Vandaalid või pildistajad rikuvad põllu. Mida tuleks silmas pidada?

Vandaalid või pildistajad rikuvad põllu.

Mida tuleks silmas pidada?

Oma igapäevaste tegemiste kõrvalt tuleb põllumeestel paraku üha enam astuda valvuri või turvamehe rolli, et tagada oma põllumaa ja saagi säilimine.

Tekst: Pilleriin Peedosk, advokaadibüroo WALLESS advokaat

Foto: Sven Tupits Talvel tuleb rinda pista mootorsaanide ja ATV-de juhtidega. Suvel nendega, kes on ilusate viljakollase või moonipunase taustaga piltide jahil. Lõbusõitjad ja pildistajad võivad seejuures põllumaa omanikule suurt kahju tekitada.

Kas rikkujale saab politsei kutsuda?

Talvist mootorsaanide ja ATV-de probleemi võib maaomanikul aidata lahendada politsei. Liiklusseadus keelab ilma maaomaniku loata maastikusõidukiga võõrale maale minna. Isegi kui maaomanikult on luba saadud, tuleb hoiduda igasugusest kahju tekitamisest. Võõrale asjale rikkumise või hävitamisega üle 4000-eurose suuruse kahju tekitamise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kui kahju on väiksem, on rikkujat võimalik karistada väärteomenetluse raames rahatrahvi või arestiga. Ka võib liiklusseaduse rikkumise tulemusel olla võimalik juhilt juhtimisõiguse äravõtmine.

Probleemiks võib osutuda see, et alati ei pruugi politsei hinnangul tegemist olla piisavalt tõsise rikkumisega, mistõttu võidakse jätta menetlus algatamata või lõpetatakse menetlus karistust määramata. Seetõttu võivad väiksema kahju

Foto: Raivo Tasso

või ühekordsete rikkumiste korral olla efektiivsemad eraõiguslikud vahendid.

Eraõigusliku kahjunõude puhul on probleemiks tõendamine

Olenemata kriminaal- või väärteomenetluse alustamisest on maaomanikul võimalik esitada kahju tekitaja vastu eraõiguslik nõue kahju hüvitamiseks, näiteks kahjustatud saagi või katsepõldude kahjustamise eest. Selleks tuleb omanikul esitada lepinguvälise kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse alusel. Seaduse kohaselt tuleb kahju tekitajal hüvitada kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju, kui kahju tekitaja oli selles süüdi või vastutab kahju tekitamise eest muul seadusest tuleneval alusel. Seejuures peab süü puudumist tõendama kahju tekitaja, mitte maaomanik.

Kahju hüvitamise ulatus määratakse kindlaks samuti võlaõigusseadusest tulevate reeglite alusel. Peamiselt lähtutakse põhimõttest, et hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle ei oleks kahju tekitatud. Samuti tuleb alati tuvastada, et maaomanikule tekkinud kahju on tekkinud kahju tekitaja tegevuse tagajärjel. Reeglina hüvitatakse maaomanikule vaid varaline kahju.

Tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest saab taotleda tasu

Artiklis kirjeldatud õigusvastase tegevuse kõrval võib olla ka õiguspärast tegevust, mille talumise eest on maaomanikul õigus tasu saada.

Maaomanikel on tulenevalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusest õigus taotleda iga-aastast hüvitist tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest. Samuti võib maaomanik taotleda talumistasu tema kinnistule ulatuva kaitsevööndi eest, kui tehnorajatis ise paikneb väljaspool tema kinnistut.

Võrguettevõtjalt tasu saamiseks tuleb esitada taotlus olenemata sellest, kas talumiskohustus tuleneb seadusest, on sõlmitud maa isikliku kasutusõiguse seadmise, asjaõigus-, servituudi- või muu maa kasutamise leping või on seatud sundvaldus.

Talumistasu ei ole õigus nõuda sellise tehnovõrgu või -rajatise talumise eest, mis on vajalik ainult sama kinnisasja elektrivarustuse või muu ühenduse tagamiseks.

Kui maaomaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut talumise kohustuse eest makstava tasu või hüvitise suuruse kohta, lähtutakse seaduses sätestatud korrast.

Talumistasu arvutamisel lähtutakse maa-ameti andmetest. Infot talumistasu suuruse kohta saab vaadata maa-ameti talumistasude kalkulaatorist. Seaduse kohaselt on talumistasu suuruseks ühes aastas 7,5% maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefi tsientidega. Koefi tsientide kindlaksmääramisel arvestatakse ulatust, milles kinnisasja kasutamine on kitsendatud.

Kitsenduse ruumilise ulatuse koefi tsient saadakse, jagades kitsenduse pindala ehk tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi ulatuse pindala koormatud maatüki pindalaga.

Kitsenduse sisulise ulatuse koefi tsiendid on seaduse kohaselt 1,0; 0,5 ja 0.

Kui maatulundusmaal asub elektri- või gaasivõrk, on koefi tsiendiks 1,0, sest seda maad ei saa sihtotstarbeliselt kasutada. Samuti kohaldub sama koefi tsient näiteks metsamaa puhul, mida läbib elektrijaotusvõrgu õhuliin.

Kui tehnovõrk ei takista maatüki kasutamist või maatulundusmaal asub side- või kaugküttevõrk või ühisveevärk-kanalisatsioon, on koefi tsiendiks 0,5, st maad on võimalik osaliselt kasutada. Sama koefi tsienti kohaldatakse sellisele haritavale maale, mida koormavad näiteks elektriõhuliinid.

Kitsenduse sisulise ulatuse koefi tsienti 0 kohaldatakse juhul, kui tehnovõrk ei piira oluliselt kinnisasja senist kasutamist.

Lisaks seaduses sätestatud tasu suurusele on maaomanikul õigus nõuda talumistasu tavapärasest suuremas ulatuses, kui tema kantud kulud on suuremad kui 1/3 tavapärase suurusega tasust. Suuremat tasu võib maaomanik nõuda, kui kulude kandmine on maaomaniku jaoks vältimatu ja need kulud ei ole vajalikud talle endale. Näiteks võib sellisteks kuludeks pidada kaitsevööndis vajalike puude, põõsaste ja okste raietööde tegemist. Samuti võib täiendavat hüvitist nõuda juhul, kui kinnisasja omanik maad sisuliselt kasutada ei saa, kuid peab maad siiski korras hoidma tulenevalt kohaliku omavalitsuse heakorra nõuetest.

Eraõigusliku nõude puhul on kõige keerulisem kahju suuruse tõendamine ja selle väljaarvutamine. Samuti võib ilma politsei abita osutuda võimatuks kahju tekitaja isiku kindlakstegemine. Mootorsaanide või ATV-dega sõitjad kannavad kaitseriietust ja kiivrit, mistõttu on isiku tuvastamine eriti keeruline. Sellisel juhul on kasu mistahes tõenditest, näiteks fotodest, videosalvestusest või sõiduki registreerimisnumbri fikseerimisest.

Seepärast tasub mitte ainult maaomanikel, vaid ka naabruskonnal ühiselt olla tähelepanelik. Silma tasub peal hoida ka sotsiaalmeedial, sest sageli postitavad suvised pildistajad tõestuse põllul käimise kohta oma näo ja nimega avalikult kõigile vaatamiseks.