuse, e-posti või mõne muu digitaalse edastusmeetodi nagu näiteks QR-koodi abil. Lisaks on võimalus projekti eksportida USB-mälupulgale, et see koos JUNG HOME brošüüriga üle anda.
Hiljem saavad kasutajad ka lihtsalt oma rakenduses ise automatiseerimise seadeid teha. See annab kauplemisettevõttele valiku, kui põhjalikult nad soovivad materjaliga tutvuda ja milliseid teenuseid pakkuda. JUNG HOME’iga on elektripaigaldis kindlasti varustatud tuleviku väljakutseteks.
Rohkem infot: www.jung.de/junghome
Eluasemelaenudega seonduv ei kaota oma aktuaalsust isegi kõige stabiilsema ja kergemini ennustatava majandusliku olukorra puhul, sest paljudel pole kodu soetamine ilma välise abita võimalik. Veidigi raskemad ja/või ebakindlamad ajad panevad arusaadavalt muretsema ning toovad hulganisti uusi küsimusi. Mis toimub eluasemelaenude turul 2023. aasta alguses?
SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang
Swedbanki eluasemelaenude
valdkonnajuht Anne Pärgma
Kuigi pankade sisulised tingimused ja nõuded laenuvõtjatele muutunud ei ole, teevad euribor ning inflatsioon oma töö, mis laenu taotlemist ja selle saamist lõppkokkuvõttes siiski mõjutab. Pole kahtlustki, et õhus on omajagu ebakindlust. Kes lükkab taotlemist edasi, kes loobub, kes aga lepib saadava laenu arvelt suurema kokkuhoiuga muudes elu aspektides. SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang ja Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht
Anne Pärgma annavad põgusa ülevaate laenuturul toimuvast.
Anne Pärgma toob välja, et Swedbanki laenutaotluste arv oli kolmandast kvartalist alates pigem langustrendis, aasta algusega võrreldes pea –45%. „Samas sõlmitud lepingute arv vähenes tagasihoidlikult 10–15%. Põhjuseks võib pidada seda, et vähemaks jäi taotlusi, kus soovitakse pikaajalisemat laenu võtmise plaani arutada.“
Sille Hallang ütleb, et 2022. aastal vähenes SEB-s laenutaotluste arv võrreldes 2021. aastaga ligi 20% ja aasta teise poole võrdluses oli langus üle 30%. „Keelduvate laenuotsuste arv suurenenud ei ole, sest laenuvõtjad kaaluvad võetavaid kohustusi praeguses olukorras põhjalikumalt kui varem nii laenumaksete suuruse kui ka ostetava eluaseme seisukorra ja kaasnevate kulude vaatest.“
Mis on muutunud ja mis mitte?
Nii Hallang kui ka Pärgma ütlevad, et laenu väljastamise tingimused on viimastel aastatel jäänud üldjoontes samaks.
„SEB on laenude väljastamisel alati lähtunud vastutustundliku laenamise nõuetest. Analüüsime hoolikalt laenutaotleja
Tekst: Uku Adrian Ilves • Foto: Jake Farra Foto: Marilin Leenurm Foto: Shutterstock
ja tema pere sissetulekuid ning kohustusi. Pangast laenu saamisel on oluline, et kliendil on stabiilne ja tõendatud sissetulek ning kohustuste hulk ei lähe tema sissetulekutega võrreldes liiga suureks. Soovituslikult võiksid kõikide laenukohustuste igakuised maksed moodustada sissetulekust maksimaalselt 40–50%,“ ütleb Hallang. Ta lisab, et endiselt vaadatakse enne laenuotsuse tegemist ostetavat objekti, selle seisukorda ning kliendi senist maksekäitumist ja tarbimisharjumusi.
Sarnaseid üldiseid tingimusi kirjeldab ka Anne Pärgma, öeldes, et pank väljastab laene sama lahkelt ja vastutustundlikult kui varem. Swedbankist saadud laen saab olla tagatise väärtusest maksimaalselt 85%. „Samas, Swedbank väljastab ka koduvahetuslaenu ja selles osas oleme vaadanud just koduvahetuse perioodi veidi rangemalt, et kas inimene ikka saab mõlema laenu maksetega hakkama ning kas tal on võimalik enda olemasolev vara soovitud perioodil ja soovitud hinnaga müüa. Ehitusprojektide analüüsil hindame, kas inimesel on piisavalt vahendeid juhtudeks, kus ehitus võib kulukamaks minna. Negatiivse laenuotsuse peamiseks põhjuseks on olemasolevate kohustuste ebakorrektne tagastamine. Positiivset otsust pigem edasilükkavateks põhjusteks on liialt suur soovitud laenusumma, täiendava oma-
finantseeringu kogumise vajadus, tagatise mittesobivus,“ lisab Pärgma.
Sille Hallang ütleb, et Eesti Panga eluasemelaenude omafinantseeringut reguleeriv nõue pole samuti viimastel aastatel muutunud. „Sõltuvalt ostetavast objektist – selle seisukorrast, asukohast ja turuväärtusest – ning laenuprojekti muudest riski mõjutavatest teguritest võib pank kliendilt küsida kõrgemat omafinantseeringut, kui Eesti Pank minimaalselt nõuab, aga ei pruugi.“
Euribor ja inflatsioon – sõnad, mille esinemissagedus on meedias ning inimeste omavahelistes vestlustes viimastel kuudel arusaadavalt sagenenud. „2022. aastal oli kodulaenuturu suurim mõjutaja kindlasti euribor, mis muutus eelmise aasta suvel positiivseks ja tõuseb jätkuvalt, mõjutades klientide igakuiseid laenumakseid. See olukord muutis inimesed uute kohustuste võtmisel ettevaatlikumaks. Kodumajapidamiste ebakindlust suurendas ka inflatsioon, mis oli Eestis euroala kõrgeim, ja üldine kulude kasv. Inflatsiooni kiire kasv on igapäevaseid elamiskulusid viimastel kuudel oluliselt kasvatanud ja seda mõju arvestame ka laenusumma väljastamisel. Seetõttu tuli ka pankadel üle vaadata laenutaotlejate maksevõime arvutuste alusnumb-
rid, mis tähendab, et sama töötasu või sissetuleku juures maksimaalne võimalik väljastatav laenusumma 2022. aastal võrreldes ülemöödunud aastaga vähenes ja kinnisvara kättesaadavus üldiselt langes,“ sõnab Hallang. Ta lisab, et maksevõime arvutamisel võtab SEB fikseerimata intressimääraga laenude puhul arvesse ka määra võimalikku tõusu ja seda, et laenuvõtja oleks võimeline teenindama laenu ka 6%-lise või isegi mõnevõrra kõrgema intressimäära korral. „Selle tulemusena võib väljastatava laenu suurus olla väiksem kui eelnevatel aastatel.“
Hallangu sõnul prognoosib SEB euribori jätkuvat kasvu. Aasta lõpuks võib see tõusta 3,1%-le, mis tähendab laenu võtnud inimese jaoks suurenevaid laenumakseid. Euribori tõusu mõju laenuvõtjale sõltub kliendi laenulepingu jäägist ehk kui palju on lepingu lõpuni jäänud ja millisel tasemel on lepingus euribori määr fikseeritud.
„Euribor on hetkel tõusvas trendis. See on olnud varem ka tasemel üle 5%. Praeguste prognooside põhjal on oodata, et 2023. aasta sügisel jõuab euribor 4% juurde, et seejärel hakata langema. Laenuvõtja peab laenu võtmisel hindama enda maksevõimet erinevate euribori tasemetega. Kui tead, milleks valmis olla, ei ole ka põhjendamatuid hirme,“ ütleb Pärgma.
Kontseptsioon
Selle asemel, et järjepidevalt ebareaalseid hinnapakkumisi välja saata, on Ösel House leidnud lahendusi ja võimalusi, kuidas maja omamine ning ülalpidamine tavainimesele ja ka näiteks üksikvanemale taskukohaseks ning võimalikuks muuta.
Meie majad on väga hästi läbimõeldud ja kompaktsed. Näiteks maja Micro 3 puhul on pooleteistkordsesse 60 m2 ehitusaluse pinnaga elumajasse mahutatud kolm magamistuba, köök-elutuba, pesuruum, saun ja garderoob ehk kõik eluks vajalik kuni kuueliikmelisele perekonnale ning rohkemgi veel.
Kõik siseplaneeringu muudatused ja viimistluse valikud sisalduvad meie lõpphinnas 162 000 eurot, seega juhul, kui soovite sauna luksusest loobuda, saate selle ruumi panipaigana ära kasutada.
Oma majades oleme rõhku pannud kompaktsusele ja energiatõhususele. Kasutame majade puhul kõige energiasäästlikumaid ventilatsiooni- ja küttelahendusi ning hinna sees on alati valmisolek taastuvenergia (päike, tuul) kasutamiseks.
Ösel House OÜ majade seina-, põranda- ja katuseelemendid on valmistatud eriti tugevatest ning tõhusa soojustusega ECOPANELi puit-sandwich-paneelidest, mis on kordades tugevamad ja parema soojapidavusega kui tüüpilised villaga soojustatud puitkarkasselemendid.
ECOPANELi puitkarkasspaneelid koosnevad C24 tugevsorteeritud höövelprussist, kinnise pooriga HFO PURisolatsioonist ja OSB-plaadist.
Kinniste pooridega vaht sisestatakse ECOPANELi paneelidesse spetsiaalse süstimise ja pressimise tehnoloogia abil, tänu millele ei jää soojustusse ega kihtide vahele õhku ning seeläbi on vahu tihedus kordades suurem ja vaht on soojapidavam, kui on tüüpilise pihustuse meetodil paigaldatud PUR-vaht või mis iganes villaga soojustatud seinakonstruktsioon.
Paneelide soojustamiseks kasutatud HFO-vaht sisaldab propellanti, mis on keskkonnaohutu, mittepõlev, ilma vähelenduvate ühenditeta, ülimadala globaalse soojenemise potentsiaaliga (<1) ja osoonikihti kahandavate aineteta. Toode vastab uusimatele Euroopa Liidu ja USA määrustele, millega keelustatakse CFC-, HCFC- ja HFC-propellandid.
ECOPANELi paneelid annavad olulise võidu energiakuludelt ja lisaks võidate sama ehitusaluse pinna puhul 5–6% rohkem elamispinda.
Tüüpiline puitkarkass-seinakonstruktsioon, mida paljud majatehased element- ja moodulmajade tootmisel kasutavad, on koos kõikide kihtidega 380 mm paksune seinaelement, mille soojustuseks on 300 mm vill.
ECOPANELi PUR-paneel saavutab sama U-arvu aga juba 170 mm soojustuskihiga.
Paneelis olev kinnise pooriga vaht tagab nii tuuletõkke kui ka aurutiheduse, seega tüüpilised lisakihid ei ole vajalikud ja juhul kui kommunikatsioonid on juba paneeli sisse paigaldatud, võib sisepinnal olevale OSB-plaadile ilma roovituseta paigaldada kipsplaadi või sisevoodrilaua.
Lihtne arvutus näitab, et samaväärse U-arvuga seinaelemendi puhul on PURpaneeli kogupaksus 245 mm, mis tähendab 13,5 cm lisaruumi iga välisseina pikkuse ulatuses.
100 m2 maja puhul tähendab see villaelemendiga võrreldes 5,4 m2 enam kasulikku elamispinda, mis on 3000-eurose ruutmeetrihinna puhul tohutu võit.
Lisaks on villaelemendi suureks miinuseks pidev soojapidavuse vähenemine ja aasta ringi kütmata või miinimumküttel hoitavate majade, väikemajade ning suvilate puhul on väga suur oht hallituse ja seene tekkele, mis saab alguse konstruktsioonidesse kogunenud niiskusest.
Kuna ECOPANELi PUR-elemendi puhul ei pääse õhk ja niiskus läbi soojustuse, siis kõik eelnevalt kirjeldatud probleemid on välistatud ning te ei pea muretsema, kui jätate enda suvekodu talvepuhkusele ja lülitate küttesüsteemi miinimumile või sootuks välja.
Ebastabiilsed energiahinnad ja ehitusmaterjalide pidev kallinemine on tekitanud olukorra, kus keskmisel Eesti perel ei ole võimalik enam endale oma kodu soetada.
Ülemiste Citys avati eelmise aasta lõpus Eesti esimese naisprofessori Alma Tominga nimeline ärihoone, mille maksumuseks kujunenud 30 miljonit eurot on Ülemiste City suurimaks investeeringuks ühte büroohoone projekti. Euroopas ainulaadse rohemaja avamine tähistab ühtlasi linnaku Öpiku kvartali ja jalakäijate promenaadi valmimist terviklikuks ning inimsõbralikuks loodud viie minuti linnaruumiks.
Alma Tominga rohemaja valmimine on Ülemiste City kui Eesti suuruselt kolmanda majanduse jaoks mitmekordselt oluline,“ ütles Mainor Grupi nõukogu esimees Guido Pärnits . „Esiteks – tegemist on ärilinnaku aegade suurima investeeringuga ühte büroohoonesse. Teiseks – Tominga maja pole lihtsalt üks büroohoone, vaid loodud sai Euroopas täiesti ainu -
laadne talentide arengut toetav töökeskkond, kus innovatsioon kohtub rohelusega. Ja kolmandaks – sellega sai valmis linnaku Öpiku kvartal kui viie minuti linnaruum oma terviklikkuses, mis on samm edasi Ülemiste piirkonna suurema visiooni realiseerumises oluliseks transpordi, kaubanduse ja äri keskuseks.“
Foto: SandraPalm
Mainor Ülemiste AS-i juhatuse esimehe Ursel Velve sõnul arvestavad hoone silmapaistev arhitektuur, insener-tehnilised saavutused ja ruumilahendused maksimaalselt keskkonnasäästlikkusega, pakkudes välja oma nägemuse uue põlvkonna kontorikeskkonnast. Tominga maja teeb unikaalseks troopiliste taimede ja kosega palmiaed ning fuajees asuv Eesti valgusdisaineri Tõnis Vellama loodud läbi mitme korruse kõrguv valgusskulptuur.
Mainor Ülemiste ASi juhatuse esimees
Ursel Velve
„Hoone valmimisel tegime koostööd Tartu ülikooli teadlastega, kes on Ülemiste City tervisemudeli loomisega aidanud hinnata ja analüüsida keskkonna mõju inimeste füüsilisele, sotsiaalsele ning vaimsele tervisele,“ lausus Ursel Velve. „Tööpauside toetamiseks oleme hoonesse rajanud troopilise oaasi, kus on võimalik oma vaimu
Aivar,
Erko,
Sergo,
puhata ja looduslikus keskkonnas meeli ergutada. Samuti on Tominga maja valmimisse panustanud urbanistika strateegid, sisekliima, LEEDi ja diginomaadide eksperdid.“
Alma Tominga 11-korruseline büroohoone on rajatud maksimaalselt jätkusuutlikuna. Hoonele on kavandatud energia- ja keskkonnasäästlikkuse LEEDi kuldsertifikaat, paigaldatud päikesepaneelid, rohekatus. Hoone kasutab roheenergiat ning eelmisel aastal rajatud Utilitase kaugkütte- ja jahutussüsteemi. Üle 20 000 ruutmeetri suuruse maja peaprojekteerija on arhitektuuribüroo PLUSS ning ehitajad Nordeconi ja NOBE meeskonnad.
Mainor Ülemiste AS-i juhatuse esimees Ursel Velve, kirjeldage palun natuke lähemalt hoone sünnilugu.
Alustasime olemasolevate hoonete õppekohtadest. Pärast iga hoone valmimist teeme kokkuvõtte, milles analüüsime, mis läks hästi, millised tehnilised lahendused olid tugevad ja mis oleks võinud paremini minna ehk milliseid lahendusi me järgmistesse hoonetesse ei taha. Samamoodi mõtlesime kontseptuaalselt, kuidas saaks muuta uue hoo-
ne inimkesksemaks, ja selle põhjal panime kokku lähteülesande.
Esimene väga õige otsus oli arhitektuurikonkursile minek. Kuigi meil oli olemas hoone esmane eskiis, mille põhjal detailplaneeringut menetlesime, tõi arhitektuurikonkurss tegelikult väga palju uut lähenemist ja kontseptsiooni juurde. Kiitus arhitektidele, et nad selle parimas mõttes hulljulge hoone välja pakkusid olukorras, kus seesugused ideed sahtlisse pannakse. Hoone valmimisel ütlesid arhitektid, et nad tegelikult ei uskunud, et hoone täpselt sellisel kujul reaalsuses ka sünnib, nagu nad selle kunagi joonistasid.
Arhitektuurikonkursi tööd saadetakse esmalt mulle ja see töö jäi kahtlemata kohe silma, aga ma ei uskunud, et suudame selle olemasoleva eelarvega ära teha. Üks asi on hoone konstruktsioon, ilu ja kogu funktsionaalsus, kuid selle vastavus äriplaanile ning omanike ootustele on hoopis teine asi.
Julge oli otsus ka seetõttu, et alustasime ehitusega pandeemia esimese laine ajal, kui paljud projektid hoopis pausile pandi. Kuna paljud ei julgenud sel perioodil ehitada, kujunes hoone ehitamise hind väga mõistlikuks. Kõik need asjaolud andsid meile võimaluse ehitada
hoone valmis sellisena, nagu arhitektid selle disainisid.
Mis teeb hoone hulljulgeks ja kas ainult Eesti mastaabis?
Singapuri, Dubai või muude rikaste paikadega muidugi võistelda ei saa ( naerab), pigem saame võrrelda Baltikumi ja Skandinaaviaga ning selles piirkonnas on hoone kindlasti erakordne ja hulljulge. Siin on mitu tähtsat aspekti. Esiteks, 21-meetrine ja 70 tonni kaaluv klaasfassaad koos postidega. See on insener-tehniliselt väga keerulise lahendusega. Teiseks on insener-tehniliselt keeruline lahendus betoonlaest rippuv klaasfassaad. Kolmandaks ja ehk kõige käegakatsutavamaks on botaanikaaed. Meil on hoone esimesel korrusel 1800 taime. See on kontseptsioon, mille arhitektid pakkusid, et botaanikaaed võiks olla koht, kuhu talendid saavad minna lõõgastuma. Seal on soe ja niiske kliima. Ehitasime botaanikaaia täpselt arhitektide loodud kavandi järgi ehk koos kose ja muu juurdekuuluvaga.
Tegelikult on hoone puhul väga suur pluss ja väärtus siia tulnud ettevõtted, näiteks Skeleton, Fujitsu ja EAS, kes on oma kontoripindadesse väga palju pa -
nustanud. Nad näevad, et uus büroo peab olema erilisem ja mitme funktsionaalse tsooniga – töötsoon, elutsoon ja n-ö network ’imise tsoon. Nagu me ise ütleme, on paljud kontorid siin hoones oma lounge’ide, köökide ja saunaga töökodud.
Kas on ka mingeid üllatusi, millele nüüd tagasi vaatate?
Arhitekti esialgne kontseptsioon botaanikaaiast ei realiseerunud. Botaanikaaed on siiani kinnine klaasseintega ruum, kuhu paratamatult paljud inimesed ei julge minna. Neile tundub, et botaanikaaed on avatud ainult hoone töötajatele. Olukorra parandamiseks otsustasime eemaldada klaasseinad, et vaadata, kas inimesed lähevad julgemalt uudistama. Mõistagi on meie soov, et hoone keskkond oleks külastajatele avatud, et inimesed tuleksid lauaten -
nist mängima või botaanikaaeda vestlema. Me ei loo keskkonda ainult hoone töötajatele, vaid ka Ülemistes liikuvatele inimestele.
Kas hoone loob ka selles mõttes mingi tulevikuperspektiivi, et aitab tõenäoliselt teed rajada teiste uute ja huvitavate arhitektuuriliste lahenduste tekkele?
