Kodumaise puu- ja juurvilja käibemaksu langus tooks mitmekülgse kasu

Klient eelistab kodumaist ka siis, kui see on kallim. Kvaliteet peab aga olema tasemel.

Foto: Karli Saul

Kodumaise puu- ja juurvilja käibemaksu langus

tooks mitmekülgse kasu

Uus valitsus peab otsustama, kas jääme endiselt Euroopa viimaste sekka või mitte.

Tekst: Tanel Saarmann

Eelmise aasta lõpukuudel tegid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Aiandusliit pöördumise valitsuse ja riigikogu poole ettepanekuga algatada seadusemuudatus kodumaise puu- ja köögivilja ning kartuli käibemaksu määra alandamiseks seniselt 20 protsendilt 5 protsendile. Läti kogemusele tuginedes väitsid nad, et see aitab soodustada nii kodumaist aiasaaduste tootmist kui ka tarbimist.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles pöördumist kommenteerides, et käibemaksumäära alandamine kodumaistele aiasaadustele aitaks saavutada (nüüd juba eelmise – T.S.) valitsuse koalitsioonilepingus seatud eesmärki kindlustada Eesti isevarustatuse tase põhitoiduainetega. "Eesti võime ennast kodumaise puu- ja köögiviljaga varustada on kahjuks üsna madal – möödunud aastal suutsime toota vaid natuke üle poole Eestis tarbitavast köögiviljast, kümnendiku puuviljast ja marjadest ning alla 80 protsendi kartulist," ütles Sõrmus.

Käibemaks langetamata üksikutel

Teadagi vahetus vahepeal valitsus. Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepingust võib leida punkti, mis ütleb: "riikliku toidujulgeoleku tõstmiseks väärtustame kohalikke tootjaid ja kodumaiseid toiduaineid", mis võiks anda pöördujatele lootust.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats lisas eelmise aasta lõpus tehtud pöördumises, et toiduainete käibemaksusoodustust pole kasutusele võetud vaid neljas Euroopa Liidu riigis: Taanis, Bulgaarias, Leedus ja Eestis. Kõik teised liikmesriigid on pidanud kirjeldatud maksuerisust kodumaisele puu- ja köögiviljale vajalikuks.

Kodumaise köögivilja käibemaksu langus võiks tootjale rohkem raha kätte jätta.

Foto: Ilmar Saabas

"Teeme ettepaneku esimese sammuna langetada kodumaiste aiasaaduste käibemaksumäära viiele protsendile, mis soodustab tervislikku toitumist ja aitab parandada kodumaiste aiasaaduste kättesaadavust," ütles ta.

Üks selle ettepaneku kõvahäälsemaid propageerijaid on Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin. Tema rõhutab, et naaberriigis Lätis otsustati 2018. aastast rakendada puu- ja köögiviljale viieprotsendilist maksumäära, millel on olnud positiivne mõju nii kohalikule tootmisele kui ka puu- ja köögivilja tarbimisele. "Käibemaksumäära langetamise järel suurenes Lätis puu- ja köögivilja tarbimine umbes kümnendiku võrra, samas suurusjärgus on kasvanud ka aiasaaduste kasvupind. Maksusoodustusel on olnud positiivne mõju sektori käibele ja varimajanduse vähendamisele," rõhutas Strastin.

Läti näitajad julgustavad

Läti põllumajandusministeeriumi andmetel langesid jaekaubanduses puuviljade, marjade ja köögiviljade hinnad käibemaksu langetamise järel ligi 12 protsenti. Alates 2018. aastast on Läti puu- ja köögivilja hind olnud ka teiste Balti riikide võrdluses kõige madalam. Registreeritud käibemaksukohustuslaste arv Läti puu- ja köögiviljasektoris on kasvanud 9 protsenti, sama palju on kasvanud ka sektori ettevõtete käive. Kohapeal toodetud puu- ja köögiviljasaaduste väärtus on 2017. aastaga võrreldes tõusnud 45 protsenti. Puu- ja köögiviljasektori keskmine töötajate arv on kasvanud ligi 6 protsenti.

