Eesti Põllumajandus 30 (Kevad 2021) by Delfi Meedia

EESTI

PÕLLUMAJANDUS Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Talv/kevad 2021

Põllumeestele tuleb uus võimalik tuluallikas Aastakümneid maa all olnud traktor töötab tänaseni

HIND: 2,98 €

9 772733

293011

ISSN 2733-2934

Piim odavam kui vesi - mida peaks ette võtma?

Kodumaise puuja juurvilja käibemaksust Uus ühendamet keskendub klientidele PRIA muutub lähiaastatel oluliselt

farming innovators

Robotlüpsisüsteem ASTRONAUT A5 Lely Astronaut A5 on lüpsmise uus tase. See on meie arendustöö tulemus, mis põhineb meie viimase 25 aasta jooksul kogutud teadmistel (al. automaatse lüpsmise leiutamisest). Vaatasime lehmi, kuulasime kliente, jäime truuks tõestatud tavadele, kuid samas kujundasime ümber süsteemi kõik osad. • vaba liikumine ja I-ﬂow kontseptsioon • vaiksem, kiirem ja kindlam hübriidkäsi • kergesti kasutatav kasutajaliides • kõige energiasäästlikum robotlüpsisüsteem • ajasäästlik ja paindlik

Lely Center Estonia Linery OÜ, Kaare tee 4, Imavere, Järva vald, Järvamaa Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 Siim Välb, tel. 582 84 584 www.lely.com • www.linery.ee

Põllumeeste elu muutub palju lihtsamaks Käesoleva ajakirja keskne teema kujunes välja juhuslikult. Selleks on muutused. PRIA juht Jaan Kallas ütleb otse, et nad soovivad kiusava ja kontrolliva asutuse maine lõplikult selja taha jätta, sest lõpuks ometi on Euroopast tulemas roheline tuli – PRIA ja teised samasugused Euroopa asutused saavad muutuda oma klientidele oluliselt kaasaegsemaks. Teha nende elu lihtsamaks. Sama soovib ka äsja ühendasutusena tööle asunud põllumajandus- ja toiduamet. Siingi soovitakse eelkõige pöörata nägu nende poole, keda teenindatakse. Digilahendused, lihtsus ja bürokraatia miinimumini viimine on märksõnad, mis peaks iga talupidaja näole naeratuse tooma. Või võtame eAgronomi, mis on turule toomas täiesti uut põllumeestele suunatud tasu süsteemi. Ettevõtte juht näeb aga, et juba viie aasta pärast võivad meie maasikapõldude kohal lennata droonid ning kaugel ei ole aeg, kui suurema umbrohu eemaldavad põldudelt samuti robotid. Paraku on positiivse kõrval ka murettekitavat. Kuidas taastub põllumajandus koroonakriisist? Mida toob aina leviv linnugripp? Mida teha piima hinnaga ja kodumaiste viljade käibemaksuga? Piimatootjad on üldse keerulises olukorras. Seda näeb ka Swedbanki esindaja. Pigem aga vaatame ikka tulevikku, sest aina enam tuleb Eestisse juurde päikeseenergia tootjaid ning ka talupidajate seas on huvilisi omajagu. Või võtame põllumajandustehnika müüjad. Miks nemad nii pagana optimistlikud on? Tuleb välja, et põllumeestel ja -naistel on lähiaastatel oodata paljut. Sel suvel ei tohiks terendada ka välistööjõu kriisi. Minister Kruuse on seda juba mitmel pool lubanud. Noori ja ärksa meelega talupidajaid tuleb samuti aina juurde, ehkki teatud spetsialistide puudust on paista. Hea põllumees, huvitavad ajad on ees. Paraku ei saanud ajakirja toimetus ühendust ilmataadiga, et teada saada, milliseid vimkasid temal 2021. aasta kevad-suveks varuks on.

SISUKORD 6-13 PRIA on läbimas suurt muutust. Talupidajatele tähendab see nii mõndagi 20-23 Uus „vana” maaeluminister lubab: kunstlikke takistusi tööjõu kasutamiseks me kindlasti ei tee 24-25 Roomet Sõrmus: turukriisid on jätnud põllumajandussektori tulemustesse oma jälje 26-30 Põllumehed saavad ise palju teha, et valdkond populaarsem oleks 31 Linnugripp levib. Linde väljas mitte pidada. Millised on haigusnähud inimesel? 34-37 Põllumajandus muutub aina enam andmepõhiseks. Põllumehi võiks rõõmustada uudne süsinikukrediit 38-41 Kodumaise puuja juurvilja käibemaksu langus tooks mitmekülgse kasu 44-47 Põllumajandustehnikamüüjad vaatavad optimistlikult tulevikku 50-51 Vandaalid või pildistajad rikuvad põllu. Mida tuleks silmas pidada? 54-57 Eesti põllumehed on taastuvenergiale avatud, kuid pelgavad suuri investeeringuid 60-62 Uue ameti juht avaldab oma plaanid: meie klientide halduskoormus tuleb üle vaadata

d VÄLJAANDJA AS EKSPRESS MEEDIA

REKLAAM MAKSIM HRUSTALJOV maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee HELEN SILTS helen.silts@ekspressmeedia.ee HELDIN JEGIS heldin.jegis@ekspressmeedia.ee

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

OTT MADISMÄE ott.madismae@ekspressmeedia.ee CMYK 5-95-40-0

Toimetaja: TANEL SAARMANN tanel.saarmann@ekspressmeedia.ee

KERLY VAHUR Pantone 1925 kerly.vahur@ekspressmeedia.ee

Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Keeletoimetaja: HELINA KOLDEK helina.koldek@ekspressmeedia.ee TRÜKK PRINTALL

#e6004e

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee #1c1f2d KRISTI KUUSK CMYK 75-60-40-50 kristi.kuusk@ekspressmeedia.ee

Pantone 433U / 432C

63 Traktor, mis pidas 50 aastat vastu maa sisse kaevatuna 64 Eestis on piimaveiseid vähem, lihaveiseid aga rohkem kui eelmisel aastal 66-68 Panga nägemus: taimekasvatus õitseb, piimatootjad raskustes 70-71 Kuidas tulla välja olukorrast, kus piim maksab poes vähem kui vesi? 72-73 Kliendikogemus: Amazone põimagregaat Ceus võimaldas aastaga külvata 150 hektarit rohkem 74 Maaelu arengukava muudatus toob üleminekuaastateks ligi 260 miljonit euroraha

LÜHIUUDIS Foto: Argo Ingver

Maamess lükkub edasi ja toimub 10.–12. juunil 2021 Maamessi korraldajad on tulenevalt epidemoloogilisest olukorrast langetanud otsuse korraldada Maamess selle aasta 10.–12. juunil. Maamessi projektijuhi Margus Kikkuli sõnul suunasid korraldajad mullu mõtted lootustandvalt selle aasta kevadesse, kui sai selgeks, et 2020. aastal messi korraldada ei õnnestu. "Küll aga on tänaseks selge, et nüüd, pärast aasta möödumist ei ole olukord aprilli osas endiselt paljulubav," märkis ta. Praeguseks on Maamessile registreerunud ligemale 400 ettevõtet ja otsus mess edasi lükata sündis Kikkuli sõnul koos eksponentidega. "Viimane

nädal on möödunud peaasjalikult eksponentidega suheldes, otsust Maamess juunis korraldada tervitati," rääkis korraldaja ja möönis, et messi korraldamine pandeemia tingimustes esitab kahtlemata väljakutseid. AS Tartu Näitused korraldas sügishooajal kolm suursündmust ning selle kogemuse baasil liigutakse Kikkuli sõnul enesekindlalt edasi,

Põllumajandussektor sai ligi 100 noore spetsialisti ja oskustöötaja võrra rikkamaks 19. veebruaril said Järvamaa Kutsehariduskeskuse lõpetanud põllumajanduse valdkonna spetsialistid ja oskustöötajad Säreveres kätte oma kutsetunnistused. Veebruaris toimusid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kui kutseandja korraldusel kutseeksamid Järvamaa Kutsehariduskeskuses. Kutseeksamid sooritas edukalt 61 põllumajanduse ja veterinaa-

ria valdkonna oskustöötajat ja spetsialisti, nende hulgas 58 koolilõpetajat ning 3 töömaailma eksamisooritajat. "Põllumajandussektoris on toimumas põlvkondade vahetus ja ettevõtted vajavad hädasti kompetentseid spetsialiste ja oskustöötajaid, kellel on edukaks tegevuseks vajalikud teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud. Rõõm on tõdeda, Foto: Järvamaa Kutsehariduskeskus

et korraldada edukas ja turvaline näitus. Maamess on Eesti suurim mess, võõrustades põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutootmisega seotud ettevõtteid. 2019. aastal osales Maamessil 484 eksponenti 12 riigist. Maamess võtab enda alla 70 000 ruutmeetrit näitusepinda.

et valdkond saab taas täiendust haritud noorte põllumeeste ja spetsialistide näol," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Teiste hulgas sai kutsetunnistuse kätte noor talupidaja Jaanika Viidebaum Viljandimaalt Kissa-Märdi talust. "Järvamaa Kutsehariduskeskuses õpetatavad oskused ja teadmised on põhjalikud ning vajalikud. Õppe kestus võiks isegi natuke pikem olla, et jõuaks töö kõrvalt õppimisele rohkem pühenduda. Samas olen väga rahul Särevere õppelaudas toimuva praktilise õppega – õpe on väga heal tasemel ja kõik vajalik saab selgeks," ütles edukalt veisekasvatustootja 5. taseme kutseeksami sooritanud Jaanika Viidebaum. Jaanika pidi olude sunnil võtma oma talu loomapidamise enda õlule 2018. aastal, kuid siis tal sügavaid teadmisi ja oskusi veel polnud. Ta otsustas, et läheb ja õpib töö kõrvalt ameti selgeks, sest talu 54 piimalehma ja noorkari tahavad hooldamist ja kasvatamist. Nüüd, kus kutse käes, tahab ta veel paremini oma loomade eest hoolitseda ja talu majandada. Kissa-Märdi talus tegeletakse nii piimakarja- kui ka teraviljakasvatusega ja mõlemad valdkonnad vajavad arendamist.

LÜHIUUDIS

Foto: Argo Ingver

COVID-19 vaktsineerimine aitab tagada ka toidu kättesaadavust Põllumajanduskoja hinnangul on Eesti elanike võimalikult kiire vaktsineerimine väga vajalik nii üldises plaanis kui ka kitsamalt toiduga varustamise kindlustamiseks. EPKK saatis 11. jaanuaril sotsiaalministeeriumisse pöördumise seoses loomakasvatajate COVID-19 vaktsineerimisega. Põllumajanduskoda mõistab sotsiaalministrile saadetud kirjas, et esmajärjekorras tuleb COVID-19 vastu vaktsineerida tervishoiutöötajad, hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud ning riskigruppi kuuluvad inimesed. Vastavalt praegusele plaanile on seejärel kavas võimaldada vaktsineerimist kõrgema nakatumisriskiga eesliinitöötajatele ning elutähtsate teenuste osutajatele – nende hulka palume arvata ka loomakasvatustöötajad ja

võimaldada loomakasvatajate vaktsineerimist esimesel võimalusel. "Loomakasvatus kuulub nende spetsiifiliste elualade hulka, kus on vajalik loomade heaolu ja tervise kindlustamiseks tagada tegevuse pidev katkematu toimimine," selgitab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus, miks tuleks elutähtsate rollide täitjate hulka arvata ning esimesel võimalusel vaktsineerida ka loomakasvatajaid. Sõrmus toob kirjas sotsiaalministrile välja, et loomakasvatajate haigestumine ja nende asendajate puudumine võib loomade hooldamise ohtu

seada. See aga võib loomadele põhjustada suuri kannatusi ja tõsiseid tagajärgi. "Loomakasvatuse toimimisega on tihedalt seotud ka tapamajade, piima- ja lihatööstuste ning muude toidutööstuste tõrgeteta toimimine. Loodame, et võimalikult kiiresti jõuab vaktsineerimise järg kõikide põllumajandus- ja toidutootmise valdkondade töötajateni, kellel on oluline roll Eesti toidujulgeoleku ja igapäevase varustuskindluse tagamisel. Oleme Saksamaa kogemuse põhjal näinud, kui hulle tagajärgi võib põhjustada viiruse levik näiteks tapamajadesse," lisas ta.

Foto: Sven Arbet

Mesinikud ja põllumehed teevad suveks koostööplaane Põllumeeste ja mesinike viimaste aastate ühiste pingutuste tulemusena ei hukkunud 2019. ja 2020. aastal taimekaitse tõttu teadaolevalt ühtegi mesilasperet. Lähenemas on kevad ja koos sellega ka uus taimekasvatusperiood. Eesmärgi-

ga jätkata senist edukat koostööd korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 18. veebruaril juba traditsiooniks kujunenud kohtumise, et koos mesinike ja valdkonna ametnikega uueks hooajaks valmistuda ja edasisi tegevusi planeerida.

"Senise edu puhul on võtmetähtsusega olnud koostöö ning põllumeeste ja mesinike suhtlemine," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees Jaak Läänemets. "Väga hea on tunda riigi erinevate ametkondade ja organisatsioonide ühist panust nii keskkonna, taimede tervise kui ka tolmeldajate heaolu saavutamisel. Koostöö kahe põllumajandusvaldkonna, mesinduse ja taimekasvatuse vahel on suurepärane," lisas ta. "Mesinik ja taimekasvataja on üksteisele vajalikud. Hea koostöö ja suhtlemisega saame maksimeerida mõlema poole kasu ning minimeerida võimalikke riske. Ainult nii on võimalik arvestada üksteise tegutsemisest tulenevaid vajadusi ja leida parimaid lahendusi mõlema valdkonna edendamiseks," rõhutasid Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu esindaja Mart Kullamaa ja Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk.

PRIA

PRIA on läbimas suurt muutust. Talupidajatele tähendab see nii mõndagi 2000. aastal loodud põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet ehk PRIA on lähiaastatel lõpuks jõudmas selleni, mida nimi lubab. PRIA ajaloost ja tulevikust rääkis ajakirjale ameti juht Jaan Kallas. Tekst: Tanel Saarmann Selles majas Tähe tänaval sünnivad ideed, kuidas muuta makseagentuurid terves Euroopas digitaalsemaks. Foto: Anni Õnneleid

PRIA juhtkonnas on praegu neljast liikmest kolm, kes on seal töötanud esimesest päevast peale. See teeb kolme peale üle 75 aasta staaži. Seetõttu on ka väga hästi teada PRIA algusaeg. Ameti ehk makseagentuuri lugu algas siis, kui Eesti oli veel alles Euroopa Liidu kandidaatriik. Meid nõustas PRIA üles ehitamisel Soome makseagentuur. Nende spetsialistid käisid kohapeal, tutvustasid reegleid, protseduure ja muud olulist. "Suuresti tänu soomlastele see sündis. Õnneks olid ka väga tublid inimesed

loomise juures, kes selle info vastu võtsid ja Eesti oludesse kohandasid. Võtame või esimese PRIA juhi Mati Kermase või tema asendaja Katrin Noorkõivu," nimetab Kallas. Muide, praeguseks on PRIA ise nõustanud samal moel Horvaatia, Montenegro ja Türgi makseagentuure, et neid üles ehitada. Horvaatia on juba liidu liige, Montenegro peaks sinna saama järgmisel aastal ja Türgi osas ei ole selgust, millal see juhtuda võiks. "Makseagentuur on neil olemas, kaheksakorruseli-

PRIA

ne uhke majagi püsti. Nad on kursis sellega, mida ja kuidas tegema peab. Neil lihtsalt ei ole peale siseriiklike vahendite teisi vahendeid, millega põllumajandust arendada," kommenteerib Kallas.