Alma Tominga majale tehakse infomudel ehk BIM (building information modeling), mis on digitaalne kaksik ehitatud hoonest koos mööbli ja kõikide detailidega. Infomudel aitab halduse ja hoolduse protsesse digitaliseerida ning efektiivsemaks muuta ehk saame kogu töövoo automatiseerida. See sümboliseerib tuleviku digitaalse hoonehalduse protsessi. Analüüsisime selle hoone projekteerimisel, mida teha, kui ühel päeval büroohoone enam mingil põhju-
sel ei sobi või me lihtsalt tahame samasse asukohta midagi muud luua. Seetõttu sai korrusekõrgused ja tehnosüsteemid loodud nii, et tulevikus saaks hoone vajadusel kortermajaks ümber ehitada. Ka see stsenaarium on koos arhitektidega läbi mõeldud. Betoon on suuteline üle 50 aasta vastu pidama ja korduvkasutatavust on projekteerimise algfaasis analüüsitud.
Ma eeldan, et see annab nii arendajatele kui ka arhitektidele edaspidi palju julgust juurde. Arvan, et see võiks eelkõige arendajatele julgust juurde anda, kuna nemad lahendavad lähteülesande ja annavad arhitektidele sisendi. Pelgalt efektiivsusele rõhuvate kastmajade aeg on praeguseks võib-olla möödas ja nii inimesed kui ka ettevõtted otsivad teistmoodi lahendusi. Tasub riske võtta ja luua kvali-
Tehnilised faktid
Hoonesse valatud betooni maht on ca 11 000 m3 ja armatuuri kulu ca 1500 tonni.
Hoone välisfassaadis paiknevate klaaside maht on ca 9000 m2
Hoone sisemisi klaaspindu on ca 4000 m2
Päikesepaneele 54,6 kW.
Küttepaneele ca 4000 m2
Troopikamajas ca 1800 ühikut taimi, millest 15 tükki on 4 kuni 8 m kõrgused.
21 meetri kõrguse klaasfassaadi ja -postidega aatriumi faktid
Postide kaal on kokku 35 tonni ja klaaside kaal 35 tonni ehk kokku 70 tonni.
Enne tööde algust koormati konsool 70 tonniga (pandi korrustele müürikive ja kipsi), et enne klaaside paigaldust oleks konsooli vajum sama mis lõppkoormuse korral. Klaaside ja postide paigaldusel võeti konsoolilt koormust tasapisi vähemaks.
Klaasfassaadi maht on ca 580 m2
Klaasposte on kokku 16. Klaaspost koosneb neljast elemendist, mille ühe pikkus on ca 5,5 m ja sügavus 0,85 m.
Üks post koosneb omavahel kokku pandud 4 klaasist kogupaksusega 53 mm.
teetset kinnisvara, mis võimaldab kõrgemat hinda küsida. Ühest küljest on ehitushinnad nagunii märkimisväärselt tõusnud, kuid kõrgema hinna küsimiseks tuleb pakkuda kvaliteetset teenust ja omanäolist hoonet. Ma julgustan arhitektuurikonkurssi tegema, sest selle kaudu tuleb uusi põnevaid mõtteid. Arvan, et Tallinnale võiks olla omane arhitektuurne mitmekesisus ja ilu, sest inimesed otsivad seda järjest enam – tasub julgeda teistmoodi lahendusi teha. Arhitektuurne ilu ei pruugi tõesti alati äriplaaniliselt välja kanda, kuid meie Alma Tominga hoone sai Colliersi kui sõltumatu osapoole hinnangu ja see on hea näide, et teistsugune või kallim hoone võib sellegipoolest kasumlik olla. Kliendid on valmis rohkem maksma ja see on ka äriliselt jätkusuutlik tee.
Millistes ajaraamides hoone valmis ja kas esines ka mingeid takistusi?
Tallinna linn on küll meedias menetluste kiiruse osas palju nahutada saanud, kuid selle hoone puhul oli meie koostöö sujuv. Detailplaneeringu, ehitusloa ja teised dokumendid saime mõistliku ajaga ning linn oli koostööaldis. Projekteerimise käigus selgus, et peame hoone natukene madalamaks tegema, ja seda arhitektid paindlikult tegidki. Menetlesime detailplaneeringut ja projekteerisime hoonet paralleelselt. Võtsime selle riski ning hea on tõdeda, et väga suuri tagasilööke detailplaneeringu menetlemisel ja projekteerimisel ei olnud, v.a hoone kõrguse madaldamine.
Võttes arvesse koroonaviirust, sõda ja ehitushindade kallinemist, väärib tunnustust, et hoone suudeti lepingus kokkulepitud hinna ning ajakavaga valmis ehitada. See näitab, et Eesti turul on ehitusettevõtteid, kellele saab kriisi ajal loota ja kellega koostööd teha.
Lisaks on meil väga tugevaid arendajaid, kes päriselt panustavad tervikuna nii visuaalsesse poolde kui ka keskkonnaloomesse, et tekiks huvitav linnaruum ja arhitektuurne ilu. Ka tellijana tuleb heas mõttes nõudlik olla ja arendajad peaksid alati kriitiliselt peeglisse vaatama ning mõtlema, millist keskkonda praegustele ja tulevastele põlvedele jätta tahetakse. Teisisõnu, kas keskenduda rohkem kasumile või keskkonnaloomele.
Äravajunud või viltune põrand ning praod seintes viitavad sellele, et üle tasub kontrollida hoone aluspinnas ja lasta seda vajadusel tihendada. Suuremate probleemide ennetamiseks on mõistlik kutsuda spetsialist, kes olukorda hindab ning edasised soovitused annab.
Eestis tegeleb vajunud ehitiste stabiliseerimisega URETEK Baltic OÜ, parandades pinnast keskkonnasõbralike geopolümeeridega kiirel ja tolmuvabal meetodil, mis ei häiri hoones töötavate inimeste tegevust.
Põranda tõstmine toimub kiirelt, tolmuvabalt ja kliendi tööd katkestamata
Sageli võetakse rendile vanad hooned, rajatakse sinna tootmine või logistikakeskus, aga jäetakse tähelepanuta asjaolu, et põrandatele ei ole sellist koormust planeeritud. URETEK Baltic saab edaspidist vundamendi vajumist ennetada, loodides põranda paika 1 mm täpsusega ning tõstes põranda koormustaluvuse soovitud võimekuseni.
„Põranda lõhkumisele, pinnase tihendamisele ning vundamendi renoveerimisele kuluks vähemalt kuu-poolteist. Meie meetod on oluliselt lihtsam ja kiirem. Injekteerime läbi puuraukude põrandasse geopolümeervaike, jaotades punktkoormuse ja vibratsiooni ühtlaselt. Meie eeliseks on, et igapäevategevus hoones ei pea katkema ning seadmeid ja muud inventari pole vaja välja kolida. Saame oma tööd teha öösel, vajadusel ka etappide kaupa või kliendi poolt soovitud ajavahemikus. Koostame koos tööplaani ning tihendame põrandat kliente ja nende tööd häirimata, seega ei peata meie tegevus kliendi planeeritud
URETEK on välja töötanud mitmeid geopolümeervaikude segusid, et pakkuda püsivat lahendust äravajunud pinnase tihendamiseks. Laboritingimustes on tõestatud, et geopolümeeride eluiga on vähemalt sada aastat, seega on tegemist kauakestva ja stabiilse lahendusega.
Kasutatavad vaigud on kahekomponentsed, paisuvad pinnases, on keskkonnale ohutud ja märgumatud.
URETEK Balticu spetsialistid pakuvad tasuta professionaalset konsultatsiooni hindamaks hoone kandvate konstruktsioonide seisukorda.
Hoone vajumine võib olla tingitud nõrgast pinnasest, ehituse ajal tehtud kehvast tihendusest, puudulikust drenaažist või maa-aluse veetoru lõhkemisest, mis uhub pinnasest peenosised ära. Lisaks võivad vajumist tekitada hoone läheduses kasvavad suured puud või tihe ehitustöö piirkonnas.
rahavooge. Elektroonika- ja toiduainetööstustele ning laboritele on eriti oluline seegi, et töötame tolmuvabalt. Oleme töid teostanud ka eriti kõrgete nõudmistega serveriruumides,” selgitab URETEK Balticu tegevjuht Roman Reiner-Latõšev. Eramajade puhul võib tööajaks olla kõigest üks päev, kuid väga suurte objektide, näiteks logistika- või kaubanduskeskuste puhul ka kuu-poolteist. Mahukamatel objektidel saab vundamendi stabiliseerimist teostada ka etappide kaupa ning kliendi äritegevus sellega seoses ei peatu. „Ülemaailmselt 46 aastat ja Eestis pea seitse aastat tegutsenud ettevõttena peame kvaliteeti ning kliendi rahulolu äärmiselt oluliseks. Tahame alati saavutada maksimaalse tulemuse,” ütleb Reiner-Latõšev ning lisab, et kasutatavad vaigud omavad kõiki vajalikke keskkonna- ja ohutussertifikaate ning tööle antakse kahe- ja materjalidele viiekümneaastane garantii.
Rohkem infot leiad kodulehelt www.uretek.ee
Seekord esitame uues rubriigis viis küsimust ambitsioonikale ja kasvufaasis
olevale Kontsept Arhitektuuribüroole. Büroo, mis on viimasel ajal jäänud silma modernse, läbimõeldud ja skandinaavialiku arhitektuuriga.
1. Millised on viimase aja trendid äri- ja elamuhoonete projekteerimisel?
Ruumid muutuvad üha läbimõeldumaks ja vähem kasutatavad ruumid ökonoomsemaks. Köök ja elutuba lähevad suuremaks ning magamistoad väiksemaks. Premium-klassi eramutes on levinud, et köök jagatakse kerge vaheseina abil kaheks ja külaliste saabudes jäetakse nähtavaks vaid osa köögist. Samuti teevad lisaks tavasaunadele ilma ka aurusaunad.
Lühidalt, nii magamistubade kui ka koridoride arvelt on nii luksust, ökonoomsust kui ka praktilisust juurde tulnud.
Samamoodi on ökonoomsus oluline äripindade puhul, kuna töötajatel peab olema hea olla. Peab olema avarust ja puhkeruume, et töötaja tunneks ennast maksimaalselt koduselt.
2. Milline olukord on turul praegu võrreldes aastataguse ajaga?
Hinnapäringuid on 60% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil, aga töösse minevate tellimuste hulk ei ole sama kõrge suhtarvuga nagu eelmisel aastal. Tellijad on enda otsustes läbimõeldumad, kalkuleerivamad ja kaaluvad erinevaid võimalusi, enne kui lähevad lepingusse. Kui aasta tagasi osales ideekonkursil 5–10 arhitektuuribürood, siis viimasel ajal on neid keskmiselt 20–30.
3. Mis eristab Kontsept Arhitektuuribürood teistest arhitektuuribüroodest?
Oleme portfooliopõhine arhitektuuribüroo ja järgime igas töös sihikindlalt oma identiteeti, missiooni ja visiooni. Meie
stiil on hoida rahulikku, skandinaavialikku arhitektuuri, mis hoiab projektid läbimõelduna ja ehituslikult taskukohasena. Me ei kao kunagi ära ega jäta klienti vastuseta, vaid oleme tema jaoks alati olemas. Keskmisest keerulisema olukorra puhul kommunikeerime alati kõike ja leiame sobivaima lahenduse. Meie klientidele see meeldib, selletõttu 80% meie klientidest on püsikliendid.
mid. See saab septembriks valmis ja oleme selle üle väga uhked.
Lisaks logistikakeskus ja suur ärihoone Rae vallas. Üks neist tuleb TallinnaTartu maantee äärde. Sõltuvalt turuolukorrast algab ehitus suvel või sügisel.
5. Mis on projekteerimismaastikul praegu hästi ja mis mitte nii hästi?
Nimetage mõni oma viimase aja tähelepanuväärsem töö. Tooksime välja ühe 30+ korteriga korterelamu Viimsis. See on meie jaoks väga oluline projekt. Hoone saab ehitusloa eeldatavasti paari kuu jooksul ja olenevalt turuolukorrast hakatakse seda ilmselt ka sel aastal ehitama.
Samuti tooksime välja lasteaia Kiilis, mis on meie jaoks väga oluline objekt. Juba alguses oli hinnasurve ehitustöödele olemas, aga saime väga hea arhitektuurse lahenduse. Lasteaias on siseruumid, mõnus välisosa ja mänguruu-
Peamine murekoht on, et hoone projekteerimine algab alati parkimisest. Meil ei ole midagi nõuete vastu, kuid võiks olla rohkem asukohapõhisust parkimisnormatiivis. Samuti teevad muret aastaid tagasi kehtestatud detailplaneeringud, kus nõutakse näiteks kaht parkimiskohta korteri kohta, olenemata sellest, kas korter on ühe- või neljatoaline. Kiidusõnad on meil meie tellijatele, kes on järjest teadlikumad jätkusuutlikkusest ja heast ruumiloomest ning proovivad alati pakkuda turule paremat elukeskkonda. kontsept.ee
Eesti arhitektid on ettevaatlikud ja osalevad varasemast rohkem riigihangetel. Kokkupuudet turu põhjaga loodetakse siiski vältida.
Toimetas: Anne-Mari Alver Fotod: Shutterstock
Juba peaaegu kakskümmend aastat Tallinnas ja Tartus tegutsenud arhitektuuribüroo Kauss partner ja arhitekt Kaur Talpsep märgib, et kuna ehitusturuga ollakse tihedalt seotud, on teatavat ebakindlust tunda ka arhitektide hulgas, kuid loodetavasti õnnestub sellist kriisi, nagu oli 2008. aastal, siiski vältida.
Samas osutab ta sesoonsusele – on aasta esimene kvartal ja see aeg on alati olnud veidi rahulikum kui ülejäänud aasta.
„Muutusi on siiski näha. Üheks heaks indikaatoriks on osalemine riigihangetel. Kui pakkujaid on rohkem, on see näitaja, et tööd on parajasti vähem ja seda otsitakse juurde.“
Kaur Talpsep viitab, et hiljutistel riigihangetel on pakkujatena osalenud kogunisti 24 kuni 36 arhitektuuribürood. „Arvestades, et pakkumuse tegemine on küllalt ajamahukas töö ja võita saab vaid üks, on see minu arvates päris oluline näitaja,“ nendib ta.
Kauss on teinud projekte väga erinevatele hoonetele, kuid peamiselt on fookuses siiski avalikud ehitused, mille tellijateks on kohalikud omavalitsused. Eluja ärihooneid on projekteeritud vähem. Praeguse olukorra kohta avalike hoonete tellimises ja ehitamises ütleb Talpsep, et päris vaikus turul ei valitse, ent siiski on osa projekte ettevaatlikkusest ootele pandud, mõned aga ka päris peatatud.
„Ise usun, et üks-kaks aastat kestab veel selline olukord, kus arhitektid saavad vähem valida, aga ma ei usu, et turg muutuks nii tumedaks, nagu see oli 2008. aastal,“ arutleb Talpsep.
Kaasaegsetest trendidest rääkides märgib Talpsep ära rohepöörde, kuid lisab samas, et tegelikult pole see just väga uus teema – energiatõhususest on räägitud ja selle nimel tegutsetud juba vähemalt kümme viimast aastat.
Kontsept Arhitektuuribüroo arhitekt Kaidi Põder kinnitab samuti, et turg on veidi ooteseisundis. „Nii suurarendajad kui ka erakliendid on kaalutlevamad ja otsused võtavad kauem aega kui varem. Päringuid tuleb sisse palju, meil rohkem kui eelmisel aastal, kuid näeme, et lepingutesse jõudmine on pikem protsess kui varem. Oleme täheldanud, et kasvanud on ideekonkurssidel osalejate arv, mis viitab sellele, et paljudes büroodes
on jõudlust rohkem kui tasustatud tööd,“ kirjeldab ta olukorda.
„Saame öelda, et meil endal tööd jagub, lisaks on mitmeid suuri objekte läbirääkimistel ehk oleme tuleviku suhtes positiivsed. Kindlasti on see tingitud ka meie läbimõeldud disainist ja kliendi rahakotile sõbralikest lahendustest, mille juures hoone välimus ei kannata. Pakume kontekstipõhist ja funktsionaalset arhitektuuri, tänu millele on meil palju pü-
sikliente, kes uute objektidega meie juurde tagasi tulevad,“ kirjeldab Kairi Põder Kontsept Arhitektuuribüroo olukorda veebruari algul.
„Meie klientidest 90% moodustavad ärikliendid, tellitakse nii kortermaju, ärihooneid, stock-office’id ja ka avalikke hooneid (nt lasteaed, kohvikud). Samuti näeme, et ka eramute turg ei ole meie jaoks kuhugi kadunud. Kokkuvõtvalt võime öelda, et päringute hulk meie
jaoks kahanenud ei ole, pigem kasvanud, kuid kindlasti on lepingute protsessid pikenenud, tellijad on kaalutlevamad kui varem,“ lisab ta.
Kui pealinnas räägitakse ooteseisunditest, siis Tartu Arhitektuuribüroo juht Urmas Makrjakov ei taha esimese hooga turuolukorrast rääkidagi, ehkki märgib, et praegu arhitektuuribüroodest kirjutamine on „julge samm“. Põhjus on lihtne, oht on objektiivse hinnangu korral minna vastuollu ühelt poolt arendajatega ja teiselt poolt rahastajatega. Mõlema huvides on kajastada turul toimuvat positiivsemalt.
Tartu näitel olukorda kirjeldades arutleb Urmas Makrjakov, et praegu on keeruline kõikides ehitusturu osades, see aga mõjutab paratamatult ka arhitektuuribüroosid – ehitus-arendustegevus koosneb oma olemuselt kolmest etapist: planeering (detailplaneering), projekteerimine ja lõpuks ehitus-müük. Kui
veel aastaid tagasi osales arhitektuuribüroo kõigis kolmes etapis, siis nüüd on olukord oluliselt muutunud. Arhitektuuribüroo koostab detailplaneeringu ja vaid osa projekteerimisprotsessist, seda eelkõige ehituloa staadiumis. Nii avalikus sektoris kui ka viimastel aastatel eraarendajatel on saanud reegliks, et viiakse läbi ehitus-projekteerimishanked, kus lõpp-projekteerimine delegeeritakse ehitajale. Seetõttu on eraldi arhitektuuribüroode osatähtsus projekteerimisprotsessis oluliselt vähenenud. Igal arendajal-ehitajal on juba enda projekteerijad, kes paraku esindavad ka eelkõige nende huve, mitte lõpptarbija omasid. See on ohtlik tendents, sest oluliselt kannatab selle tõttu nii avalik ruum kui ka selle mõistlik ja ootuspärane funktsionaalne kasutus.
„Kaubanduskeskuseid praegu ilmselt juurde ei tule ja kortermajade uusarenduste praeguseks juba valmis korterite müümine on samuti küllalt keeruline – märksa enam mõeldakse läbi ka laenu võtmine,“ viitab ta hiljuti kõrgene -
nud laenumaksetele ning finantssektori oluliselt karmistunud laenutingimustele. „Ärihoonetelegi on nõudlust vähem, sest büroodes töötab vähem inimesi kui varem – väga paljudele on hakanud töö kodukontoris meeldima ja paljud ettevõtted käsitlevad seda pigem plussi kui miinusena.“
Urmas Makrjakov vaatab majandust pigem tervikuna, sest arhitektuuribürood on tihedalt seotud ehitusturuga, see omakorda aga kogu muu majanduse ja ka poliitikaga.
Kõike eelnevat tõdedes ja praegust olukorda arvestades on Tartu Arhitektuuribüroo keskendunud eelkõige planeeringutele, mis on pikaajaline tulevikuprotsess, ja oma pikaajaliste klientide teenindamisele, kelle hulka kuuluvad eelkõige erinevate valdkondade müügiketid.
Põnevad arhitektuurivõistlused Siiski aimub kevadele lähenevas õhus ka pisut lootuskiiri – kohalikud omavalitsused on huvitatud oma piirkondade atraktiivsemaks muutmisest.
Nii näiteks kuulutasid Tartu Linnavalitsus ja Eesti Arhitektide Liit välja Tartu südalinna kultuurikeskuse rahvusvahelise arhitektuurivõistluse, mille eesmärk on leida Tartu südalinna kultuurikeskuse hoone ja väliruumi rajamiseks parim arhitektuurilahendus.
