10 minute read
Põllumajandus muutub aina enam andmepõhiseks. Põllumehi võiks rõõmustada uudne süsinikukrediit
Põllumajandus muutub aina enam andmetepõhiseks.
Põllumehi võiks rõõmustada uudne süsinikukrediit
Advertisement
Robin Saluoks (25) on eAgronomi vedanud mitu head aastat. Ta näeb, kui oluline on põllumajanduses andmetepõhine otsuste tegemine. Lisaks usub ta, et droonid ja robotid on juba varsti põllumajanduses igapäevane nähtus.
Tekst: Tanel Saarmann
Foto: Argo Ingver
Robin Saluoksa südameasjaks on andmete ja uute tehnoloogiate põllumeestele kasulikuks tegemine. Saluoks ei ole valdkonda tulnud tühjalt kohalt. Väiksena vaatas ta vanaisa ja isa tegemisi ning tegi tähelepanekuid. Ta nägi paberite hulka ja seda, kuidas vanaisa tööpäeva alguses kaardi lauale lahti lõi ning töötajatele selle pealt tööotsad kätte näitas. Ka Robin ise töötas suviti isa farmis ja nägi, kuidas viimane töökäske andis. "Pidin temaga ikka ühendust võtma, et kas ikka oli see põld ja kuhu ma nüüd edasi lähen," meenutab Saluoks. Kulminatsioon saabus aga 2016. aasta kevadel, kui isa arvuti otsad andis. Ta ostis uue, aga üks oluline programm jäi
vanasse arvutisse. Pidi hakkama uut lahendust otsima. Too vana programm oli mõeldud vaid riigile raporteerimiseks. Lisaks oli isal kasutusel kümmekond erinevat Exceli tabelit. Robin Saluoks meenutab, et isaga sai läbi käidud 20–30 rahvusvahelist lahendust, kuid ükski neist ei olnud väga hea teraviljatootjale. Selline, mis ühendaks ära agronoomilise poole, inimeste juhtimise, riiklikud raportid ja finantspoole.
"Suvi hakkas lähenema. Olin aasta aega IT-d õppinud. Mõtlesin, et mis seal ikka, teen ise midagi valmis. Suvel tuli põllumajandusameti kontroll, nad nägid programmi ja küsisid, et kust me sellise saime. See tekitas mõtte, et võib-olla on see ka teistele huvitav," räägib Saluoks eAgronomi algusloo.
Ettevõtluspisik oli tema sees juba enne. Kooli ajal hakkas ta koos sõpradega andma Kolme Põrsakese teadusetendusi. Ta oli märganud, et kui lasteaialastelt küsida, kas nad tahavad kooli minna, siis oli vastus üleüldine "jah". Kui küsida 2.–3. klassi lastelt, kas neile meeldib kool, siis väga paljud ei taha seal enam käia. Õppimine tuli muuta huvitavamaks. "Sealt nägin, et ettevõtlus on parim viis muuta maailma selliseks, nagu sa tahaksid, et see oleks. See oli hea kogemus. Nüüd nägime väljakutset põllumajanduses."
Satelliitpildid ja mullaandurid
Tehnoloogilisi lahendusi oli põllumajandusele välja töötatud juba palju. Alustas eAgronomgi üldise ettevõtte ja inimeste juhtimise keskkonnana. Seda versiooni, mis neil neli aastat tagasi oli, oleks Saluoksa sõnul juba piinlik pakkuda. Vahepeal on areng olnud meeletu. Näiteks on lisatud satelliitpildid ja mullaandurite võimalus. Esimene töötaja eAgronomis oli disainer, kel on kõrgharidus psühholoogias. Tuleb ikkagi arvestada, et praegu on nende kasutaja keskmine vanus 50 eluaasta juures. Nii pidi toote muutma neile intuitiivseks. Saluoks toob väga olulisena välja ka klienditoe, mis aitab talupidajatel nende pakutavat kasutusele võtta. "Põllumehed nagu ka minu isa ja vanaisa olid ajalise ebaefektiivsusega harjunud. Nad arvasid, et nii ongi okei, et kõik võtab palju aega ja info on Exceli tabelites laiali. Eks neid tabeleid ole tänagi paljudel, sest kõike ei ole me veel jõudnud automatiseerida," toob Saluoks välja.
