Panga nägemus: taimekasvatus õitseb, piimatootjad raskustes

Taimekasvatus õitseb,

piimatootjad raskustes

Kuigi koroonakriis Eesti põllumajandussektorile turismi- ja meelelahutussektoriga võrreldavaid raskusi kaasa ei toonud, võitlevad piima- ja lihatootjad madalate maailmaturu hindade tõttu majandusliku toimetuleku piiril. Taimekasvatuse tulemused teevad samal ajal läbi aegade rekordeid.

Brit Padjus Möödunud 2020. aasta oli kõigi ettevõtjate jaoks täis ootamatusi, aga põllumajandusettevõtete suhteliselt head seisu näitab see, et koroonakriisist tingitud maksepuhkuse vajadus tekkis üldise keerulise olukorra taustal vaid üksikutel ettevõtetel. Hoolimata majanduslikust ebakindlusest oleme põllumajanduse pikaajalist stabiilsust arvestades rahastanud sektori investeeringuid eelmise aastaga samas mahus, kuigi valmisolek oli rahastamismahtusid kasvatada. Kui olukorda arvestades ettevõtetel investeerimisjulgust jätkub, kasvab käesoleval aastal ka Swedbanki põllumajandusettevõtete finantseerimise maht.

Ainult numbritele otsa vaadates peaks investeerimisjulgust sektoris sel aastal tekkima, sest põllumajanduse kogutoodangu väärtus möödunud aastal oli 980 miljonit eurot. See on paremuselt teine tulemus rekordilise 2019. aasta järel. Kui võrrelda kümne aasta keskmisega, on seda pea 10% rohkem. 48% kogutoodangust moodustas taimekasvatus ja 24% piimatootmine. Keeruline oli nendel tootjatel, kelle kaup liikus HoReCa sektorisse, mida koroonakriis on armutult rappinud.

Taimekasvatuses jäi 2020. aasta kogusaak, 1,75 miljonit tonni, vaid veidi alla rekordtulemusele 2019. aastal, mil teravilja ja õlikultuuride kogusaak oli 1,8 miljonit tonni. See on viimase kümne aasta keskmist arvestades tervelt kolmandiku võrra parem tulemus. Kui kümne aasta keskmine teraviljasaak Eestis on 3,5 tonni hektarilt, siis 2020. aastal oli see 4,2 tonni ehk 20% rohkem. Õlikultuuride osas on vastavad numbrid 2,1 ja 2,8 tonni hektarilt, ehk 35% suurem saak.

Hoopis keerulisema aasta jätsid seljataha piimatootjad. Eelmise aasta keskmine piimahind oli 293 eurot tonn, mis on pea 7 eurot madalam kui pikaajaline keskmine hind. Sellise hinna juures on ettevõtetel investeeringute tegemine väga keeruline.

Liitrine Coca-Cola maksab poes ligi kolm korda rohkem kui pakk piima.

Rohepööre murrab ka põllumajandusse

Hoolimata ettevõtete tegevusalast on investeeringute tegemisel kõige olulisem ettevõtte võime raha teenida ja võetud kohustusi teenindada. Iga aastaga on ka põllumajandusettevõtetele muutumas järjest olulisemaks väljakutseks ja pikaajaliseks eesmärgiks kliimaneutraalsuse leppe eesmärkide saavutamine. Möödunud aastal olid põllumehed suhteliselt aktiivsed päikeseparkide rajajad, sest taastuvenergia toetus soodustas parkide rajamist lautade ja kuivatite lähedusse.

Keskkonnasõbralikud investeeringud muutuvad põllumajanduses järjest olulisemaks, mistõttu on ka Swedbankil ettevõtetele soodsamad lahendused keskkonnasõbralikele investeeringutele – alates taastuvenergiast kuni keskkonnasõbralike autodeni. Toetame investeeringuid, et muuta põllumajandustootmine keskkonnasõbralikumaks.

Kui eelnevalt oli juttu kliimaneutraalsusest ja jätkusuutlikust tootmisest, siis põllumajanduses ei tohi ära unustada ka jätkusuutlikku tarneahelat. Selleks, et toidutootmine oleks jätkusuutlik, peavad põllumehed tegema suuri investeeringuid ja toidu tarneahela osalised peavad võtma suurema vastutuse kestliku toidutootmise eest.

Kestlikust toidutootmisest ja tarneahela erinevate osade võrdsusest ei saa rääkida olukorras, kus kaubandusketid müüvad kilepiima hinnaga 34 senti liitri eest. Käibemaksuta tähendab see 28 senti liitri eest, mis on odavam kui keskmine piima tootmise omahind. Võrdluseks: vaid väheseid omabrändi veepudeleid on võimalik osta sellest hinnast odavamalt ja isegi liitrine Coca-Cola maksab poes ligi kolm korda rohkem.

Kahjuks määratakse nii piima kui ka teravilja maailmaturu hinnad mujal ja Eesti tootjatel siin kaasarääkimise võimalust ei ole. Seis turul võib muutuda kiiresti nii halvemuse kui ka paremuse poole. Seetõttu on eriti oluline teha läbimõeldud investeeringuid, mis arvestavad nii positiivsemate kui ka negatiivsemate stsenaariumitega ja tagavad pikaks ajaks jätkusuutliku tootmise.

Tuleviku prognoosimine keeruline

Jätkuva pandeemia ja majandusliku ebakindluse olukorras on keeruline prognoosida, mis teevad põllumajandussaaduste hinnad saabunud aastal. Euroopa Liit suurendas 2020. aastal piimatootmist 1,7% ja Eesti 3,3%. Jaanuaris oli Eesti piimahind 15% madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Eestist viiakse jätkuvalt kolmandik toorpiimast välja ning oleme sõltuvad Läti ja Leedu tööstuste pakutavast hinnast. Läti ja Leedu küll suurendavad tootmist, kuid 2020. aastal jäi piima mahu kasv Lätis ja Leedus Euroopa keskmisele alla. Seega Läti ja Leedu tööstused vajavad jätkuvalt Eesti piima, kuid teiselt poolt kasvab piimatoodang Poolas kiiremini kui Euroopas keskmiselt.

Euroopa Liit on üks maailma suurimad piimatoodete eksportijaid. Ranged koroonapiirangud maailmas vähendavad HoReCa sektori nõudlust, eelkõige kõrgema lisandväärtusega toodetele, nagu või ja juust, mis lubab oletada, et 2020. aastal piimaturul suuri hüppeid paremuse poole põhjust oodata ei ole.

Taimekasvatus on seevastu hoopis paremas seisus, sest koroonapandeemia on hindu tõstnud. Kaubanduspiirangute ja veovahendite kättesaadavuse hirmus on riigid strateegiliste varude mahte suurendanud ja see nõudlus on hindu kergitanud. Kuigi ebakindlus jätkub, siis vaatamata sellele, et näiteks Ameerikas on raporteeritud oodatust suuremaid nisu külvipindu, ei mõjutanud see hinda negatiivselt. On tõenäoline, et tugevad viljahinnad püsivad ka käesoleval aastal.

Foto: Anni Õnneleid