Eesti põllumehed on taastuvenergiale avatud, kuid pelgavad suuri investeeringuid

Eesti põllumehed on taastuvenergiale avatud,

kuid pelgavad suuri investeeringuid

Eesti põllumehed osalevad meelsasti erinevate taastuvenergialiikide toetuste jagamisel. Murekohaks on üpris kulukad esmainvesteeringud, poliitiline ebakindlus ja näiteks päikesepaneelide või tuuleenergia puhul vajaliku maa-ala leidmine.

Tekst: Gerli Ramler

"Eesti põllumajandustootjad on taastuvenergiajaamade osas positiivselt meelestatud," kinnitab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak. "Taastuvenergiast rääkides on põllumajanduses muutumas üha atraktiivsemaks võimalus toota biometaani põllumajanduses tekkivatest kõrvalsaadustest, nagu läga ja sõnnik. Miks mitte biogaas? Kuna biogaasi ja sellest elektri tootmine ei ole majanduslikult kasumlik ja põllumehed lihtsalt ei suuda teiste energiakandjatega konkureerida. Eestis on praegu töös juba kolm põllumajanduslikel sisenditel töötavat biometaanijaama ja plaanide kohaselt peaks lähiaastatel neid jaamu veel lisanduma."

Ta lisab, et huvi on põllumeestel ka päikesepaneelide vastu ja siin on üheks märksõnaks elektrienergiaga isevarustatuse tagamine. Siinkohal aga on tootjad Maruštšaki sõnul väljendanud muret, et päikesepaneele ei tohiks paigaldada väärtuslikele põllumaadele, kuna põllumajandusmaa on niigi piiratud ressurss. Pigem tuleks eelistada põllumajanduseks mittesobivaid alasid, nagu katused ja vanad tööstuslikud alad. "Meile teadaolevalt ei ole põllumajandustootjad tuuleparke rajanud. Küll aga on meil infot, et energiasektori ettevõtted on soovinud rentida tootjatelt maa-alasid tuuleparkide rajamiseks, kuid seal on olnud takistuseks kohalike elanike vastasseis."

Riiklike toetusteta on keeruline rohelisi samme astuda

Koja hinnangul on põllumeeste jaoks suurimaks takistusteks taastuvenergiajaamade loomisel poliitiline ebakindlus ja põllumajandustootjate investeeri-

Sunly Vahi päikesepark Tartu külje all

Foto: Mana Kaasik misvõimekus, sest põllumajandustootjal on keeruline üksi biometaanijaamade ning päikeseparkide rajamiseks vajalikke investeeringuid teha. Nad vajavad selleks partnereid ja/või piisavaid investeeringutoetusi. "Lisaks on väga oluline, et riiklikud poliitikad toetaksid selliseid pikaajalisi investeeringuid. Näiteks biometaani puhul on peamiseks probleemiks, et hetke turuolukorras ei suuda biometaan konkureerida maagaasi hinnaga, mille turuhind sõltub otseselt nafta maailmaturu hinnast. Seetõttu on vajalik, et olemasolev biometaani toodangu müügitoetus kuupmeetri kohta jätkuks, et ka lähima kümne aasta jooksul olla konkurentsis odava maagaasi hinnaga."

Praegu on teada, et toetus jätkub 2023. aasta lõpuni, kuid edasise kohta ei teata. Samas on just biometaan taastuvatest energiaallikatest üks perspektiivsemaid kütuseliike, asendamaks transpordisektoris fossiilkütuste tarbimist.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja missioon on esindada ja kaitsta oma liikmete ehk põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, metsa- ja maamajandusettevõtjate huvisid riiklikul ning Euroopa Liidu tasemel. Samuti räägib koda kaasa Euroopa Liidu roheleppe ja selle osaks olevate strateegiatega seotud teemadel, osaleb rahvusvahelistes arendusprojektides. Näiteks ollakse projektipartnerid Interregi Läänemere piirkonna programmi projektis "BalticBiomass4Value – bioloogilistel ressurssidel põhinevate väärtusahelate potentsiaali kasutamine", mille eesmärgiks on suurendada Läänemere piirkonna avaliku ja erasektori osaliste suutlikkust toota bioenergiat keskkonnasäästlikumalt ja konkurentsivõimelisemalt, kasutades energiatootmiseks uusi biomassi allikaid, samuti kasutada bioenergia tootmise kõrval võimalusi suure väärtusega biotoodete arendamiseks.

Huvi taastuvenergia võimaluste vastu kinnitab ka Eesti maaelu arengut toetav põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA). Asutuse arengutoetuste osakonna teenuste juht Kristel Võsu räägib, et taastuvenergialahen-

MÜÜK JA INFO

Sunly tegevjuht Priit Lepasepp

Foto: Jaanus Lensment

dustest on võimalik taotleda toetust päikeseenergiajaamade või paneelide jaoks meetmest 6.4 "Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus". "2020. aastal ei olnud selles meetmes taotlusvooru, aga huvi klientide poolt on olnud pidev ja järgmine taotlusvoor toimub juba 17.–31. märtsil 2021. Mitmekesistamise investeeringutoetus on klientide hulgas populaarne ja päikeseenergiaga seotud taotlusi oli kõige rohkem 2018. aastal toimunud taotlusvoorus, kus päikeseenergiaga seotud toetusi määrati taotlejatele üle nelja miljoni euro," lisab ta.

