7 minute read
Põllumehed saavad ise palju teha et valdkond populaarsem oleks
Maaülikool püüab noorte meelitamiseks ajaga kaasas käia.
Foto: Argo Ingver
Advertisement
Mis toob noori põllumajanduse juurde ja mida saaks teha põllumehed, et järelkasv valdkonna vastu huvi tunneks?
Tekst: Tanel Saarmann
Maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam ei kurda selle üle, et noored oleks põllumajanduse suhtes väga leigeks jäänud. Ta tõdeb aga, et ülikooli vaates võiks õppijaid olla rohkem. "OSKA raporti järgi peaks vajadus kaetud olema, aga toimunud on nihe, kus suurenenud on kutseõppe osakaal ja kõrgharidus seejuures vähenenud," tõdeb ta.
See aga tähendab, et murekoht on spetsialistide koolitamisel, kes ühtlasi pakuvad järelkasvu põllumajandusõppele kui sellisele – ülikool annab ju ka kutsekoolidele nende õppejõud. Spetsialiste on seetõttu vähem peale tulemas ka ülikooli enda jaoks ja sektorisse laiemalt. "Niisiis ei saa tegelikult öelda, et nõudlus oleks rahuldatud. Meil ei ole vahel anda nii palju praktikante, kui palju ettevõtted soovivad. Samas vajavad meilt tulnud õppijaid ka PRIA, maaeluministeerium ja keskkonnaministeerium. Sinna ei ole nii palju anda," räägib Reintam. Seetõttu jõuab ministeeriumitesse tihti hoopis keskkonna-, bioloogia- või muu sarnase eriala esindajaid. "Õppida soovijaid võiks olla rohkem," nendib ta.
Teisalt on põllumajanduses käimas põlvkondade vahetus ja suur osa õppijatest on juba tegutsevate talunike järeltulijad. Sekka satub ka n-ö linnanoori. Nad asuvad tihti õppima taimekasvatuse, põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise erialadele, lootuses, et saavad üle minna maamajandusliku ettevõtluse suunale. "Avastavad, et tore õp-
pekava on ning jäävad ja lõpetavad," ütleb Reintam. Enamasti on õppijatel aga mingi side maakoha või loomadega varem olemas.
Kuvandit peab parandama
Reintam nendib, et maaülikoolis ei ole põllumajanduslikud õppekavad võrreldes teistega kunagi kuigi populaarsed olnud. Nii-öelda staariks on ülikoolis veterinaarmeditsiin – konkurss on suur ja vastuvõtutingimused rangemad. Ärinduse ja halduse valdkonnas paelub sisseastujaid enim maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine. Konkurss on tihe nii bakalaureuse- kui ka magistriastmes. Selles õppekavas on suurim rõhk finantspoolel, sealhulgas raamatupidamisel.
Ülikooli saavad soodustingimustel sisse kutsekooli lõpetanud. Maaülikool arvestab keskmist hinnet ja kutseeksami sooritanud saavad sisse eelisjärjekorras. Õppijakohti on neil piisavalt, kuid noorte valikut suunavad väga ka praktiseerivate põllumeeste teod ja jutud. "Kui on kehvasti, siis pasundatakse kõvasti, kuid kui on hästi, siis ei räägita eriti. Pidev halvas mõttes pildil olek on see, mis noorte valikut suunab. Seda kuvandit oleme püüdnud murda. Ka seda, et tänapäeva loomakasvatajad käivad endiselt ringi sõnnikused säärikud jalas ja peamine töö käibki looma juures. See on asendunud ikkagi arvutiga. Sa pead digimaailmas heal tasemel olema," kirjeldab Reintam.
Vanasti öeldi nii, et kui sa kooli ei lõpeta, siis lähed lüpsjaks. Tänapäeval peab ka selle ameti kandja spetsialist olema.
Kevadise koroonakriisiga seonduvalt muutis maaülikool sisseastumise tingimusi. Et meelitada ümberõppijaid. Sõnum oli ja on see, et põllumajanduses on töökoht sulle kindlustatud. Süüa vajavad ju kõik alati. "Sel aastal oli kõikides ülikoolides koroona tõttu rohkem sisseastujaid. Meil märkimisväärset mõju ei olnud," ütleb Reintam.