Eelnevast tulenevalt tegid põllumajanduse esindusorganisatsioonid maaeluministrile ettepaneku algatada valitsuses läbirääkimised kodumaise puu- ja köögivilja käibemaksumäära langetamiseks samale tasemele naaberriigi Lätiga. Varem on toiduainete käibemaksusoodustust toetanud ka kaupmehed.

Langus üksi ei muuda midagi

Mida arvavad käibemaksu võimalikust mõjust turule meie jaekettide esindajad? Selveri ostudirektor Katrin Riisalu toob esmalt välja, et kohaliku puuvilja osakaal on nende poodides kahjuks väga väike ja jääb maksimaalselt 2 protsendi piiresse. Samas juurviljade puhul kohaliku kauba osakaal keskmiselt 65 protsenti.

Kas käibemaksu alandamine võiks tuua kaasa selle, et kodumaist kaupa pakutakse ja ostetakse rohkem? "Loomulikult, kui hinnad langevad, ostetakse ka rohkem ja kindlasti just selliseid kaupu, mis on tavapäraselt kallimad. Käibemaksu langus siiski üksi midagi ei muuda, kui sisseostuhinnad peaks minema kõrgemaks. Sisseostuhinnad olenevad aga sellest, kuidas on saagikus – kui on kuiv või liiga külm, on saagikus viletsam ja hinnad hoopis tõusevad," räägib Riisalu.

Kohapeal toodetud puu- ja köögiviljasaaduste väärtus on 2017. aastaga võrreldes tõusnud 45 protsenti.

Kvaliteet on määrav

Selveri ostujuhil on hea sõnum: kodumaiseid saadusi ostetakse väga hea meelega, lihtsalt need ongi peamiselt juurviljad – kartul, peet, porgand, sibul. Kuid ka nendel on erinevad kvaliteedihooajad. "Mingil hetkel ei kannata näiteks kodumaist porgandit enam väga müüa, sest kvaliteet enne uue hooaja algust on väga halb. Muudest saadustest ei ole meil paraku väga laia valikut pakkuda, kuid kui on, on nõudlus nende järele täiesti olemas, näiteks õunad, maasikad, seened. Hind mängib ikka suurt rolli, kuid kohalikult kasvatatud kauba osakaal on muutunud üha suuremaks," räägib Riisalu.

Küsimusele, mida peaks tegema, et kodumaist kraami ostetaks rohkem, vastab Riisalu, et eelkõige tuleks kasvatajatel tagada saadavus ja pöörata tähelepanu kvaliteedile ning selle stabiilsusele. "Klienti huvitab ainult see, et ta saaks osta kohalikku kvaliteetset kaupa mõistliku hinnaga," leiab ta.

Mõju muule kui hindadele

Astri Gruppi kuuluvad Keskturg ja Balti Jaama Turg. Esimese tegevjuhiks on Rain Pärn ja teisel Sander Hage. Oma kirjalikus vastuses ütlevad nad, et mahuliselt on keeruline turgudel müüdavat täpset Eesti juur- ja puuvilja osakaalu välja tuua, kuna nad partnerite kauplemismahtusid ei mõõda. Samas võib öelda, et suvisel hooajal kauplevad Balti Jaama Turu ja Keskturu väliturul hinnanguliselt 50–70% kauplejatest kodumaiste saadustega. Kui mõelda köögiviljadele, seentele, kapsastele ja kurkidele, siis on kodumaiste viljade osakaal oluliselt suurem. Metsade annid on enamjaolt kõik kodumaised. "Kuivõrd meie kliimas talvisel hooajal värskeid viljasid ei valmi, siis on talvehooajal kodumaiste andide osakaal väiksem, aga talvekartulit, õunu, sibulat, porgandeid ja muud sarnast leiab ka talvel," ütlevad mehed.

Hage ja Pärn usuvad, et hinnalangus sõltub suurel määral kaupmehest ning kuna puu- ja juurviljamüügi marginaalid ei ole niivõrd suured, siis ilmselt käibemaksu langus hinnas siiski kohe ei avaldu. "Küll aga annaks see võimaluse sektoris töötavatele inimestel ja ettevõtetel rohkem teenida. Avaks ettevõtetele võimaluse samas sektoris investeerida ja kiiremini areneda, mis omakorda võimaldaks eestimaistel tootjatel tootemahtusid suurendada. Koos arenguga tekiks antud alal rohkem konkurentsi, mis aitaks veel omakorda hinda alla viia ja kvaliteeti parandada," usuvad nad.