Jaan Kallas on PRIAs tegutsenud algusest alates ja on näinud suuri muutusi. Foto: Tiit Blaat

Suurim muutus tehnoloogiline Loomulikult on selle 21 aastaga muutunud palju, kuid Kallase sõnul seisavad väga suured muutused ees kahe järgmise aasta jooksul, enne järgmist programmiperioodi. Viimase kaheksa aasta jooksul on PRIAs pidevalt tegeletud elektroonilisele asjaajamisele üleminekuga, mille suur lõppeesmärk on, et juba taotlemise hetkel teeks tarkvaralahendused valikud, päringud ja toodaks küsimusi. Fookus on üha enam probleemide ennetamisel. Et varakult teada saada probleemsetest, ebatäpsetest või ekslikest taotlustest. Menetlusse jõuaks neist juba vaid korrektsed. "See on meie suur eesmärk. Meie 53 IT-süsteemi toetavad seda tegevust. Meie toimimisele on fundamentaalse olulisusega IT-alane võimekus. Just ITmehed ja -naised on need, kelle tööd tavaliselt ei märgata. Kui nende töö sujub. Meil on 98,3 protsenti täielik töökindlus," toob Kallas välja. See viimane protsent maksab tema sõnul metsikult palju, isegi maailma suurte, nagu Google’i, Facebooki ja teiste jaoks. PRIA eesmärgiks on jõuda eeltäidetud taotlusteni ja see juhtub suure tõenäosusega 2023. aastal. Seda võimaldavad olemasolevad registrid ja andmekogud. "Taotleja ülesandeks on taotlus üle vaadata, kinnitada andmete õigsus ja vajutada nupule "Saada". Me liigume jõudsalt selles suunas," räägib Kallas.

Erandiks saab kohapeale minek Teine oluline muutus on juba mõnda aega käinud. Need on kohapealsed kontrollkäigud. Täna on neid juba oluliselt vähem kui mõne aasta eest. PRIA piirdub tulevikus kaugseirega, satelliitandmetega. Tihe koostöö käib neil Tõravere teadlastega, kes töötavad välja tarku lahendusi. PRIA juht lubab, et järgmisel programmiperioodil käivad kontrollid pindalatoetuste määramise puhul vaid siis kohapeal, kui olukord on tõesti keerukam. "Erandiks saab kohapeal käimine, kui veel aastaid tagasi oli erandiks mitte minemine."

Väga oluline muudatus ootab ka investeeringumeetmeid. Praegu peab taotleja kirjeldama väga täpselt nii objekti detaile kui ka sisustust – lampe, alusmatte, aknaid ja muud. Inspektorid siis omakorda kontrollivad kõike piinliku täpsusega. Kallase sõnul käib "positiivne ja ühine nuputamine" maaeluministeeriumiga, kuidas veel sel aastal ühikuhindadele üle minna. Et laudal või toidutööstusel oleks kindel ruutmeetri hind. Teaduslikul meetodil tuletatud. "Meie asi on vaadata tulemust. Laut on, 400 kohta on sees. Kas talumees paneb sinna kullast või plaatinast jootekraanid või tsingist panged – see on tema asi. Keskmise ruutmeetri hinnaga on saanud laut valmis ja lehmad on sees. Ei ole meie hinnata, kas need loomad seal ka õnnelikud on. Selleks on veterinaarid," kirjeldab ameti juht.

Koostöö itaallastega toob muutuse Palju uuenduslikku võimaldab teha see, et 2019. aastal leidis Euroopa Liidu tasandil aset paradigma muutus. Reegleid sooviti muuta paindlikumaks. Kusjuures lihtsustamise teema tõid lauale komis-

joni enda põllumajanduse direktoraadi juhid. 2019. aastal küsiti ka PRIA käest mõtteid, kuidas järgmisel programmiperioodil asju lihtsamaks teha. Siseriiklikult oli PRIA teemale mõelnud juba neli aastat varem. Need ettepanekud tõlgiti ja saadeti teele. Kaheteistkümnest ideest neli on komisjon töösse võtnud. Väljatöötamisel on horisontaalmäärus, mis toobki kaasa selle, et põllumeeste ja ka makseagentuuride elu saab minna lihtsamaks. Tuleb kallis, aga lihtne ja kuulikindel registrite süsteem. Huvitav on see, et kogu seda protsessi veavad itaallased ja nende kõige olulisemaks partneriks on just Eesti asutus. Erinevaid süsteeme arendatakse nii Tartus Tähe tänaval kui ka Itaalias Roomas. "Aprilli lõpus peaks Itaalia kolleege Tartusse saabuma hulganisti. Hakkame koos arutama ja välja pakkuma tulevikulahendusi," räägib Kallas ning lisab, et on tõsine lootus ja ootus, et kiusliku ja kontrolliva PRIA kuvand muutub lähiaastail oluliselt positiivsemaks. "Hakkame tõesti tööle registrite ja informatsiooni ametina, nagu enam kui 20 aastat tagasi nimesse sisse pandi," on Kallas rõõmus.

PRIA

PRIA tõi talupidajateni juba varakult e-PRIA, kuid suurem digipööre tuleb alles nüüd. Foto: Raivo Tasso

Lõplik kasusaaja selgitatakse välja Euroopas on kokku 77 makseagentuuri. Kõigi nende peamine mure on see, kas raha ikka õigete inimeste kätte jõuab. Kas nad ikka saavad seda õige asja eest? See mure ei ole ajas kuskile kadunud. Nüüd toob Kallas välja veel ühe väga märgilise muudatuse. Eestis ei ole see ehk nii tõsine murekoht olnud, kuid kogu Euroopat vaadates on see väga tõsine probleem. Nimelt hakatakse järgmisel programmiperioodil arvestama lõpliku kasusaajaga. See oli itaallaste algatus, kuhu taas ka eestlased on tugevalt kaasatud. Lahendus arendatakse koos välja. Probleemi olemus on lihtne. Euroopas käib manipuleerimine erinevate äriühingute vahel. Lõpuks jooksevad suured summad vaid loetud taotlejate kätte. Nüüd plaanitakse lõplik kasusaaja selgeks saada taotlemise etapis. "Skeem on lihtne. Ükski Mani saare ega muu tundmatuks jääda sooviva paradiisi talumees ei saa meie toetust taotleda. Saavad vaid Eesti residendid. Vastutus jääb isikule, kes äriühingu nimel taotluse esitab. Ega nutikaid inimesi vä-

hemaks ei jää, pigem tuleb juurde. Õnneks on nupumehi ka Euroopas ja makseagentuurides," ütleb PRIA juht. Kallas toob lihtsa näite Eestist. Teatavasti on ühest voorust ühele taotlejale makstava toetuse piir 500 000 eurot. Üks

Kes kontrollivad kontrollijat? PRIA ise on raha eraldaja ja kontrollijana pideva auditite tulva all. Euroopa Komisjoni põllumajandusdirektoraadi auditiüksus teeb 4–5 auditit aastas. Euroopa Kontrollikoda kontrollib omakorda Euroopa Komisjoni, aga seda läbi PRIA tegevuse. Äsja esitati neile sealt taas sadu küsimusi. Ka maaeluministeerium teeb makseagentuuri sertiﬁtseerimise auditit. Lisaks jälgib tegevust ka riigikontroll, kes vaatab, kuidas on vahendeid kasutatud. "On vist kolm või neli päeva aastas, kui keegi PRIAt ei kontrolli," tõdeb ameti juht Jaan Kallas.

selline taotlus pudenes PRIA kontrollküsimuste peale nimekirjast välja, kuid peagi tuli asemele 11 uut taotlust erinevatelt firmadelt. "Vältida tuleb raha koondumist niigi rikaste kätte. Käib veel elav arutelu, sest mõned suured riigid on arusaamatutel põhjusel vastu. Itaallased ja sakslased on poolt ja neil on hääl ning mõjujõud," avab Kallas tagamaid.

Kelmidele varakult jälile Seoses pettustega on aastatega toimunud kahetised arengud. Kui Euroopat vaadata, siis on petturite osakaal väga väike, see jääb keskmiselt 2,5 ja 3 protsendi vahele. Eestis sisustavad sellised inimesed aga kolmandiku PRIA töötajate tööajast. Aeg teatavasti maksab. Selleks, et kelmid ei saaks toetusi, on vaja teha palju keerulist tööd. Pidevalt on ametil töös erinevaid haldusmenetluslikke protsesse kuni kriminaalmenetluslikeni välja. Lõplik otsus pettuse osas ei ole PRIA, vaid kohtu määrata. "On aga eksijaid ja unustajaid. Kuhugi jääb näiteks linnuke tegemata. See aga käivitab praegusest seadusandlusest tulenevalt pika tööahela. Et probleemid

Kohapealne kontroll üle kümne aasta tagasi. PRIA liigub selle poole, et seda oleks minimaalselt. Foto: Raivo Tasso

kõrvaldada, tuleb ühiselt suure vaevaga tööd teha. Kui neid ei suudeta siluda, siis jääb raha saamata. Saavad teised, kel andmed klapivad," selgitab Kallas. PRIA juht tõdeb, et seda töölõiku sooviks nad väga suures osas teisiti teha. Nad nuputavad, kuidas kaasata positiivses võtmes maaelu konsulente, et nende vahendusel tehtavad taotlused oleks juba päriselt ka õigete andmetega. Et neid saaks uskuda ja usaldada. Töö tuleks teha üks kord – kõige varasemas staadiumis ja korralikult. "Täna käib veel mõttetöö ja läbirääkimised on värsked. Loodame parimat. Kui konsulentidega ei õnnestu, siis korraldame töö enda kontori sees sarnaselt. Jõuamegi sinna, et kogu fookus on probleemide ennetamisel," ütleb ta.

Neljapäevase töönädala mõte Koroonakriisist rääkides peatume esmalt sellel, kuidas on viirus ise PRIA töötajatega käitunud. Jaan Kallas toob välja statistika – 12 töötajat on viirusest puudutatud olnud. Kaheksal juhul tõi laps selle koolist või lasteaiast, kahel juhul oli tegemist abikaasa ning ühel juhul kosmeetiku kaudu tulnud haigusega. PRIA tühjendas kõik oma kontorid eelmisel kevadel kiirelt. 53 IT-süsteemi ja töökad ITinimesed on siiani suutnud tagada, et töö käib kodudes endist viisi ning tege-

likult tehakse seda isegi varasemast kiiremini. PRIAs teatakse, kui oluline on praegu, et kliendid oma toetuse varasema ajaga võrreldes kiiremini kätte saavad. Väljamakseid tehakse tunduvalt varem kui enne. Kallase sõnul see jõgi enam vanasse sängi ei lähegi. Üheksast viieni kontoris tegutsemine jääb minevikku. Edasi liigu-

PRIA teeb andmekogud avalikuks PRIA saab oma andmete ja info põhjal teha erinevaid analüüse ning prognoose. Seejuures ei pea need olema seotud toetuste andmisega. Jaan Kallas toob näite. Noor pere soovib kolida linnast ära. PRIA abil oleks tal võimalik saada valitud piirkonna kohta rohkem teavet. Millised on võimalused ja ressursid äri tegemiseks? Millised võiks olla koostööpartnerid? Jne. "Neid mudeleid klopsime kokku ning teeme andmed ja andmekogud avalikuks. Esialgu veel katsetame. Järgmisel aastal aga tuleme avalike teenustega välja. Meie uus ja särav koduleht võimaldab seda teha," ütleb Jaan Kallas.

takse hübriidvariandiga. Kaugtöö paindlikkus jääb alles. Samal ajal peab PRIA pidevalt mõtlema, kuidas oma töötajaid motiveerida, et täita auk nende ja erasektori finantsasutuste töötasude vahel. Neil on olemas 31 motivatsioonitegurit. "Meil on tõsiselt töös mõte minna üle neljapäevasele töönädalale. Nuputame seda praegu, kuidas teha 40 tunni jagu tööd ära nelja päevaga. Kas see on võimalik? 4/5 töötajatest on pingutuseks valmis. Et saada aeg, mil end laadida ja pühenduda perele," avaldab Kallas. Ta tõdeb, et kõike seda on vaja ka mitmete pooltega kooskõlastada, mis ei ole kerge.

100 päeva pärast legaalseks PRIA suhtleb klientidega tihedalt. Neil on 13 aastat tegutsenud kliendinõukoda, kus osalevad füüsilised isikud toidutööstusest, teraviljasektorist, seakasvatusest ja mujalt. Sealt saab PRIA palju infot – kriitikat ja kiitust. COVID-19 aeg on toonud ka PRIA inspektoritele kaasa uue olukorra – neile ei ole kunagi nii palju häid sõnu öeldud kui praegu. "Kui kriisis on üldse midagi positiivset olnud, siis see, et see on muutnud meie ja põllumeeste suhteid positiivsemaks," ütleb Kallas. Kiiresti mindi siiski suures osas üle distantsilt kontrollimisele ja tarvitusele võeti muudki meetmed, et viirust kontrolli all hoida.

INTERVJUU

PRIA

Tegelikult tegutses PRIA alates märtsikuust, uutes oludes, selliselt, et reegleid ja õigusakte veel ei olnud. Need tulid Euroopa tasandil järele alles kolmenelja kuu pärast. "See, mida toona otsustasime, muutus 100 päeva pärast legaalseks. Õnneks tagasiulatuvalt. Seda tegid enamik liikmesriike, kes pommitasid komisjoni lihtsustamise ettepanekutega," räägib Kallas.

15 aastat kõige tublim PRIA jõudis eelmise aasta detsembris maagilise tähiseni – nad on välja maksnud neli miljardit eurot. Kallas rõhutab, et see on raha, mis on õigesti ja õiglaselt välja makstud. Aega võttis sellise tähiseni jõudmine 20 aastat ja 4 kuud. "Kõige olulisem on see, et kõik Euroopa toetused koos Eesti riigi kaasfinantseeringuga on leidnud kasutust. "Kõik" tähendab 99,73 protsenti. See on Euroopa kõige kõrgem raha kasutuse protsent," saab Kallas uhke olla. Tipus on PRIA olnud viimased 15 aastat. Selle näitaja sabaotsas on "üks tundmatuks jääda sooviv riik Türgi kõrval", kus finantskorrektsioonide ja trahvide järel jääb riiki 82 protsenti rahast. "Nemad vaatavad seda teisiti. Nad on rõõmsad, et nii palju riiki jääb. Ma kujutan ette meie morni arutelu, kui protsent peaks 98 peale kukkuma," naerab Kallas. Miks on PRIA olnud nii tubli rahajagaja? Kallas ütleb, et neil on 21 töötajat, kes on PRIA algusaastast saadik ametis olnud. Keskmine tööstaaž on seal kümme aastat. Inimesed püsivad PRIAs ja neil on töökogemus. Seda, mida tehakse, ei saa õpetada üheski koolis. Õpitakse praktika kaudu. Samas on uute töötajate kaasamine süsteemne. "Meie töötajad on hinnatud ka mujal, peamiselt finantsasutustes. Oleme olemuselt ikkagi finantsvahendusasutus koos kõigi vajalike toimingute, aruannete ja kontrolliga. See ei ole lihtne töö, aga siiani oleme seda hästi teinud," ütleb peadirektor.