Statistika ei pruugi näidata täit tõtt
Maaülikooli reaalsus on see, et üle poole tudengitest langeb enne lõpetamist välja. Osaliselt on põhjuseks see, et õpilane tunneb, et valik ei olnud õige. Teisalt on murekohaks hakkamasaamine laiemalt. "Ülikooli tase on ka kutsekoolist tulijatele keeruline," ütleb Reintam. Nõudmised on teised, ehkki teadmiste põhi on kutsekoolist all. Tänapäeval on ühe väljalangemise põhjusena kasvanud nende arv, kellele ei sobi distantsõpe. Siia lisanduvad ka finantsprobleemid ja perekondlikud põhjused. Paremini saavad hakkama need, kel juba on mingi töökoht. "Päevasel õppel õppijad jäävad rohkem jänni," toob õppeprorektor välja.
Ülikool hoiab ka lõpetajatel silma peal. Vilistlasuuringud, millest viimane põhjalikum puudutas 2017. aastal lõ-
Endla Reintam
Foto: Argo Ingver
petanuid, näitas, et tööga oli hõivatud 80 protsenti lõpetanutest. Eelmisel aastal lõpetanute osas on teada, et hõivatud, edasi õppimas, kaitseväes või lapsepuhkusel on 98 protsenti maaülikooli tudengitest. Põllumajandussektorisse jääb neist siiski alla 25 protsendi.
"Samas ei pruugi see protsent tegelikku seisu kajastada. Ametlikult tehakse tööd teises valdkonnas, aga tegelikult on ka endal ettevõte, mis seotud põllumajanduse või aiandusega. Seda saab teha põhitöö kõrvalt," räägib Reintam statistika moonutustest.
Põllumajandus on ühes aspektis sarnane IT-valdkonnaga. Ka siit võetakse helgemad pead juba õpingute ajal tööle. Diplomit ei ole vaja, kui oled asjalik. On tekkinud olukordi, kus erialal ei olegi ühtegi lõpetajat, sest kõik on läinud juba tööturule.
Peab kuulama tudengite soove
Endla Reintam kiidab tööd ettevõtjatega seoses praktikakohtadega. Nagu eespool mainitud, siis vahel ei ole ülikoolil nii palju õpilasi anda, kui palju soovitakse. Palju on pikki koostöid ja õpilased ei pea ise endale praktikakohti otsima. Samuti on koostöö väga hea teadusprojektidega seoses. Enamik põllumajandussuuna projektidest on seotud tootjatega. Peab sõna otseses mõttes põllule pääsema. "Alati on muidugi ka parandamise kohti, aga ei saa öelda, et sellega muret oleks," on Reintam rahul.
Muutunud on nii põllumajandus kui ka õppekavad. Nii näiteks saab aina hoogu juurde bio- ja ringmajanduse suund. Ka ilma ettevõtluseta naljalt ei saa. Informaatikagi on igas õppekavas ja õppeaines sees. "Geoinformaatika on laienev valdkond. Meil on ka droonid olemas," ütleb õppeprorektor.
Suurima muudatuse on viimaste aastate jooksul läbi teinud kalanduse ja vesiviljeluse osa. See oli varem loomakasvatusega seotud, aga õppijatele ei meeldinud, et kalade kõrval pidi ka siga ja lehma õppima. Siis eraldati kalade osa, kuid vajadus on sektoris väike. Nüüd on kalandus viidud kokku rakendusökoloogiaga. Tootmise pool on pandud kokku veekogude bioloogiaga.
Palju on kuulatud ka tudengite soove. Näiteks on tehtud ära see, et talvistel kuudel oleks õpe tihedam, et siis kevadel, enne suuri põllutöid, saaks tööle keskenduda.
Seoses rohe- ja ringmajandusega, mis on maaelu arengukavas oluline teema, plaanib ülikool erinevaid stsenaariume. Üks on eraldi õppekava nii bakalaureuse- kui ka magistritasemele. Reintam ütleb, et lõpetajad võiksid seal rakendust leida ökoloogilise jalajälje arvutajatena või tootearenduses ja jäätmemajandussüsteemis. Vastavaid spetsialiste vajavad aina enam nii ministeeriumid,
Kerli Ats
Foto: Sven Arbet
nende allasutused kui ka näiteks pangad. Viimased nõuavad klientidelt aina enam ökoloogilise jalajälje arvutamist. "Neil on vaja spetsialiste, kes vaataks, kas kava on adekvaatne või mitte," toob Reintam välja.