Andmed aina olulisemad
Põllumajanduses on nii, et on väike protsent põllumehi, kes teenivad suuremaid kasumeid, ja suurem osa neid, kellel tulemus sõltub väga palju välistest teguritest, nagu ilmaolud või vilja hind. Volatiilsus on suur. Põllumajandus on kapitalimahukas ja marginaalid on väikesed. "On suur risk, et äri võib nässu minna," ütleb Saluoks. Kuna eAgronom on ideaalis mõeldud 3–15 töötajaga ettevõtetele, siis nägid nad, et sellistele taludele oleks vaja digitaalset nõustamisteenust. eAgronom palkas tugeva agronoomide meeskonna ja hakkas aasta tagasi seda teenust pakkuma. "Eesmärgiks on muuta põllumehi tugevamaks nii majanduse poolel kui ka loodust silmas pidades – näiteks muldade parandamise osas," räägib Saluoks.
Andmed ja nende kasutamine on miski, mis dikteerib edaspidi seda, kes on edukas ja kes edutu. Juba praegu saab eAgronomis kasutada satelliitpilti, mis näitab ära põllul toimuva – temperatuuri, mulla temperatuuri ja selle niiskuse. On näha, palju on rohemassi ja kus on nõrgemad kohad ehk kus vili ei ole hästi kasvama läinud. Lisaks arvutab tehisintellekt juba külvikorda. See võtab arvesse eelnevate aastate kultuure, logistikat, seadusi ja agronoomilisi tõdesid. "See annab sulle teada, milliseid kultuure järgmise viie aasta jooksul kasutama peaksid. Tänu sellele, et meie kliendibaas ja sissetulekud kasvavad vähemalt kaks korda aastas, saame ka arendusvõimekust pidevalt juurde," selgitab ettevõtte juht.
Nii jõuabki põllumajandus sinna, kus kõik andmed, mis tekivad, jooksevad ühte programmi kokku. Tulgu need traktorist, satelliidipildilt, raamatupidamisest või erinevatest sensoritest. "Andmete põhjal otsuste tegemine on üldse igasuguse juhi aina olulisem oskus," tõdeb Saluoks. Farmi juht ja tehisintellekt teevad siin koostööd.
Põllumeestele uus stabiilne sissetulekuallikas
Põikame eAgronomi asutajaga ka nende uue ja keerulise suuna juurde. Põllumajanduses on kaks peamist väljakutset. Esiteks, kasumlikkus ei ole väga suur. Teiseks on aga põllumajandus üks suuremaid kasvuhoonegaaside emiteerijaid. Eelnevalt oli juba juttu sellest, et diginõustamisega on võimalik farmerite kasumlikkust kasvatada. Selle üks pool on ka mulla viljakuse teema. Saluoks teeb väikese bioloogiatunni, kus räägib sellest, et mulla huumuskihist 40 protsenti moodustab süsinik. Taimed seovad CO2 õhust fotosünteesi abil. Kui põllupidaja muudab praktikaid, mis tooks kaasa selle, et taim seob rohkem süsinikku mulda ja sellega väheneb CO2 hulk aktmosfääris, siis saaks seda raha vastu vahetada.
"Me monitoorime muldasid ja muudame selle süsinikukrediidiks. Me arendame ärisuunda, kus soovime tuua põllumeestele lisasissetulekut süsinikuboonuse näol. Alustasime sellega Eestis ja Poolas," selgitab Saluoks. Eestis on nad välja valinud kaks praktikat, mis peaks tagama süsiniku üleviimise atmosfäärist mulda. Loodusele on see hea, põllumehele samuti. Väetiste ja kemikaalide hinnad tõusevad, vilja hind on pigem stagnatsioonis ning ilmastikuolud on järjest ekstreemsemad. Seetõttu on traditsiooniline sissetulek ebastabiilne.