Euroopa eesmärk: rahvas maale elama 2023. aasta 1. jaanuaril algab PRIA jaoks uus programmiperiood. 2021. ja 2022. aasta on vaheaastad. See on ainuke vaheaken, kus saab teha kardinaalseid muudatusi seadusandluses ja töökor-

Jaan Kallas lubab, et PRIA nägu saab peagi olema hoopis teistsugune.

ralduses. Just siis käibki PRIA arendamine tõeliseks registrite ja infosüsteemide ametiks. Kallasele teeb aga rõõmu, et Eestimaa põldude ja metsade vahelt on rohkem suitsu tõusmas näha. Elu toomine maapiirkondadesse ja väärika elukeskkonna loomine ongi terve Euroopa suurim eesmärk järgmisel programmiperioodil, mis kestab seitse aastat. Selle tagamiseks on kümneid töövõtteid. Suund peaks olema inimeste meelitamine linnadest välja. "Ka COVID-19 on näidanud, et ärge

Foto: PRIA

kogunege parvedesse. See viirus on seda iga päev meelde tuletanud. Eestis võib see kaasa tuua küll uue suuna. Tean, et ka soomlased, poolakad, lätlased, leedukad ja itaallased on selle endale eesmärgiks seadnud," loetleb Kallas. Ta ütleb, et selleks peaks esmalt kiire internet jõudma tõesti igasse Eesti nurka ja metsasalusse. "Kui interneti viimine taludesse antakse meie kätte, siis saaksime hakkama. Kuuleme iga päev seda, kui keeruline on selle toomine maale. Seda on kurb kuulata."

PRIA ajalugu. Huvitavamad arvud: Tööd andnud

1238 eestimaalasele

Teenindanud

92 456 klienti (taotlejat ja loomapidajat)

Menetlenud

1,1 miljonit toetusetaotlust

Taotlusvoore toimunud

1267

Toetusmeetmeid kokku

~ 300

Menetleb aastas

60 000–70 000 taotlust

Haritud põlde Eestis

~ 1 000 000 hektarit

Põldude kontrollimiseks sõidetud

400 korda ümber maakera

20 aasta jooksul registris olnud

2,68 miljonit veist, 579 000 lammast ja ligi 19 000 kitse.

FORKLIFT

Teleskooplaaduriga

hoiad kokku nii raha kui ka aega Iga töö puhul on lisaks kvaliteedile oluline ka selle hind ehk kulude kokkuhoid. Milleks kasutada töö tegemiseks mitmeid eri masinaid, kui sama töö on võimalik ära teha ühega? Just teleskooplaadur on tuntud oma universaalsuse poolest, sest ühendatud on kahveltõstuki, kraana ja laaduri peamised funktsioonid. Teleskooplaadur on väärt abimees ka põllumajanduses: sellega saab teha tõstetöid, laadida koormaid, pressida silo, vedada ja ladustada heinapalle ning teha veel väga paljusid maapiirkondades vajalikke töid. Talvel saab sellega ka edukalt lund lükata. Traktoriga võrreldes on teleskooplaadur oluliselt kiirem ja võimekam.

Peamised teleskooplaaduri eelised • Universaalsus. Lai lisaseadmete valik: kopp, vints, tõstekahvlid ja -konks, tõstekorv, lumesahk, heinapalli- ja silohaarats, tänavapuhastushari ja pinnasepuur. Lisaks on võimalik järel vedamiseks kinnitada erinevaid kärusid ja põllutehnikat. • Võimeline töötama igal maastikul. • Hea manööverdusvõime.

• Kompaktne ja lihtne transportida. • Suur tõstejõud. Ideaalne lahendus puistematerjali, näiteks vilja laadimiseks. Mõõtmetelt sarnane üle sajahobujõulise traktoriga, kuid mitu korda suurema tõstejõuga, lisaks võimalus kasutada laadimisteks kordades suuremat koppa. Eeliseks on ka oluliselt parem manööverdusvõime. • Mugavus. Dieci teleskooplaadurite kabiin on läbinud põhjaliku uuenduse ja kannab alates 2018. aastast kaubamärki Giugiario DESIGN (GD). Uue kabiini sisemuses on kasutatud autotööstuse uudseid materjale, mis vähendavad vibratsiooni ning parandavad soojus- ja heliisolatsiooni omadusi. Mugavust aitab veelgi suurendada uus amortisaatori süsteem, mis teeb künklikul maastikul liikumise oluliselt paremaks.

Forklifti kliendi Loigu Põld OÜ esindaja kommentaar: „Põllumajandusettevõttes on teleskoop selline asi, mis leiab kogu aeg tegevust. Mõni töö saaks ilmselt ka ilma tehtud, aga kui juba masin olemas, siis tehakse ikka pigem sellega kui traktori frontaaliga. Meil on selliseid päevi vähe, mil Dieci teleskoop midagi ei tee. Kasutame seda põllult kivide ja seemnekottide veoks nii põllule külvikusse kui ka ladude vahel. Lükkame kuivatis vilja ette ja laadime autole. Kuivati ehitusel oleks ilma Dieci teleskoobita väga keeruline olnud, kuna seal oli kasutus alates pinnase koorimisest kuni montaažini, lisaks kõik laadimis- ja koristustööd. Eriti meeldib mulle külgkallutuse funktsioon, mis meil hetkel kasutusel oleval Dieci mudelil peal on. See teeb pinnasetööd ja laadimised ebatasasel maastikul oluliselt lihtsamaks.“

Ergonoomilise disaini üheks näiteks on ka joystick’i kasutuselevõtt, mis võimaldab edasi-tagasi sõidusuunda muuta vaid ühe sõrmeliigutusega. Sõiduki kõiki kontrollfunktsioone (juhtimisrežiim, RPM-i kontroll, liikumiskiirus ja diagnostika) hallatakse ühe juhtseadmega. Kü s i r o h k e m i n f o t e r i n e v a te mudeliseeriate ja varustuse kohta oma piirkonna müügispetsialistilt: www.forklift.ee.

FORKLIFT OÜ Uute ja kasutatud teleskooplaadurite müük, rent ja hooldus üle Eesti! Esindused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis.

TÖÖJÕUD

Eestimaalane naljalt põllutööd teha ei taha. Ei soovita teistelegi. Foto: Argo Ingver

Sõltumine välistööjõust. Eelmise aasta katastroof ei tohiks sel aastal korduda Eelmisel aastal jäi põldudele suurem osa maasikaid. Minister lubab, et sel aastal nii ei lähe. Tekst: Tanel Saarmann

Et aru saada sellest, miks sõltub Eesti põllumajandus- ja aiandussektor nii palju välistööjõust, peab vaatama tööturgu laiemalt. Seda, kui suur on üldse kohalike huvi valdkonna tööpakkumiste vastu. CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt ütleb alustuseks, et 2020. aastal avaldati nende tööportaalis põllumajanduse valdkonnas 58 protsenti rohkem tööpakkumisi kui 2019. aastal. Tööjõunõdluse kasv tulenes eelkõige suurenenud vajadusest leida Eestist abitöölisi hooajalistele töödele.

"Kuigi põllumajandusvaldkonnas kasvab tööjõunõudlus suuresti enne suveperioodi, leidub siiski ka veebruari- ja märtsikuus selles valdkonnas mitmeid tööpakkumisi. Tööandjad on hetkel otsimas nii põllutööstusmasinate operaatoreid, müügiesindajaid, asendustalunikke, loomakasvatuse spetsialiste kui ka töölisi farmidesse. Näiteks lüpsjaid, vasikatalitajaid, öövahte, hooldajaid, traktoriste," loetleb Auväärt. Sektori tööpakkumiste arvu kasv on jätkunud ka 2021. aasta esimesel kuul, mil tööandjad avaldasid CVKeskus.ee tööportaalis põllumajanduse ja loodusteaduste (sh metsandus) valdkonnas 53 protsenti rohkem tööpakkumisi kui 2020. aasta jaanuarikuus.

Kandideerijate suurem huvi Nii nagu enamikus sektorites, kasvas 2020. aastal ka põllumajanduses töövõtjate huvi tööpakkumiste vastu, kerkides aastaga tervelt 88 protsenti. Kui 2019.

aastal kandideeris põllumajandusvaldkonna tööpakkumistele keskmiselt 16 inimest, siis 2020. aastal koguni 30. Kandideerijate arv põllumajanduses on ootuspäraselt kõrgem hooaja- ja abitöölistele mõeldud tööpakkumistel, kus pakutav töö ei nõua varasemat kogemust samas valdkonnas ehk kuhu on oodatud kandideerima ka töötajad teistest valdkondadest. "Võrreldes muude sektoritega on huvi põllumajandusvaldkonna tööpakkumiste vastu aga selgelt siiski väiksem. Tõenäoliselt mõjutab seda füüsiliselt keerukas töö, kuid tihtipeale ka tõmbekeskustest eemal asuvad töökohad, kuhu tuleb tööjõudu leida kaugemalt," selgitab Henry Auväärt. Hiljutine suur töötajate küsitlus näitas, et sektori töötajad ei ole kahjuks ka ise valmis põllumajanduses töötamist oma tuttavatele soovitama – vaid viiendik valdkonna töötajatest on valmis kutsuma ka tuttavaid enda tööandja juurde

TÖÖJÕUD

Laari Talu maasikapõld vajab hädasti välistööjõudu.

tööle, mis samuti muudab töötajate leidmise valdkonnas keerukamaks.

Maasikakasvatajate katastroof Välistöö teema tõusis eriti päevakorda 2020. aasta suvel, kui toonane valitsus ei tulnud vastu valdkonnas tegutsevate ettevõtjate soovidele lubada riiki hooajatöölisi kolmandatest riikidest. Eriti valusa hoobi said maasikakasvatajad. Väga keerulist aastat meenutab Eesti Maasikakasvatajate Liidu juhatuse liige Kadri Nebokat. Ta ütleb otse, et maasikakasvatajate jaoks oli tegemist katastroofilise aastaga. Eesti Maaülikooli dotsendi Ulvi Moori vaatluse tulemusel jäi konkreetselt nende põllul maha 80 protsenti saagist. Üle Eesti oli see number umbes 60–70 protsenti. "Tööjõupuudus hooajatööliste seas on väga suur. Eriti teravalt lööb see välja just nendes ettevõtetes, kus vajatakse lü-

Foto: Argo Ingver

hikeseks ajaks palju töötajaid – meie sektor just selline ongi. Tulenevalt meie kliimast kasvatatakse Eestis enamjaolt keskvalmivaid maasikasorte, millest tingituna valmivadki maasikad suurel määral ühel ajal," selgitab Nebokat. Niisiis on korraga lühikeseks perioodiks vaja palju töötajaid. Samuti on vaja inimesi, kes ei vahetuks, sest maasikakorjamine ei ole selline töö, mida kõik teha oskavad. "See võib kõlada kummaliselt, aga nii see on. Sest kõik me oskame ju noppida maasikaid oma peenramaalt, aga tööstuslik maasikakorjamine on midagi muud. Selle kohta tegi eelmisel aastal väga sisuka ja põhjaliku artikli Priit Pullerits just meie põllul. See võttis kogu selle töö olemuse väga kenasti kokku. Korjaja on oskustega lihttööline," räägib Nebokat. Ta loodab, et uus hooaeg tuleb tööFoto: Argo Ingver

Kadri Nebokat usub, et saabuv suvi tuleb teistsugune, sest valitsus on lubanud olla vastutulelik.

jõu poolest pisut helgem, kuigi veel ei ole teada, millised piirangud tulemas on. Ta usub, et poliitilist vastuseisu seekord ei esine ja see on juba pool võidust. Nebokat teab, et valitsus on hetkel seisukohal, et hooajatööliste sissetulemist ei takistata. "See annab juba võimaluse majandamiseks. Hooaja algust on hetkel väga keeruline prognoosida, sest kõik sõltub ilmast," ütleb ta. Maasikakasvataja Elke Lillemets lisab, et Eesti inimene võtab suvel üldiselt puhkuse ja kasutabki seda puhkamiseks, mis on ka täiesti arusaadav.

Võõrtööjõule valmib tööjuhend Maaeluminister Urmas Kruuse selgitas hiljuti Maalehele, et moodustatakse mitme ministeeriumi ja terviseameti esindajatest töögrupid, kes hakkavad välja töötama täpset tööjuhendit tööandjatele. "Uued töögrupid hakkavad tööandjatele välja töötama selgeid juhiseid, kuidas käituda koroona tingimustes ja ka seda, kuidas see tööjõud võiks saada meie riiki nii, et kõik riskid oleks eemaldatud," ütles maaeluminister lehele. "Meie ootused on, et lepiksime kokku selgelt ja üheselt mõistetavad reeglid, kuidas toimib välistööjõu kaasamine olukorras, kus COVID-19 nakkuse levimine on jätkuvalt väga suur probleem," teatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus Maalehele. Praegu kehtestatakse üha rangemaid piiranguid, et koroona massiline levimine peatada. Sõrmus siiski ei usu, et riik päris lukku pannakse ja välistööjõudu Eestisse hooajatöödele appi ei lubatagi.

TÖÖJÕUD

KOMMENTAAR: mõelda võiks ka, kuidas leida enam Eesti töötajaid Livia Laas, töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakond, teenusejuht

Ukraina välistööliste tšarterlend maandus eelmisel suvel Tallinnas.

"Me loodame, et piiriülene liikumine on ikkagi võimalik. Mis puudutab töötajate testimist ja karantiininõudeid, siis peab selgeks saama, millised on võimalused rahvusvaheliseks liikumiseks, et ei valitseks viimasel hetkel teadmatus, nagu juhtus eelmisel aastal," selgitas Sõrmus, miks on vaja täpset ja üheselt mõistetavat tööjuhendit. Sõrmuse hinnangul on praktilised materjalid ettevõtjatele väga vajalikud, et nad saaksid oma tegemiste planeerimisel ühtsete reeglite järgi käituda. "Praegu on rahvusvaheline liikumine üsna keeruline, seetõttu on lisaks testimisele ja karantiinijuhenditele olulised ka logistikaküsimused ning viisateemad," tõi Sõrmus esile. Millal selline tööjuhend valmib, täpset kuupäeva Sõrmus aga öelda ei osanud, sest töögrupid pole veel töölegi hakanud. Selleks, et võõrtöölised riiki pääseksid, on maaeluministri sõnul vaja läbi arutada veel mitmed teemad – nii transport, COVID-kriisi meetmed kui ka viisaküsimused.