„Südalinna kultuurikeskusest on Tartus ja ka laiemalt väga palju räägitud. Ootame arhitektidelt lahendusi, mis arvestaksid hoone tundliku asukohaga ja pakuksid võimalusi erinevate kultuurivaldkondade ja kogukondade ühendamiseks,“ ütleb linnapea Urmas Klaas.
Arhitektuurivõistluse abil otsitakse terviklikku lahendust ka Kilingi-Nõmme keskusele – keskväljakule ja Pärnu tänava kesksele osale.
„Soovime leida meie linna keskusele värsket ja atraktiivset lahendust, leida see miski uus, mis meelitaks inimesi lähemalt ja kaugemalt tulema KilingiNõmmele seda uut oma silmaga üle vaatama,“ ütleb Saarde vallavanem Külli Karu.
Mida aeg edasi, seda rohkem on meie kodus erinevaid seadmeid ja masinaid, mis pakuvad üheskoos toimides kasutajale seninägematuid eeliseid ja mugavusi. Seepärast ongi Euroopa juhtiv soojuspumpade valmistaja NIBE võtnud oma uusima S-seeria lähtekohaks arusaama, et tänapäevase nutikodu keskpunktiks on kujunemas arukas soojuspump, mis kohandub operatiivselt elanike erinevatele vajadustele ning suudab neile pakkuda parimaid lahendusi, muutmaks igapäevaelu mugavamaks ja lihtsamaks.
NIBE S1255 on nutikas inverterkompressoriga maasoojuspump, mis ammutab maasügavusest energiat äärmiselt efektiivselt, pakkudes Sulle olulist energiasäästu Põhjamaises kliimas. Soojuspump võtab aastaringselt arvesse Sinu kodu küttevajadusi, kohandub neile lähtuvalt elanike eelistustest, välistemperatuurist ning soovi korral isegi sellest, kas pere on parajasti kodus, tööl või koduteel.
NIBE S1255 on püsivalt ühendatud Wi-Fi võrku, tänu millele saab seda igal ajahetkel juhtida, kas uue puutetundliku ekraaniga ruumimooduli või nutiseadme kaudu. Püsiv Wi-Fi ühendus tagab, et seade saab kätte kõik tarkvarauuendused, ilma et kasutaja peaks selle üle pead vaevama.
Uus äpp myUplik võimaldab Sul jälgida soojuspumba tööd online’is, seadistada soojuspumpa vastavalt oma eelistustele ning veenduda, et seade töötab just nii, nagu sa oled seda soovinud. Kasutades myUplinki ja võrgupõhist tasuta IFTTT teenust on võimalik ühendada uue soojuspumbaga ka kodu teised nutiseadmed, mistõttu muutub kodukliima juhtimine veelgi mugavamaks. Näiteks oskavad majapidamisse paigutatud andurid teatada soojuspumbale, kui kedagi ei viibi kodus. Soojuspump saab seepeale alandada toa- ja küttevee temperatuuri ning lülitada madalamale režiimile ka ventilatsioonisüsteemi. Samuti oskab soojuspump vastu võtta GPSi signaali, mis annab märku, kui keegi elanikest on koju saabumas ja hakkab seepeale taas temperatuuri tõstma. Mõistagi vähendavad seesugused nutikad lahendused olulisel määral ka majapidamise elektriarvet.
Puutetundlikul juhtpaneelil saab kuvatavate lehtede vahel mugavalt libistades liikuda ja seada soojuspumpa parimale töörežiimile.
NIBE S-seeria soojuspumpadel on kasutusel rakendus Smart Price Adaption, mille kaudu soojuspump saab infot järgneva 24 tunni elektribörsi hindadest. Tänu sellele töötab soojuspump maksimaalselt just sel ajal, kui elektri hind on kõige madalam. NIBE S-seeria soojuspumbad on ühendatud ka ilmateatega, mis võimaldab seadmel kohanduda operatiivselt kiiretele ilmamuutustele ja muuta vastavalt kütterežiimi. Kõik see annab veelgi säästu küttekuludelt ja tagab ülimalt mugava sisekliima.
Valikus on neli erineva võimsusega mudelit S1155/S1255: 1,5-6 kW, 3-12 kW, 4-16 kW ja S1155: 6-25 kW.
Nende hulgast leiab endale sobiliku küttelahenduse nii suure kui ka väikse maja elanik. Mudelisse S1255 on sisseehitatud 180 liitrine roostevaba soojaveeboiler, aga kui peaks olema suurem sooja tarbevee vajadus, siis saab soetada ka veeboilerita mudeli S1155, millele saab lisada suurema mahuga eraldiseisva veeboileri. Kuna boilerita soojuspumba mõõtmed on väiksemad, siis mahub stiilse disainiga S1155 ka madalasse ruumi.
Kliimaseade OÜ on NIBE soojuspumpade volitatud maaletooja ja hulgimüüja. Firmal on lai edasimüüjate ja paigaldajate võrgustik, kes saavad meilt igakülgset abi ja tuge. NIBE soojuspumbal põhineva küttesüsteemi projekteerimisel kasutatakse spetsiaalset NIBE energia säästmise ja dimensioneerimise tarkvara. Majale valitakse sobiv soojuspump koos vajalike lisaseadmetega, arvutatakse aastane kokkuhoid võrreldes muu kütteliigiga ning aastane ekspluatatsioonikulu ja tasuvusaeg.
Büroopindade turul algas muutuste aeg juba enne pandeemiaperioodi, märgib Arco Vara OÜ kutseline hindaja Mihkel Eliste. Viimaste aastate sündmused on neid muutusi süvendanud.
Tekst: Anne-Mari AlverFotod: Shutterstock
Ärikinnisvaraturul toimuvast rääkides toob Mihkel Eliste korduvalt võrdlusi USA-ga –Eestis on sarnaseid tendentse, kuid viitajaga ja vähemal määral. Nii näiteks jättis pandeemia Ameerikas maha hulga tühje büroopindu, Eestis aga pole kesklinna piirkonnas suurt pakkumiste ja tühjade pindade lisandumist märgata. A-klassi büroopindadele on endiselt suur nõudlus, kuid nn B- ja C-klassi pinnad, mida iseloomustab varasem ehitusaasta ning vähem atraktiivne asukoht, kipuvad küll tühjaks jääma – kasutajad eelistavad
üha paremaid büroosid. Kodus töötamise võimalus ärikinnisvaraturule väga suurt mõju ei avalda, sest bürood on ikka alles ja neid kasutatakse aktiivselt.
„Asukohtade eelistuste muutus on märksa pikema aja teema kui pandeemia,“ märgib Eliste ja viitab, et veel 2000-ndate alguses oli Tõnismäe märksa atraktiivsem asukoht kui Ülemiste, praegu on aga olukord vastupidine.
Mihkel Eliste toob välja ka Ukraina sõja mõjutused meie büroopindade turule: „Kohalikud arendajad on teinud kesklinna mitmeid projekte, kuid praegu on need seiskunud. Ka välisinvestorid pelgavad hetkel siinkandis turul osaleda, sest nad on keskendunud oma koduturgudele. Langusajal on keerulisem minna kuskile väikeriiki tootlust kasvatama.“
Räägitakse ka, et välismaised investorid müüvad Eestis kinnisvara, et oma äritegevusega siit lahkuda. Mihkel Eliste üt-
leb, et selliseid tehinguid on, kuid kõigi tehingute koguhulgast on see väike osa ja enamasti puudutab see elamispindade turgu. Pealegi ei jää need pinnad üle, sest siinsed omamaised investorid ostavad need ära.
Keskused elavad väikepoodidest paremini
Kaubanduspindadest rääkides toob Mihkel Eliste välja, et siingi on eelistatud asukohtade hulgas olnud muudatusi, praegu aga uusi suuri kaubanduskeskuseid tulemas ei ole.
„Jälgitakse, mis toimub T1-ga. Uus omanik on mõnevõrra kontseptsiooni uuendanud, aga praegu pole veel selge, mis edasi saab. Lisaks on valmimas Porto Franco kaubanduskeskus, mis pidi ammu valmis saama, kuid mille valmimist on pidurdanud erinevad takistused. Lasnamäele plaanisid uut ja väga võimast kaubanduskeskust Tallinki omanikud, kuid ka see projekt praegu seisab, samuti võtab veel aega Rocca al Mare keskuse laiendamise projekti realiseerimine.
Kui võrrelda USA-ga, siis seal on kaubanduspindade likviidsus kõvasti alanenud, sest laenuraha on senisest kallim
On selge, et iga uus pind saab oma üürnikud mõne vana pinna arvel.
Thermory on maailma üks suurimaid termopuidu ja saunamaterjalide tootjaid
Loome ehtsast puidust lahendusi, mis kujundavad väärtusliku ja jätkusuutliku elukeskkonna.
Me termotöötleme oma puitu moodsaima tehnoloogiaga, mis on 100% kemikaalivaba.
TERRASSID JA PÕRANDAD
VÄLISVOODRID
SISEVOODRID
SAUNAMATERJALID JA -TOOTED
Tule tutvu meie inspireeriva tootevalikuga
Thermory esindussalongis Tallinnas
Ülemiste City’s, Lõõtsa 1a.
ja suurte kaubanduspindade järele on nõudlus vähenenud juba enne koroonakriisi. Eestis on laenuraha samuti kallinenud, kuid kaubanduskeskused on seni olnud üks paremini tootvaid varasid – praegu on raske näiteks Ülemiste või Kristiine või Rocca al Mare kaubanduskeskuse eest vaba parkimiskohta leida. Kui nendes keskustes jääb mõni kaubanduspind vabaks, täitub see kiiresti. Seda vaatamata sellele, et aasta algul tõusid paljud üürisummad – tõsi küll, enamasti mitte 20% inflatsiooni jagu, sest omanikud on reeglina huvitatud oma üürnike heast käekäigust ega taha seepärast nende kulubaasi liiga suureks ajada.
Samas on selge, et iga uus pind saab oma üürnikud mõne vana pinna arvelt ja kaubanduskeskustega võrreldes on näiteks kesklinna esimeste korruste kaubanduspinnad märksa keerulisemas olukorras. Tallinnas pole ka ajalooliseid kaubandustänavaid nagu mõnedes teistes Euroopa pealinnades ja varasemad eelistatud piirkonnad, näiteks Narva maantee või Gonsiori kant, kipuvad praegu pigem raskustes olema. Ka vanalinn pole näidanud kasvumärke – hooajaliselt läheb seal hästi, muul ajal mitte eriti,“ selgitab Mihkel Eliste.
Ka rohepöörde teemad pole ärikinnisvaraturult kusagile kadunud. Kui mainida uuenduslikke energialahendusi, mõtlevad paljud vaid päikesepaneelidele katusel. Lähemal uurimisel on aga ettevõtetel mitmeid energiasäästu, -tootmise ja -salvestamise võimalusi: tõusnud kulude valguses võiksid ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtted võtta luubi alla oma valgustuse, ventilatsiooni, soojustuse ning mõelda ka automaatika peale, mis vastavalt vajadusele neid süsteeme juhiks.
Energia- ja ressursitõhususe täislahendusi pakkuva DeltaE Inseneribüroo juhatuse liikme Marti Araku sõnul ongi kõige tasuvamad valdkonnad energia kokkuhoiuks valgustuspaigaldiste renoveerimine, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide uuendamine ning hooneautomaatika väljaehitamine. Suurim efekt uutest tehnoloogiatest tuleb juhul, kui läheneda strateegiliselt. Süsteemid on omavahel seotud. „Tihtipeale võib nimetatud valdkondadest tulla 80% energiakuludest,“ ütleb Arak. „Suurim märksõna on süsteemide vajaduspõhine juhtimine. Pole vaja 23-kraadist õhutemperatuuri või täisvõimsusel ventilatsiooni, kui ruumis kedagi ei viibi, valgustuspaigaldiste puhul aitab automaatika kuni 90% kokku hoida,“ tõi Arak näite.
Vahel muretsevad ettevõtjad, et energiatõhususse investeerimine ei tasu end ära. Selle arvamuse lükkab Arak ümber. Kuigi palju sõltub konkreetsest objektist, annab ta üldised rusikareeglid uuenduste tasuvuse hindamiseks: valgustuse uuendus tasub end ära 3–5 aastaga, automaatika ning kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide renoveerimine 2–4 aastaga, suruõhusüsteemide tasuvusaeg on alla 1,5 aasta, päikeseenergialahendustel olenevalt elektrihinnast 6–14 aastat.
„Kokkuvõtvalt on kõige paremini tasuvad tehnosüsteemidega seonduvad investeeringud. Me räägime raha tootlusest üle 20% ja olukorrast, et paranevad nii haldussuutlikkus, sisekliima, pikeneb süsteemide eluiga, kasvab töötajate motivatsioon. Positiivset on selles oluliselt rohkem, kui esmapilgul paistab,“ räägib Arak.
Ettevõtjad tunnevad suurt huvi energiatõhususe vastu
Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompargi analüüsi põhjal oli Bonava Eesti eelmisel aastal kõige enam uusi kodusid müünud elamuarendusettevõte Eestis.
Uusarenduse eeliseks on eelkõige võimalus valida endale sobiv kombinatsioon asukohast, korrusest, toalisusest ja ka aknast avanevast vaatest,“ rääkis Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm. Ta usub, et uus korter lähitulevikus veel de�itsiitseks kaubaks ei muutu, kuid heade omadustega korter on minev kaup ka langeval turul. „Võib juhtuda, et varsti on sobiva kodu leidmine oma vajaduste ja eelistuste põhjal oluliselt keerukam,“ lisas Soorm.
„Elukondliku elamuarenduse turgu on sel aastal ees ootamas mitmed väljakutsed. Euribori tõus ja energiakriis on mõjutanud inimeste ostuotsuseid ning kodulaene võetakse varasemast ettevaatlikumalt,” sõnas Soorm. Tema sõnul tasub uue kinnisvara otsijatel omale sobiv kodu soetada pigem varem kui hiljem.
„Ehitussektorit mõjutavad väga paljud erinevad tegurid ning sestap võetakse ka uusi arendusi töösse varasemast vähem. Seega mingi hetk võib tekkida olukord, kus nõudlus ületab pakkumise,“ selgitas Bonava Eesti tegevjuht.
Uus-Mustamäe elurajoonis on valmis saanud 99 uut korterit ning aasta lõpuks lisandub veel 65 Bonava on oma suurimas arenduses Uus-Mustamäel valmis saanud järjekordse etapi ning ehitanud viimase nelja aasta jooksul piirkonda juba ligi 500 uut kodu. Kogu arenduse maht on 750 korterit. Äsja valminud hoonete kompleks aadressil Aiandi 9 koosneb kolmest majast, mida ühendab hoonete vahele loodud puhkeala. Valmimisjärgus on Aiandi 16 aadressil asuv elamu, mis saavutas äsja oma täiskõrguse ning saab sissekolimisküpseks selle aasta lõpuks.
„Mustamäe on Lasnamäe järel Tallinna üks rahvarohkemaid asumeid ning luues linnaosasse uusi elupiirkondi, tuleb sinna lähiaastatel elama aina rohkem noori ja lastega peresid,“ rääkis Bonava turundus- ja müügijuht Lauri Laanoja. „Bonava loodav Uus-Mustamäe naabruskond on läbimõeldud
hoovialadega turvaline kodukoht, kuhu on lihtne liikuda nii jala, jalgrattaga kui ka ühistranspordiga,“ selgitas Laanoja, miks Uus-Mustamäe on hinnatud elamupiirkond.
Uus-Mustamäe arenduse teeb eriliseks selle keskel asuv 7000ruutmeetrine avalik park, mis on piirkonna südameks ja kuhu on loodud erinevaid tegevusi aktiivseks õues viibimiseks.
Bonava, välja kasvanud NCCst, on Euroopa juhtiv elamuarendaja, kelle eesmärk on luua õnnelikke naabruskondi paljudele inimestele. Kokku on Eestis Bonavat usaldanud ligi 3000 koduostjat. Esimese elamuarendajana Euroopas on Bonava kliimaeesmärgid saanud Science Based Targetsi (SBTi) heakskiidu. Bonava aktsiad ja roheline võlakiri on noteeritud Nasdaqi Stockholmi börsil.
Suur osa Eesti kortermajadest on ehitatud aastatel 1960–1990. Need hooned on enamasti erinevate probleemidega ja amortiseerunud ega vasta enam tänapäevastele nõuetele ei soojapidavuse ega sisekliima osas. Seetõttu on eriti oluline praeguste energiahindade valguses võtta ette maja soojustustööd, et tagada energiatõhusus ja hea sisekliima.
Toimetas: Sigrid Aunap Fotod: Shutterstock
Nõukogude ajal Eestisse rajatud korterelamud, mis praeguse aja nõuete kohaselt renoveerimata, on suures osas energeetiliselt ebaefektiivsed. See tähendab, et tarbime energiat rohkem ja maksame selle eest rohkem.
Tihti eelistatakse kortermajade ehitamisel või renoveerimisel võimalikult odavaid ja kiireid lahendusi, mis omakorda tähendavad aga kordades suuremaid küttekulusid. Algne näiline kokkuhoid ei tasu end seega pikas perspektiivis ära.
Rääkides kortermajade soojustamisest, on oluline mainida soojuskadu, mida on võimalik õigeid meetmeid kasutades vähendada. Peamiselt kaotavad paneelmajad soojust välisseinte, katuse, välisuste, akende ja keldripõrandate kaudu. Lisaks sellele väljub suur hulk soojust ventilatsiooni kaudu – hoonest väljub toasoe õhk, mis asendub jaheda välisõhuga. Hooned kaotavad soojust ka soojaveetrasside kaudu kanalisatsiooni lastava veega.
Soojuskao vähendamiseks ehk soojapidavuse suurendamiseks on tegelikult mitmeid tõhusaid meetodeid. Esiteks tuleks veenduda, et soojus saab toas vabalt ringi liikuda ega jää küttekehade vahetusse lähedusse.
Hästi soojustatud kortermaja aitab
suuresti kokku hoida küttekulude arvelt.
Õige soojustamise tulemusena võivad küttearved väheneda
lausa 45–50% võrra.
Ligi 30% soojusest väljub korteritest akende ja uste kaudu. Seda protsenti saab vähendada näiteks korteri aknaid tihendades. Tasub kontrollida ka akende ja uste olemasolevaid tihendeid ning veenduda, et need ei ole kulunud. Veel üks efektiivne viis soojuse säästmiseks on kahe- või kolmekordsete klaasidega akende kasutamine.
Ka välisseinte lisasoojustamine ja katuslagede soojustamine on abiks soojuskao vähendamisel.
Paneelmaja soojustamiseks valmistumine
Soojustuse paigaldamist planeerides tuleks jahedamal ajal ehk kütteperioodil köetud hoone esmalt termokaameraga pildistada, et selgitada välja suurimad soojakao punktid. Mõõtmistulemustele tuginedes on võimalik koostada efektiivne soojustusplaan.
Enne paneelmaja soojustamist on kindlasti vaja hoonele teha ka ehitustehniline ülevaatus ja energiaaudit. Suurte paneelmajade välisseinapaneelide liitekohad on otsesed külmasillad, mis tuleks eemaldada. Spetsialistid toovad välja, et energiatõhususe seisukohalt peaks soojustuse paksus olema 15–20 cm.
Energiasäästu tagavaid
meetmeid valides tasuks arvesse võtta järgnevat:
maksumus mugavus teostatavus tasuvusaeg
Soojustuse planeerimisel tuleb arvestada soojusjuhtivusteguri ja soojusülekande koefitsiendiga. Nagu nimigi ütleb, iseloomustab soojusjuhtivustegur soojusjuhtivust – mida suurem soojusjuhtivustegur, seda paremini kannab materjal energiat soojusena edasi. Vastupidi on aga soojusülekande koefitsiendiga – mida väiksem see on, seda paremini sein soojust isoleerib.
Kui soojustamisel kasutatakse mineraalvilla, tuleb see paigaldada väga täpselt – vastasel juhul ei täida soojustus oma eesmärki. Nii klaas- kui ka kivivilladega soojustamisel tuleb arvestada, et villapaani laius oleks 1–1,5 cm laiem karkassipostide puhtast vahest. See tagab, et vill on tihedalt karkassi vastas ja kinnitub karkassi külge. Kui villapaani laius on karkassivahest üle 1,5 cm laiem, ei mahu villapaan ära ja kaardub välja.
Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka tuuletõkkele ja selle paigaldusele. Ära ei tasu jätta tuuletõkke ja välisvoodri vahelist tuulutusvahet, mis on mõeldud selleks, et liigne veeaur seinakonstruktsioonist välja saaks kuivada.
Soojustusmaterjalide valik on mitmekesine, mistõttu ei pruugi enda jaoks parima valimine olla just kõige lihtsam ülesanne. Järgnevalt on välja toodud mõned levinumad soojustusmaterjalid ja nende omadused.
Vahtpolüstüreen ehk EPS on suletud pooridega jäik vaht. Tavaliselt on vahtpolüstüreen valget värvi. Tegemist on ühe laialdasemalt kasutatava plastiga. See soojustusmaterjal ei ole küll täielikult vee- ega aurukindel, aga see-eest võtab selle lagunemine aega sadu aastaid.
Kolmekihiliste seintega tellis- ja paneelmajadel võib kandeseina ning fassaadi vaheline side olla purunenud või nõrgenenud, mistõttu ei pruugi fassaad lisasoojustuse raskust välja kannatada. Fassaadi siledaks krohvimisel peab laskma krohvil enne soojustusmaterjali paigaldamist ära kuivada.
Niiskele seinale ei tohi soojustust peale panna ja ka soojustusmaterjal ise peab olema kuiv.
Fassaadi kõveruste sirgeksajamisel soojusmaterjaliga tuleks vältida õhuvahesid, kust välisõhk läbi saab käia.
Kortermaja soojustamisega
kaasnevate kallimate tööde hulka kuuluvad välisseinte, katuse, trepikoja ja keldrikorruse soojapidavamaks muutmine, küttesüsteemi tasakaalustamine, torude soojustamine ning olemasoleva mitteautomaatse soojussõlme asendamine täisautomaatsega.
XPS ehk ekstrudeeritud vahtpolüstürool on suletud pooridega vaht. Ekstrudeeritud vahtpolüstürool on veidi tihedam ja seega ka tugevam kui vahtpolüstüreen. XPS sobib kasutamiseks niiskemas keskkonnas.
PIR ehk polüisotsüanuraat on ehituses kasutatavatest soojustusmaterjalidest üks tõhusamaid. PIR on termoreaktiivne plast, mida kasutatakse jäiga soo-
jusisolatsioonina ja mis on oma keemiliste omaduste poolest sarnane PUR-vahuga.
Kivivill koosneb peenikeste põimunud kiudude massist, mille saamiseks töödeldakse kivimeid kõrgel temperatuuril. Kiudude läbimõõt on umbes 2–6 mikromeetrit.
Klaasvill on tehtud klaaskiududest, millel on sideaine abil loodud villaga sarnane tekstuur. Klaasvill on kivivillast pisut suurema soojapidavusega, samas märgub klaasvill kivivillast kergemini.
Vahtklaasi tehakse taaskasutatud klaasist või näiteks liivast. Selle materjali poorid on suletud ning õhutaskuid täidab 99% ulatuses CO 2. Vahtklaas on kauakestev, tugev, ökoloogiline ja lihtsasti töödeldav.
Tselluvill on tehtud kasutatud ajalehtedest. Kuna see on toodetud looduslikust materjalist, sobib see selliste majade soojustamiseks, kus viibib allergikuid.
PUR-vaht ehk polüuretaanvaht on kiiresti paigaldatav ja seda saab kasutada kõikidel pindadel. PUR-vahuga on võimalik isolatsioonikihi paigaldus ilma jätkukohtade, lõhede ja paigaldusvigadeta. Tänu sellele on tulemuseks õhutihe kvaliteetne isolatsioonikiht.
Allikas: Hange.ee ehitusblogi, hange.ee/blogi
20 aastat kogemust
Köögi Konstruktor on ettevõte, kelle põhitegevuseks on kvaliteetse köögimööbli disainimine, müük ja paigaldus kliendi soovide järgi. Ettevõte lähtub põhimõttest, et köök peab olema kodu või ka äriruumide harmooniline ja funktsionaalne osa. Lahendused valmivad koostöös kliendiga, kellel on tavaliselt võimalus peaaegu iga detaili osas kaasa rääkida.
Köögi Konstruktori lahendused on nüüdisaegsed ja optimaalsed. Kliendi eelarve on ettevõtte pikaajalise kogemusega disainerite jaoks sama oluline kui valmiv köök: alati pakutakse lahendusi ja alternatiive, mis mööbliprojekti eelarvega vastavusse suudavad viia. Ettevõtet on läbi aastate tunnustatud edu-
ka Eesti ettevõtte tiitli ja mitmete erinevate sertifikaatidega.
Kliendi fantaasial tuleb aidata mitte ainult lennata, vaid võimaldada sellel ka reaalsuseks muutuda. Võimatuid soove ettevõtte jaoks ei ole ja vastupidi paljude kartustele ei tähenda „eritellimus” seda, et see on taskukohane vaid vähestele. Köögi Konstruktori Eestis toodetud mööbel jääb meie inimeste jaoks sobivasse hinnaklassi ja pakutakse mõistlikke ning optimaalseid lahendusi. Sellest annab tunnistust klientide äärmiselt lai spekter, kelle seas on nii pikaajalise kogemusega kinnisvaraarendajaid kui ka väikeste korteritega linnarajoonide elanikke.
Köögi Konstruktori eesmärk on pakkuda klientidele võimalikult kiiret tarne-
aega, mis jääb tavaliselt vahemikku 8–10 nädalat. Üheks eesmärgiks on siinjuures kiire ja klienti võimalikult vähe häiriv paigaldustöö, mis on senistelt klientidelt samuti väga head tagasisidet saanud.
Köögi Konstruktor avas uue salongi Tallinnas aadressil Sõpruse pst 29 ja ootab sinna kõiki huvilisi. Salongis olevad näidised annavad ettekujutuse enim kasutatud tehnilistest lahendustest, uuenevast tootevalikust ja materjalidest, sahtli- ja kapisisudest, käepidemetest ja valgustitest. Salongist ei lahku ükski soovija disaineri väärt nõuande ja tassi kosutava kohvita.
Köögi Konstrktori salongis müüakse ka Jura kohvimasinaid ja hinnatud kohvisorte otse Itaaliast.
Hea sisekliima ja energiatõhusus on teemad, mis aastaaastalt aina suuremat tähelepanu pälvivad. Seejuures on kasvav tendents korterite ja eramute ventilatsiooniseadmete ühendamine internetti, mis aitab tootjatel hoida silma peal seadmete tarkvara uuendamisel ning säästab rikete leidmisel tarbijate aega ja raha.
Onninen on Eestis tegutsenud juba 30 aastat, millest kaks kolmandikku on ettevõttes töötanud ka firma ventilatsiooni müügijuht Reino Altrov. „Selle aja jooksul olen näinud põhjalikult meie ventilatsiooniturul toimuvat ja võin öelda, et suurim muudatus oli 10–15 aasta eest, kui hakati rohkem tähelepanu pöörama energiasäästule. Samas on selge see, et efektiivsusega ei tohi hulluks minna. Näiteks on meil saadaval LõunaEuroopa seadmeid, mis on ülimalt efektiivsete näitajatega, ent meie tingimustes ei pruugi need olla sugugi nii säästlikud. Eesti on mereriik, meil on siin põhjatuuled, niiskus, külmad talved – hoopis teine kliima kui Lõuna-Euroopas.“
Ta lisab, et ventilatsiooniagregaatidele tekitavad eriti keeruka olukorra saunad, mida on paljudes Eesti hoonetes. „Niiskus ja soojus korraga keset talviseid olusid ajavad lõunamaa seadmed jäässe ning need kipuvad minema sulatusrežiimi väga pikkadeks aegadeks. Seega on tähtis ventilatsiooniseadmete puhul jälgida kahte asjaolu: et need oleksid efektiivsed ja sobiksid kasutamiseks põhjamaade kliimas.“
Seadmed tasub
ühendada internetiga
Nii nagu üldiselt tänapäevaste elektroonikaseadmete puhul on oluline nende tarkus, on see nõnda ka ventilatsiooniseadmetega. Ja seda mitmel
Tekst: Gerli Ramler Foto: OnninenVentilatsiooniseadmed peavad olema efektiivsed ja sobima kasutamiseks põhjamaade kliimas.
Madala energiakuluga
A-energiaklassi uus büroohoone Veerenni piirkonnas.
200–600 m²
m²
min
m
ERIPAKKUMINE! Mauruse majas (Tammsaare tee 92) vabanemas sisustatud äripinnad kuni
1500 m2!
põhjusel. „Enamiku toodete puhul juba pakutakse internetiga ühenda mist ning seadme juhtimise võimalust nutiseadmest. Kõik kliendid loomuli kult seda ei kasuta, sest nende jaoks tundub keerukas juhtida oma venti latsiooniseadmeid telefoni kaudu. See on täiesti mõistetav, ent siin on väike lisaklausel – internetis olevatele sead metele saab ligi ka tootja. Siiski ei pea siinkohal kartma kuritarvitamist, sest nii nagu kõigi Euroopa Liidus müü davate elektroonikaseadmete puhul peab omanik andma tootjale ligipää suks loa,“ selgitab Altrov.
Loa andmisega kaasneb aga posi tiivne võimalus mure korral otse toot ja poole pöörduda ja lasta tehase teh nikainimesel probleem lahendada. Kui seade on autonoomne, tuleb küsimuse puhul kutsuda koju tehnik, lasta tal viga kindlaks teha, anda talle aega remondiks vahendeid leida ja seejärel oodata teda järgmisel korral tagasi viga parandama. Loomulikult läheb selline protseduur li saks ajakulule ka rohkem maksma.
Altrov toob näiteks Norra tootja Flexit, kes annab võimaluse tooteid juhtida ja hallata nii kohapeal kui ka eemalt. „Eeltingimus on, et ventilatsiooniseade on ühendatud interneti-juurdepääsuga võrku kaabli kaudu. Rakendust kasutades on kliendil näha, kas on häireid või hooldusteateid, ta saab
määrata soovitud temperatuuri, valida ventilatsioonirežiimi, seadistada nädalakella jne. Paigaldaja või hooldustehnik saab viisardi kaudu aga konfigureerida toodet tarvikute jaoks ning reguleerida vajadusel ventilaatori seadistu - Foto: Flexit
Tänu ühendusele tootjaga saavad ilmsiks tulla ka sellised rikketeated, millest omanikul võib-olla aimugi pole.
si ja temperatuure. Lisaks aitab tootja vajadusel suuremate rikete korral või uuendab tarkvara. Abi saab ka siis, kui seadmel on garantiiaeg läbi, aga seade näitab veateadet.“
See kõik on aga võimalik tänu sellele, et seade on registreeritud ja ühendatud internetikaabliga. „Tegelikult soovitab enamik tootjaid, et toote juurde viiks netikaabel ja samamoodi on kaabel vajalik targa maja lahenduste puhul. Vajadusel saab küll paigaldada näiteks ventilatsiooniseadme juurde wifi-ruuteri ja väga võimalik, et juba lähitulevikus hakatakse wifi vastuvõtjaid toodete sisse ehitama. Samalaadse näitena võib tuua Eesti tootja Airoboti ventilatsiooniseadmete sisse ehitatud tolmuosakeste andurid, mida veel ei kasutata, aga kui neid hiljem vaja on, siis süsteemi uuendamiseks on ikkagi vajalik internetiühendus,“ räägib Altrov.
Seega ei pea ventilatsiooniagregaat olema kõigest muust eraldiseisev seade, vaid võiks olla seotud nii tootjaga kui ka omaniku nutisead -
mega, mille kaudu saab puhkusel olles seadme samuti puhkuserežiimi seadistada ja enne kojujõudmist selle normaalsele kiirusele lülitada. Altrov rõhutab, et tänu ühendusele tootjaga saavad ilmsiks tulla ka sellised rikked, millest omanikul võib-olla aimugi pole. „Enamikule ventilatsiooniseadmete tootjatele on vaja vaid internetikaabli ühendust ja kasutajapoolset registreerimist ning nii lihtsalt kõik toimibki. Hetkel aga sellele teemale alati tähelepanu ei pöörata ja paljud korterid jäävad ühendamata, kuna ehitaja
ei ole vedanud kaablit. Nende klientide jaoks on üllatus, kui me ühendust võtame ja pakume võimalust nende ventilatsiooniagregaat korda teha enne, kui nad ise märkavad, et sellel üldse midagi viga on.“
Täiskasvanu hingab päevas 25 kilogrammi ehk 20 000 liitrit õhku. Põhjamaades viibivad inimesed 90% ajast siseruumis ja poole sellest oma kodus. Tasakaalustatud ventilatsioon tagab hea sisekliima aasta ringi kõikides ruumides ja on parim lahendus keskkonna ning energia seisukohalt.
Korralik sisekliima hoiab pere terve ja maja tugevana
Tänapäevased nõuded elukvaliteedile on palju kõrgemad kui mõnikümmend aastat tagasi. Inimesed tahavad elada tervislikus sisekliimas, kus korralik õhuvahetus tõmbab eluruumidest välja saastunud ja niiske õhu, asendades selle värskega, vähendades nii ka viiruste levikut. Ventilatsioon peaks olema olemas igas korteris ja töötama 24/7. Pole vahet, kas tegemist on loomuliku ventilatsiooniga või soojustagastusega ventilatsiooniseadmetega – oluline on, et süsteemist on reaalselt kasu.
Sageli tahavad kliendid hoone fassaadina kasutada looduslikku puitu, kuid ehitusettevõtte Kulden Grupp OÜ tegevjuht Erik
Metsis soovitab eelistada alumiiniumist komposiitplaate või kõrgsurvelaminaadist fassaadimaterjali. Põhjus on lihtne puit nõuab välistingimustes korralikku ilmastikukindlat viimistlust ja pidevat hooldust, samal ajal kui spetsiaalsed fassaadiplaadid on hooldusvabad ning pakuvad laia disainivalikut.
„Puitmaterjali võlu on looduslik välimus, aga iseloomulik puidusüü paraku kaob, kui fassaad tugeva paksu ilmastikukindla värviga katta. Samas heledad lasuursed läbipaistvad toonid ei kesta meie kliimas kuigi kaua. Ja ka paksemat värvi kasutades nõuab puit õueoludes sademete, temperatuu-
rikõikumiste ja päikese UV-kiirguse tõttu ülevärvimist 5–7 aasta tagant,“ selgitab Metsis. „Seetõttu on mõistlik hoolikalt järele mõelda, millist materjali välisfassaadina kasutada.“
Ta toob ilmastikukindlatest fassaadimaterjalidest välja kaks enda lemmikut. „Ilus, kauakestev ja tugev on kõrgsurvelaminaadist HPL-fassaadiplaat,
mida on nii puiduimitatsiooniga kui ka ühevärvilisi. Samuti mustrilise dekooriga plaadid alates kivist, betoonist ja metallist kuni individuaalse disainini. Materjali topeltkõvastatud akrüül-polüuretaanvaigud plaatide pealiskihil annavad eriti efektiivse ilmastikukindluse. Lisaks on materjal kriimustuskindel, kaalult kerge ja seda võib kasutada ka siseruumides.“
Materjali kuluarvestus on väga täpne ja eeliseks on ka see, et plaate saab paigaldada nii-öelda iga ilmaga. Pinnad saab töödelda keskkonna omapärade järgi – lisada UV-kaitse, antibakteriaalse kaitse, sõrmejälgede kaitse jne. Kõrgsurvelaminaat sobib igat tüüpi hoonete katmiseks, olgu tegemist eramaja, avaliku sektori hoone, spordihalli, hotelli või kontorihoonega. Materjali on kerge töödelda, sellele saab perforeeringuga mustreid kujundada ja seda on võimalik painutada hoone eripärade järgi. HPL-fassaadiplaadid
Tekst: Gerli Ramlerpaigaldatakse ventileeritava fassaadi põhimõttel puidust või metallist alustarinditele kruvide, neetide või peitkinnitusega. Teine kauakestev, silmapaistev ja lihtsalt paigaldatav fassaadimaterjal on alumiinium-komposiitplaat, mille valikus on lisaks tavapärastele ühevärvilistele ning metalliktoonidele ka vase-, kivija puiduimitatsioonid. Komposiitplaadid koosnevad mittemürgisest polüetüleensisust või tulekindlast sisust ja on mõlemalt poolt alumiiniumlehega kaetud. Valikus on kõrge tuletundlikkusega tooted kasutamiseks näiteks kõrghoonete või evakuatsiooniteede puhul. Plaadid paigaldatakse metallist alustarinditele ventileeritava fassaadi põhimõttel ehk plaadi tagumise külje ja soojustuse vahel peab olema õhuvahe.
Puitmaterjal jäägu siseruumidesse
„Eelnimetatud materjalid on väga hea asendus fassaadivineerile ja muule puitlaudisele,“ ütleb Metsis. „Puit jäägu siiski siseruumidesse. Viimaste aastate üheks populaarsemaks sisekujundusmaterjaliks on kerkinud näiteks CLT ehk ristkihtliimplaat, mida kasutatakse nii fassaadi-
na, vaheseinte ehitamisel, ukselehtedena kui ka mööbli valmistamisel.“
CLT (inglise keeles cross laminated timber ) on tugev ja keskkonnasõbralik ning seda koos akustilise villaga kasutades saab muuta ruumid helikindlaks. CLT on efektse välimusega, andes arhitektidele ja ehitajatele palju uusi lisavõimalusi. Võrreldes vineeriga on kihiti liimitud puiduplaat tugevam, olles tugevuse poolest sarnane betooniga, ent oluliselt kergem.
Lisaks on Metsise sõnul eeliseks CLT hea hinna ja kvaliteedi suhe, kuna seda valmistatakse Eestis kohalikust kuusepuidust. „Materjal kaetakse harilikult vastavat tooni peitsiga, mille alt jääb ku-
mama looduslik puidusüü. Spetsiaalsete toodetega saab puidupaneelidele anda ka tulekindluse,“ räägib ta. „Hoonete renoveerimisel puudus seni siseviimistluse osas looduslik alternatiiv, kui klient soovis asendada seinas olevat maalähedast laudvoodrit. Ideaalne asendus ongi CLT-paneelid, sest need on välimuselt kaunid ja kordumatu mustriga, materjali saab soovi korral mustreid sisse lõigata ning paneelitükke erinevalt seina laduda. Samamoodi kasutatakse CLT-paneele väga edukalt aknapõskede ja -laudade puhul ning mööbli ehitamisel. Sel juhul tasub aga jälgida, et materjal oleks piisava arvu kihtidega, et riiulid raskuse all kõverduma ei hakkaks.“
Leeri teel asuv hoone sai uue fassaadi, kasutatud on fassaadiplaate Fundermax ja Etalbond. Foto: Kulden GruppVarpo Grupp OÜ tehnoloogia on tootnud hoones üle miljoni kilovati passiivenergiat, mille hoone kasutab ka ära energiatarbimises ning sellega saavutanud suurepärase elukeskkonnaga ning üle poole kogu tarbitud energiast on tootnud maja iseseisvalt läbi
Varpo Grupp OÜ patenteeritud passiivenergia tehnoloogia.
See tähendab üle poole kütteks vaja minevast energiast, tarbitud elektrienergiast ning sooja vee tootmiseks vaja minevast energiast on tootnud hoone ise. Palju toodab passiivenergiat teie hoone?
Võta ühendust ja arvutame välja teie maja passiivenergiateguri.
Varpo Grupi ehitustehnoloogia käib juba 30 aastat oma ajast ees
Kuni 1991. aastani töötas Pihtjõe toonases juhtivas ehitusettevõttes EKE EMV. „30 aastat tagasi otsustasin aga hakata omaette tegutsema. Kuigi vahepeal oleme grupi nimele omaselt tegutsenud erinevates valdkondades, on üheks osaks alati olnud ehitus. Praegu on meie põhiline leib kortermajade rekonstrueerimine energiasäästlikeks ja tänu ajaloole EKE EMV-s, mis toona ehitas põhilise osa Eesti kortermajadest, tunneme nende konstruktsioone ja sellele ajale omaseid ehituslikke eripärasid põhjalikult,” tutvustab Pihtjõe. „On täiesti võimalik ehitada nii energiasäästlikuks, et elanikud näevad kokkuhoidu juba järgmise kuu kütte- või elektriarvel.”
