Kuidas tulla välja olukorrast, kus piim maksab poes vähem kui vesi?

Kuidas tulla välja olukorrast,

kus piim maksab poes vähem kui vesi?

Piima hind on olnud tarbijate vaatluse all juba väga pikki aastaid. Kui Eestis hakati 1990. aastatel müüma plastpudelites ja välismaalt sisse toodud vett, naersid paljud nii hinna kui ka vee müümise fakti üle. Ent nüüd minnakse poodi ja ostetakse vett, mille hind on hetkel umbes kaks korda kallim kui kilepakendis joogipiima hind. Kuidas piimatootjaid aidata?

Tekst: Gerli Ramler

Nordic Milk OÜ juhatuse liige Ülo Kivine nendib, et ta ei alahinda sugugi veetootjaid, aga piimapaki poeriiulile jõudmisele eelneb samuti väga pikk tegevusahel, mis algab juba eelmisel kevadel. "Talumees harib maad, kasvatab lehmi ja kogub neile sööta, samuti teeb investeeringuid, maksab maksud. Piimaautod sõidavad farmidesse juba varavalges, et koguda kokku värske piim – me töötleme, pakendame ja ladustame selle piima ning veame siis kaubanduskeskustesse," räägib ta. "Ja seejuures maksab kümme liitrit piima hetkel poes koos kõigi maksudega alla nelja euro! Mida võiks alla nelja euro eest veel saada? Tanklas ühe piimakohvi? Leibkonna kulud joogipiimale on vaid mõni protsent, kuid põllumeestele on need märkimisväärse tähtsusega sissetulekust."

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp nendib, et keerulisele ajale vaatamata on toidusektor kriisis hästi toime tulnud ja mullusele vaadates oli positiivne, et inimesed hakkasid kohalikku toidutootmist rohkem väärtustama ning teadvustama, kui oluline on see julgeoleku tagamiseks. Kõige rohkem kannatas kriisi tõttu HoReCa sektor ehk hotellid, restoranid, catering, kus on ka toiduainetööstustele palju olulisi kliente. Toidutööstuse kasum langes viiendiku võrra, suurim langus tabas kalatööstust, puu- ja juurviljatööstust ning valmistoidu sektorit. "Toiduainetööstuse tootmismahud mullu küll kasvasid, kuid hinnad langesid – oma tulevikus ebakindlad tarbijad

Kas piima hind on ikka see, mis inimesi poodi tulema meelitab?

Foto: Anni Õnneleid

eelistasid soetada odavamaid kaupu. Suurenev tööpuudus toobki paratamatult kaasa ostujõu languse. Hinnatundlikud tarbijad teevad vaid hädavajalikke kulutusi ega luba endale kalleid nišitooteid. See tähendab, et ka tootjad pidid turu nõudlusega kaasas käima ja hindu kohandama," ütleb Potisepp. "Piima letihinnad on tõesti praegu mitmes jaeketis tugevalt alla toote omahinna – surve tööstustele hinda alandada on suur. Praeguses olukorras on ka nõudlus välisturgudel vähenenud. Kuna Eestis toodetakse piima 80 protsenti rohkem, kui ise tarbime, siis ekspordi tagasilöögi tõttu jääb see piim siseturule ja nõudmist samas nii palju ei ole. See ongi viinud hinnad langusesse."

Odava hinna turundusvõte tuleb lõpetada

Samas on Eesti toorpiima kvaliteet toiduliidu juhi sõnul Euroopaga võrreldes kõrgel tasemel ja võime rõõmu tunda, et meil on toorpiima nii palju, et pole vaja ühtki piimatoodet pulbrist valmistada. "Piimatootjaid saame reel hoida sellega, et eelistame kohalikku toodangut ja ostame seda kauplustest, mis maksavad tootjatele õiglast hinda. On aeg lõpetada odava hinna kasutamine jaekettide turundusvõttena ning hakata rohkem väärtustama toitu ja selle tootmisse panustanud inimeste tööd!" "Kui võrdleme hindasid, mis olid Eesti krooni ajal, siis on vaid paki piima hind üks vähesid, mis on kümne aastaga kukkunud," nendib Ülo Kivine. "Kindlasti on toimuva tulem ülitihe konkurents kaubanduses ja juba ollakse ka uue tulija ootuses ... Kuid kas joogipiima odav hind on meie esimene eelistus toidukorvis, oskavad kindlasti kaupmehed paremini vastata."

Eelmist aastat kirjeldades meenub talle esmalt kevadel tabanud teadmatus. "Õnneks meie tootmisüksustes suuri puhanguid ei olnud ja saime protsessi kontrolli all hoida. Suur asi oli ka see, et piirid jäid avatuks ja tarneahel töötas. Samuti toimis ja toimib jätkuvalt tootmis- ja tootearendusprotsess ning saime planeeritult turule tuua ka uusi tooteid. Näiteks Tere Hi!Fiberi sarjaga kestis koostöö teadlastega ligi kaks aastat ja eelmisel kuul on tooted ka turule jõudnud. Eelmise aasta teises pooles kaasajastasime oluliselt Farmi kaubamärki ja laiendasime ka siin tootesegmente."

Sel aastal hea hoog sisse

Potisepp loodab samuti, et Eesti toidu eksport saab taas hea hoo sisse. "Selleks on vaja toetada Eesti toidusektori positiivse kuvandi loomist ja uute sihtturgude avamist – Eesti kui sihtriigi mainekujundus peab toimuma järjepidevalt. 2021. aastal toob toidusektorile mitmeid muudatusi kaasa Euroopa rohelepe ning selle "Talust taldrikule" strateegia, mis kehtestab tootjatele erinevaid nõudeid ja piiranguid. Ettevõtted, millele nõuded kehtima hakkavad, on suure surve all. Näiteks on tootjatel ees suur osa tööd pakendamise jätkusuutlikumaks muutmisel. Toidutootjad üksi aga ei saa kestlike pakendilahenduste väljatöötamise eest vastutada, seega ootan, et erinevad mõjutatud osapooled suudaksid teha tulemuslikku koostööd, mille abil probleemidele lahendused leitakse."

Euroopa roheleppe äärmiselt ambitsioonikate eesmärkide täitmine eeldab lähiaastatel ka suuri investeeringuid, mida tööstused ise täielikult katta ei suuda. "Olukorras, kus enamik ettevõtteid keskendub koroonakriisist taastumisele, läheb neil kindlasti vaja abi ja toetust," ütleb Potisepp. "Seda nii Euroopa Liidu institutsioonidelt kui ka Eesti oma inimestelt, kes kriisis on hakanud mõistma, et meie enda toodetud toit on strateegiline kaup, mis peale kõhutäite annab ka turvatunde. Loodan, et saame kiiresti selgust, millised on vajalikud lisainvesteeringud ning kust tootjad muudatuste tegemiseks abi ja toetust oodata võivad."