Tšarterlend broneeritakse varakult Mullu organiseeris põllumajandus-kaubanduskoda viimase hetke erilennu Ukrainast, et tuua raskustes põllumeestele lubatud võõrtööjõudu, kel olid kõik dokumendid vormistatud, aga sõiduvõimalus puudus. Nii tõi eelmise aasta 21. juulil põllumajandus-kaubanduskoja orga-

Foto: Jaanus Lensment

niseeritud erilend Eestisse 170 Ukraina võõrtöölist. Kuna koroonapiirangute tõttu tookord regulaarlende Kiievi ja Tallinna vahel ei toimunud, tuligi viimasel hetkel erilend organiseerida, sest paljudel võõrtöölistel lõppesid tööload 31. juulil, aga uued töötajad pidid enne karantiinis olema, kui tööle lubati. Närvikulu ja segadust oli palju: nii mitmedki Ukraina töötajad pidid tööle lendama juba aprilli alguses, neil olid ajutised töö- ja elamisload vormistatud, piletid ostetud juba märtsis, kuid tööle jõuti lõpuks alles augusti lõpus. Kas tänavu valmistutakse ka hädajuhuseks, kus tavapärane lennu- ja bussiühendus ei toimi, kuid tellitud töötajad on vaja põllumajandusse appi tuua? Maalehe küsimuse peale, et ehk tuleb tänavu juba varakult lennukid broneerida, vastas põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus: "Eks tulebki, kui see on vajalik." Ta lisas, et eelmise aasta üheks suuremaks probleemiks oli suur teadmatus. "Ei olnud õigel ajal vajalikku infot, kas ja kuidas saab üldse eri võimalusi välistööjõu Eestisse toomisel kasutada," meenutas Sõrmus. Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas, et tšarterlennud välistööjõu riiki toomiseks on tänavu mõeldavad ja võimalikud. "Me oleme tšarterlendudega arvestanud, tšarterlennud on võimalikud," ütles Kruuse. Ta lisas, et kogu aeg tuleb jälgida

Üleüldiselt on Eestis palju sektoreid, kus kasutatakse ka kolmandatest riikidest pärit tööjõudu ja nende kasutamiseks on erinevaid põhjuseid. Peamisteks põhjusteks siiski kvaliﬁtseeritud tööjõu puudumine meil, teatud juhtudel madalam palgatase, aga ka see, et amet ei ole töötajate hulgas populaarne. Näiteks veoautojuhte meil on, aga rahvusvahelistele vedudele neist suur osa minna ei soovi. Suvi näitas, et põllumajandussektor on tegelikult välistööjõust tugevalt sõltuv, aga samal aja oli meil ka inimesi, kes on valmis appi minema. Selle sektoriga käib kaasas palju vanu arusaamu – näiteks et laut tähendab käsitsi tuhandete lehmade lüpsmist jne. Tegelikult võib töö põllumajandussektoris olla (ja tihti ongi) väga kõrgtehnoloogiline, mis omakorda toob kaasa probleemi, et on vaja õppida mitmeid programme ning masinaid seadistama ja juhtima (ehk vaja on mõnevõrra tehnoloogilist taipu). Samal ajal peab sektoris toimetav tööandja arvestama, et töötajate nõudmised tööle on praegu varasemaga võrreldes teised – soovitakse enam paindlikkust ja töö tähendus on inimeste jaoks midagi muud kui ainult palga teenimine. Võõrtööjõud on meie tööturule vajalik, sest meil lihtsalt ei ole nii palju inimesi, et kõik tööd tehtud saaks, aga tööandja saab kindlasti mõelda, kuidas proovida leida ka rohkem Eesti töötajaid.

ka koroonaviiruse hetkeolukorda. Võib juhtuda, et lennukiga välistööjõu riiki toomine ongi kõige sobivam lahendus. "Tšarterlennuga tööjõu toomine võib olla kindlasti riskivabam, rääkimata sellest, et siis ei pea läbi mitme riigi minema," ütles minister. Ta lisas, et kõik küsimused arutatakse töögruppides detailselt läbi, seekordsel kohtumisel arutati üldpõhimõtteid ja koostööd.

DACIA

DUSTER N1 4x4

17 990 € SOODUSHIND

Hinna sees: lülitatav nelikvedu, 1,5 Blue dCi 115hj diiselmootor, registreeritav N1 kategooria tarbesõidukina, Comfort varustustase, esiistmete soojendus, tagumised parkimisandurid, kiirusepiirajaga püsikiirusehoidik, mehaaniline kliimaseade, ABS-pidurid + hädapidurdusassistent, elektrooniline stabiilsuskontroll + veojõukontroll + mäeltstardiassistent, mägipidur, elektrilised klaasitõstukid, leed-päevasõidutuled, udutuled, Dacia Plug & Radio: raadio MP3, USB, Bluetooth, juhtnuppudega roolil, 16” valuveljed. Hinnad sisaldavad käibemaksu. Pilt on illustratiivne. Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub. Keskmine kütusekulu (WLTP) 5,4-5,6 l/100 km, CO2 emissioon 142-148 g/km.

dacia.abcmotors.ee

Dacia soovitab TALLINN Abc Motors AS Kadaka tee 72a tel: 624 0420

PÄRNU Pereauto OÜ Pärlimõisa tee 24 tel: 447 7300

VILJANDI Rael Autokeskus OÜ Tallinna mnt. 97 tel: 433 0987

HAAPSALU Tradilo OÜ Tallinna mnt. 73 tel: 473 1383

RAKVERE Wiru Auto OÜ Kreutzwaldi 7 tel: 329 5560

INTERVJUU

Teist korda maaeluminister. Urmas Kruuset ootab ees vastutusrikas aeg. Foto: Rauno Volmar

Uus "vana" maaeluminister lubab:

kunstlikke takistusi tööjõu kasutamiseks me kindlasti ei tee Ajakirjale antud intervjuus ütleb värske minister Urmas Kruuse, et maasikad enam põllule jääda ei tohi. COVID-19 on sektorile toonud umbes 18 miljonit eurot kahju. Tekst: Tanel Saarmann Olete varem juba maaeluminister olnud. Tunnete valdkonda, aga kas midagi on ka muutunud? Mis täpsemalt?

Rada võib olla tuttav, aga üllatusi ja ootamatusi võib ikka tulla. Liigne ettevaatamatus võib luua ohtlikke olukordi. Aga tõsi ta on, et valdkonna inimesed on varasemast paljuski tuttavad ja seetõttu on algus lihtsam. Kahe aasta jooksul on vaja läbi rääkida uus ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis suunab meie

põllumajanduse rahastamist aastatel 2023–2027 ja mille raamid on paigas ning sisuga käib tihe töö. Praegu teeme ettevalmistusi üleminekuperioodi vahendite kasutamiseks, mida maaelu valdkonda on tulemas ligikaudu 300 miljoni euro ulatuses. Arusaam maaelust on kõigil inimestel muutunud laiemaks. Keegi ei pea seda enam puhtalt põllumajanduseks. Omajagu maalembust on meisse süstinud ka maailma räsiv viiruskriis. Tei-

ne kodu maal on tekitanud juurde terve hulga inimesi, kellel on seetõttu tekkinud riigile ja tema osutatavatele teenustele ka uued nõudmised. Taristu arendamine neid aspekte silmas pidades, suuremat pilti nähes on see, mille arengus on hea meel osaleda.

Millised on peamised mured ja rõõmud, mis teile vastu vaatavad?

Rõõmu teeb, et meie põllumehed on targad ja uuendusmeelsed. Järjest enam teadvustatakse põllumajandust keskkonnaseisundi mõjutajana ning vana ja tuntud tõde on, et põllumajandus sõltub omakorda keskkonnaseisundist. Euroopa Liidu rohelepe koos "Talust taldrikule" ja elurikkuse strateegiaga ning Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika toovad samuti esile keskkonna- ja

INTERVJUU

kliimavaldkonnaga suurema arvestamise vajaduse. See raamistik annab riigile võimaluse soodustada keskkonnahoidlike põllumajanduspraktikate levikut, parandada põllumeeste keskkonnateadlikkust ja toetada keskkonnasõbralikke investeeringuid. Millised olulisemad punktid on sees koalitsioonilepingus? Mille poolest see erineb eelmise koalitsiooni lubatust?

Põllumajanduses vajalikku tööjõudu suhtumine on kardinaalselt teine. Kunstlikke takistusi tööjõu kasutamiseks me kindlasti ei tee. Plaanime varakult terviseameti, politsei- ja piirivalveameti ning sektoriga koos leida lahendused, mis peavad muidugi rangelt vastama terviseolukorrale riigis. Sooviksime väga, et mahajäetud maasikapõlde sellel suvel ei oleks. Aga nagu teame, on ka muudes valdkondades tööjõupuudus. Täna kuulsime sarnast muret ka soomlaste suust. Need töökohad, mida eestlane üle ei võta, aga majandusele tervikuna annavad hoogu, tuleb lasta ettevõtjatel täita. Andmete tähtsus on üli-

malt oluline, sama tähtis kui must muld. Põllumehed, kes on kasutusele võtnud innovaatilised lahendused, näitavad häid tulemusi. Teadlaste kaasamine on siin ülimalt tähtis. Ja digipöördeks on aeg küps ka kogu maaeluministeeriumi haldusalas.

Arengukava visiooniks on "Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada!"

da!". Selle visiooni elluviimiseks tegutseb ministeerium kõigis oma vastutusvaldkodades – et Eesti toit oleks eelistatud, elukeskkond ja elurikkus hoitud, toidusektori ettevõtted edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised. Need eesmärgid on päevapoliitikaülesed. Küsimus võib olla lahendustes, kuidas need eesmärgid saavutatakse. Mida on kurtnud/rääkinud põllumehed ja kui palju nende seisukohad teile korda lähevad? Töö üks osa on dialoog just nendega.

Kas mingeid otsuseid või ideid on plaanis ka ümber keerata?

Maaeluministeerium on viimastel aastatel koostöös paljude partneritega ette valmistanud põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava aastani 2030. Arengukava visiooniks on "Eesti toit on hinnatud ja maal on hea ela-

Nii on. Tähtsaim osa ministri tööst on teada ja tunnetada, mis sektoris toimub. Tint vandeandmisel ei jõudnud veel kuivada, kui tegelikult oli juba alanud kohtumiste ettevalmistamine sektori esindajatega. Loomulikult on nii, et kõik meie soovid ei täitu. Ei ettevõtjatel ega ka ministril. Igapäevane töö on leida tasakaal, et sissetulekud kasvaksid ja elu paraneks. Aga tõsi on, et pea igal kohtumisel tulevad jutuks tööjõupuudus ja toetuste õiglane jagamine.

Loodussõbralik ja kiiretoimeline mullaparendaja-lubiväetis

Parim valik terve mulla heaks! KOOSTÖÖPARTNERID: MÜÜK, LAOTAMINE, TRANSPORT

LAURI LAANEMÄE sales.ash@energia.ee +372 5380 4618

enefix.eu

INTERVJUU

Ministrite vahetus. Arvo Aller annab teatehargi Urmas Kruusele üle.

Viimasel ajal on sõnasõda lahti läinud seakasvatajate ja endise ministri Alleri vahel. Mida sellest arvate/teate? Kellel on õigus?

12 miljoni eurose toetusraha tüli oli laual kohe, kui ma ministeeriumi uksest sisse astusin. Pidasin vajalikuks kõik osalised laua taha kutsuda ja ära kuulata. Toetuseelnõu kooskõlastusringil oli kogunenud palju vastukaja, ka õiguskantslerilt, mis tegi mind murelikuks. Kindlasti on sigade Aafrika katku jõudmine Saksamaale mõjutanud sealiha hinda Euroopas ja seeläbi ka meie tootjaid. Kriisiabi on vajalik, aga selle jagamine peab olema õiglasem. On oluline, et toetussüsteem rakenduks kiiresti, sest põllumehed ootavad raha, kuna paljudes sektorites toimub tootmine alla omahinna, mis põllumehe jaoks tähendab negatiivset rahavoogu, millega tuleb toime tulla. Teine esile kerkinud teema on piima lõpphind. Piim on meeletult odav. Kannatavad lehmapidajad. Mida teha annaks, et olukord muutuks?

Viimase kümne aasta piimahinda vaada-

Kriisi ajal makstud toetus, mõni sent liitri kohta, ei aita pikemas perspektiivis. tes on näha, et võrreldes näiteks maa hinnaga see eriti tõusnud ei ole. Eelmise kriisi ajal madalpunktis jõudis piima kokkuostuhind ära käia ka 20 sendi juures liitri kohta. Kriisides oleme näinud, et need tootjad, kes omavad kogu tootmisahelat, suudavad seeläbi oma riske paremini hajutada ja saavad kriisis paremini hakkama. Esmatootjate ühistegevus on võti. Ühistuline tegevus ei tähenda vaid suurte kogunemist. Ka väikesed tootjad, pannes seljad kokku, saavad luua oma brändi, toote ja turunduse. Kriisi ajal makstud toetus, mõni sent liitri kohta, ei aita pikemas perspektiivis. Tootmine peab vastama ikka turule ja tarbimisele. Kolmandi-

Foto: Taavi Sepp

ku piima viime ikka välja ja toome väärindatud toodetena tagasi. Kui suur on olnud COVID-19 kahju sektorile ja kuidas olla rahul seniste meetmetega, mis on olnud suunatud põllumajandussektorile?

Põllumajandussektor on pika tootmistsükliga, sõltuv ilmastikust ja töökätest. COVID-19 on seotud eelkõige tervisekriisiga, kuid mõju avaldus ka toidutootmises, kuna 2020. aasta kevadel oli liikumispiirangute tõttu ajutiselt häiritud tarneahelate sujuv toimimine ning ei pidanud senised kokkulepped tööjõuturul. Tarneahelate šokk avaldus järsus hinnalanguses, turu survel alandasid tööstused kokkuostuhinda, HoReCa sektori kui kallima saaduse ja nišitoodete tarbija nõudlus vähenes oluliselt. Ärimudelites kolmandate riikide tööjõudu kasutavad ettevõtted ei suutnud vajaliku kiirusega kodumaisele tööjõule ümber orienteeruda ja marjakasvatuses jäi peamise saagi valmimise ajal töökäsi napiks. Oleme omalt poolt hinnanud COVID-19 kahjuna sektorile 16–18 miljonit eurot.

INTERVJUU

Samas kui põllumajandussektori 2020. aastat kokku võtta, vähenes kogutoodangu väärtus minimaalselt (–2%), kuna tootjad suurendasid tootmismahtusid ning teravilja ja tehniliste kultuuride kasvatusele oli aasta soodne. Kulud seejuures oluliselt ei suurenenud, kaasa aitas madal energiahind ja alates 1. maist 2020 alandatud diislikütuse aktsiisimäär. Samuti sai sadakond sektori ettevõtet kasu töötasu hüvitisest perioodil. Põllumajanduse palgatoetuse meedet kasutas ligikaudu paarkümmend tööandjat, asendusteenus taimekasvatuses kujunes populaarseks. Olulisim meede sektori toetamiseks oli mahu mõttes Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antavad laenud, käendused ja põllumajandusmaa kapitalirent, mis on põllumajandussektori ettevõtete likviidsusprobleeme leevendanud. Palju on räägitud sellest, et Eesti põllumees ei ole võrreldes Euroopa suurte riikide põllumeestega sugugi võrdses seisus. Millised on Euroopa suunad ja sealtpoolt puhuvad tuuled?

Eesti jaoks on otsetoetuste eelarve uuel eelarveperioodil (2021–2027) üle 1,3 miljardi euro ehk kolmandiku võrra suurem, kui oli seni. Kui rääkida otsetoetuste võrdsusest, siis Euroopa Liidus liigutakse riikide toetustasemete võrdsustamise suunas, kuid ka järgmisel perioodil seda veel ei saavutata. Eesti jaoks on otsetoetuste eelarve uuel eelarveperioodil (2021–2027) üle 1,3 miljardi euro ehk kolmandiku võrra suurem, kui oli seni. See tähendab, et järgmise seitsme aastaga lisandub senisega võrreldes meie põllumajandussektorisse ligikaudu 300 miljoni võrra enam vahendeid. See eelarve sisaldab lisaks põhisissetulekutoetusele ka teisi toetusi, näiteks tootmiskohustusega seotud toetusi, toetust noortele põllumajandustootjatele või ökokavasid.

Kas kriis võiks anda uue tõuke ideele, et panna igasugu ettevõtteid toetavad asutused kokku (EAS, PRIA, KredEx jne)? Aeg-ajalt see teema tõstatub.

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika on Euroopa Liidu tasandil üks vähestest tõeliselt ühistest poliitikatest koos oma rahastamise ja reeglistikuga. Erinevate asutuste ühendamise üle on varem arutelusid peetud, kuid nendes on väga kiirelt jõutud arusaamani, et põllumajanduspoliitika on oma reeglistiku, selle administreerimise ja kontrollimehhanismidega niivõrd spetsiifiline, et selleks on vaja eraldiseisvat makseagentuuri. PRIA on oma töös olnud väga edukas ja hetkel PRIA ühendamist muude asutustega teemana laual ei ole. Digipööre on ka siin muidugi vajalik ja koostöös meie teiste haldusala asutustega on kindlasti võimalik muutuda veelgi efektiivsemaks. Eesmärk on, et ettevõtjate suhtlus riigiga oleks kiire ja professionaalne. Igasugune bürokraatiale kulutatud tund jätab põllule vähem aega.