Varpo Grupi eesmärk on alati olnud järjepidevalt areneda käsikäes Eesti majanduselu ja turuolukorraga. Tänu uudishimule ja soovile kasutada alati parimaid ning energiasäästlikumaid tehnoloogilisi lahendusi, on ettevõtte töötajatel olnud mitmeid harukordseid võimalusi lüüa kaasa huvitavates projektides. Näiteks 1989. aastal rajati nõukogudeaegse Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi ja USA teaduasutuse koostöös Tallinnasse Meriväljale esimene eksperimentaalne päikeseküttega maja, mis töötab tänaseni. „Mõelge, me ehitasime juba üle 30 aasta
tagasi päikeseküttel baseeruva maja, mis oli täielik tehnoloogiline ime. Aga tundub, et muu maailm jäi meist veidi maha,” möönab Pihtjõe. „Uskusin toona, et aastaks 2000 on kõigil Eesti majadel päikesepaneelid katusel, ent tegelikkuses algas buum vaid mõned aastad tagasi.”
Seejärel hakati välja töötama energiasäästlikke lahendusi fassaadide ehitamiseks ja ülejäänud hoone uuendamiseks. See töö viis koos Rootsi partneritega energiatõhusa soojuspumba loomiseni, mis sai oma innovatiivsuse eest ka rahvusvahelise auhinna. Pihtjõe sõnul on sellised uudsed arendused ja tooted just see „miski”, mis teda ehitussektoris hoiab. Lisaks kuuluvad Varpo Grupile mitmed patendid, näiteks patent ventilatsioonisüsteemide energiatõhususe süsteemile. Mitmeid projekte on arendatud ka koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga. Kõiki neid 30 aasta jooksul tehtud katsetusi ja saadud kogemusi rakendab Varpo Grupp oma töös iga päev.
Kütmise ja ventileerimise
kõrval tuleb pöörata tähelepanu ka jahutusele
Energiasääst on kasvav ja aina olulisem trend. Pihtjõe meenutab, et kui 1994. aastal tuli Varpo Grupp turule oma esimese maaküttesüsteemiga, oli selle tasuvusaeg 25 aastat. Aastaks 2000 oli
aga maaküttesüsteemide tasuvusaeg juba vaid neli aastat. „2008 tulime välja kortermajade ventilatsiooni soojuspumpadega, mille tasuvusaeg oli toona 10 aasta, aga nüüd on ainult 2,5 aastat. Hetkel on meil arenduseesmärgiks ilma soojuspumbata ventilatsiooni soojustagastuse salvestamine ja selle automatiseerimine, mille tasuvusaeg on praegu veel 25 aastat, aga seegi on kiirelt vähenemas.”
Uus patent, mida Varpo Grupp täna taotleb, on seotud majade jahutusega. „Ehitame vanadesse majadesse tsentraalsed jahutussüsteemid, mis on energiasäästlikud ja tekitavad mõnusa sisekliima. Eestis on olnud järjest juba mitu suve, kus kraadid tõusevad väga kõrgele ning see hakkab inimeste tervisele kahjulikult mõjuma. Eriti suur on kuumenemisprobleem vanades paneelmajades,” selgitab Pihtjõe. Aga kuigi nõukogudeaegsed ehitised ei saa niipea otsa, on ettevõttel omajagu tegemist ka juba 2000-2004 ehitusbuumi ajal ehitatud majadega, mis jõuavad otsapidi samuti rekonstrueerimisse.
Süsinikujälge kärpiva taastuvenergia osakaal maailma energiatootmises kasvab. Päikeseenergia võimaldab saastavatest ja mittesäästvatest energiaallikatest eemalduda ning seda on järjest odavam ja lihtsam kasutusele võtta. Eratarbija jaoks on Eestis selleks erinevaid tehnoloogilisi võimalusi ja vajadusel abiks ka väikeelamute rekonstrueerimistoetus. Euroopa Liit soosib päikesepaneelide laialdasemat kasutuselevõttu seal, kus see tehniliselt ja majanduslikult võimalik. Teatud tingimustel on päikesepaneelidega võimalik elektrit toota ka üldvõrgu puudumisel.
Ettevõtte Roofit.Solar tegevjuht Andres Anijalg tõdeb, et Eesti tarbija teadlikkus päikeseenergiast on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud – teatakse eelistest, nagu omaenda taastuvenergia tootmine ja elektriarve vähendamine, kuid arusaam praktikast ja tehnoloogiast peaks olema selgem. Tema sõnul saab päikeseenergia tootmi-
sest kõikuvale elektrihinnale stabiilne alternatiiv. Anijalg on öelnud, et jätkusuutlik päikeseenergia saab olema osa nii meie linna- kui ka maakoha arhitektuurist – ja seda pigem varem kui hiljem.
Sõltuvalt eeltingimustest saab päikesest elektrit toota kas päikesepaneelide
abil või kaks ühes päikesekatusega, mille puhul päikesepaneelid asendavad katusematerjali. Hinnavõrdluses on eraldi paneelid soodsamad. Päikesepaneelide pargi võib rajada konstruktsiooni abil ka maapinnale.
Kui hoonel on uus ja korralik katus ja selle eeldatav eluiga on vähemalt 25–30 aastat, siis on sinna päikesepaneele üsna lihtne paigaldada. Katus peab nende kaalu kandma ja taluma erinevat ilma. Nord Solar OÜ juhatuse liige Andrus Armulik toob välja mõned katusekattematerjalid – näiteks metall või bituumen, mis on tugevamad ja vastupidavamad kui näiteks kivi või eterniit. Kui katuse seisukord on ebaselge või kahjustatud, tuleb see enne paneelide paigaldamist korrastada. Paneelid ise on hooldatavad ja asendatavad. Kui hoone toodab suurema osa oma energiast päikesepaneelidest, võib nende kasutuselevõtt olla suurepärane viis hoone energiatõhusust parandada ja energiaklassi tõsta. Päikesepaneelide paigaldamine võib Armuliku
Tekst: Kadri Hurtsõnul tähendada ka suuremat kinnisvara väärtust, kuna see annab märku tulevikku vaatavast ja keskkonnateadlikust omanikust. Nord Solar OÜ paigaldab Autarco kaubamärgi päikeseenergiatooteid, mille komponendid on toodetud ühes ettevõttes. See tagab tõrgeteta koostalitlusega parima võimaliku jõudluse.
… või päikesekatus?
Ehitisintegreeritud ehk kaks ühes päikesekatus on esteetiline valik uue hoone ehitamisel ja praktiline lahendus siis, kui koos päikeseenergia kasutuselevõtuga tuleb välja vahetada ka vana katus. Roofit Solar Energy OÜ valikus on kaks erinevat toodet: klassikalised käsivaltsprofiiliga katusepaneelid ja uued efektsed Click-moodulid, mille abil muutub paigaldus veelgi kiiremaks ja soodsamaks. Mõlemad variandid kinnitatakse otse roovitusele. Integreeritud päikesekatus on valmistatud tugevast terasest ja see on vastupidav lume koormusele ning ülimalt löögikindel näiteks rahe ajal. Ettevõtte Roofit.Solar päikesekatuse moodulitel puuduvad liikuvad ja otsest hooldust vajavad osad. Piisab ühest korralikust vihmahoost, et tolm ja lange-
nud puulehed maha pesta. Päikesekatust paigaldatakse samamoodi tavalise valtsplekk-katusega ega ole vaja eraldi veekindlat aluskatet, raame, spetsiaalseid kinnitusi ega muid lisavahendeid. „Päikesekatus loob visuaalselt ühtlase lõpptulemuse, sest ränielemendid ei paista kaugemalt vaadates silma,“ kommenteerib tegevjuht Anijalg.
päikesepaneelid olla nii efektiivne kui ka elegantne lahendus. Ettevõtte Roofit. Solar tegevjuht on uhke, et Eestis on viimastel aastatel paigaldatud päikesekatus mitmele miljööväärtuslikule hoonele, näiteks Tartu ülikooli Lossi tn 3 õppehoonele ja vähemalt 140 aastat vanale Kintsli kõrtsihoonele Otepää lähistel. 2022. aasta lõpus paigaldati päikesekatus rahvusraamatukogule, mida ettevõtte tegevjuht ise peab eriti hingelähedaseks projektiks, sest see näitab, et päikesekatus sobitub traditsioonilise põhjamaise ehitusstiili ja erinevatest ajastutest pärit hoonetega ideaalselt.
Eurodirektiivid
Uued suunad
Tulevikku vaadates ütleb Anijalg, et uus trend, mis veel tulekul, on päikesefassaadid. Eelkõige põhjamaises arhitektuuris – kus talved on pikad ja päike käib madalalt – võivad fassaadidele paigutatud
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitustegevuse valdkonnajuhi Liisi Pajuste kinnitusel jõustus 30.12.2022 Euroopa Nõukogu otsekohalduv määrus, millega kehtestati taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks raamistik ning see on tegelikult üks osa Euroopa Liidu RePowerEU plaanist. Määruse vastuvõtmise oluline ajend oli kindlasti 2022. aasta ohuolukord Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide majandusele ning varustuskindlusele. Määruse artikkel 4 sätestab, et päikesepaneelide
„Jätkusuutlik päikeseenergia saab olema osa nii meie linna- kui ka maakoha arhitektuurist – ja seda pigem varem kui hiljem,“ kinnitab Andres Anijalg.
ja samas kohas asuvate salvestusseadmete paigaldamiseks tehtav loamenetlusprotsess ei tohi kesta üle kolme kuu. Tegu peab olema juba olemasolevale tehisrajatisele või selle ümbrusesse paigaldatava pargiga.
Keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli annab ülevaate, et EL-is tarbivad hooned ca 40% energia lõpptarbimisest (võrdluseks moodustas Eesti hoonete energiatarbimine 2021. aastal 53% energia lõpptarbimisest) ning EL-i üldine eesmärk on vähendada hoonete energiatarbimist, järk-järgult kaotada fossiilkütuste kasutus hoonete kütteja jahutussüsteemides ning jõuda heitevaba hoonefondini aastaks 2050. Seda on
võimalik saavutada, kasvatades hoonete renoveerimisega oluliselt nende energiatõhusust ja minnes neis üle lokaalsetele taastuvenergialahendustele.
Praegu kehtiva hoonete energiatõhususe direktiivi ja riikliku hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse järgi peab uus hoone Seli sõnul vastama liginullenergiahoone nõuetele (energiaklass A). A-klassi saavutamiseks on eelduseks päikesepaneelide paigaldami-
ne. Kui aga päikeseenergiasüsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt teostatav, peab hoone vastama madalenergiahoone nõuetele (energiaklass B). Hetkel kehtiva määruse kohaselt ei kohaldu liginullenergiahoone nõue väikeelamule, mille köetav pind on kuni 220 m2, need hooned peavad saavutama B-klassi.
Euroopa Liidu liikmesriikides lisandus 2022. aastal kinnitamata andmetel
„Uus trend, mis veel põhjamaises arhitektuuris tulekul, on päikesefassaadid,“ ütleb Andres Anijalg.
kokku 41,4 GW päikeseenergiat, mis on võrreldes aasta varasemaga 47% rohkem.
Toetuse taotlemisest
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi elamumajanduse valdkonna juht Veronika Valk-Siska annab ülevaate, et väikeelamute rekonstrueerimise toetamiseks on taaste- ja vastupidavusrahastust perioodil 2023–2026 kokku kuni 40 miljonit eurot. Päikesepaneeli-
de soetamise ja paigaldamisega seotud kulu toetuse määr on 30% ning maksimaalne toetussumma väikeelamu kohta on kuni 20 000 eurot. Rekonstrueeritav väikeelamu peab olema taotleja alaline elukoht ja taotlejal peab olema omafinantseering selles osas, mida toetus ei kata. Päikesepaneelide soetamisel ja paigaldamisel tuleb teostada vähemalt kas fassaadi, sokli või vundamendi soojustamine ning sellega kaasnevad
tööd või katuse, katuslae või pööningulae soojustamine ning sellega kaasnevad tööd. Kui väikeelamu kasutusluba on antud 2000. aastal või hiljem, või kui väikeelamu välisseinad või katus on soojustatud 2000. aastal või hiljem vähemalt 10 cm paksuse kihiga, ei ole eelnimetatud tööde tegemine päikesepaneelide soetamisel ja paigaldamisel kohustuslik.
Taotlemise ettevalmistamiseks on soovitatav tellida ehitusseadustikust tuleneva kohustuse korral planeeritavatele töödele ehitusprojekt ning kooskõlastada tegevused ja nõuded kohalikus omavalitsuses. Vaja on võtta vähemalt kolm
Enam kui 60 aastat tootmises olnud ja dumperite sünonüümiks saanud Thwaites dumperid nüüd ka Eestis.
• Kandevõime 1- 9 tonni.
• Kolme tüüpi kastid – 3 külge kallutav 180 kraadi pöörav, otse ette kallutav või kõrgkallutav.
• Keskliigendiga juhtimine ja kompaktne disain töötamiseks piiratud aladel.
• Hüdrauliline astmevaba jõuülekanne. • Pidev 4 ratta vedu.
• 6 ja 9 tonni mudelitel kabiini võimalus.
• EURO Stage V vastavad Yanmar ja Deutz diiselmootorid.
• Tüübikinnitused registreerimiseks liikusregistrisse. Alates 3 tonni liiklustuled standardvarustuses.
Foto: Roofit.Solar
hinnapakkumust ja täita energiatarbimise andmete esitamise vorm. Kui soovitakse taastuvenergia tootmisseadet jaotusvõrku ühendada, siis tuleb võtta päikesepaneelide rajamise korral liitumispakkumine. Täita taotlus, allkirjastada ja esitada.
„Päikesepaneelide tootlikkus sõltub paljudest teguritest, sealhulgas asukohast, päikesekiirguse hulgast, paneelide kaldenurgast ja suunast, pilvisusest, tolmu- ja lumekihi paksusest ning paneelide efektiivsusest. Kõik need tegurid mõjutavad päikesepaneelide tootlikkust ja seetõttu on nende mõju asukohale väga oluline. Näiteks saavad päikesepaneelid Lõuna-Eestis rohkem päikesekiirgust kui Põhja-Eestis,“ selgitab Armulik. „Maja ümbruses ei tohiks olla kõrgeid puid, poste ega hooneid, mis katusele varje heidaks ja tootlikkust mõjutaks,“ ütleb Anijalg.
Suurema investeeringuga on eratarbija täielik sõltumatus oma majapidamisele elektri toomiseks tehniliselt võimalik, kuigi üldjuhul paigaldatakse päikesepaneelid olemasoleva elektrivõrguga ühendatult.
Anijalg on kirjeldanud võrguühenduseta päikeseenergia tootmist nii: offgrid -süsteem on autonoomne lahen -
dus, mille puhul ei ole päikesejaam üldelektrivõrku ühendatud, kuna seda pole või selle rajamine oleks väga kulukas. Vajab mahukat akupanka, mis suudaks kogu majapidamist ka sel ajal elektriga varustada, kui päikesepaneelid piisavalt elektrit ei tooda. Lisaks tuleb investeerida sobivasse inverterisse, mis
lahendus sobib hästi näiteks suvemajale ja/või konservatiivse elektritarbimisega maakodule.
Tarbijat huvitab investeeringu tasuvus
Andres Anijalg toob Eestist konkreetsete arvudega päikesekatuse tasuvusnäite:
võimaldaks vajadusel ka suurt hulka energiat ühekorraga kasutada. Aastaringse kasutamise puhul peab süsteemile kindlasti lisama ka varugeneraatori ja tuleb meeles pidada, et generaatori lisamine on üsna kallis investeering ning käigus hoidmine lisakulu. Tähtis on teada, et elektrivarustuse kindlustamiseks peab oma energiavaru planeerimisel olema väga hoolikas. Akupanka täiesti tühjaks laadida ei tohi, kuna ilma generaatorita kaob elekter ka esmatähtsate seadmete jaoks. Võrguühenduseta
„Võtame näiteks ühe viieliikmelise pere elamu Tallinnas suurusega 220 m2. Nende 20 kW võimsusega päikesepaneelidega katus (ida ja lääne suunas) suutis 2022. aastaga toota aasta jooksul rohkem päikeseenergiat, kui kogu pere aasta lõikes kasutas. Maja tarbis 12,22 MWh (kogu küte, soe vesi ja tarbeelekter) ja katus tootis päikeseenergiat 12,89 MWh/aastas. Suvekuudel tarbimisest ülejääv päikeseenergia müüdi elektrivõrku tagasi börsihinnaga. Talvel pimedatel kuudel tuli võrgust elektrit juurde osta. Suvine ettemaks aga kattis ka talvekuude tarbimise ja veebruari lõpu seisuga on veel 300 eurot ettemaksu – seega sellise hästi optimeeritud päikesesüsteemiga pere aasta lõikes elektriarveid ei maksa. Investeering päikesesüsteemi tehti 2020. aastal, seega võrku müüdud kilovatt-tundide eest lisandub boonusena ka taastuvenergia toetus. Sellise 20 kW investeeringu tasuvus selle pere näitel jääb sõltuvalt elektri tulevikuhinnast arvatavasti umbes 8–10 aasta sisse. See tähendab, et justkui 10 aasta elektriarve on ette ära makstud ja veel omakorda lisaks 20 aastat tasuta elektrit ees ootamas.“
Liginullenergiahoone nõuetele vastava A-energiaklassi eelduseks on päikesepaneelide paigaldamine.
Rohepöördest, pandeemiast ja sõjast tingitud maailmamajanduse raskuste tõttu kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid ning kodused päikeseelektrijaamad ka Eestis üha populaarsemaks.
Päikesepaneele saab paigaldada nii kald kui ka lamekatustele. See artikkel keskendub lamekatusele, kus saab ära kasutada suure osa katuse pinnast. Seepärast on just lamekatustele hakatud looma terveid päikeseelektrijaamu.
MILLEGA ARVESTADA?
Päikesepaneelide katusesõbralik paigaldus ei ole küll raketiteadus, kuid vajab siiski erialaseid teadmisi ning oskusi. Paneelid tuleb paigaldada nii, et see ei ohusta kogu hoone konstruktsioone ega katust ennast, ei sega sademevee äravoolu ja tagab katusel ohutu liikumise hoolduseks. Eestis kiputakse ka katusele paigaldama päikesepaneele nii palju, kui vähegi mahub, eirates isegi elementaarset ohutust.
Päikesepaneelid on katusele, selle aluskonstruktsioonidele ja kogu hoonele arvestatav lisaraskus. Uusehitustel teevad korrektsed projekteerimised juba spetsialistid. Vanadel hoonetel tuleb enne päikesepaneelide kavandamist teha hoone konstruktsioonide kontroll.
Enamik lamekatuseid on projekteeritud ja ehitatud ainult lumekoormuse ja hoolduskoormuse talumiseks. Kuigi näiliselt ei juhtu paneelide paigaldamisega ehk lisaraskuse panekuga katusele midagi, vähendab see siiski oluliselt katuse kestvust. Näiteks häirida sademevee äravoolu.
Katuse remont, uue katte panek või koguni tervenisti uuendamine on peale päiksepaneelide paigaldust oluliselt keerukam, töömahukam ja kulukam. Pindpaigaldised kipuvad koguma katustele rohkem prahti, mistõttu suureneb ka katuse enda hooldusvajadus. Kui katusele tekivad lisaraskuste tõttu soovimatud lohud, hakkab sinna kiiresti tekkima praht, mis on kasvulavaks orgaanikale. Eriti aktuaalne on see siis, kus hoone ümber on palju kõrgeid puid. Kõik see mõjutab ka katuse kestvust, eelkõige hüdroisolatsiooni, aga ka soojustust ja aurutõket.
