Eestis on piimaveiseid vähem lihaveiseid aga rohkem kui eelmisel aastal

2020. aasta keskmine piimatoodang oli 10 400 kilogrammi.

Piimaveiste jõudluskontrollis oli 1. jaanuari seisuga 435 karja ja 81 025 lehma, mis moodustab 96,1 protsenti Eesti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis lehmi Järvamaal (12 822), LääneVirumaal (10 003) ja Pärnumaal (9939).

Võrreldes eelmise aastaga on lehmade arv vähenenud 794 ja karjade arv 43 võrra.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2020. aasta keskmine piimatoodang 10 400 kg. Võrreldes 2019. aastaga suurenes piimatoodang 286 kg.

Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 10 677 kg ja eesti punasel tõul 9131 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4690 kg.

Tartu maakonna lehmade piimatoodang ületas 11 000 kg piiri. Lehma kohta saadi seal 11 174 kg piima. Järgnesid Põlvamaa 10 914 ja Järvamaa 10 901 kilogrammiga. Aasta keskmise piimatoodangu põhjal olid parimad karjad: • kuni 100 aastalehmaga karjadest Tinni OÜ Tartumaal (86 aastalehma (karjas 94)) – 13 420 kg; • üle 100 aastalehmaga karjadest Kaiu

LT OÜ Raplamaal (792 aastalehma (karjas 805)) – 14 062 kg.

2020. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste loomapidajate karjades: • 3–10 aastalehmaga karjadest Kallehansu talus Läänemaal (7 lehma); • 11–100 aastalehmaga karjadest Sepa talus Valgamaal (13 lehma); • üle 100 aastalehmaga karjadest Jurna talus Saaremaal (114 lehma).

Somaatiliste rakkude arv näitab lehma tervist ja piima kvaliteeti. Mida madalam on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ja kvaliteetsem piim.

Põhjalikum info piimaveiste jõudluskontrolli tulemuste kohta on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli kodulehel.

Lihaveiseid varasemast rohkem

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 1. jaanuari seisuga 459 karja 36 689 veisega, sealhulgas 15 257 ammlehma. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 1167 veise võrra. Kõige enam on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Pärnumaal (5805), Lääne-Virumaal (4818) ja Saaremaal (3855).

Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (8523), seejärel limusiini (7849) ja herefordi (5624) tõugu lihaveiseid.

Suurimad karjad lihaveiste jõudluskontrollis: • OÜ Mooste Farmerid, Põlvamaa – 328 ammlehma; • Piilia Põllumajanduse OÜ, Raplamaa – 293 ammlehma; • OÜ Rivalte Grupp, Lääne-Virumaa – 226 ammlehma.

Sigade jõudluskontroll

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli andmetel sündis 2020. aastal emise pesakonnas keskmisena 13,1 elusat põrsast, mis ületab 2019. aasta tulemuse 0,3 põrsa võrra.

Parima viljakusega emised olid Lääne-Viru maakonna OÜs Viru Peekon (14,7 põrsast), Lääne maakonna OÜs Linnamäe Peekon (14,4 põrsast) ja Harju maakonna OÜs Hinnu Seafarm (14,3 põrsast).

Pesakonna keskmisena võõrutati 2020. aastal 11,6 põrsast, ületades 2019. aasta tulemuse 0,3 põrsa võrra. Kõige rohkem põrsaid pesakonnas võõrutati Lääne-Viru maakonna OÜs Viru Peekon (13,2), Viljandi maakonna Saimre Seakasvatuse OÜs (13,0) ja Harju maakonna OÜs Hinnu Seafarm (12,8).

Lihaveiste arv kasvas 2020. aastal.

Foto: Irina Mägi

Hevo Tehnika tööriistad on tugevad ja vastupidavad

Väikeses Kilingi-Nõmme linnas tegutseb ettevõte, kus valmistatud kvaliteetsed põllu- ja metsatööriistad teenivad kasutajaid läbi pikkade töökate aastate.

Hevo Tehnika OÜ juht Siim Ruzits võttis ettevõtte kümme aastat tagasi üle oma isalt, säilitades selle kõrge töökvaliteedi ja toodangule esitatavad standardid. „Klientide tagasisidest oleme aru saanud, et just seda meie puhul kõige rohkem hinnataksegi, et meie tehtud tööriistad on väga tugevad ja vastupidavad,” kinnitab Ruzits.

Tema töökogemus näitab, et Eesti ja Skandinaavia kliendid eelistavad aina enam kindla kvaliteediga kohalikke või lähedal asuva riigi tootjaid. Seda ka juhul, kui hinnad kauge Hiinamaa toodangust kõrgemad on. „Tööriistade puhul on hakatud eelistama turvalisust ja kvaliteeti – sest kui algselt odavama hinna eest ostetud toode katki läheb, toob see kokkuvõttes kaasa märksa suuremaid kulutusi kui kohe töökindla eseme ostmine,” selgitab ta.

Tööriistad meistritelt tegijatele

Hevo Tehnika tööriistad on peamiselt samas ettevõttes välja töötatud, lähtudes otseselt nende vajadustest, kes nendega töötama hakkavad.

Nii saavad põllumehed Hevo Tehnikast tellida kartulimuldajaid ja kultivaatoreid, samuti nii loomade kui ka nendega töötavate inimeste jaoks mugavaid söödajagajaid. Metsamehi ootavad erinevad palgihaaratsid ja -vintsid ning palkide etteandelaud halumasina jaoks.

Suur valik on traktorite lisatarvikuid. Saadaval on esisahad ja tagaroopsahad, samuti laaduri sahk-kopad ja nii luugiga kui ka luugita tagakopad.

Hevo Tehnika tootevalikus on ka mitmed haaratsid ja tõstekahvlid. Metallitöödega tegelev ettevõte pakub ka samast materjalist eritellimustooteid – näiteks aedu ja väravaid, treppe, samuti alumiiniumi- ja roostevaba terase ning metalli töid ja teenuseid. Ettevõtte juht julgustab oma plaanidega ühendust võtma – koostöös leitakse kõige ilusam ja parem lahendus.

Ajaproovi ei karda

Hevo Tehnika paljud tooted on ajaproovile nii hästi vastu pidanud, et on kasutuses veel sellest ajast, kui Hevo Tehnika alles alustas tootmistegevust. „Rauast tehtud kvaliteetsed asjad kestavad kaua,” julgustab ettevõtte juht.

Pikaajalisest kestvusest räägib ka tõsiasi, et kuigi ettevõtte teenuste hulgas on ka neilt ostetud seadmete järelhooldus, ei ole seda tegelikult vaja läinud. Välja arvatud juhtudel, kui klient on aastatega oma tegevust laiendanud ja vajab selleks suuremaid tööriistu. Sel juhul saab ta kasutatud agregaadid ka järelturule müüa.