Mahte peaks suurendama

Ka Hage ja Pärn näevad, et peamiselt hindab klient kauba kvaliteeti ja hinda. Turul on kodumaine kaup väga nõutud ja nad on täheldanud, et kodumaise kauba eest ollakse valmis ka veidi kõrgemat hinda maksma. Samas tuleb arvestada, et meil on neli aastaaega, ja kui klient soovib hooajavälisel ajal kodumaist kaupa, mis pole veel põldudelt korjatud, siis tulebki sel ajal valida sobilik välismaine kaup. "Samuti on välismaise kauba transport aastatega palju paranenud. Meil on turul palju kaupmehi, kes käivad ise kaupa välismaalt toomas. Kuna kontroll tarneahela üle on nende endi käes, siis saavad nad tuua värskemat kaupa," toovad mehed välja.

Lisaks arvavad Tallinna peamiste turgude juhid, et kodumaiseid tootjaid aitaks enim see, kui vaadata põllumajandustoetuste ja maksusoodustuste poliitikaid terviklikult ning püüelda selle poole, et need oleksid Euroopa Liidu piires võrdsed. Eesti viljakasvataja suudab nende sõnul riigisiseselt konkureerida küll. Mahud on küll väiksed, aga riigisisene transport peaks olema soodsam kui rahvusvaheline. "Samuti saab katsetada mahepõllundust ja muid nippe, mis võivad anda suure eelise ning võimaldada ka ekspordi arvelt mahte kasvatada," arvavad turgude tegevjuhid.

Lõpetuseks arvavad Hage ja Pärn, et populaarsuse kasvule aitaks kaasa ka kodumaise puu- ja juurvilja suuremas mahus turundamine, aga see nõuab lisakapitali ning valmis tuleb olla suuremaks nõudluseks. "Samas suuremad kaupluseketid soovivad, et sama kaupa leiduks kõikides nende kauplustes. Kodumaistele kasvatajatele tähendaks see mahtude suurendamist ja seda võiks käibemaksu vähendamine mingil kujul juba võimaldada," leiavad mehed.

Ametnikud arvutavad

Riigikogu maaelukomisjoni juht, keskerakondlane Tarmo Tamm tõdeb, et uus koalitsioon ei ole jõudnud käibemaksuteemat veel arutada. Ta teab aga, et eelmise valitsuse ajal võttis rahandusministeerium ülesandeks teha vastavad arvutused. Osaliselt on need ka tehtud.

On teada, et eelmine minister Martin Helme oli käibemaksu langetamise osas positiivselt meelestatud, aga puudu olid arvutused, mis näitaks, mis see riigile maksma läheks. Samas on teada, et naaberriik Läti ja enamik teisi Euroopa riike on selle juba aastaid tagasi ära teinud. Lähiajal on näha, kas sellise otsuse teeb ka Eesti valitsus.

Samuti saab katsetada mahepõllundust ja muid nippe, mis võivad anda suure eelise ning võimaldada ka ekspordi arvelt mahte kasvatada.

Ministeeriumi rehkendus näitab miinust

Rahandusministeerium tõi 6. jaanuari vastuskirjas maaeluministrile välja esialgsed arvutused, mille kohaselt moodustab käibemaksu negatiivne mõju eelarvele ligikaudu 16–18 miljonit eurot aastas siis, kui rakendada 9-protsendilist käibemaksumäära kõikidele köögi- ja puuviljadele. Eeldusel, et sarnaselt Lätiga tõuseb ka tööhõive (nt 6 protsenti), siis võiks arvutuste kohaselt puu- ja köögiviljasektorist lisanduda 3 miljonit tööjõumaksudest ning muudatuse negatiivne netomõju oleks 13–15 miljonit eurot aastas. "Ainult kodumaistele köögi- ja puuviljadele kohalduva käibemaksumäära mõju on kindlasti väiksem, kuid selleks on vajalik põhjalikum analüüs, milleks hetkel andmed puuduvad," teatas ministeeriumi kõneisik.