Enne päikesepaneelide paigutust katusele tuleb paika panna äravoolusüsteem, äravoolulehtrite, katuselepääsu- ning suitsueemaldusluukide, katuseakende jm asukohad. Siis tuleb määratleda ohualad ja teha turvavarustuse või piirete projekt, mis kiputakse ära jätma. Ilma turvavarustuse, vähemalt 1100 mm kõrguste piirete või parapettideta ei tohiks paneelidega katuseid planeerida.
Turvavarustus on süsteem, kus kõik komponendid on kas sama tootja omad või tema aktsepteeritud. Omaloomingut selle projekteerimisel ja paigaldamisel teha ei tohi. On olemas nii kukkumiskaitse- kui ka turvasüsteeme, ka selliseid, mis kinnituvad paneelide alustele.
PROJEKTEERIMISEKS PEAB OLEMA LÄBITUD ERIALAKOOLITUSED
Sageli on olukordi, kus turvavarustust ei ole enam nõuete kohaselt võimalik paigaldada. Kogu katus on parema energiamärgise saavutamiseks otsast lõpuni päiksepaneele täis projekteeritud ning nende vähendamine mõjutaks hoone energiamärgist. Siis on dilemma, kas maksta lõivu energeetikale või riskida inimeludega. Kahjuks valitakse sageli süüdimatult viimane variant ja turvavarustus paigaldatakse sinna, kuhu mahub või jäetakse see hoopis ära.
PÄIKESEPANEELIDE PAIGALDUS
VAREM VALMINUD HOONE
LAMEKATUSELE
Olemasolevale katusele päikesepaneelide paigaldamisel tuleb alustada konstruktsioonide kandevõime hindamisest. Kui see on tehtud, tuleb tellida spetsialistilt katuse audit (vajadusel koos katuse avamistega). Eksperdid hindavad paneelide mõjusid katusele, olemasoleva katusekatte jääkressurssi, soojustuse ja sõlmlahenduste võimekust, samuti turvavarustust.
Vanemad katused võivad vajada ulatuslikku remonti või tervenisti uuendamist. Enamasti saab siiski olemasoleva katuse säilitada ning piirduda vaid uue katusekatte paigaldamisega.
TalTech Mäemaja päiksepaneelid on paigaldatud aluskonstruktsioonidele toetuvatele pollartitele. See tekitab küll marginaalsed külmasillad, kuid võimaldab korrektset katuse hooldust. Hoonel on kõrged parapetid ja seepärast ei ole vaja ka turvavarustust
Foto: Alo Karu
PÄIKESEPANEELIDE PAIGALDUSEL
LAMEKATUSELE
• Aluskonstruktsioonidele kinnituvate kogu katusekonstruktsiooni läbivate pollaritega
• Katusekatte pinnale ballastiga
• Katusekatte külge
Pollaritele võib päikesepaneele paigaldada ka siis, kui katus ise on arvestatud vaid hoolduskoormuse talumiseks. Pollaritele saab paneelid paigaldada katusekattest oluliselt kõrgemale, mis võimaldab ka hõlpsat puhastamist. Pollarid läbivad kogu katuse konstruktsiooni ning neile tuleb teha korrektsed veeauru- ja veetihedad läbiviigud aurutõkkest ja hüdroisolatsioonist. Hea näide on TalTech Mäemaja, kus on kasutatud pollaritele toetuvaid alusraame. Ballastiga paigaldatavate paneelide aluste puhul tuleb katusekatet kaitsta. Selleks sobivad spetsiaalsed kummimatid, mis mõnedel paneelialuste tootjatel on komplektis. Näiteks kasutatakse SBRkummimatte.
Paneelide aluste kinnitus katusekatte külge on erilahendus. Tavaliselt lisatakse sellistes lahendustes paneelide alustele ka raskused. Siin tuleb arvestada katusele langevate oluliste lisakoormustega, näiteks päiksepaneelidest tekkivate tuulekoormustega.
Artikkel valmis
hoone piirdetarindite ehituseksperdi
Alo Karu ja OÜ Evari Ehitus koostöös.
evari.ee
Tehasemajad on viimastel aastatel tänu oma kuluefektiivsusele, jätkusuutlikkusele ja mugavusele üha enam populaarsust kogunud. Uurisime Eesti Puitmajaliidu tegevjuhilt Annika Kadajalt, millised on tehases eeltoodetud puidust moodulmajade eelised ja mida tuleks silmas pidada, kui mõtlete moodulmaja ehitamisele.
Miks valida moodulmaja?
Moodulmajade suurim võlu seisneb efektiivsuses ja süsteemsuses. Tehaseline eeltootmine, olgu ta moodul- või elementmaja, võimaldab optimeerida tööprotsesse. Juba praegu kasutavad majatootjad pool- või täisautomaatseid lahendusi (sh ka roboteid), et kiirendada ehitusprotsesse majatehases. Ja samal ajal kui tehases valmivad maja komponendid (moodulid, fassaadielemendid, seinaelemendid jm), tehakse krundil paralleelselt ettevalmistustöid, trasside ja vundamendiehitust. Kuna kahte asja on võimalik samal ajal teha, lüheneb kogu ehituse periood märkimisväärselt.
Moodulmaja on ka väga mugav ja kindel lahendus. Lisaks sellele, et see valmib kiiresti, on sissekolimisel kõik vajalik, isegi mööbel ja tarvikud – köögist tualettpaberirullini – juba majas valmis. Mõni Eesti majatootja toodab moodulmaju suisa koos vundamendiga. Näiteks suvila või väiksema eramaja puhul
on võimalik juba sama päeva õhtul sisse kolida, kui moodulmaja on krundile saabunud.
Tehaseline tootmine annab suurema kindluse ka eelarve ja ajakava osas, sest võimaldab väga täpset ehituse eelarvestust. Ei vihm ega muud sademed, mida Eestis ja Põhjamaades on küllaltki palju, ei sega tööd tehases ning element- ja moodulmajad valmivad ka vihmasajus.
Kuhu sobib moodulmaja?
Moodulmaja kasuks otsustamisel tuleb lähtuda mõistlikkusest. Erinevaid variante kaaludes peaks silmas pidama, et kulud ehitusplatsil, transpordil ja materjalide hankimisel oleksid võimalikult väikesed. Kõige aluseks on maja arhitektuurne projekt või plaan. Soovitame kõigil, kellel on soov tehasemaja tellida, tutvuda erinevate võimalustega juba arhitektuurse plaani koostamise faasis. Kõige odavam tuleb projekt siis, kui ta on projekteeritud vastavalt soovitud lahendusele
Toimetas: Mariann Vilbre
Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja Foto: Georg-Sander Männik
– olgu selleks kivimaja, puidust elementmaja või moodulmaja.
Vahel seab ehitustüübile piirangu aga asukoht. Tervet moodulmaja on kitsastel ja pehmetel metsaradadel üsna keeruline transportida. Väiksemaid majaelemente oleks sellistes oludes aga võimalik transportida küll. Ehk kokkuvõttes tuleks teha hoopis elementmaja projekt.
Kõige kasulikumaks muutub moodulmaja aga suuremate projektide puhul, näiteks kortermajade arenduses. Tegu on justkui üleelusuuruses Lego klotsidega,
mida üksteise peale ja kõrvale tõstetakse. Ainuke erinevus on see, et mooduleid peab ka omavahel ühendama ja tegema vajalikud kommunikatsiooniühendused – veele, kanalisatsioonile, elektrile. Päevas saab paigaldada keskmiselt umbes kümme moodulit. Nädalaga valmivad nii üsna suured kortermajad.
Kuidas läheb tehasemajal Eesti turul?
Rõõm tõdeda, et majatehaste osakaal ehituses kasvab ja aina rohkem inimesi leiab tee majatehasteni. Seda nii erakliendi kui
Moodulmaja on tehaseliselt eeltoodetud ruummoodul, mille ehituslik valmidusaste võib ulatuda kuni 95%.
Üks moodul sisaldab tavaliselt põrandat, lage ja hoone sise/välisseinu, moodustades nii ruummooduli. Mida rohkem tehases ruummoodulile ehituslikke kihte juurde panna –soojustus, viimistlus, ka kohtmööbel jm –, seda efektiivsem on kogu ehitusprotsess.
ka ärikliendi vaatest. Viimaste puhul on kindlasti survestamas kaksikpööre – digija rohesuunda, mille üheks lahenduseks ongi efektiivsed puidust moodul- ja elementmajad. Kui eraklient on teadlik ja tellib juba praegu tehasemaja, siis Eesti arendajad-ehitajad on tagasihoidlikumad. Praeguse seisuga läheb üle 90% Eesti majadest eksporti – poole miljardi euro väärtuses. Niivõrd suur maht on kindlustanud meile ka Euroopa suurima puitmajade eksportööri tiitli. See näitab, et Eesti majatootjad on edukad ja osavad.
Suvila. Tootja: Akso-Haus Moodulitest kortermaja Norras. Tootja: Kodumaja Foto: Maris Tomba Foto: Kasper van Wallinga
Tänapäeva maailmas oleme me kõik elektrienergiast sõltuvad vähemal või rohkemal määral. Olgu seda vaja kütmiseks, valgustuseks või elektroonikaseadmete käivitamiseks - vajame elektrit, et meie kodune elu ja töö kontoris toimiks tõrgeteta. Seetõttu on igas hoones, olenemata sellest, kas tegemist on kodu, kontori või tööstushoonega, oluline omada turvalist ja efektiivset elektrisüsteemi.
Selles artiklis vaatleme elektrisüsteeme ja nende tähtsust ehitus- ja kinnisvarasektoris lähemalt.
Elektrisüsteem on lühidalt öeldes on juhtmete, kaablite ja muude komponentide võrgustik, mis edastab elektrit läbi hoone. Tüüpilises elektrisüsteemis on peapaneel/elektrikilp või kaitsmepaneel/haruvoolukarbid, mis jaotavad elektrit erinevatele vooluahelatele kogu hoones. Iga vooluahel teenindab konkreetset piirkonda või seadet ning kõik süsteemid on kaitstud kaitsmete või automaatlülititega, et vältida ülekoormust või elektrilisi tulekahjusid.
Ohutus ennekõike
Elektrisüsteemide projekteerimisel ja paigaldamisel on ohutus esmatähtis. Elektrisüsteemid peavad vastama kohalikele ehitusnormidele ja -eeskirjadele, et tagada nende ohutu kasutamine. Eestis reguleerib hoonete elektrisüsteemide paigaldamist ehitusseadustik. Selles on sätestatud elektripaigaldiste miinimumnõuded, sealhulgas kasutatavad materjalitüübid ja maksimaalne voolutugevus, mida iga vooluahel võib kanda.
Tõhusus
Lisaks ohutusele tuleb elektrisüsteemid projekteerida tõhusust silmas pidades. Tõhus elektrisüsteem võib säästa energiat ja vähendada elektriarveid – ettevõtetes, tööstushoonetes, ladudes, avalikes hoonetes, aga ka uusarenduste ja kodude rajamisel on see oluline punkt. Tõhususe saavutamiseks võib kasutada energiasäästlikku valgustust ja masinaid, paigaldada nutikaid elektri- jm süsteeme ning tagada, et juhtmestik ja isolatsioon paigaldatakse nõuete järgi.
Lisaväärtus kinnisvarale Elektrisüsteemid mängivad ka kinnisvaraturul kriitilist rolli. Kinnisvara ostmisel või müümisel on elektrisüsteem üks olulisemaid tegureid, mida tuleb arvesse võtta. Hästi projekteeritud ja hooldatud elektrisüsteem võib suurendada kinnisvara väärtust, samas kui vananenud või halvasti hooldatud süsteem võib vähendada selle väärtust ja muuta kinnisvara müümise raskeks.
Ehitussektoris on elektrisüsteemid iga ehitusprojekti lahutamatu osa. Olenemata sellest, kas tegemist on uue ehitise või renoveerimisprojektiga, tuleb
elektrisüsteemid hoolikalt planeerida ja paigaldada, et need vastaks hoone kasutajate vajadustele. See hõlmab tihedat koostööd arhitektide, inseneride ja töövõtjatega, et töötada välja süsteem, mis on nii ohutu kui ka tõhus.
Nutikad lahendused
Üheks võtmetrendiks elektrisüsteemides on nutikate kodulahenduste ja -tehnoloogiate kasutamine. Nutikad kodusüsteemid võimaldavad koduomanikel oma elektrisüsteeme – ja seadmeid nutitelefonide või muude seadmete abil eemalt juhtida. See tehnoloogia võib aidata vähendada energiatarbimist ja suurendada tõhusust, samuti pakkuda lisamugavust ja turvalisust. Kokkuvõttes on elektrisüsteemid igasuguse hoone oluline osa ning need mängivad olulist rolli turvalisuse ja tõhususe tagamisel. Tehnoloogia edasiarenemisega võime oodata rohkem uuendusi ka elektrisüsteemides, näiteks nutikate kodutehnoloogiate üha laialdasemat kasutamist. Olenemata sellest, kas olete koduomanik, kinnisvaraspetsialist või ehitussektori ekspert, on oluline olla kursis elektrisüsteemide viimaste suundumuste ja parimate tavadega.
Toimetas: Peeter Berg Fotod: ShutterstockStatistikaameti 2021. aasta andmed näitavad, et Eesti elanikest 53% elab kodudes, mis on ehitatud vahemikus 1961-1990. Viimasel kümnendil, ehk 2011-2019 või hiljem ehitatud kodudes elab vaid 6,71% elanikest. Osa hooneid on sellises tehnilises seisukorras, et täiendavad investeeringuid energiatõhususe meetmetesse teha pole mõtet – soodsam oleks ehitada uus elamu, kui renoveerimistöödesse panustada. Miks elamufondi renoveerimine ei kulge nii edukalt, kui soovitaks ning miks on mõistlikum eelistada uusarendust?
Toimetas: Krista Kaaver Foto: Shutterstock
Tavaliselt loeme maja elueaks umbes 50 kuni 100 aastat. Kuigi see aeg tundub pikk, tuleb arvestada ka sellega, et kütte, tarbevee ja muude tehnosüsteemide kulud on maja eluea kohta suured, sest tihtipeale on 50-aastase hoone küttekuludeks kulunud rohkem, kui pool maja hinnast. Suurenevate energiahindade valguses, on oluline pöörata tähelepanu energiavajaduse vähendamisele.
Energiatõhusus - oluline elukvaliteedile ja rahakotile
Elamufondi renoveerimisel on oluline roll hoonete renoveerimisel, mis tähendab hoone renoveerimist ja energiatõhususe parandamist. Lisaks on energiatõhususe probleem tänapäeval aktuaalne mitte ainult elamufondi renoveerimise ja elanike elukvaliteedi parandamise, vaid ka toasooja hinnatõusu kontekstis. Kui uued ja kavandatavad projektid vastavad juba standardina kõrgeimatele energiatõhususe nõuetele, siis nõukogudeaegsete ja vanemate hoonete energiatõhususe parandamine võib olla tõeline väljakutse, millega kõik hakkama ei saa.
2020. aasta algusest on uute hoonete energiatõhususe miinimumnõudeks Aklassi hoone ehk liginullenergia hoone.
Oluliselt rekonstrueeritavad hooned aga peavad saavutama C-klassi.
„See tähendab, et tänases olukorras pööratakse olulist tähelepanu juba hoone projekti väljatöötamisel otseselt energiatõhususe näitajatele ja nende rollile elukvaliteedi parandamisel. Praegu on suurem osa uutest hoonetest hinnatud A-klassi energiasäästlikeks hooneteks ja võimaldavad seeläbi elanikel mitte ainult energiatarbimist kontrolli all hoida, vaid säästa targalt kasutades ja oma harjumusi üle vaadates oluliselt rahalisi ressursse,“ tõi välja Bonava tegevjuht Taavi Soorm.
Pole kahtlust, et igaüks, kes seda tüüpi hoonesse kodu valib, on pikas perspektiivis võitja, kuigi esialgsed maksed võivad mujal eluasemega võrreldes tunduda suuremad. A-energiatõhususklassiga hinnatud hoonetes, mis ei vaja energiatõhususe parandamist, tuleks jälgida vaid hoone ja selle seadmete regulaarset hooldust. Lisaks madalamatele energiakuludele on A-energiaklassi kodudel teinegi eelis. Nimelt pakuvad mitmed pangad energiatõhusatele kodudele paremat kodulaenuintressi ja laenutingimusi. Mida aga teha, kui maja asub nõukogudeaegses või veelgi vanemas kortermajas?
Tuleb mõelda pikale plaanile
Korterelamute halva tehnilise seisukorra üheks põhjuseks on korteriomanike mõistmatus ja teadmised mitte ainult oma kodu, vaid ka üldhoone korrashoiust. Tihtipeale on elamufondi parendamisel suurimaks takistuseks elanike huvipuudus ja arusaamatus tehtavate parenduste olulisusest.
Küll aga tasub meeles pidada, et valdava osa nõukogude ajal ehitatud hoonete puhul ei ole võimalik rakendada selliseid energiatõhususe lahendusi, mis võimaldaks hinnata A-klassiga, kuid soodsatel tingimustel on B-klass käega katsutav.
Hoone energiatõhusus on oluline elumugavuse parandaja. Sellise hoone roll tänapäeval muutub üha määravamaks nii elumugavuse parandamisel kui ka rahaliste vahendite säästmisel. Nõukogudeaegses majas elades tasub kaaluda, kas ja milliseid tegevusi saab ette võtta energiatõhususe näitajate parandamiseks. Omakorda tuleks uue kodu ostmist planeerides kindlasti mõelda, kas odavam korter nõukogudeaegses majas on tõesti pikas perspektiivis tulusam kui uus ja pisut kallim korter energiatõhusas majas.
Lugu ilmus esimest korda ärileht.delfi.ee
Olukorras, kus ehitusmaterjalide tarnetega on probleeme ning ehitushinnad tõusevad, otsivad ehitajad ja tellijad jätkusuutlikumaid lahendusi, sest hilisemad reklamatsioonid ja ümbertegemised lähevad kohe korralikult tegemisest kallimaks. „Selgelt on näha kvaliteedi eelistamist ka kinnitusvahendite valikul, millel on suur mõju ehitise elueale ja vastupidavusele,” ütleb professionaalidele suunatud kinnitusvahendite ja tööriistade maaletooja ITW Construction Products OÜ müügijuht Henry Tartes.
„Ehitajad ja tellijad on aastatega muutunud teadlikumaks, samuti on tugevnenud ehitusjärelevalve ning palju rõhutatakse roheliselt mõtlemist ja jätkusuutlikkust. Sellise suhtumise kasvamine teeb rõõmu,” tõdeb Tartes. „Oleme ka ise olnud alati valmis tehniliselt nõustama projekteerijaid, insenere, ehitajaid ja ehitusjärelevalvet, sest kinnitusvahendite puhul on palju nüansse, mida nende valikul tuleb jälgida. Meie eesmärk on ohutud ja kauakestvad ehitised ning oleme igati valmis sellealaseks koostööks.”
ITW Construction Products OÜ, mis tähistab Eestis tänavu 28. sünnipäeva, kuulub rahvusvahelisse, üle 100-aastase kogemusega kontserni Illinois Tool Works, mille eesmärgiks on välja töötada ja luua kohalikele oludele sobivamaid ning kõigile
rahvusvahelistele serti ikaatidele vastavaid kinnituslahendusi. Tegemist on enam kui 50 riigis tegutseva kontserniga, kus töötab kokku üle 40 000 inimese ja mille aastane käive ületab 14 miljardit dollarit.
Tartese sõnul on vähe kinnitusvahendeid, mida ITW ei tooda. „Meie portfellis on üle 20 000 erineva toote, et võimaldada klientidele ühest kohast võimalikult laia valikut, olgu tegemist kivist, puidust või betoonist ehitisega. Meie eripäraks on, et toodame kõik tooted ise ega esinda teisi tehaseid. Vaatame pidevalt huviga ringi uute kaubamärkide järele, sest börsiettevõttena on ITW-l soov kasvada. Ka vaatamata vahepeal aset leidnud kriisidele ning ootamatule sõja Ukrainas oleme oma käivet ning tootmismahtu kasvatanud ning viimati kaasasime Baltikumi turule uue kaubamärgi NKT.”