ARVAMUS

Turukriisid on jätnud

põllumajandussektori tulemustesse oma jälje Põllumajandusmaad kasutati Eestis möödunud aastal 983 000 hektarit, mida on 0,3% rohkem kui aasta varem. Tekst: Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees

Statistikaameti andmetel on 2020. aasta põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks ligi 974 miljonit eurot, millest taimekasvatustoodangu väärtus moodustab 48%, loomakasvatustoodangu väärtus 42% ja teenuste väärtus 10%. Põllumajandustoodangu koguväärtus oli 2020. aastal aasta varasemaga võrreldes 2,3% võrra väiksem, kuid taimekasvatuse jaoks väga ebasoodsa 2018. aastaga võrreldes on see 13% kasvanud. Aasta varasemaga võrreldes kahanes mullu üsna oluliselt taimekasvatustooRoomet Sõrmus Foto: Tiit Blaat

dangu väärtus ja pisut ka loomakasvatustoodangu väärtus, kuid suurenes teenuste väärtus. Statistikaameti andmetel tootmiskulud möödunud aastal pisut suurenesid ja põllumajandussektori ettevõtjatulu langes aasta varasemaga võrreldes 15%. Eesti põllumajanduse kogutoodangu väärtusest kõige suurema osa moodustab teravili (37%), piim (24%), sead (8%), õliseeme (8%) ja rohusöödad (7%). Teiste tegevusalade osakaal jääb juba oluliselt väiksemaks.

Möödunud aasta oli Eesti teraviljakasvatajatele suhteliselt edukas. Teravilja kasvatati 370 000 hektaril ja teravilja kogusaagiks kujunes rekordilised 1,63 miljonit tonni – kuigi keskmine hektarisaagikus 4,4 t/ha jäi mullusele pisut alla, siis teravilja kasvupind on aasta varsemaga võrreldes 2% kasvanud. Teraviljasaagist pisut üle poole moodustas nisu (52%) ja natuke üle kolmandiku oder (34%). Kaera- ja rukkisaak on juba tunduvalt väiksema osakaaluga. Teravilja koguväärtus ulatus möödunud aastal 358 miljoni euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes 4% rohkem. Rapsi ja rüpsi kasvupind oli möödunud aastal 70 926 hektarit, mis on 2019. aastaga võrreldes 2% vähem. Keskmine saagikus oli pisut parem kui aasta va-

ARVAMUS

rem ning rapsi ja rüpsi kogusaagiks kujunes ligi 203 000 tonni (+6%). Õliseemne toodangu väärtus ulatus 75,3 miljoni euroni, mis on aasta varasemaga võrreldes 7% rohkem. Kaunvilja – peamiselt hernest ja uba – kasvatati mullu kokku 49 535 hektaril, mis on 15% rohkem kui aasta varem. Kaunviljasaak ulatus 120 472 tonnini, mis on 8% rohkem kui aasta varem. Kaunviljatoodangu väärtuseks kujunes ligi 24 miljonit eurot.

Kellel oli seis keerulisem? Piimatootjate jaoks oli möödunud aasta pigem keeruline. Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti 2020. aastal 847 800 tonni piima, mis on 3% rohkem kui aasta varem. Jätkuvalt suureneb ka piimatoodang lehma kohta, mis oli keskmiselt 9943 kg ehk 310 kg rohkem kui 2019. aastal. Piima keskmiseks kokkuostuhinnaks kujunes möödunud aastal aga vaid 293 eurot/tonn, mis on viimase nelja aasta kõige madalam tase. 2019. aastal ulatus keskmine piimahind 310 euroni.

Sigu oli Eestis möödunud aasta lõpu seisuga 316 800 ehk 5% rohkem kui aasta varem. Kuigi tootmise näitajad on piimasektoris paranenud, siis keerulise turuolukorra tõttu kujunes piimatoodangu väärtuseks mullu 237 miljonit eurot, mida on aasta varasemaga võrreldes üle 2% vähem. Piima toomise omahind on FADN-i 2019. aasta andmetel 299 eurot/tonn. Statistikaameti andmetest nähtub, et tootmise kulud põllumajandussektoris möödunud aastal suurenesid. Seejuures kasvasid kõige enam piimasektorit otseselt mõjutavad sööda- ja veterinaarkulud, aga ka tööjõukulud. Seega ei kata piima müügist saadav hind tootmiseks tehtavaid kulusid. Keeruline olukord piimaturul kajastub ka piimalehmade arvu vähenemises – 2020. aasta lõpu seisuga oli Eestis 84 400 piimalehma, mis on 600 võrra vähem kui aasta tagasi.

Aasta kokkuvõttes ulatub seakasvatuse toodangu väärtus 77 miljoni euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes 2% rohkem. Seakasvatus on viimastel aastatel taastunud 2014. aastal sigade Aafrika katku tõttu alguse saanud väga suurest kriisist. Sigu oli Eestis möödunud aasta lõpu seisuga 316 800 ehk 5% rohkem kui aasta varem. Sealiha keskmine kokkuostuhind ulatus möödunud aastal 1634 euroni/tonn, mis on aasta varasemaga võrreldes 2% vähem. Möödunud aasta esimene pool oli seakasvatajatele väga hea, keskmine kokkuostuhind ulatus 1756 euroni/tonn. 2020. aasta teise poolaasta keskmine hind on aga langenud 1523 euroni/tonn, mis on 2019. aasta sama perioodiga võrreldes koguni 15% vähem. Seakasvatussektori olukorda analüüsides on aga oluline silmas pidada, et Eesti seakasvatajad jagunevad kaheks – üks osa on kontraktorlepingute kaudu tihedalt seotud suurte lihatööstustega, mis tagab seakasvatajatele suhteliselt stabiilse hinnataseme; teist osa mõjutavad aga oluliselt Saksamaal noteeritavad sealiha börsihinnad, mis on alates möödunud aasta septembrist drastiliselt langenud. Algul kukkus hind 1270 euro tasemele ja viimastel kuudel on börsihinna tase püsinud väga madalal 1190 euro tasemel. See on vähemalt veerandi võrra madalam tootmiskulude tasemest. Väiksematest loomakasvatussektoritest oli möödunud aastal üsna keeruline olukord ka veise- ja lambakasvatussektorites. Küllaltki keerulises olukorras on ka aiandussektor – põllumajandustoodangu väärtus on üsna suurt vähikäiku teinud nii puuja köögivilja kui ka kartulikasvatuses.

Rohepoliitika seab uued väljakutsed Lähiajal pakub osa sektorite põllumajandustootjatele mõningast leevendust valitsuse makstav kriisiabi, kuid praegust turuolukorda arvestades on loomakasvatuse olukord väga habras ja ettevõtete jätkusuutlikkuse parandamiseks peab turuhinna tase oluliselt paranema. Põllumajandussektorit ootavad seoses kavandatava rohepöörde ja keskkonnanõuete karmistamisega ees suured väljakutsed, millega toimetulekuks on vajalikud riigi poolt hästi suunatud meetmed. Põllumajandusmaa ja mets on Eesti

Rohkem rõhku tuleb panna kodumaise tooraine väärindamisele, et suudaksime eksportida kõrgema lisandväärtusega tooteid. jaoks strateegiliselt oluline ressurss, mille kasutamine annab võimaluse toidutootmiseks, biomajanduse arendamiseks, majanduskasvu ja ekspordi soodustamiseks ning töökohtade kindlustamiseks maapiirkondades. Vajame häid raamtingimusi, et Eesti biomajanduse potentsiaali paremini ära kasutada, muu hulgas Euroopa Liidu vahendite sihipärast kasutamist ja piisavas mahus riigipoolset kaasrahastamist. Biomajanduses peituvad lahendused ka Euroopa roheleppe eesmärkide saavutamiseks. Oluliseks märksõnaks on keskkonnasõbralikuma tootmise soodustamine investeeringutoetuste, kapitalile juurdepääsu parandamise ja põllumeeste pakutavate keskkonnahüvede kompenseerimise kaudu. Konkureerime teiste riikide tootjatega, mistõttu on oluline ka põllumajanduse siseriiklik toetamine. Vähemalt senisel tasemel tuleb säilitada põllumajanduses kasutatava diislikütuse ja teiste energiakandjate aktsiisisoodustused. COVID-19 kontekstis ootame kriisitoetuse maksmist vähemalt naaberriikidega võrreldavas mahus. Rohkem rõhku tuleb panna kodumaise tooraine väärindamisele, et suudaksime eksportida kõrgema lisandväärtusega tooteid. Ekspordipotentsiaali ärakasutamiseks tuleb suurendada riigi panust uute turgude avamisel, kõrvaldada administratiivseid takistusi, kasvatada Eesti toidu tuntust ja soodustada uute ekspordikanalite tekkimist. Samas peavad eesootava rohepöörde kontekstis vastutustundlikult käituma kõik toiduainete tarneahela osalised – põllumajandustootjad, toiduainetööstused, kaubandusettevõtted ja tarbijad. Keskkonnahoidlikult ja kõrgetele standarditele vastavalt toodetud toidul on oma hind, mida tarbijad peavad olema valmis maksma.

PEALEKASV

Põllumehed saavad ise palju teha, et valdkond populaarsem oleks Maaülikool püüab noorte meelitamiseks ajaga kaasas käia. Foto: Argo Ingver

Mis toob noori põllumajanduse juurde ja mida saaks teha põllumehed, et järelkasv valdkonna vastu huvi tunneks? Tekst: Tanel Saarmann

Maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam ei kurda selle üle, et noored oleks põllumajanduse suhtes väga leigeks jäänud. Ta tõdeb aga, et ülikooli vaates võiks õppijaid olla rohkem. "OSKA raporti järgi peaks vajadus kaetud olema, aga toimunud on nihe, kus suurenenud on kutseõppe osakaal ja kõrgharidus seejuures vähenenud," tõdeb ta.

See aga tähendab, et murekoht on spetsialistide koolitamisel, kes ühtlasi pakuvad järelkasvu põllumajandusõppele kui sellisele – ülikool annab ju ka kutsekoolidele nende õppejõud. Spetsialiste on seetõttu vähem peale tulemas ka ülikooli enda jaoks ja sektorisse laiemalt. "Niisiis ei saa tegelikult öelda, et nõudlus oleks rahuldatud. Meil ei ole vahel anda nii palju praktikante, kui palju

ettevõtted soovivad. Samas vajavad meilt tulnud õppijaid ka PRIA, maaeluministeerium ja keskkonnaministeerium. Sinna ei ole nii palju anda," räägib Reintam. Seetõttu jõuab ministeeriumitesse tihti hoopis keskkonna-, bioloogia- või muu sarnase eriala esindajaid. "Õppida soovijaid võiks olla rohkem," nendib ta. Teisalt on põllumajanduses käimas põlvkondade vahetus ja suur osa õppijatest on juba tegutsevate talunike järeltulijad. Sekka satub ka n-ö linnanoori. Nad asuvad tihti õppima taimekasvatuse, põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise erialadele, lootuses, et saavad üle minna maamajandusliku ettevõtluse suunale. "Avastavad, et tore õp-

PEALEKASV

pekava on ning jäävad ja lõpetavad," ütleb Reintam. Enamasti on õppijatel aga mingi side maakoha või loomadega varem olemas.

Kuvandit peab parandama Reintam nendib, et maaülikoolis ei ole põllumajanduslikud õppekavad võrreldes teistega kunagi kuigi populaarsed olnud. Nii-öelda staariks on ülikoolis veterinaarmeditsiin – konkurss on suur ja vastuvõtutingimused rangemad. Ärinduse ja halduse valdkonnas paelub sisseastujaid enim maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine. Konkurss on tihe nii bakalaureuse- kui ka magistriastmes. Selles õppekavas on suurim rõhk finantspoolel, sealhulgas raamatupidamisel. Ülikooli saavad soodustingimustel sisse kutsekooli lõpetanud. Maaülikool arvestab keskmist hinnet ja kutseeksami sooritanud saavad sisse eelisjärjekorras. Õppijakohti on neil piisavalt, kuid noorte valikut suunavad väga ka praktiseerivate põllumeeste teod ja jutud. "Kui on kehvasti, siis pasundatakse kõvasti, kuid kui on hästi, siis ei räägita

eriti. Pidev halvas mõttes pildil olek on see, mis noorte valikut suunab. Seda kuvandit oleme püüdnud murda. Ka seda, et tänapäeva loomakasvatajad käivad endiselt ringi sõnnikused säärikud jalas ja peamine töö käibki looma juures. See on asendunud ikkagi arvutiga. Sa pead digimaailmas heal tasemel olema," kirjeldab Reintam.

Sel aastal oli kõikides ülikoolides koroona tõttu rohkem sisseastujaid. Vanasti öeldi nii, et kui sa kooli ei lõpeta, siis lähed lüpsjaks. Tänapäeval peab ka selle ameti kandja spetsialist olema. Kevadise koroonakriisiga seonduvalt muutis maaülikool sisseastumise tingimusi. Et meelitada ümberõppijaid. Sõnum oli ja on see, et põllumajanduses

on töökoht sulle kindlustatud. Süüa vajavad ju kõik alati. "Sel aastal oli kõikides ülikoolides koroona tõttu rohkem sisseastujaid. Meil märkimisväärset mõju ei olnud," ütleb Reintam.

Statistika ei pruugi näidata täit tõtt Maaülikooli reaalsus on see, et üle poole tudengitest langeb enne lõpetamist välja. Osaliselt on põhjuseks see, et õpilane tunneb, et valik ei olnud õige. Teisalt on murekohaks hakkamasaamine laiemalt. "Ülikooli tase on ka kutsekoolist tulijatele keeruline," ütleb Reintam. Nõudmised on teised, ehkki teadmiste põhi on kutsekoolist all. Tänapäeval on ühe väljalangemise põhjusena kasvanud nende arv, kellele ei sobi distantsõpe. Siia lisanduvad ka finantsprobleemid ja perekondlikud põhjused. Paremini saavad hakkama need, kel juba on mingi töökoht. "Päevasel õppel õppijad jäävad rohkem jänni," toob õppeprorektor välja. Ülikool hoiab ka lõpetajatel silma peal. Vilistlasuuringud, millest viimane põhjalikum puudutas 2017. aastal lõ-

PEALEKASV

Foto: Argo Ingver

Endla Reintam

petanuid, näitas, et tööga oli hõivatud 80 protsenti lõpetanutest. Eelmisel aastal lõpetanute osas on teada, et hõivatud, edasi õppimas, kaitseväes või lapsepuhkusel on 98 protsenti maaülikooli tudengitest. Põllumajandussektorisse jääb neist siiski alla 25 protsendi.

Põllumajandus on ühes aspektis sarnane IT-valdkonnaga. Ka siit võetakse helgemad pead juba õpingute ajal tööle. Diplomit ei ole vaja, kui oled asjalik. On tekkinud olukordi, kus erialal ei olegi ühtegi lõpetajat, sest kõik on läinud juba tööturule.

Peab kuulama tudengite soove

Põllumajandus on ühes aspektis sarnane IT-valdkonnaga. Ka siit võetakse helgemad pead juba õpingute ajal tööle.

"Samas ei pruugi see protsent tegelikku seisu kajastada. Ametlikult tehakse tööd teises valdkonnas, aga tegelikult on ka endal ettevõte, mis seotud põllumajanduse või aiandusega. Seda saab teha põhitöö kõrvalt," räägib Reintam statistika moonutustest.