Seejuures peavad maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetusmeetmes tehtavad investeeringud olema seotud mittepõllumajandusliku majandustegevusega. See tähendab, et taastuvenergiat võib toota nii oma tarbeks kui ka müügiks, kuid investeering peab olema seotud mittepõllumajandusliku tegevusega. Võsu nendib, et taastuvenergia tootmises on põhiliselt taotletud toetust päikeseelektrijaamade rajamiseks ja põllumajandusettevõtted on näiteks saanud oma ettevõtte tegevust mitmekesistada elektrienergia tootmise suunal.

Tuule- ja päikeseenergia kasutamine on alles lapsekingades

Taastuvenergiale ning cleantech-innovatsioonile keskendunud Sunly juhi ja asutaja Priit Lepasepa sõnul on taastuvatest energiaallikatest elektri tootmisel Eestis tuul ja päike küll väga levinud, ent mõlemal on veel väga suur arenguruum, kuna oleme taastuvenergiale üleminekul siiski alles algusjärgus.

"Regionaalse arengu koha pealt on see Eestile hea uudis, sest taastuvenergia kasutuselevõtt ei paku häid võimalusi mitte ainult energeetikutele, vaid ka maaomanikele, põllumeestele ja kohalikele inimestele. Näiteks on maaomanikud oodatud kaasosanikud energiaprojektides, kohalikud kogukonnad saavad ise oma energiavarustuse üle otsustada. Muutes maa nii-öelda energiamaaks, saab põllu kohal toota tuulest energiat, all aga kasvatada maasikaid või kartuleid või pidada loomi," räägib Lepasepp.

Ta lisab, et kindlasti peab jälgima, et päikeseparke ei rajataks väärtuslikele põllumaadele, vaid tuleks leida põllumaad, mis oma väiksuse, ligipääsetavuse ja asukoha tõttu on osutunud põllumajanduse seisukohast ebarentaabliks. Taastuvenergiajaamade rajamisel on Lepasepa sõnul üheks peamiseks takistuseks kõikide piirangute ja kitsenduste rägastikust just sobivate maade leidmine.

Eesti ja Baltikumi üks suuremaid taastuvenergia tootjaid Enefit Green ehitas möödunud aastal Eesti Energia klientidele Eestis kokku 285 päikeseelektrijaama ja Lätis 100 päikeseelektrijaama. Suurim projekt oli 348 kW ja kõige väiksem 3,8 kW võimsusega päikesepark. "Paljud erakliendid ja väiksemad ettevõtted, kes varem suhtusid päikeseenergiasse ettevaatlikult, on saanud riiklikest toetustest kindlust ja motivatsiooni enda keskkonnajalajälge vähendada ning asuda elektrienergia tarbija asemel taastuvenergia tootjaks," ütleb ettevõtte juhatuse esimees Aavo Kärmas.

Päikeseelektrisse on tehnoloogia odavnemise kõrval veel mitmes mõttes kasulik investeerida. Võrgust ostetava elektrienergia kogus väheneb ja sellega kaasnevad madalamad võrgutasud ning riiklikud maksud. Tarbimisest üle jäänud elektri müügilt teenib samuti tulu. Väiketootjana müüvad Eesti Energiale enda kodus või ettevõttes toodetud elektrit 2500 klienti. Ärikliendil on valik, kas ta soovib ise investeerida päikeseelektrijaama ja hakata elektritootjaks või eelistab jätta investeeringu tegemise ning halduse Eesti Energia kanda ja fikseerida enda elektrihind soodsatel tingimustel kuni 25 aastaks. "Eesootaval suvel – kui tarbimine on väike – võime olla tunnistajaks olukorrale, kus tuulepargid ja päikesepargid katavad lõviosa Eesti elektritarbimisest. Päikest on meie regioonis küllaga. Enefit Greeni enda päikesepargid tootsid mullu 25 GWh elektrit, mis katab 8300 Eesti kodumajapidamise aastase tarbimise," märgib Kärmas.

Muutes maa nii-öelda energiamaaks, saab põllu kohal toota tuulest energiat, all aga kasvatada maasikaid või kartuleid või pidada loomi.

Aavo Kärmas

Foto: Ilmar Saabas

Juba üle 6300 päikesest elektri tootja

Möödunud aasta taastuvenergia toodangust andsid biomass, biogaas ja jäätmed 56 protsenti. Nendest allikatest toodeti 1260 gigavatt-tundi elektrit. 2019. aasta jooksul 1180 gigavatt-tundi. Tuuleenergia andis 2020. aastal 37 protsenti taastuvenergia kogutoodangust, toodeti kokku 824 gigavatt-tundi elektrienergiat ja tuuleenergia tootmine kasvas aastaga 19 protsenti. Hüdroenergia toodang oli mullu 27 gigavatt-tundi, 2019. aastal toodeti 22 gigavatt-tundi. Suurimat kasvu näitas taas päikeseenergia – toodetud elektrienergia maht kasvas rohkem kui kaks korda – 54 gigavatt-tunnilt 119 gigavatt-tunnini. Aasta lõpu seisuga on päikesest elektrienergia tootjaid arvuliselt juba üle 6300.

Allikas: elering.ee