Kuidas see töötab?
Robin Saluoks täpsustab, et on kaks poolt. Esiteks põllumees, kes soovib muuta oma praktikaid, ja teiseks ettevõte, kes soovib vähendada oma süsiniku-
Foto: Sven Arbet
jalajälge. Nende vahel on monitoorijaks ja vahendajaks eAgronom. Kogu see valdkond on väga keeruline, sest reegleid on paksu kausta jagu. Oluline oleks, et CO2 sidumine tõesti ka aset leiaks. Teisalt, kui talupidaja juba praegu CO2 seob, siis see jällegi ei lähe krediidi andmisel arvesse, sest tegemist peab olema kindlasti uue praktikaga, mis olemasolevat olukorda paremaks teeb. "Meil on meeletult vedanud, et meiega liitus Mats Rosenberg, kes oli maailma ühe suurima põllumajandusettevõtte Syngenta Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika jätkusuutliku põllumajanduse juht. Tema ehitab meil seda valdkonda," räägib Saluoks.
Oluline on siin eristada kvoodisüsteemi, kus osalevad suured ettevõtted, mil on kohustus olla süsinikuneutraalne. Küll aga on üha enam neid, kes võtavad vaatamata kohustuse puudumisele selle siiski oma eesmärgiks. Nad saavad liikuda kahel viisil. Esiteks tuleb vähendada enda emissiooni. Seda ka tehakse, aga lõpuspurdi jaoks on tihti vaja kasutada seda, et toetatakse mingeid väliseid projekte, mida ilma nendeta ei oleks ellu viidud. Need peavad siis vähendama CO2 sisaldust atmosfääris. Saluoks toob näite, kus raha paigutatakse Indias asuvasse tuuleparki, mille kõrval suletakse kivisöetehas. Oluline on siin see, kas projekt oleks toimunud ka ilma abita ja kui suur on siiski selle projekti kasutegur. Seetõttu ongi kogu süsteem väga keeruline. "Lihtsustatult maksavad ettevõtjad põllumeestele, et need oma praktikaid muudaks. Ma ei taha lubada talupidajatele kullamägesid. Selle aasta lõpuks peaks olema esimesed krediidid genereeritud. Eks talupidajal võivad nende praktikate ellukutsumisel kaasneda ka kulutused," avaldab Saluoks.
Ettevõtteid, kes oleks nõus maksma, ta veel nimetada ei soovi. Neid on nii Eestist kui ka välismaalt. Globaalselt on viimase aja suurepäraseks näiteks Microsoft, kes on lubanud kogu oma tegevusajal tekitatud emissiooni, jalajälje alates ettevõtte sünnist kustutada. "Boonus on see, et need samad praktikad suurendavad liigirikkust. Mitte alati, aga tihti. Need taastavad kindlasti muldasid ja lõpuks toetavad rahaliselt ka põllumehi," võtab Saluoks teema kokku.
Seitse turgu, üks kaugel Austraalias
Praegu tegutseb eAgronom seitsmel turul: Baltikumis, Poolas, Tšehhis, Rumeenias ja kõige värskem on Austraalia. Euroopas on liigutud samm-sammult ja loogiliselt aina edasi. Austraalia on maailma üks suuremaid teravilja kasvatamise piirkondi. Farmid on seal reeglina justnimelt 3–15 töötajaga. Lisaks on tegu ingliskeelse turuga. "See on turg, kus soovime kasvada," ütleb eAgronomi juht.
