Maaelu arengukava muudatus toob üleminekuaastateks ligi 260 miljonit euroraha

Maaelu arengukava

muudatus toob üleminekuaastateks ligi 260 miljonit euroraha

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldaks kinnitada Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 muudatusettepanekud.

Tekst: Tanel Saarmann

Sellega lisatakse arengukavasse täiendavalt 258,5 miljonit eurot Euroopa Liidu rahastust ning muudetakse meetmete võtmise tingimusi üleminekuaastateks 2021 ja 2022. "Kuna Euroopa Liidu tasemel pole veel praeguseks kokku lepitud uue eelarveperioodi, aastate 2021–2027 ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise kõigis elementides, siis tuleb üleminekuaastatel maaelu arengu toetusi jagada senise arengukava kaudu, kasutades selleks uue eelarveperioodi vahendeid," lausus maaeluminister Urmas Kruuse. "Tegemist on lahendusega vältimaks tõrkeid ja pause Euroopa Liidu toetusrahade kiirel ja tulemuslikul kasutusevõtul põllumajanduse ja maaelu edendamiseks ning toidutööstuse võimaluste parandamiseks. Üleminekuperioodil jätkuvad nii senised otsetoetused kui ka maaelu arendamise toetused."

Ministri sõnul aitab arengukava muutmine senisest paremini ellu viia maaelu arengu poliitika eesmärke ja peamisi tegevusi, nähes senistele meetmetele programmiperioodi ülejäänud aastateks ette lisarahastuse, arvestades seejuures meie põllumajandussektori, toidutööstuse ning maaelu ees lähiaastatel seisvate katsumustega.

Uued vahendid on kavas suunata arengukava praegustesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on ka ligemale 63 miljonit eurot Euroopa Liidu nn taasterahastu vahendeid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Nendest on kavas suunata 15 miljonit eurot arengukava rahastusvahendisse, Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antavateks kasvu- ja investeerimislaenudeks.

Eelnõu kohaselt on kavas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul suurendada maksimaalseid toetussummasid, samuti lisada keskmise suurusega ja suurettevõtjatele toetatava tegevusena ka ehitiste ehitamine. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul on kavas muuta taotluste hindamise põhimõtteid.

Veel on kavas näiteks rahastusvahendi kaudu investeeringute toetamisel võimaldada käibekapitali rahastamist ka põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele, samuti võimaldada praeguse LEADERmeetme raames toetada ka juba perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2020. aasta 31. jaanuari seisuga on arengukava kehtivast kogueelarvest (992,3 miljonit eurot) toetusi määratud 883,2 miljonit eurot ja väljamakseid tehtud 752,3 miljoni euro ulatuses.

Arvestades arengukava muutmise tulemusel lisanduvate Eesti riigi vahenditega, suureneb arengukava kogueelarve 1,3 miljardi euroni. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni.

Foto: Ilmar Saabas