Põllumajanduse tugevuseks mitmekesisus
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats ütleb alustuseks, et paljudel noortel on olemas huvi põllumajanduse vastu. Seda kinnitab ka noorte arv, kes põllumajandust meie koolides õpivad ja ka põllumajandustootmisega alustava noortaluniku toetust taotlevad. "Paraku on põllumajandusettevõtlusesse sisenemine reeglina suurt algkapitali vajav ettevõtmine. Traditsioonilise põllumajandusega, näiteks piimakarjakasvatusega, alustamine, nõuab kapitali põllumajandusmaa, loomade ja tehnika soetamiseks ning ka põllumajandushoonete ehitamiseks. Seega on juba puhtpraktilistel põhjustel noorte huvi suurem selliste põllumajandusvaldkondade vastu, mis nõuavad väiksemat algkapitali," selgitab Ats.
Suurim probleem kontsentreerumine
Tema sõnul ongi Eesti põllumajanduse tugevuseks mitmekesisus ja erinevate valdkondade areng on ainult positiivne. Eesti põllumajanduse üheks suurimaks probleemiks on põllumajandusettevõtete ja ka põllumajandusmaa kontsentreerumine. Ats tahaks loota, et piimatootmine ei kujune ainult suurettevõtete pärusmaaks, vaid noori jätkub ka sinna valdkonda, nagu ka kõikidesse teistesse põllumajanduse valdkondadesse. "Põlvkondade vahetus põllumajandustootmises on oluline ja seda peab toetama ning soodustama. Siiski võime väita, et põllumajanduse kuvand on noorte seas aasta-aastalt paranemas ja meil on tänaseks palju edulugusid noortest, kes on kolinud linnast maale, et alustada põllumajandustootmisega. Oluliseks toetuseks on olnud kindlasti noortalunike toetus, millega on võimalik teha esimesed olulised sammud põllumajandustootmisega alustamiseks," räägib liidu tegevjuht.
Ta nendib aga, et kindlasti on põllumajanduses palju väljakutseid, millega peab arvestama – alates põllumajandusmaa puudumisest ja raskesti kättesaadavusest kuni kapitali puudumise ning ebapiisavate teadmiste ja oskusteni. Siiski on noorte jaoks oluline toit ja toidutootmine ning seda kooskõlas loodusega. "Palju noortalunikke on alustanud just mahetootjatena. Mahepõllundus on Eestis vägagi populaarne ja paljud noored on valinud just selle tee oma põllumajandusettevõtete arendamiseks. Noortalunikud vajavad mitmekülgset abi ja toetust, kuna nemad on ju meie toidutootmise tulevik," räägib Ats.
Nutikama põllumajanduse kaks palet
Põllumajanduse aina nutikamaks ja digitaalsemaks muutmine võiks noori meelitada. Kerli Ats on nõus, aga kõigel sellel on ka varjukülg. Nimelt on selle tõttu tohutult vähenenud põllumajanduse vajadus inimtööjõu järele. Maapiirkondades ei ole aga tekkinud uusi töökohti nendele põllumajandusest vabanenud inimestele ja seega on nad läinud elama valdavalt linnadesse ning ka välisriikidesse. Seega tuleks põllumajanduse moderniseerimise ja arendamise kõrval tema sõnul mõelda ka sellele, kuidas maapiirkondades muudes valdkondades töökohti luua. "Põllumajandusse tuleb ikkagi eelkõige see noor, kes tunneb selle järele kutsumust. Põllumehe amet pole see, millega ratsa rikkaks saaks. Samas on see amet huvitav, mitmekülgne ja pakub piisavalt väljakutseid, nii et igavust kindlasti ükski põllumajandustootja tundma ei pea. Selle ameti juurde toob toidutootmine, kuid põllumajandustootmine on muutunud targemaks, nutikamaks ja teadlikumaks ning andmepõhisemaks. See on ka üks tegur, mis pakub noortele huvi ja toob neid üha rohkem põllumajandustootmise juurde," on Ats kindel.