Endla Reintam kiidab tööd ettevõtjatega seoses praktikakohtadega. Nagu eespool mainitud, siis vahel ei ole ülikoolil nii palju õpilasi anda, kui palju soovitakse. Palju on pikki koostöid ja õpilased ei pea ise endale praktikakohti otsima. Samuti on koostöö väga hea teadusprojektidega seoses. Enamik põllumajandussuuna projektidest on seotud tootjatega. Peab sõna otseses mõttes põllule pääsema. "Alati on muidugi ka parandamise kohti, aga ei saa öelda, et sellega muret oleks," on Reintam rahul. Muutunud on nii põllumajandus kui ka õppekavad. Nii näiteks saab aina hoogu juurde bio- ja ringmajanduse suund. Ka ilma ettevõtluseta naljalt ei saa. Informaatikagi on igas õppekavas ja õppeai-

nes sees. "Geoinformaatika on laienev valdkond. Meil on ka droonid olemas," ütleb õppeprorektor. Suurima muudatuse on viimaste aastate jooksul läbi teinud kalanduse ja vesiviljeluse osa. See oli varem loomakasvatusega seotud, aga õppijatele ei meeldinud, et kalade kõrval pidi ka siga ja lehma õppima. Siis eraldati kalade osa, kuid vajadus on sektoris väike. Nüüd on kalandus viidud kokku rakendusökoloogiaga. Tootmise pool on pandud kokku veekogude bioloogiaga. Palju on kuulatud ka tudengite soove. Näiteks on tehtud ära see, et talvistel kuudel oleks õpe tihedam, et siis kevadel, enne suuri põllutöid, saaks tööle keskenduda. Seoses rohe- ja ringmajandusega, mis on maaelu arengukavas oluline teema, plaanib ülikool erinevaid stsenaariume. Üks on eraldi õppekava nii bakalaureuse- kui ka magistritasemele. Reintam ütleb, et lõpetajad võiksid seal rakendust leida ökoloogilise jalajälje arvutajatena või tootearenduses ja jäätmemajandussüsteemis. Vastavaid spetsialiste vajavad aina enam nii ministeeriumid,

2 I 42 H I N D

Robotniiduk väikses aias

999 €

tark, osav ja hoolas Sinu muruga! korra programmeerid, terve suve naudid niidutulemust. Programmeerimiseks ei pea olema ekspert. InƚƵŝƟŝǀƐĞt kasutajaliidest ja menüü eesƟŬeelne. Ka muruservad saavad niidetud kasutades erinevaid äppi, saad oma rŽďŽƟƚ ũƵŚƟĚĂ Ŭa kodust ƉƵŚƵů ŽŶ ŬŽŵďŝŶĞĞƌŝƚƵĚ ũƵŚƟǀad tĞŚŶŽůŽŽŐŝĂĚ ũĂ ƵƐŬumatud mugavused!

Sensorid – takisƚƵƐĞĚ͕ ǀŝŚŵ ǀõi varguskatse,

Dünaamiline niitmisplaan – vastavalt niitmisvajaminevat aega kuni 40% päevĂ ŵĂŚƵƐt. Tsoonihaldus – ka sopilised ja keerukad aiad saavad anduritele. Akud ja laadimisjaam – intelligentne laadimine säästab akusid. Akud on võimsad, seetƁƩƵ järjesƟŬune tööaeg pikk. Laadimisvajaduse

PEALEKASV

Kerli Ats

on noorte seas aasta-aastalt paranemas ja meil on tänaseks palju edulugusid noortest, kes on kolinud linnast maale, et alustada põllumajandustootmisega. Oluliseks toetuseks on olnud kindlasti noortalunike toetus, millega on võimalik teha esimesed olulised sammud põllumajandustootmisega alustamiseks," räägib liidu tegevjuht. Ta nendib aga, et kindlasti on põllumajanduses palju väljakutseid, millega peab arvestama – alates põllumajandusmaa puudumisest ja raskesti kättesaadavusest kuni kapitali puudumise ning ebapiisavate teadmiste ja oskusteni. Siiski on noorte jaoks oluline toit ja toidutootmine ning seda kooskõlas loodusega. "Palju noortalunikke on alustanud just mahetootjatena. Mahepõllundus on Eestis vägagi populaarne ja paljud noored on valinud just selle tee oma põllumajandusettevõtete arendamiseks. Noortalunikud vajavad mitmekülgset abi ja toetust, kuna nemad on ju meie toidutootmise tulevik," räägib Ats.

Foto: Sven Arbet

Nutikama põllumajanduse kaks palet nende allasutused kui ka näiteks pangad. Viimased nõuavad klientidelt aina enam ökoloogilise jalajälje arvutamist. "Neil on vaja spetsialiste, kes vaataks, kas kava on adekvaatne või mitte," toob Reintam välja.

Põllumajanduse tugevuseks mitmekesisus Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats ütleb alustuseks, et paljudel noortel on olemas huvi põllumajanduse vastu. Seda kinnitab ka noorte arv, kes põllumajandust meie koolides õpivad ja ka põllumajandustootmisega alustava noortaluniku toetust taotlevad. "Paraku on põllumajandusettevõtlusesse sisenemine reeglina suurt algkapitali vajav ettevõtmine. Traditsioonilise põllumajandusega, näiteks piimakarjakasvatusega, alustamine, nõuab kapitali põllumajandusmaa, loomade ja tehnika soetamiseks ning ka põllumajandushoonete ehitamiseks. Seega on juba puhtpraktilistel põhjustel noorte huvi suurem selliste põllumajandusvaldkondade vastu, mis nõuavad väiksemat algkapitali," selgitab Ats.

Suurim probleem kontsentreerumine Tema sõnul ongi Eesti põllumajanduse tugevuseks mitmekesisus ja erinevate valdkondade areng on ainult positiivne. Eesti põllumajanduse üheks suurimaks probleemiks on põllumajandusettevõtete ja ka põllumajandusmaa kontsentreerumine. Ats tahaks loota, et piimatootmine ei kujune ainult suurettevõtete pärusmaaks, vaid noori jätkub ka sinna valdkonda, nagu ka kõikidesse teistesse põllumajanduse valdkondadesse. "Põlvkondade vahetus põllumajandustootmises on oluline ja seda peab toetama ning soodustama. Siiski võime väita, et põllumajanduse kuvand

Mahepõllundus on Eestis vägagi populaarne ja paljud noored on valinud just selle tee oma põllumajandusettevõtete arendamiseks.

Põllumajanduse aina nutikamaks ja digitaalsemaks muutmine võiks noori meelitada. Kerli Ats on nõus, aga kõigel sellel on ka varjukülg. Nimelt on selle tõttu tohutult vähenenud põllumajanduse vajadus inimtööjõu järele. Maapiirkondades ei ole aga tekkinud uusi töökohti nendele põllumajandusest vabanenud inimestele ja seega on nad läinud elama valdavalt linnadesse ning ka välisriikidesse. Seega tuleks põllumajanduse moderniseerimise ja arendamise kõrval tema sõnul mõelda ka sellele, kuidas maapiirkondades muudes valdkondades töökohti luua. "Põllumajandusse tuleb ikkagi eelkõige see noor, kes tunneb selle järele kutsumust. Põllumehe amet pole see, millega ratsa rikkaks saaks. Samas on see amet huvitav, mitmekülgne ja pakub piisavalt väljakutseid, nii et igavust kindlasti ükski põllumajandustootja tundma ei pea. Selle ameti juurde toob toidutootmine, kuid põllumajandustootmine on muutunud targemaks, nutikamaks ja teadlikumaks ning andmepõhisemaks. See on ka üks tegur, mis pakub noortele huvi ja toob neid üha rohkem põllumajandustootmise juurde," on Ats kindel.

UUDIS

Linnugripp levib.

Linde väljas mitte pidada. Kuidas vältida nakatumist? Linnugripi puhul tuleb linnupidajatel ja ka kõigil teistel olla eriti tähelepanelik. Tekst: Tanel Saarmann

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnas hiljuti, et viiruse leviku vältimiseks on vajalik hea koostöö riigi ja linnukasvajate vahel. "Palume kõigil linnukasvatajatel teavitada oma veterinaararsti kohe, kui tekib kahtlus, et farmis on lindudega midagi valesti. Nii saame hoida viiruse leviku kontrolli all," ütles minister. Kruuse pani kohtumisel osalejatele südamele, et linde enam väljas ei peetaks. "On väga oluline, et linnud oleksid siseruumides – sel moel kaitstakse nii enda kui ka ümberkaudseid linde," lisas minister. Veebruaris toimunud veebikohtumisele olid kutsutud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmed ning suuremad kodumaised tootjad. Samal ajal teatas põllumajandus- ja toiduamet, et Lääne-Virumaal asuvas Telo talus on avastatud lindude gripp. Taudikollet asuti kohe likvideerima ning taudi leviku vältimiseks seati piirangud ümberkaudsetele linnupidajatele. Lindude gripp on väga nakkav viirushaigus, mis põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Hukkunud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude (kullid, kotkad) leidmisel tuleks sellest teavitada põllumajandus- ja toiduametit, helistades infotelefonil +372 605 4767.

Inimeselt inimesele levimise tõenäosus väga väike Praegu kättesaadavad epidemioloogilised ja viroloogilised tõendid viitavad, et A(H5N8) gripiviirus ei ole omandanud inimeselt inimesele püsiva leviku võimet, seega on selle levimise tõenäosus väike. Inimene on seni linnugrippi nakatunud vaid kokkupuutel haigestunud linnuga. "Seni ei ole Eestis registreeritud, et kõrgelt patogeenne linnugripi viirus võib levida ka inimeselt inimesele, kuid seda ei saa täielikult välistada," ütles gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. Ta lisas, et kehtib soovitus linnugripi riskipiirkondadesse mitte sõita, lindudega kokkupuudet tuleks vältida ja kindlasti ei maksa surnud linde puutuda. Sadikova rääkis, et eriti ettevaatlikud peaksid olema inimesed, kellel on kokkupuude lindudega. Näiteks linnukasvatajad ja -käitlejad peaksid kasutama kaitsevahendeid – respiraatorit, kaitsekindaid ja -prille. Inimesed, kes on kokku puutunud haigete kodu- või metslindudega ja nende väljaheitega, peavad jälgima kümne päeva jooksul oma tervist ning silmapõletiku või gripitaoliste sümptomite (palavik alates 38 °C) ilmnemisel viivitamatult arsti poole pöörduma.

eAgronom

Sõltumatu agroäriline konsultatsioon – kogemuste ja

tehnoloogia toel suurema kasumini Agroäriline nõustamine on teenus põllumeestele, kes otsivad kogenud, sõltumatut koostööpartnerit, kellega koos oma ettevõte uuele tasemele viia. eAgronomi nõustajate meeskond pakub oma klientidele personaalset ja terviklikku nõu eesmärgiga optimeerida kulusid ning kasumimarginaali.

Sõltumatute konsultantidena suudetakse pakkuda objektiivset nõu, mis ei püüa põllumehele müüa tooteid või tootekoguseid, mida tegelikult vaja ei ole. Teenuse kasutaja Kaspar võtab oma kogemuse kokku järgmiselt: “Simon tunneb oma valdkonda ja oskab sellest arusaadavalt rääkida. Selliseid nõustajaid on keeruline leida, kuna enamik neist on müügimehed ja räägivad asjadest nii, et see aitaks neil tooteid müüa.”

Tippspetsialistide nõuanded kättesaadavad igale põllumehele eAgronomi konsultandid on üle 40-aastase rahvusvahelise põllumajanduskogemusega oma ala tipptegijad. Selliste konsultantide palkamine oma ettevõtte põldude haldamiseks maksaks keskmise ettevõtte jaoks umbes 120 000 eurot aastas, rääkimata sellest, kui keeruline on head spetsialisti üldse leida. eAgronomi konsultat-

eAgronom

siooniteenus võimaldab kasutada tippagronoomide teenust murdosaga sellest hinnast. See on võimalik tänu sellele, et eAgronom on konsultandile jätnud vaid selle osa, mida tehnoloogia praegu veel teha ei suuda – kogemusest tulenevad otsused ja soovitused. Arvuti töö on läbi arvutada võimalikud stsenaariumid ja luua konsultantidele andmed, mille põhjal otsuseid teha.

Tehnoloogia ja andmed põllumehe kasuks tööle Nõustajad kasutavad oma igapäevatöös eAgronomi tarkvara, mis aitab neil saada hea ülevaate põllumehe ettevõttest. eAgronomi programm sisaldab endas väärtuslikku andmekogu, mida koos professionaalse nõustajaga analüüsides saab rakendada parimate otsuste tegemisel – alustades põldude andmetest, kasutatud materjalidest, ajastusest ja tehtud töödest, lõpetades tehisintellekti abil koostatud külvikorra plaani ning satelliidipiltide vahendusel vegetatsiooniindeksi kaartide jälgimisega.

Kõik agronoomilised otsused on finantsotsused Ettevõtet tuleb vaatada kui tervikut – konsultandid on põllumehe koostööpartneriks, kellega põrgatada ideid ja arutada uusi lähenemisi. Näiteks aitavad konsultandid planeerida saagiaastat, hoida põldudel silm peal, planeerida masinapargi uuendusi, aidata in-

“Simon tunneb oma valdkonda ja oskab sellest arusaadavalt rääkida. Selliseid nõustajaid on keeruline leida, kuna enamik neist on müügimehed ja räägivad asjadest nii, et see aitaks neil tooteid müüa.” Kaspar,

konsultatsiooniteenuse kasutaja

vesteerimisotsustega, koostada saagiaasta eelarve, analüüsida erinevate kultuuride kattetulusid ja omahinda. Teenuse kasutaja, mahetootja Madise jaoks peitub edu võti väikestes asjades: “Meie saagikused olid sel aastal selgelt kõrgemad: me saime topelt nisu, 4 tonni ube ja rüps oli kõige ilusam, mis ma olen eales näinud – 1,4 tonni hektari kohta. See kõik tuli väikestest detailidest, mida Simon soovitas.” Kõigile klientidele koostatakse personaalne taimekasvatusplaan, jälgitakse selle täitmist ning vajadusel viiakse sisse muudatusi vastavalt ilmastikule ja hooaja eripäradele. Jälgimiseks toimuvad regulaarsed põllujalutused koos põllumehega, aga ka kaugsei-

re läbi NDVI, ilmaandmete ja sensorite. Hooajal saab küsimusi ja pilte saata läbi eAgronomi uue põlluseire mooduli või kasutades ükskõik millist suhtlusvahendit (kirjatuvist e-postini). Kõik klientide küsimused saavad kiired ja läbimõeldud vastused.

Terviklik pilt Eesti põllumajanduses toimuvast Kuna nõustajad abistavad põllumehi üle Eesti, on neil hea ja täpne ülevaade sellest, mis toimub põldudel Eesti erinevais paigus. Lisaks aitab lai kliendibaas olla kursis parimate praktikatega ja neid ka teistele soovitada. Anonüümne ettevõtete võrdlustabel aitab võrrelda erinevate põllumajandusettevõtete tulemuslikkust ja anda selle põhjal individuaalset tagasisidet.

Mida uut põllumehed lähitulevikus oodata võivad? Uus aasta on juba alanud parema tehnoloogilise toega – näiteks aitavad otsustamisel satelliitpiltidel põhinev vegetatsiooniindeksi kaardirakendus. Uus vaade on lisaks radariandmetele varustatud ka erinevate ilmastikuandmetega (ilmaennustus, mullatemperatuur ja -niiskus, õhutemperatuur, kogunenud temperatuuride summa, kogunenud sademete summa jne). Lisaks on just valmis saanud uus põlluseire moodul, kuhu saab kiiresti ja lihtsalt märkida üles kõik põllul tehtud tähelepanekud, lisada neile põllul tehtud fotod ning seire asukoht põllul. Ühe uue strateegilise suunana uurib ettevõte ka väljavaateid pakkuda keskkonnasäästlikke põlluharimismeetodeid kasutavatele põllumeestele võimalust teenida lisatasu, müües süsinikukrediiti. See projekt on praegu testimisfaasis.

