54
TULEVIK
Eesti põllumehed on taastuvenergiale avatud,
kuid pelgavad suuri investeeringuid
Eesti põllumehed osalevad meelsasti erinevate taastuvenergialiikide toetuste jagamisel. Murekohaks on üpris kulukad esmainvesteeringud, poliitiline ebakindlus ja näiteks päikesepaneelide või tuuleenergia puhul vajaliku maa-ala leidmine. Tekst: Gerli Ramler
"Eesti põllumajandustootjad on taastuvenergiajaamade osas positiivselt meelestatud," kinnitab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak. "Taastuvenergiast rääkides on põllumajanduses muutumas üha atraktiivsemaks võimalus toota biometaani põllumajanduses tekkivatest kõrvalsaadustest, nagu läga ja sõnnik. Miks mitte biogaas? Kuna biogaasi ja sellest elektri tootmine ei ole majan-
duslikult kasumlik ja põllumehed lihtsalt ei suuda teiste energiakandjatega konkureerida. Eestis on praegu töös juba kolm põllumajanduslikel sisenditel töötavat biometaanijaama ja plaanide kohaselt peaks lähiaastatel neid jaamu veel lisanduma." Ta lisab, et huvi on põllumeestel ka päikesepaneelide vastu ja siin on üheks märksõnaks elektrienergiaga isevarustatuse tagamine. Siinkohal aga on toot-
jad Maruštšaki sõnul väljendanud muret, et päikesepaneele ei tohiks paigaldada väärtuslikele põllumaadele, kuna põllumajandusmaa on niigi piiratud ressurss. Pigem tuleks eelistada põllumajanduseks mittesobivaid alasid, nagu katused ja vanad tööstuslikud alad. "Meile teadaolevalt ei ole põllumajandustootjad tuuleparke rajanud. Küll aga on meil infot, et energiasektori ettevõtted on soovinud rentida tootjatelt maa-alasid tuuleparkide rajamiseks, kuid seal on olnud takistuseks kohalike elanike vastasseis."
Riiklike toetusteta on keeruline rohelisi samme astuda Koja hinnangul on põllumeeste jaoks suurimaks takistusteks taastuvenergiajaamade loomisel poliitiline ebakindlus ja põllumajandustootjate investeeri-