TOODETUD KRUVID TAANI FIRMALT NKT NÜÜD KA EESTIS SAADAVAL
NKT on üle 100 aasta tegutsenud Taani ettevõte, mis on keskendunud kruvide tootmisele. Valik on suur: näiteks terrassi-, betooni-, fassaadi-, pleki-, puidu- ja katusekruvid ehk igale materjalile leidub oma kinnitusvahend. Kruvide valikus leidub erinevat värvi peadega kruvisid ning saadaval on ka roostevabad ja happekindlad kruvid. Lisaks on ettevõte patenteerinud palju erinevaid lisafunktsioone, mis aitavad kruvil paremini ja kiiremini materjali sisse minna, tänu millele hoiab ehitaja kallist aega kokku.
„NKT puhul on veel oluline märkida, et toodetel on olemas kõik vajalikud kinnistusvahendite serti ikaadid ning väga suurt tähelepanu pööratakse rohelisele jalajäljele. Näiteks
kasutatakse juba ammu papist FSC-tähisega pakendeid, mitte plastikust karpe,” tutvustab Tartes. Samuti on ettevõte toonud turule uusi efektiivseid tooteid, mille pinnakatted mõjutavad vähem loodust. „Osa tootjaid paneb serti ikaatidesse kirja, millise kiirusega tohib kruve sisse keerata, et hõõrdumisel tuliseks muutudes kruvi pinnakate kahjustada ei saaks,” toob ta näite. „Aga olgem ausad – keegi ei jõua kiire töö juures kruvide kasutusjuhendeid põhjalikult lugeda. ITW toodete puhul sellist asja kartma ei pea, sest meie tooted on loodud kestma.”
Väga mugav on NKT uudne terrassirakis, mille abil terrassilaudadesse kruve keerata. NKT rakisega saab kruvida suure amplituudiga 80–150 mm laiusega terrassilaudu, samas kui teiste ettevõtete lahenduste puhul peab selleks kasutama kahte erinevat rakist.
KINNITUSVAHENDITE PAIGALDAMINE
PEAB OLEMA KIIRE JA LIHTNE
ITW on kindel ja suur partner, kelle tootmine ja tooted on serti itseeritud ning vastavad parimatele tugevusnäitajatele. Tootmine toimub Euroopas ning ettevõttele on omane jätkusuutlik ja roheline mõtlemine ning oma tegevustes keskkonnaserti ikaatide jälgimine. ITW lahendused võimaldavad ehitada vastupidavaid ja töökindlaid ehitisi, garanteerides, et kinnitusvahendid peavad hästi vastu veel kaua pärast ehitise valmimist, sest nende valmistamisel on arvesse võetud temperatuurikõikumisi ja muid tehnilisi tingimusi.
„Meie lahendused hõlmavad nii seinte kinnitamist betoonvundamentidele, puitdetailide, akende ja uste kinnitamist kui ka katusetöid,” räägib Tartes. „Oleme kinnitusvahendite arendamisel seda meelt, et ka kõige tugevamate kinnitusvahendite paigaldamine peab olema kiire ja lihtne. Samuti oleme suurt rõhku pannud toodetavate naelte, klambrite, kruvide ja poltide serti itseerimisele, sest see on oluline meie klientide, eriti näiteks puitmajatootjate ja betoonehitiste rajajate jaoks.”
ITW-le kuulub enam kui 20 000 patenti ning ettevõtte tootearendusosakond panustab pidevalt uute toodete väljatöötamisse. Lisaks kinnitustarvikutele pakub ettevõte pro itööriistu, nagu Hauboldi ja Paslode suruõhutööriistad, Paslode ja Spiti gaaslahendusega impulsstööriistad ning padrunite peal töötavad Spiti montaažitööriistad betooni ja raua sisse naelte laskmiseks. Samuti pakub
ITW Construction Products tööstuste tootmisliinidele automatiseeritud naeluteid ja klammerdeid irmalt Toolmatic.
ITW Construction Productsi toodete kvaliteeti tõestab asjaolu, et lisaks paljudele kaubamärkidele müüb ITW ettevõtetele üle maailma private label’i ehk omamärgitooteid. ITW tooted on esindatud Eesti suuremates ehituskauplustes.
Rohkem infot ITW kinnituslahenduste kohta: www.itwconstruction.ee
on üle 100 aasta tegutsenud Taani ettevõte, mis on keskendunud kruvide tootmisele. Ettevõte on töötanud välja parima ilmastikukindla pinnakatte G3, patenteerinud palju erinevaid lisafunktsioone, mis aitavad kruvil paremini ja kiiremini materjali sisse minna.
on olnud alates 1949. aastast Euroopa juhtivaid kaubamärke betoonikinnituste alal ning ka gaasi- ja montaažinaelutite tootmise alal. Ettevõte pakub ehitus- ja üldehitusele laia valikut tüübleid, ankruid, betoonikruve, keemilist massi, samuti isolatsioonikinnitusi keerukamatele objektidele.
on tuntuim kaubamärk impulssnaelutite (gaasiga töötavate naelutite) tootjate seas. Paslode valikust leiab pneumaatilised ja mehaanilised tööriistad igale valdkonnale. Paslode tööriistadele on lai valik kinnitustarvikuid, naelu, klambreid ja kruvinaelu, mida saab peale sisselaskmist hiljem välja keerata. Ettevõte arendas ja patenteeris esimesena 1986. aastal impulssnaeluti (gaasinaeluti), mis on endiselt üks enim müüduid ja töökindlamaid maailmas.
pakub ainulaadset reguleeritavat kinnituslahendust akende ja uste paigaldamiseks.
toodab tootmisliinidele klammerdeid, trummel-, karkassi- ja liistunaeluteid.
KLIENDI KOMMENTAAR:
„Kasutame oma majade ehitamisel ITW kinnitustarvikute täislahendusi alates aastast 2012. Meie jaoks on koostööpartneri valikul oluline terviklik kontseptsioon alates toodete valikust ja kvaliteedist kuni tarnekindluse ja tarneaegadest kinnipidamiseni. ITW puhul on tegu tööstuskliendile ja professionaalsele ehitajale mõeldud kinnitusvahendite, tööriistade ning tarvikute esindajaga, kes katab oma tootevalikuga enamiku majatehases vajaminevatest kinnituslahendustest. Kinnitusvahendite kvaliteet omab suurt tähtsust ehitatavate hoonete elueas ning vastupidavuses. Samuti on tähtis, et kinnitusvahendid oleksid serti itseeritud vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele nõuetele. Lisaks kinnitusvahenditele kasutame ITW pro itööriistu, mis on ennast igapäevases tehase töös tõestanud usaldusväärsete ja vastupidavatena.”
Timbeco Woodhouse OÜ ostujuht Urmas Trumsi
Ehitusseadmete ja tööriistade renditurg jagab ning optimeerib – hea suhtlusega ja keskkonnateadlikult.
„Kogu maailmas on üldine suund ressursside jagamise poole ja üha enam nähakse, et asju ei pea nende kasutamiseks ilmtingimata omama. Kasutult seisvad esemed ei tooda kellelegi tulu, mistõttu aitab rentimine säästa ressurssi ja on tervele ühiskonnale hea,“ võtab Cramo Estonia AS-i äriarendusjuht Märt Mäesalu ehitusseadmete rendi ning sellega kaasnevate teenuste turu juhtmõtte hästi kokku. Ramirent Baltic AS-i veendumuse järgi vähendab seadmete kasutamise jagamine tööstusharu ökoloogilist jalajälge. 75% selle ettevõtte käibest moodustab rent ehk teenus, mis on oma olemuselt keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik.
Ramirent Baltic AS-i turundusjuht Eva-Liina Mätlik annab ülevaate, et Eesti ehitusturg on Baltikumis kõige kõrgemalt arenenud. 2021. aasta juulis koostatud Forecon Oy raporti koha -
selt kasvas ehitusseadmete rentimine Baltikumis aastatel 2017–2019 keskmiselt 10% aastas. Rendituru maht oli 2015. aastal umbes 200 miljonit eurot ja 2021. aasta lõpuks juba ligi 300 miljonit eurot. Vaatamata koroonakriisile, mille tulemusena ehitusturg kukkus umbes 2%, kasvas renditurg ligikaudu 5%.
Osta või rentida?
Klient ostab seadme siis, kui see pole kulukas (näiteks käsitööriistad) või kui seda on pidevalt vaja, ja eriti siis, kui ehitajal on väga spetsiifiline töö. Kallihinnalist masinat, mis ei ole pidevas kasutuses, on kuluefektiivne, aga ka ökoloogiliselt mõistlik rentida. Sortimenti laiendatakse pidevalt ja üldiselt on tänapäeval võimalik rentida kõike – rasketehnikast kuni eriotstarbeliste käsitööriistadeni, tellingutest pinnasetihendajateni. Cramo Estonia juhtpõhimõtte järgi aitavad jagamismajanduse lahendused klientide konkurentsivõimet tõsta.
Rentimise eelised
Seadme või tööriista rentimisel peab klient maksma ainult kasutusperioodi eest ja muud kulud ning asjaajamine
Tekst: Kadri Hurt
Foto: Cramo Estonia
jääb rentijale. Seadet on vaja hooldada, remontida, hoiustada, transportida. Suuremate masinate (näiteks tõstukite) puhul on vajalik ka ülevaatus. Seadme hooldus ja remont vajab ka oskusi ning võtab aega. Rentides saab klient alati kaasaegseima, kontrollitud ja nõuetele vastava masina. On suur pluss, et masina rikke korral saab rendiettevõttest kiiresti asendusmasina, kuid ostetud masina remont tuleb vajadusel ise korraldada. Rendifirmade pidevalt uuenev seadmepark annab kliendile võimaluse testida uusi tehnoloogiaid ja sellest võib abi olla ka ostuotsuse tegemiseks. Tähtis on ka ohutus ja oskus kasutada isikukaitsevahendeid. Inimene ostab seadme, aga kasutab väga harva ega hoolda seda ja töövõte ununeb. Vahel üritatakse olemasolevat seadet kasutada ka töödeks, milleks see ei ole ette nähtud. Tagajärjeks võivad olla vigastused või ebakorrektne töö. Seade võib olla ka lihtsalt vana – sellega pikeneb tehtava töö aeg või on see vaevalisem. Kaasaegsed seadmed on tavaliselt töökindlamad ja rendipunktides juhendatakse, mida teha, et ohuolukordi ei tekiks. Ei tohi vaid karta sealt abi küsida.
Cramo Estonia äriarendusjuht Mäesalu annab ülevaate, et ärikliendile on läbi aegade oluline saada rendipartnerilt eelkõige terviklahendusi – soojakud, WC-d, aiad, liftid. Ehituse peatöövõtjad ootavad ka seadmete head saadavust ja operatiivsust. Hooajast sõltumata on alati suur nõudlus tõstukite ja rasketehnika (näiteks koppade ning laadurite) järele. Paljude seadmete nõudlus suureneb hooajati ja on tihti sõltuv ka
ilmast. Külmal ajal suureneb huvi näiteks soojapuhurite vastu, kevadhooajal soovib eraklient aiatööriistu ja üritusterohkel suvel kasvab nõudlus kemokäimlate järele. Üks rendiartikkel, mille vastu näiteks eraklient hooajast sõltumata suurt huvi tunneb, on erinevad järelhaagised. Erakliendi ootus on tihtipeale lisaks kvaliteetsele ja töökorras seadmele ka hea nõu.
Levinud hirmud
Äriklient on üsna teadlik. Erakliendi puhul esineb ikka mõningaid hirme. Arvatakse, et ehitusseadmete rendiettevõtted on mõeldud vaid ehitajatele ja suurtele ehitusettevõtetele, aga rentima on tegelikult oodatud kõik, kellel tekib mõne tööriista järele vajadus. Näiteks Cramo rendivalikus on ka artikleid, mis ongi mõeldud pigem erakliendile – erinevad aiatööriistad või koristusseadmed. Ka arvatakse, et rentimine on keeruline protsess. Tihti ei julgeta n-ö rumalaid küsimusi küsida. Siiani levib ka arvamus, et rentimine on kallis. Tegelikult sõltub see seadme kasutamisest. Internetist on vajadusel leitavad konkreetsed arvutuskäigud.
Ehitusseadmete rent on olnud jaekaubandusega võrreldes pigem traditsioonilisem äri, kuid põlvkondade vahetus muudab siingi digilahendused pigem normiks. Ramirent Baltic AS-i turundusjuhi Mätliku sõnul on e-äri kogu Euroopas veel lapsekingades ning suurem kasu on sellest praegu teadlikumale ärikliendile, kes oma tellimusi, lepinguid ja arveid iseteeninduses haldab. Hilisemate pretensioonide või kauba ümbervaheta-
mise vältimiseks on erakliendil tema sõnul mõistlik rendipunktis kohal käia või vähemalt helistades konsulteerida. Cramo Estonia äriarendusjuhi Mäesalu sõnul kasutatakse e-renti üha rohkem ja on inimesi, kes eelistavad broneerida seadmeid digikanaleid kasutades. Digilahendused ja nutiseadmed võimaldavad tema sõnul rentida, transporti tellida või ka näiteks probleemist teada anda kiiresti ning tellijale sobival ajal. Suurematel rendifirmadel on Eestis oma rendipunktide juures iseteeninduskapid, mille kaudu saab internetist tellitud väiksemaid seadmeid kätte ja ka tagastada väljaspool lahtiolekuaegu.
Tulevikust
Ehitusseadmete ja tööriistade turg on otseses sõltuvuses ehitussektorist ja kogu majanduses toimuvast tervikuna. Rentimise valdkond liigub energiatõhusate ja hübriidtehnoloogial töötavate masinate poole. Eelistatakse elektri ja gaasiga toimivaid seadmeid. Käsitööriistade valikus on üha rohkem akudel töötavaid seadmeid ja mõnel tootjal on ka akusid, mida saab kasutada erinevatel seadmetel. Uued seadmed valitakse innovaatilised, kütusesäästlikud ja võimalusel keskkonnasõbralikud. Jäätmeid sorteeritakse ja võimalusel taaskasutatakse.
Valdkonna trendiks on, et oma seadmete vajadust on hakatud paremini kavandama. „Rendipartnereid kaasatakse üha enam juba ehituse algfaasis. Ideaalis võiks tulevik olla selline, kus rendipartner kaasatakse juba projekteerimisse, et terviklahenduste planeerimine oleks kõigi jaoks efektiivsem,“ ütleb Mäesalu ettevõttest Cramo Estonia.
Foto: Ramirent
Seadus ütleb, et eramusse peab korstnapühkija kutsuma kord iga viie aasta tagant. Vahepealsel ajal võib ise puhastada, aga vähemalt kord aastas, ja suvel kasutatavate seadmete puhul isegi kaks korda.
Toimetas: Sven Sula Fotod: Shutterstock
Kui puhastamine ununema kipub, annab küttekolle ise peagi tõmbeprobleemidega märku, et tagumine aeg on töö ette võtta, või ei soojene ahi või tuleb tuppa mõistliku temperatuuri sissesaamiseks puid alla loopida, nii et särk seljas märg. Märke, mida tähele panna, on terve hulk, ja kui mõni silma jääb, pole muud kui käärida käised.
Esimene kord päris
oma peaga välja ei tule
Niisama harjade ja kulbiga tööle peale lennata pole mõtet. Hea tulemuse saavutab vaid see, kes on oma koduse kütte-
süsteemi hingeelu ja ehitusliku olemusega väga hästi kursis ning julgeb ka korstna otsa ronida. Eeltingimuseks on varasem pühkimise kogemus või siis töövõtete õppimine mõne hea korstnapühkija juhatusel. Ka esimene puhastamine võiks aset leida õppinud meistri pilgu all.
Kuidas midagi teha, on selle töö puhul eluliselt oluline. Ilma igasuguste teadmisteta korstnas, lõõrides ja küttekolletes sorkima hakata on halb mõte. Väga oluline osa on küttesüsteemi ettevalmistusel puhastamiseks, tööde järjekorral ja sellelgi, kuhu ladustada välja võetav tahm. Veel paar-kolmkümmend aastat tagasi sai suurem jagu kodupere-
Kui korstnapühkija tuleb:
tekita ligipääs kõigile küttesüsteemi osadele; eemalda küttekolde ja puhastusavade lähedusest mustust kartvad esemed; veendu, et pühkimise ajaks on korsten ja kütteseadmed jahtunud ning kolded põlemata jäänud küttematerjalist vabad; taga ohutu ligipääs pööningule ja korstnapitsi juurde.
mehi selle tööga ise maha. Kuna nüüd on harjutud seda teenust professionaalidelt sisse ostma, jäävad need võtted ja põhimõtted, mis on vajalikud eduka ja puhta töö jaoks, tavakodanikule teadmata. Tihti on ju nii, et nõginina saab loa tulla korstnat hooldama ajal, kui töö tellijat pole kas kodus või on ta samal ajal lihtsalt muude asjatoimetustega eemal.
Lisaks puhastamisele peab korstnapühkija väga täpselt suutma hinnata küttesüsteemi tuleohutust ja üldist korrasolekut. Neid teadmisi ja oskusi tavakodanikul üldjuhul ei ole ja neid õpetatakse kutsekoolitusel. See ongi üks põhjuseid, miks tunnistusega ametimees eramaja küttesüsteemi üks kord viie aasta jooksul puhastama ja üle vaatama peaks.
Päris lootusetu ettevõtmine majaomanikele korstnapühkimise töö siiski pole. Need, kes jäävad meistri kõrvale ja jälgivad, kuidas mingisugust küttesüstee-
mi osa puhastatakse, ning küsivad nõu, õpivad korstnapühkimise selgeks üsna heal tasemel.
Majaomaniku korstna puhastamise komplekt
Vajalikke tööriistu leiab taskukohase hinnaga igast hästi varustatud ehitus- või tööriistakauplusest.
Kodus ise puhastamiseks võiks olla vähemalt üks korstnahari koos raskuspommi ja nööriga, üks truubihari, tavaline käsihari, taskulamp, metallkühvel
ning metallnõu. Kes tahab rohkem ajaga kaasas käia, siis on olemas ka puhastuskomplekte, mida saab kasutada akutrelli abil. Puhastades peab olema tähelepanelik erinevate n-ö roostevaba töötlusega pindade puhul. Neid ei tohiks metallharjaga puhastada, sest see rikub kaitsekihi ja toru roostetab ruttu läbi. Metallist suitsutorude jaoks on spetsiaalsed plastist puhastusharjad, mida võib vabalt kasutada ka mustast metallist suitsutorudes.
Kui varem mainitud koduse komplekti maksumus piirdub mõnekümne euroga, siis profitasemel puhastustööriistade hinnanumbrid on voolitud hoopis teisest puust. Korstnapühkimisega raha teenival meistril on sageli kaasas erinevad kaamerad, vastupidavad ja painduvad professionaalidele mõeldud fiibervaierid koos erinevate harjadega, lisaks tross- ja kettpuhastid, mille maksumus küündib kokku juba üle mitme tuhande euro. Ka professionaalidele mõeldud tuhaimurit ja muid elektri- ning käsitööriistu kasutab korstnapühkija sageli.
Allikad: tuleohutusseadus, Maaleht
Kui tihti küttesüsteemi puhastada?
Tuleohutusseaduse järgi peab kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud puhastamissagedust, tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.
Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus võib ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud põletada suitsulõõrides tahma, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid. Kord viie aasta jooksul peab ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes teavitab valdajat küttesüsteemi tehnilisest seisukorrast.
Gaasiseadme korstnat ja ühenduslõõri peab korstnapühkija puhastama kord nelja aasta jooksul ning teavitama valdajat korstna ja ühenduslõõri tehnilisest seisukorrast.
Nii mõnigi korsten on nii nadis seisus, et tuleb enne ära remontida, kui luuaga ligi julgeb minna.
Vanakooli pommiga korstnaluud rippus veel hiljaaegu pea iga Eesti eramaja kuuri seinal.
teadmisteta korstnas, lõõrides ja küttekolletes sorkima hakata on halb mõte.