Ta kiidab suurte turgude, nagu Venemaa ja Ukraina, farmide digitaliseerituse taset, kuid seal on ka tohutud ettevõtted, kel finantsi palju. Mõni farm
Droonid võivad peagi teha põllumajanduses osa seni inimeste poolt tehtust.
võib olla suurem kui Eesti põllumajandus kokku. Euroopa Liidus on palju väiksemaid põllumajandusettevõtteid, mis on peamiselt eurotoestuste teene. Need hoiavad kunstlikult ettevõtteid väiksena. Hiinas, Indias ja Aafrikas on aga väga palju pisikesi, ühe mehe firmasid. Nemad tõenäoliselt liialt digitaliseerimisele ei mõtlegi.
Peamiselt nähakse enda kasvu Euroopas, sest siinsed väikesed ja keskmised ettevõtted ei ole andmete kogumisel, nende töötlemisel ja andmete otsuste tegemisel kasutamises veel kuigi edukad.
Aitab tarkadel lahendustel turule tulla
Isejuhtivad sõidukid on peagi levinud ka põllumajanduses, näeb Saluoks. Võtame näiteks mahepõllumajanduse. Kui seal ideaalselt majandad, põllud umbrohust puhtaks teed, siis harimine teeb tahes-tahtmata mullale halba. Siin võiks mängu tulla droonid, mis tuvastaks suurema umbrohu, tõmbaks välja, hävitaks ja kulgeks siis edasi järgmise suure umbrohu juurde. "See võimaldaks põllumajanduse palju puhtamaks muuta. Meie roll on siin mitmene. Aitame erinevate ettevõtete masinate andmed kokku tuua. Nad ei pea kasutama mitut rakendust. Teine on uute tehnoloogiate põllumeesteni viimine," ütleb Saluoks. Ta toob välja kodumaise firma Superhands, mis toodab maailmatasemel mullaandureid. Tehniliselt on tegemist kõvade tegijatega, aga kuidas viia see toode põllumeesteni? eAgronom tuli appi. Selgus, et põllumeestel on seda väga vaja. "Meile on oluline maine ja usaldusväärsus. Suvalist pakkujat me vastu ei võta. Meile tuleb aastas kümneid pakkumisi, millest ehk kaks-kolm lõpuks ka reaalselt põllumeesteni jõuavad."
See kõik viib näiteks väetiste ja taimekasvatusvahendite kulu vähenemiseni. Nende tootjad näevad seda ja investeerivad uutesse tooteliinidesse.
Tuleviku põllumajandus on just selline
Eelmisel suvel Eestit tabanud tööjõukriis, mille tulemusel jäi ligi 70 protsenti maasikaid põldudele mädanema, tekitab kü-
Foto: Jaanus Lensment
Robin Saluoks mõni aasta tagasi, näitamas toonast eAgronomi rakendust. simuse, kas ja millal asendab põldudel inimest robot. Saluoks teab, et Hollandis on maasikarobotid olemas, aga need on kallid. Siiski võib ehk minna veel viis aastat, kuni see on ka Eesti maasikapõldude reaalsus, et marju nopivad droonid või robotid. "Tehnoloogiliselt on kõik võimalik, aga vaja on inimesi, kes peavad pingutama, ja ka nõudlust on vaja," ütleb Saluoks ning nendib, et esimesed kasutuselevõtjad peavad olema valmis ka rohkem maksma, et põld teiste jaoks nii-öelda lahti künda.
Suundume Saluoksaga veel tagasi andmete kasutamise juurde põllumajanduses. Mida ta siin lähiajal toimumas näeb? "Kell 10 saad mullaandurilt teada, et mulla temperatuur on paras. Siis läheb info masinasse, et sellele põllule tuleb panna seda kultuuri. Tehisintellekt on selle paika pannud. Paar kuud varem on automaatselt tellitud seeme. Ühel hetkel ütleb andur põllult, et sel mullal ei ole mõtet täna enam töid jätkata," kirjeldab Robin Saluoks tuleviku põllumajandust, millest osa on juba kohal.
Samas ei kao mitte kõik töökohad. Juhi roll jääb ja vaja on ka mehaanikuid ning masinaoperaatoreid, et tarku seadmeid töös hoida. "Põllumajandus on tugevas muutumises," nendib ta lõpetuseks.