Kuidas teenusega alustada?

Kevadine põllujalutus koos eAgronomi sõltumatute konsultantidega.

Teraviljatootjatel, kes soovivad oma ettevõtte uuele tasemele viia, on kõige lihtsam ühendust võtta eAgronomi müügijuhi Kristjaniga, kes vastab hea meelega kõigile tekkinud küsimustele. Kristjaniga saab ühendust võtta, helistades numbril +372 525 8229 või kirjutades e-posti aadressil kristjan@eagronom.com. Lisainfot on võimalik iseseisvalt saada ka eAgronomi kodulehelt eagronom.com.

INNOVATSIOON

Põllumajandus muutub aina enam andmetepõhiseks.

Põllumehi võiks rõõmustada uudne süsinikukrediit Robin Saluoks (25) on eAgronomi vedanud mitu head aastat. Ta näeb, kui oluline on põllumajanduses andmetepõhine otsuste tegemine. Lisaks usub ta, et droonid ja robotid on juba varsti põllumajanduses igapäevane nähtus. Tekst: Tanel Saarmann Foto: Argo Ingver

Robin Saluoksa südameasjaks on andmete ja uute tehnoloogiate põllumeestele kasulikuks tegemine.

Saluoks ei ole valdkonda tulnud tühjalt kohalt. Väiksena vaatas ta vanaisa ja isa tegemisi ning tegi tähelepanekuid. Ta nägi paberite hulka ja seda, kuidas vanaisa tööpäeva alguses kaardi lauale lahti lõi ning töötajatele selle pealt tööotsad kätte näitas. Ka Robin ise töötas suviti isa farmis ja nägi, kuidas viimane töökäske andis. "Pidin temaga ikka ühendust võtma, et kas ikka oli see põld ja kuhu ma nüüd edasi lähen," meenutab Saluoks. Kulminatsioon saabus aga 2016. aasta kevadel, kui isa arvuti otsad andis. Ta ostis uue, aga üks oluline programm jäi

INNOVATSIOON

vanasse arvutisse. Pidi hakkama uut lahendust otsima. Too vana programm oli mõeldud vaid riigile raporteerimiseks. Lisaks oli isal kasutusel kümmekond erinevat Exceli tabelit. Robin Saluoks meenutab, et isaga sai läbi käidud 20–30 rahvusvahelist lahendust, kuid ükski neist ei olnud väga hea teraviljatootjale. Selline, mis ühendaks ära agronoomilise poole, inimeste juhtimise, riiklikud raportid ja finantspoole.

Põllumehed nagu ka minu isa ja vanaisa olid ajalise ebaefektiivsusega harjunud. Nad arvasid, et nii ongi okei, et kõik võtab palju aega ja info on Exceli tabelites laiali. "Suvi hakkas lähenema. Olin aasta aega IT-d õppinud. Mõtlesin, et mis seal ikka, teen ise midagi valmis. Suvel tuli põllumajandusameti kontroll, nad nägid programmi ja küsisid, et kust me sellise saime. See tekitas mõtte, et võib-olla on see ka teistele huvitav," räägib Saluoks eAgronomi algusloo. Ettevõtluspisik oli tema sees juba enne. Kooli ajal hakkas ta koos sõpradega andma Kolme Põrsakese teadusetendusi. Ta oli märganud, et kui lasteaialastelt küsida, kas nad tahavad kooli minna, siis oli vastus üleüldine "jah". Kui küsida 2.–3. klassi lastelt, kas neile meeldib kool, siis väga paljud ei taha seal enam käia. Õppimine tuli muuta huvitavamaks. "Sealt nägin, et ettevõtlus on parim viis muuta maailma selliseks, nagu sa tahaksid, et see oleks. See oli hea kogemus. Nüüd nägime väljakutset põllumajanduses."

Satelliitpildid ja mullaandurid Tehnoloogilisi lahendusi oli põllumajandusele välja töötatud juba palju. Alustas eAgronomgi üldise ettevõtte ja inimeste juhtimise keskkonnana. Seda versiooni, mis neil neli aastat tagasi oli, oleks Saluoksa sõnul juba piinlik pakkuda. Vahepeal on areng olnud meeletu. Näiteks on lisatud satelliitpildid ja mulla-

andurite võimalus. Esimene töötaja eAgronomis oli disainer, kel on kõrgharidus psühholoogias. Tuleb ikkagi arvestada, et praegu on nende kasutaja keskmine vanus 50 eluaasta juures. Nii pidi toote muutma neile intuitiivseks. Saluoks toob väga olulisena välja ka klienditoe, mis aitab talupidajatel nende pakutavat kasutusele võtta. "Põllumehed nagu ka minu isa ja vanaisa olid ajalise ebaefektiivsusega harjunud. Nad arvasid, et nii ongi okei, et kõik võtab palju aega ja info on Exceli tabelites laiali. Eks neid tabeleid ole tänagi paljudel, sest kõike ei ole me veel jõudnud automatiseerida," toob Saluoks välja.

Andmed aina olulisemad Põllumajanduses on nii, et on väike protsent põllumehi, kes teenivad suuremaid kasumeid, ja suurem osa neid, kellel tulemus sõltub väga palju välistest teguritest, nagu ilmaolud või vilja hind. Volatiilsus on suur. Põllumajandus on kapitalimahukas ja marginaalid on väikesed. "On suur risk, et äri võib nässu minna," ütleb Saluoks. Kuna eAgronom on ideaalis mõeldud 3–15 töötajaga ettevõtetele, siis nägid nad, et sellistele taludele oleks vaja digitaalset nõustamisteenust. eAgronom palkas tugeva agronoomide meeskonna ja hakkas aasta tagasi seda teenust pakkuma. "Eesmärgiks on muuta põllumehi tugevamaks nii majanduse poolel kui ka loodust silmas pidades – näiteks muldade parandamise osas," räägib Saluoks. Andmed ja nende kasutamine on miski, mis dikteerib edaspidi seda, kes on edukas ja kes edutu. Juba praegu saab eAgronomis kasutada satelliitpilti, mis näitab ära põllul toimuva – temperatuuri, mulla temperatuuri ja selle niiskuse. On näha, palju on rohemassi ja kus on nõrgemad kohad ehk kus vili ei ole hästi kasvama läinud. Lisaks arvutab tehisintellekt juba külvikorda. See võtab arvesse eelnevate aastate kultuure, logistikat, seadusi ja agronoomilisi tõdesid. "See annab sulle teada, milliseid kultuure järgmise viie aasta jooksul kasutama peaksid. Tänu sellele, et meie kliendibaas ja sissetulekud kasvavad vähemalt kaks korda aastas, saame ka arendusvõimekust pidevalt juurde," selgitab ettevõtte juht. Nii jõuabki põllumajandus sinna, kus kõik andmed, mis tekivad, jookse-

vad ühte programmi kokku. Tulgu need traktorist, satelliidipildilt, raamatupidamisest või erinevatest sensoritest. "Andmete põhjal otsuste tegemine on üldse igasuguse juhi aina olulisem oskus," tõdeb Saluoks. Farmi juht ja tehisintellekt teevad siin koostööd.

Põllumeestele uus stabiilne sissetulekuallikas Põikame eAgronomi asutajaga ka nende uue ja keerulise suuna juurde. Põllumajanduses on kaks peamist väljakutset. Esiteks, kasumlikkus ei ole väga suur. Teiseks on aga põllumajandus üks suuremaid kasvuhoonegaaside emiteerijaid. Eelnevalt oli juba juttu sellest, et diginõustamisega on võimalik farmerite kasumlikkust kasvatada. Selle üks pool on ka mulla viljakuse teema. Saluoks teeb väikese bioloogiatunni, kus räägib sellest, et mulla huumuskihist 40 protsenti moodustab süsinik. Taimed seovad CO2 õhust fotosünteesi abil. Kui põllupidaja muudab praktikaid, mis tooks kaasa selle, et taim seob rohkem süsinikku mulda ja sellega väheneb CO 2 hulk aktmosfääris, siis saaks seda raha vastu vahetada.

Andmete põhjal otsuste tegemine on üldse igasuguse juhi aina olulisem oskus. "Me monitoorime muldasid ja muudame selle süsinikukrediidiks. Me arendame ärisuunda, kus soovime tuua põllumeestele lisasissetulekut süsinikuboonuse näol. Alustasime sellega Eestis ja Poolas," selgitab Saluoks. Eestis on nad välja valinud kaks praktikat, mis peaks tagama süsiniku üleviimise atmosfäärist mulda. Loodusele on see hea, põllumehele samuti. Väetiste ja kemikaalide hinnad tõusevad, vilja hind on pigem stagnatsioonis ning ilmastikuolud on järjest ekstreemsemad. Seetõttu on traditsiooniline sissetulek ebastabiilne.

Kuidas see töötab? Robin Saluoks täpsustab, et on kaks poolt. Esiteks põllumees, kes soovib muuta oma praktikaid, ja teiseks ettevõte, kes soovib vähendada oma süsiniku-

INNOVATSIOON

Foto: Sven Arbet

Droonid võivad peagi teha põllumajanduses osa seni inimeste poolt tehtust.

jalajälge. Nende vahel on monitoorijaks ja vahendajaks eAgronom. Kogu see valdkond on väga keeruline, sest reegleid on paksu kausta jagu. Oluline oleks, et CO2 sidumine tõesti ka aset leiaks. Teisalt, kui talupidaja juba praegu CO2 seob, siis see jällegi ei lähe krediidi andmisel arvesse, sest tegemist peab olema kindlasti uue praktikaga, mis olemasolevat olukorda paremaks teeb. "Meil on meeletult vedanud, et meiega liitus Mats Rosenberg, kes oli maailma ühe suurima põllumajandusettevõtte Syngenta Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika jätkusuutliku põllumajanduse juht. Tema ehitab meil seda valdkonda," räägib Saluoks. Oluline on siin eristada kvoodisüsteemi, kus osalevad suured ettevõtted, mil on kohustus olla süsinikuneutraalne. Küll aga on üha enam neid, kes võtavad vaatamata kohustuse puudumisele selle siiski oma eesmärgiks. Nad saavad liikuda kahel viisil. Esiteks tuleb vähendada enda emissiooni. Seda ka tehakse, aga lõpuspurdi jaoks on tihti vaja kasutada seda, et toetatakse mingeid väliseid projekte, mida ilma nendeta ei oleks ellu viidud. Need peavad siis vähendama CO2 sisaldust atmosfääris. Saluoks toob näi-

Boonus on see, et need samad praktikad suurendavad liigirikkust. Mitte alati, aga tihti. Need taastavad kindlasti muldasid ja lõpuks toetavad rahaliselt ka põllumehi. te, kus raha paigutatakse Indias asuvasse tuuleparki, mille kõrval suletakse kivisöetehas. Oluline on siin see, kas projekt oleks toimunud ka ilma abita ja kui suur on siiski selle projekti kasutegur. Seetõttu ongi kogu süsteem väga keeruline. "Lihtsustatult maksavad ettevõtjad põllumeestele, et need oma praktikaid muudaks. Ma ei taha lubada talupidajatele kullamägesid. Selle aasta lõpuks peaks olema esimesed krediidid genereeritud. Eks talupidajal võivad nende praktikate ellukutsumisel kaasneda ka kulutused," avaldab Saluoks.

Ettevõtteid, kes oleks nõus maksma, ta veel nimetada ei soovi. Neid on nii Eestist kui ka välismaalt. Globaalselt on viimase aja suurepäraseks näiteks Microsoft, kes on lubanud kogu oma tegevusajal tekitatud emissiooni, jalajälje alates ettevõtte sünnist kustutada. "Boonus on see, et need samad praktikad suurendavad liigirikkust. Mitte alati, aga tihti. Need taastavad kindlasti muldasid ja lõpuks toetavad rahaliselt ka põllumehi," võtab Saluoks teema kokku.

Seitse turgu, üks kaugel Austraalias Praegu tegutseb eAgronom seitsmel turul: Baltikumis, Poolas, Tšehhis, Rumeenias ja kõige värskem on Austraalia. Euroopas on liigutud samm-sammult ja loogiliselt aina edasi. Austraalia on maailma üks suuremaid teravilja kasvatamise piirkondi. Farmid on seal reeglina justnimelt 3–15 töötajaga. Lisaks on tegu ingliskeelse turuga. "See on turg, kus soovime kasvada," ütleb eAgronomi juht. Ta kiidab suurte turgude, nagu Venemaa ja Ukraina, farmide digitaliseerituse taset, kuid seal on ka tohutud ettevõtted, kel finantsi palju. Mõni farm

INNOVATSIOON

võib olla suurem kui Eesti põllumajandus kokku. Euroopa Liidus on palju väiksemaid põllumajandusettevõtteid, mis on peamiselt eurotoestuste teene. Need hoiavad kunstlikult ettevõtteid väiksena. Hiinas, Indias ja Aafrikas on aga väga palju pisikesi, ühe mehe firmasid. Nemad tõenäoliselt liialt digitaliseerimisele ei mõtlegi. Peamiselt nähakse enda kasvu Euroopas, sest siinsed väikesed ja keskmised ettevõtted ei ole andmete kogumisel, nende töötlemisel ja andmete otsuste tegemisel kasutamises veel kuigi edukad.

Aitab tarkadel lahendustel turule tulla Isejuhtivad sõidukid on peagi levinud ka põllumajanduses, näeb Saluoks. Võtame näiteks mahepõllumajanduse. Kui seal ideaalselt majandad, põllud umbrohust puhtaks teed, siis harimine teeb tahes-tahtmata mullale halba. Siin võiks mängu tulla droonid, mis tuvastaks suurema umbrohu, tõmbaks välja, hävitaks ja kulgeks siis edasi järgmise suure umbrohu juurde. "See võimaldaks põllumajanduse palju puhtamaks muuta. Meie roll on siin mitmene. Aitame erinevate ettevõtete masinate andmed kokku tuua. Nad ei pea kasutama mitut rakendust. Teine on uute tehnoloogiate põllumeesteni

Foto: Jaanus Lensment

Robin Saluoks mõni aasta tagasi, näitamas toonast eAgronomi rakendust.

Tehnoloogiliselt on kõik võimalik, aga vaja on inimesi, kes peavad pingutama, ja ka nõudlust on vaja viimine," ütleb Saluoks. Ta toob välja kodumaise firma Superhands, mis toodab maailmatasemel mullaandureid. Tehniliselt on tegemist kõvade tegijatega, aga kuidas viia see toode põllumeesteni? eAgronom tuli appi. Selgus, et põllumeestel on seda väga vaja. "Meile on oluline maine ja usaldusväärsus. Suvalist pakkujat me vastu ei võta. Meile tuleb aastas kümneid pakkumisi, millest ehk kaks-kolm lõpuks ka reaalselt põllumeesteni jõuavad." See kõik viib näiteks väetiste ja taimekasvatusvahendite kulu vähenemiseni. Nende tootjad näevad seda ja investeerivad uutesse tooteliinidesse.