• SOBIV LAHENDUS IGALE EHITUSELE
• 24/7 JA 365 PÄEVA
AASTAS
• UUS TEHNOLOOGIA JA VASTUTUSTUNDLIK
METOODIKA SÄÄSTAVAD
KESKKONDA
• KÕIGE LAIEM JA
AJAKOHASEM VALIK
EHITUSPRAHI
KONTEINEREID
SORTEERIMISKESKUS
Kui soovid taaskasutuse edendamise ja jäätmekoguse vähendamise kaudu maailma paremaks muuta, siis vali Green Marine. Meie jäätmete sorteerimiskeskuses on kvaliteetsed ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimise seadmed.
Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kompleks koosneb neljast liikurmasinast ja ühest statsionaarsest seadmest. Segaehitus-, tööstus- ja suurjäätmed sorteeritakse käitlusmasinaga, purustatakse, sõelutakse �lip-�lop sõelaga, õhkeraldi ja trummelsõelaga. Ehitusjäätmed purustatakse, sorteeritakse kaalu järgi ning seejärel eraldatakse need fraktsioonimise teel. Selle tulemusel saame jäätmed ringlusse võtta ja prügilasse ladestatavate jäätmete hulga miinimumini viia.
Green Marine on Sinu usaldusväärne partner ehitusjäätmete käitlemise alal. Aitame luua parema elukeskkonna nii Sulle kui ka Sinu lastele.
KUIDAS EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE KÄIB?
GREEN MARINE EESMÄRGID ON:
• Rohkem taaskasutust
Suuname kõik võimalikud jäätmeliigid ringlusse või taaskasutusse. Jäätmete taaskasutamine uute toodete tootmise asemel aitab vähendada energia- ja veetarvet, õhusaastet ning saasteainete heitkogust.
• Vähem jäätmeid
Viime prügilasse ladestatavate jäätmete hulga miinimumini. Jäätmete ladestamine prügilatesse mõjutab nii keskkonda kui ka elusolendite tervist. Väiksem jäätmekogus kindlustab kõigile parema tervise ja aitab vähendada keskkonnasaastet.
• Korrektne dokumentatsioon Ehitustegevuse lõppedes tuleb kohalikule omavalitsusele esitada nõuetele vastavalt käideldud ehitusjäätmete kohta jäätmeõiend. Ka lammutusprotsessi lõppedes tuleb esitada jäätmeõiend, mis tõendab, et jäätmed on nõuetekohaselt käideldud.
Green Marine vormistab ja väljastab kõik vajalikud dokumendid, sh jäätmeõiendid, ka LEED sertifikaadiga hoonete jaoks.
Usalda oma ehitusjäätmed meile!
Töötaja ametivorm määrab paljuski töökeskkonnas valitseva atmosfääri ja tihtipeale ka töötaja tuju – kõigile meeldib ju viisakad riided selga tõmmata. Asjal peab olema ka praktiline väärtus – ametikohtadel, kus tuleb kokku puutuda füüsilise tööga, ei saa mõelda pelgalt riiete esteetilisele välimusele, vaid tuleb silmas pidada ka funktsionaalsust. Töövorm peab olema liikumisel mugav. Millised peaksid tööriided olema ja kuidas ühildub nutimaailm töövormiga?
Toimetas: Taavet Kase
Fotod: Shutterstock
Kaks märksõna –mugavus ja turvalisus Kohas, kus liigutatakse suuri raskusi, toimetatakse industriaalmasinatega ning liigub korraga palju t öö lisi, ongi need kaks m ä rks õ na – mugavus ja turvalisus – k õ ige olulisemad. Need
m ä rks õ nad k ä ivad õ igupoolest igasuguse f üü silise t öö koha juurde. Töö taja liikumine ei tohi olla häiritud ja ta peab end riietes h ä sti tundma. Nä iteks pole soovitatav l õ ikemasinatega t öö tades kanda palju erinevaid kihte, kuna need võivad kergesti masinasse takerduda ja t öö taja ohtu seada. Seet õ ttu on paljude laot öö liste t öö vormiks m ää ratud ü hes t ü kis kombinesoon ü likond. Selle saab mugavalt teiste riiete peale tõmmata ja ü ldjuhul on see valmistatud õ hemast materjalist, et liikudes liialt palav ei hakkaks. Vä ljas t öö tades – eriti meie kliimas – peab ü leriietele l ä henema jä llegi teistpidi, sest kombinesoon või tööjope peab külma luudest eemal hoidma. Kui r ää kida t öö riiete v ä limusest, siis siinkohal saab tihtipeale m ää ravaks just v ä rvus. Suurel
ehitusobjektil v õ i paljude t öö tajatega laos on oluline, et inimesed ü ksteist m ä rkaksid. Tõ stukijuht ei pruugi musta b ä ndis ä rki riietatud kolleegi silmata ja tagajä rjeks ongi õ nnetus.
Võ i langetab metsamees laigulises mustris jopega paarimehele hoopis puu p ä he! Seet õ ttu ongi paljud t öö riided erksates neoonv ä rvides – need torkavad lihtsalt kõige paremini silma. Kõige kergem lahendus oma töötaja nähtavaks teha on talle neoonvärvides helkurvest selga anda.
Jah, puuga pähe ei taha keegi saada. Ja varvastest ei taha samuti keegi ilma jääda! Seda reeglit on ilmselt kõik kuulnud, kuid kordamine on tarkuse ema: kiivrid p ä he ja turvaninaga t öö jalatsid jalga! Laos, ehitusel, metsas või mis iganes tööplatsil, kus toimetatakse raskete asjadega, peavad need kaks olema tingimata kohustuslikud. Turvaninad võivad p ää sta t öö taja varbad, ja kiivrid ... Jah, igaüks saab aru, et pea on meie tähtsaim osa ja seda tuleb kaitsta.
Niisiis peakski t öö riietuse puhul eelk õ ige silmas pidama mugavust ja turvalisust. Füü siline t öö n õ uab liikumist ja võib teatud olukordades olla ohtlik, mistõttu ei tohi riietus olla segav ning peab pakkuma kaitset. Tööriietuse valimisel tuleks lähtuda nii soovitustest kui ka kainest mõistusest.
Uued nutikad t ööriided Nagu k õ ik muu, areneb ka t öö riiete maailm ü ha edasi ja edasi. Tulevikuriideid ei oska me veel ette kujutadagi, ent juba oskavad moekad ja nutikad t öö riided teada anda, millal neid on vaja pesta, kuidas seda teha tuleb, millal on vaja rõ ivaid parandada ning millal asendada. Kogu info t öö riide eluts ü kli kohta on kasutaja jaoks vaid ühe nupuvajutuse kaugusel.
Nutikas tegumood määrab tööriiete juures palju. Nii n ä iteks on olulised nutikas taskute ehitus ja asetus (ripptaskud, noakinnitus, s ää retaskud, t öö riistahoidjad jne). Samuti kasutatakse p õ lvekaitses ü steemi, mis h õ lmab lisaks taskuosa ja kaitsmete reguleerimisvõimalusele ka seda, kuidas püksisääred jalas keerduvad, kui kandja põlvedele laskub. Tugevdus õmbluste eesmä rk on pü kste muutmine rebenemiskindlamaks ja kiil jalgevahel lisab liikumisvabadust, tekitades nii vajaliku lisaruumi.
Leidub ka spetsiaalse kiibiga tööriideid, kus iga rõivaese kannab unikaalset koodi. Kiipidele salvestatud info suhtleb reaalajas iseteeninduskeskkonnaga, kust saab igal ajal jälgida, kui palju ja milliseid töörõivaid ettevõte kasutab. Samuti saab näha, kas kõik tellitud tooted on kasutuses ja millist hooldust või parandust on riietele tehtud. Andmed on reaalajas kättesaadavad e-keskkonnas. Kõ ik andmed esinevad s ü steemis kodeeritud kujul.
Tulevikus v õ ivad t öö riided „s õ na võtta“ ka tööstusliku tootmise üksikasju kirjeldades. Nii n ä iteks v õ ivad nutikad tekstiilid osutuda asendamatuks toiduainet öö stuses, kui nad pakuvad auditeerimisv õ imalust, mis t õ estab käitlusprotsesside hügieenilisust ja ohutust, samuti võib nutikatel riietel olla arvestatav tulevik ehituses.
Allikas: thebalancecareers.com
Kõige kergem lahendus oma töötaja
nähtavaks teha on talle neoonvärvides helkurvest selga anda.
Tulevikuriideid ei oska me veel ette kujutadagi, ent juba oskavad moekad ja nutikad tööriided teada anda, millal neid on vaja pesta.
Optilise suitsuanduri keskmine eluiga on 7 aastat. Suitsuandurid, nagu ka kõik teised elektroonikaseadmed, vananevad ajapikku. Aegunud andurid võivad hakata edastama valehäireid või lakkavad töötamast.
ELU PÄÄSTAB AINULT TÖÖKORRAS SUITSUANDUR!
Kui teil on kodus ahiküte, kamin, gaasiboiler /-veesoojendi või mõni muu reaalne põlemisprotsess, tuleb paigaldada sellesse ruumi ka vingugaasiandur.
Honeywell vingugaasiandur
XC70 (IP44, garantii kuni jaanuar 2029)
XC70-EN 38.40 € -20%
tavahind 48.-
VINGUGAASIANDURIT
EGA VASTUPIDI. Paljudes kodu-majapidamistes on vajalikud mõlemad.
Honeywell preemium optiline suitsuandur
R200S-1 vaigistusnupuga
• 10 aastane toiteallika eluiga
– vaba patareide vahetamisest
• Preemium töökindlusega suitsuandur
• 10 aastane garantiiaeg
• Nägus minimalistlik disain
• Paigalda igasse tuppa (va köök ja vannituba)
R200S-1 39 €
EELISTA Kvaliteetset Premium pulberkustutit. See pole kokkuhoiu, vaid targalt kulutamise koht. Suhteliselt väikest investeeringut nõudva seadme eluiga on 30 ja enam aastat. TAMREX optiline suitsuandur
5a
21 €
Kõik puutuvad oma elus mingil hetkel kokku maaklerteenusega. Kas saadud teenus oli ka kvaliteetne, aitab lahti mõtestada Arco Vara maakler Liia Koreline.
Toimetas: Teele Teder Fotod: Shutterstock
Kohusetundlikul maakleril on alati käepärast teenuste osutamise leping. Lugege lepingu sisu hoolikalt läbi, kogu teave peaks olema selgelt arusaadav, eriti teenuste vastastikused arveldused. Vaadake üle kogu teile silma jäänud maakleri info, näiteks tema veebisait, sotsiaalvõrgustike lehed, foorumite sõnumid, ar-
• Konteinerite tühjendus toimub automatiseeritud kraanaga varustatud veoautoga
• Veoauto ei pea pääsema konteineri kõrvale, kraana ulatus 9 meetrit
• Võimalus tühjendada konteinereid üle teiste objektide (aiad jms)
• Konteineri tühjenduse aeg 2,5 minutit
• Uuetüübilised maa-alused ja maapealsed konteinerid võimaldavad väga eriilmelisi disainilahendusi ning on parema kasutusmugavusega
• Tark konteiner + automatiseeritud tühjendus = väiksem ökoloogiline jalajälg
tiklid meedias. Analüüsige, mida ta kirjutab, kas ta on oma asjaajamises pädev, missugune on tema suhtlusviis ja sõnavara, mida teised temast kirjutavad, ning tehke oma järeldused.
Hea märk on maakleri juriidilise hariduse olemasolu. Kuid elu on näidanud, et kinnisvaraspetsialisti juriidilise pädevuse ja ka erihariduse puudumine ei saa
REKLAAM
32 funktsiooniga JUNG LS TOUCH’iga on võimalik ühendada kõik ruumis asuvad elektritarbijad: valgustid, turvaseadmed, mõõta ja reguleerida toatemperatuuri ning seadistada automaatseks kuni 8 erinevat ajalist stsenaariumit. Ekraanil saab muuta valikuid ja lemmikuid, kohaldada menüüd, ikoonide arvu ja paigutust. Lisajuhtmeid ei ole vaja, sest toite saamiseks piisab KNX-kaabliühendusest. LS TOUCH on paigaldatav JUNGi klassikalise LS 900 või tasapinnalise LS Zero raami sisse, mis on saadaval suures materjali- ja värvivalikus, sealhulgas ehtsast metallist raamis ning Le Coleurs ® Le Corbusier 63 arhitektuurses värvitoonis. Soovi korral saab ekraan muuta raamiga samasse värvitooni. www.jung.ee
KORISTUSTEENUS OMA ALA ASJATUNDJATELT!
Äripindade koristusteenus aitab luua ohutu ja tervisliku töökeskkonna.
Professionaalselt hooldatud ruumid jätavad ettevõttest hea üldmulje ning selles keskkonnas on meeldiv töötada.
Meie kliendid ei pea koristusteemade pärast muretsema ja saavad maksimaalselt keskenduda enda töödele ja ülesannetele, mis on neile olulised.
Tutvu lähemalt luxpuhastus.ee
olla takistuseks positiivse kogemuse saamisel kinnisvaratehingute vallas. Hea kinnisvaramaakler teab alati, kust leida pädev jurist, kes konsulteeriks ja teie küsimusi lahendaks.
Kuidas leida hea maakler, kui mitte töökogemuse järgi? Kinnisvaraturu kogemus on määrav ja seetõttu tuleb hea maakleri valikul eelistada vähemalt kolmeaastast kinnisvaramaakleri kogemust. Oluline ei ole maakleri vanus, vaid sooritatud eluaseme ostu-müügitehingute arv ja klientide positiivne tagasiside. Tark maakler töötab tuleviku nimel, mis tähendab, et ta kujundab oma tausta teilt tagasisidet saades. Kinnisvaramaakleri töö on nähtamatu, seda ei saa puudutada – see pole asi. Kuid töö tulemus peaks olema üheselt mõistetav. Maakler kui ettevõtja läbib oma tööaastate jooksul tõelise elukooli.
Hea kinnisvaramaakler aitab alati kinnisvara kasumlikult valida või müüa! Ja nagu igast õpipoisist ei kasva meistrit, nii ei kasva ka igast kinnisvaramaaklerist head professionaalset maaklerit. Seda tööd ei
saa teha osalise tööajaga, mis annab ajutist või juhuslikku sissetulekut. Hea maakleri professionaalsuse määrab see, kui rahul on klient nii pakutava teenuse kui ka suhtlemisega huvitava ja karismaatilise inimesega. Heal kinnisvaramaakleril on lai temaga rahulolevate klientide ring, ta on tark, energiline, süveneb klientide huvidesse, tal on palju tutvusi ja ta teeb oma tööd sü-
damega. Ilma loova mõtlemise ja iseseisvuseta ei saa inimesest head kinnisvaramaaklerit. See elukutse on mõeldud neile, kes oskavad planeerida mitte ainult enda, vaid ka klientide aega.
Hea kinnisvaramaakler ei vii läbi „tühja“ vaatamist, ta tunnetab klienti, tema tuju, ebakindlust, vajadusi ja soove. Ta suudab ennustada kliendi tegevust,
Kinnisvaramaakleri elukutse jõudis meieni 19. sajandil. Selle tõukejõuks oli linnade aktiivne areng. Kinnisvara peeti üheks parimaks omavahendite investeeringuks. Nii või teisiti oli ja on kinnisvara tema omanikele alati tulu toonud, kas siis üürides või müües. Vahendusäri läbiviimiseks hakkasid ilmuma spetsiaalsed juhised, mis väitsid, et iga inimene, kellel on vähemalt väike kapital, võib sellise ettevõtmisega hõlpsalt alustada.
Kõige esimestes kinnisvarabüroodes tegeldi ainult kinnisvara ostu-müügiga. Agentuuri kliendiks saamiseks oli vaja esitada avaldus, milles tehti büroole ülesandeks tema nimel äri ajada ja esitada kõik objekti kohta vajalikud dokumendid. Lisaks oli kohustuslik märkida, kas vara on hüpoteegiga koormatud, kui jah, siis millal, kus ja mis summale. Peagi ei suutnud kõik bürood toime tulla kasvava taotlejate vooluga ja turule ilmusid illegaalsed maaklerid, kes vahendasid eluasemeid ning võtsid vahendusteenuste eest tasu. Nad tegelesid absoluutselt kõigi vahetusega seotud küsimustega tehingu algusest lõpuni. Büroodel tekkis vajadus kinnisvaramaaklerite järele. Maakleriteks said reeglina väga töökad ja suurepärase analüüsivõimega inimesed.
Kaasaegse kinnisvaraturu sünni ajastul olid kinnisvaramaaklerid eluaseme ostu-müügitehingutes asendamatud osalejad. Nendes tingimustes ei saanud see teisiti olla. Otse arendajatelt uut korterit osta oli väga raske – uusi maju peaaegu ei ehitatudki. Müüjate ja ostjate ühendamiseks pidid
sest tal on rikkalik suhtlemiskogemus. Ta on psühholoog, sõna otseses mõttes. Mõne fraasi põhjal määrab ta kliendi psühhotüübi, rahaliste vahendite olemasolu, perekonnaseisu, elukutse, haridustaseme. Sellest lähtuvalt pakub hea maakler igale kliendi küsimusele, probleemile või ülesandele sobiva lahenduse. Ta on inimestega suhtlemise meister.
agendid tegema iga päev sadu kõnesid, muidugi lauatelefoni kaudu. Polnud juttugi mobiiltelefonist igas taskus ja internetikaablist igas korteris. Nad täitsid ka palju muid funktsioone. Näiteks oli levinud praktika, kui tehingu ajal hoiti korteri raha kinnisvarabüroo kontoris. Kuid ajad muutusid ja koos nendega ka kinnisvaraturg. Tuhandete müügis olevate korterite andmebaasile saab praegu igaüks mõne sekundiga ligi. Internetis on palju teenuseid, mis aitavad väikese raha eest õige lepingu koostada ja korteri omanikku kontrollida.
Tänapäeval on kinnisvaraga töötavate inimeste vanusekategooria muutunud. Mõned kümned aastad tagasi oli maaklerite keskmine vanus 35–45 aastat, nüüd aga juba 25–35 aastat. Selle põhjuseks on kiiresti arenev tehnoloogia. Nüüd on reklaamikampaania peamised tööriistad internetiressursid, reklaamid, veebitahvlid, veebisaidid. Selline töö võimaldab klientidele rohkem tähelepanu pöörata ja säästab aega. Muudatused on tulnud erialale kasuks. Kinnisvaramaakleri kasulikud teadmised võimaldavad rahuloleval kliendil tänada spetsialisti vahendustasuga (umbes 3%). Kokkuvõtvalt võib öelda, et viimastel aastatel on kinnisvaraturu spetsialistide kvaliteet paranenud, kasvanud professionaalsus, muutunud suhtumine ettevõtlusesse, klientidesse ja partneritesse.
Maaklerteenus enne ja nüüd
Meie klientideks on nii eraisikud kui ehitusettevõtted, aga ka teiste tegevusvaldkondade ettevõtted.
Paljude tööde korral on vajaminevate seadmete soetamine liiga kulukas või ühekordseks tegevuseks mõttetu.
Renditavate seadmete
laia sortimenti kuuluvad:
• KÄSITÖÖRIISTAD
• AIATÖÖRIISTAD
• GENERAATORID
• KÜTTESEADMED
• LAADURID JA EKSKAVAATORID
• PINNASTIHENDAJAD JA -RULLID
Meil on Eestis 17 rendipunkti, kus õige seadme valiku ja ohutu kasutamise osas nõustavad meie kogenud ja professionaalsed klienditeenindajad. Ramirendi kodulehel iseteeninduskeskkonnas on võimalik seadmeid mugavalt broneerida ja soovi korral tellida endale rendikappi või Ramirendi transpordiga sobivasse asukohta. Lisaks transpordile pakume oma klientidele tõste-, montaaži- ja puhastusteenust ning müüme erinevaid tarvikuid.
• KOMPRESSORID
• TÕSTUKID
• SOOJAKUD
• TELLINGUD
• TURVA- JA PIIRDEAIAD
• TRANSPORDISEADMED
Õnneks saab rentida