Tuleviku põllumajandus on just selline Eelmisel suvel Eestit tabanud tööjõukriis, mille tulemusel jäi ligi 70 protsenti maasikaid põldudele mädanema, tekitab kü-

simuse, kas ja millal asendab põldudel inimest robot. Saluoks teab, et Hollandis on maasikarobotid olemas, aga need on kallid. Siiski võib ehk minna veel viis aastat, kuni see on ka Eesti maasikapõldude reaalsus, et marju nopivad droonid või robotid. "Tehnoloogiliselt on kõik võimalik, aga vaja on inimesi, kes peavad pingutama, ja ka nõudlust on vaja," ütleb Saluoks ning nendib, et esimesed kasutuselevõtjad peavad olema valmis ka rohkem maksma, et põld teiste jaoks nii-öelda lahti künda. Suundume Saluoksaga veel tagasi andmete kasutamise juurde põllumajanduses. Mida ta siin lähiajal toimumas näeb? "Kell 10 saad mullaandurilt teada, et mulla temperatuur on paras. Siis läheb info masinasse, et sellele põllule tuleb panna seda kultuuri. Tehisintellekt on selle paika pannud. Paar kuud varem on automaatselt tellitud seeme. Ühel hetkel ütleb andur põllult, et sel mullal ei ole mõtet täna enam töid jätkata," kirjeldab Robin Saluoks tuleviku põllumajandust, millest osa on juba kohal. Samas ei kao mitte kõik töökohad. Juhi roll jääb ja vaja on ka mehaanikuid ning masinaoperaatoreid, et tarku seadmeid töös hoida. "Põllumajandus on tugevas muutumises," nendib ta lõpetuseks.

KÄIBEMAKS

Foto: Karli Saul

Klient eelistab kodumaist ka siis, kui see on kallim. Kvaliteet peab aga olema tasemel.

Kodumaise puuja juurvilja

käibemaksu langus tooks mitmekülgse kasu Uus valitsus peab otsustama, kas jääme endiselt Euroopa viimaste sekka või mitte. Tekst: Tanel Saarmann

Eelmise aasta lõpukuudel tegid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Aiandusliit pöördumise valitsuse ja riigikogu poole ettepanekuga algatada seadusemuudatus kodumaise puuja köögivilja ning kartuli käibemaksu määra alandamiseks seniselt 20 protsendilt 5 protsendile. Läti kogemusele tuginedes väitsid nad, et see

aitab soodustada nii kodumaist aiasaaduste tootmist kui ka tarbimist. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles pöördumist kommenteerides, et käibemaksumäära alandamine kodumaistele aiasaadustele aitaks saavutada (nüüd juba eelmise – T.S.) valitsuse koalitsioonilepingus seatud eesmärki kindlustada Eesti isevarustatuse tase põhitoiduainetega. "Eesti võime ennast kodumaise puuja köögiviljaga varustada on kahjuks üsna madal – möödunud aastal suutsime toota vaid natuke üle poole Eestis tarbitavast köögiviljast, kümnendiku puuviljast ja marjadest ning alla 80 protsendi kartulist," ütles Sõrmus.

Käibemaks langetamata üksikutel Teadagi vahetus vahepeal valitsus. Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepingust võib leida punkti, mis ütleb: "riikliku toidujulgeoleku tõstmiseks väärtustame kohalikke tootjaid ja kodumaiseid toiduaineid", mis võiks anda pöördujatele lootust. Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats lisas eelmise aasta lõpus tehtud pöördumises, et toiduainete käibemaksusoodustust pole kasutusele võetud vaid neljas Euroopa Liidu riigis: Taanis, Bulgaarias, Leedus ja Eestis. Kõik teised liikmesriigid on pidanud kirjeldatud maksuerisust kodumaisele puuja köögiviljale vajalikuks.

KÄIBEMAKS

Kodumaise köögivilja käibemaksu langus võiks tootjale rohkem raha kätte jätta. Foto: Ilmar Saabas

"Teeme ettepaneku esimese sammuna langetada kodumaiste aiasaaduste käibemaksumäära viiele protsendile, mis soodustab tervislikku toitumist ja aitab parandada kodumaiste aiasaaduste kättesaadavust," ütles ta.

Kohapeal toodetud puuja köögiviljasaaduste väärtus on 2017. aastaga võrreldes tõusnud 45 protsenti. Üks selle ettepaneku kõvahäälsemaid propageerijaid on Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin. Tema rõhutab, et naaberriigis Lätis otsustati 2018. aastast rakendada puuja köögiviljale viieprotsendilist maksumäära, millel on olnud positiivne mõju nii kohalikule tootmisele kui ka puuja köögivilja tarbimisele. "Käibemaksumäära langetamise järel suurenes Lätis puuja köögivilja tar-

bimine umbes kümnendiku võrra, samas suurusjärgus on kasvanud ka aiasaaduste kasvupind. Maksusoodustusel on olnud positiivne mõju sektori käibele ja varimajanduse vähendamisele," rõhutas Strastin.

Läti näitajad julgustavad Läti põllumajandusministeeriumi andmetel langesid jaekaubanduses puuviljade, marjade ja köögiviljade hinnad käibemaksu langetamise järel ligi 12 protsenti. Alates 2018. aastast on Läti puuja köögivilja hind olnud ka teiste Balti riikide võrdluses kõige madalam. Registreeritud käibemaksukohustuslaste arv Läti puuja köögiviljasektoris on kasvanud 9 protsenti, sama palju on kasvanud ka sektori ettevõtete käive. Kohapeal toodetud puuja köögiviljasaaduste väärtus on 2017. aastaga võrreldes tõusnud 45 protsenti. Puu- ja köögiviljasektori keskmine töötajate arv on kasvanud ligi 6 protsenti. Eelnevast tulenevalt tegid põllumajanduse esindusorganisatsioonid maaeluministrile ettepaneku algatada valitsuses läbirääkimised kodumaise puuja

köögivilja käibemaksumäära langetamiseks samale tasemele naaberriigi Lätiga. Varem on toiduainete käibemaksusoodustust toetanud ka kaupmehed.

Langus üksi ei muuda midagi Mida arvavad käibemaksu võimalikust mõjust turule meie jaekettide esindajad? Selveri ostudirektor Katrin Riisalu toob esmalt välja, et kohaliku puuvilja osakaal on nende poodides kahjuks väga väike ja jääb maksimaalselt 2 protsendi piiresse. Samas juurviljade puhul kohaliku kauba osakaal keskmiselt 65 protsenti. Kas käibemaksu alandamine võiks tuua kaasa selle, et kodumaist kaupa pakutakse ja ostetakse rohkem? "Loomulikult, kui hinnad langevad, ostetakse ka rohkem ja kindlasti just selliseid kaupu, mis on tavapäraselt kallimad. Käibemaksu langus siiski üksi midagi ei muuda, kui sisseostuhinnad peaks minema kõrgemaks. Sisseostuhinnad olenevad aga sellest, kuidas on saagikus – kui on kuiv või liiga külm, on saagikus viletsam ja hinnad hoopis tõusevad," räägib Riisalu.

KÄIBEMAKS

Kvaliteet on määrav Selveri ostujuhil on hea sõnum: kodumaiseid saadusi ostetakse väga hea meelega, lihtsalt need ongi peamiselt juurviljad – kartul, peet, porgand, sibul. Kuid ka nendel on erinevad kvaliteedihooajad. "Mingil hetkel ei kannata näiteks kodumaist porgandit enam väga müüa, sest kvaliteet enne uue hooaja algust on väga halb. Muudest saadustest ei ole meil paraku väga laia valikut pakkuda, kuid kui on, on nõudlus nende järele täiesti olemas, näiteks õunad, maasikad, seened. Hind mängib ikka suurt rolli, kuid kohalikult kasvatatud kauba osakaal on muutunud üha suuremaks," räägib Riisalu. Küsimusele, mida peaks tegema, et kodumaist kraami ostetaks rohkem, vastab Riisalu, et eelkõige tuleks kasvatajatel tagada saadavus ja pöörata tähelepanu kvaliteedile ning selle stabiilsusele. "Klienti huvitab ainult see, et ta saaks osta kohalikku kvaliteetset kaupa mõistliku hinnaga," leiab ta.

Mõju muule kui hindadele Astri Gruppi kuuluvad Keskturg ja Balti Jaama Turg. Esimese tegevjuhiks on Rain Pärn ja teisel Sander Hage. Oma kirjalikus vastuses ütlevad nad, et mahuliselt on keeruline turgudel müüdavat täpset Eesti juur- ja puuvilja osakaalu välja tuua, kuna nad partnerite kauplemismahtusid ei mõõda. Samas võib öelda, et suvisel hooajal kauplevad Balti Jaama Turu ja Keskturu väliturul hinnanguliselt 50–70% kauplejatest kodumaiste saadustega. Kui mõelda köögiviljadele, seentele, kapsastele ja kurkidele, siis on kodumaiste viljade osakaal oluliselt suurem. Metsade annid on enamjaolt kõik kodumaised. "Kuivõrd meie kliimas talvisel hooajal värskeid viljasid ei valmi, siis on talvehooajal kodumaiste andide osakaal väiksem, aga talvekartulit, õunu, sibulat, porgandeid ja muud sarnast leiab ka talvel," ütlevad mehed. Hage ja Pärn usuvad, et hinnalangus sõltub suurel määral kaupmehest ning kuna puuja juurviljamüügi marginaalid ei ole niivõrd suured, siis ilmselt käibemaksu langus hinnas siiski kohe ei avaldu. "Küll aga annaks see võimaluse sektoris töötavatele inimestel ja ettevõtetel rohkem teenida. Avaks ettevõtetele või-

maluse samas sektoris investeerida ja kiiremini areneda, mis omakorda võimaldaks eestimaistel tootjatel tootemahtusid suurendada. Koos arenguga tekiks antud alal rohkem konkurentsi, mis aitaks veel omakorda hinda alla viia ja kvaliteeti parandada," usuvad nad.

Samuti saab katsetada mahepõllundust ja muid nippe, mis võivad anda suure eelise ning võimaldada ka ekspordi arvelt mahte kasvatada. Mahte peaks suurendama Ka Hage ja Pärn näevad, et peamiselt hindab klient kauba kvaliteeti ja hinda. Turul on kodumaine kaup väga nõutud ja nad on täheldanud, et kodumaise kauba eest ollakse valmis ka veidi kõrgemat hinda maksma. Samas tuleb arvestada, et meil on neli aastaaega, ja kui klient soovib hooajavälisel ajal kodumaist kaupa, mis pole veel põldudelt korjatud, siis tulebki sel ajal valida sobilik välismaine kaup. "Samuti on välismaise kauba transport aastatega palju paranenud. Meil on turul palju kaupmehi, kes käivad ise kaupa välismaalt toomas. Kuna kontroll tarneahela üle on nende endi käes, siis saavad nad tuua värskemat kaupa," toovad mehed välja. Lisaks arvavad Tallinna peamiste turgude juhid, et kodumaiseid tootjaid aitaks enim see, kui vaadata põllumajandustoetuste ja maksusoodustuste poliitikaid terviklikult ning püüelda selle poole, et need oleksid Euroopa Liidu piires võrdsed. Eesti viljakasvataja suudab nende sõnul riigisiseselt konkureerida küll. Mahud on küll väiksed, aga riigisisene transport peaks olema soodsam kui rahvusvaheline. "Samuti saab katsetada mahepõllundust ja muid nippe, mis võivad anda suure eelise ning võimaldada ka ekspordi arvelt mahte kasvatada," arvavad turgude tegevjuhid. Lõpetuseks arvavad Hage ja Pärn, et

populaarsuse kasvule aitaks kaasa ka kodumaise puuja juurvilja suuremas mahus turundamine, aga see nõuab lisakapitali ning valmis tuleb olla suuremaks nõudluseks. "Samas suuremad kaupluseketid soovivad, et sama kaupa leiduks kõikides nende kauplustes. Kodumaistele kasvatajatele tähendaks see mahtude suurendamist ja seda võiks käibemaksu vähendamine mingil kujul juba võimaldada," leiavad mehed.

Ametnikud arvutavad Riigikogu maaelukomisjoni juht, keskerakondlane Tarmo Tamm tõdeb, et uus koalitsioon ei ole jõudnud käibemaksuteemat veel arutada. Ta teab aga, et eelmise valitsuse ajal võttis rahandusministeerium ülesandeks teha vastavad arvutused. Osaliselt on need ka tehtud. On teada, et eelmine minister Martin Helme oli käibemaksu langetamise osas positiivselt meelestatud, aga puudu olid arvutused, mis näitaks, mis see riigile maksma läheks. Samas on teada, et naaberriik Läti ja enamik teisi Euroopa riike on selle juba aastaid tagasi ära teinud. Lähiajal on näha, kas sellise otsuse teeb ka Eesti valitsus.

Ministeeriumi rehkendus näitab miinust Rahandusministeerium tõi 6. jaanuari vastuskirjas maaeluministrile välja esialgsed arvutused, mille kohaselt moodustab käibemaksu negatiivne mõju eelarvele ligikaudu 16–18 miljonit eurot aastas siis, kui rakendada 9-protsendilist käibemaksumäära kõikidele köögi- ja puuviljadele. Eeldusel, et sarnaselt Lätiga tõuseb ka tööhõive (nt 6 protsenti), siis võiks arvutuste kohaselt puuja köögiviljasektorist lisanduda 3 miljonit tööjõumaksudest ning muudatuse negatiivne netomõju oleks 13–15 miljonit eurot aastas. "Ainult kodumaistele köögi- ja puuviljadele kohalduva käibemaksumäära mõju on kindlasti väiksem, kuid selleks on vajalik põhjalikum analüüs, milleks hetkel andmed puuduvad," teatas ministeeriumi kõneisik.

SOLAR4YOU

Päike tuleb põllumeestele appi Eesti ei tundu just riigina, kes saaks end reklaamida kui päikeseparadiisi. Kuid selleks, et roheenergiaga kasvõi osaliselt lao, tootmise või farmi vajadused ära katta, on meil päikest piisavalt. Päikesepaneelide paigalduses täislahendust pakkuv Solar4You teab täpselt, millist lahendust keegi vajab.

Solar4You juhatuse liige Rando Simson ütleb, et üha enam tootmis- ja ärikinnisvara omanikke mõtlevad sellele, kuidas kasvõi osaliselt kulusid vähendada, mis ongi nad toonud päikesepaneelide paigaldajate uste taha. “Enamasti ühendab kõiki meie poole pöördujaid ühelt poolt soov elektrienergia tarbimisest tulevaid kulusid vähendada ja teiselt poolt kasutult seisvad suured pinnad, kuhu paikeseparke rajada,” selgitab Simson.

Võtmed kätte lahendus Solar4You on 2012. aastal asutatud päikesepaneelide müügi ja paigaldusega tegelev ettevõte, mis nüüdseks on arenenud omas vallas Eesti üheks suurimaks terviklahenduse pakkujaks. Firma on projekteerinud ja ehitanud välja ligi 300 eramajadele mõeldud päikesepaneelilahendust, lisaks sellele veel sadakond tööstuslikku parki, millel võimsust rohkem kui 100 kW. Solar4You seisis partnerina ka Eesti senini suurima päikesepargi, Pärnus paikneva 4 MW pargi rajamise taga. Firma projektijuht Risto Laan ütleb, et nende eesmärk on pakkuda oma klientidele võtmed kätte lahendust, mis sisaldab endas kõiki vajalikke lube, dokumentatsiooni, võrguühendusi, projekteerimist, paigaldust, elektritootmise seadustamist ja hiljem ka hooldusteenust. “Me pakume lahendust, kus ehitame kliendile soovitud päikesepargi valmis enamasti 4–6 kuuga – ideest elektritootmiseni. Ise asju ajades ja lube taotledes võib see aeg väga lihtsalt kahe- või ka kolmekordistuda. Peamiselt tuleb meiepoolne kiirus sellest, et oskame orientee-

ruda seadusandluses ja võtame kogu bürokraatiaratta veeretamise kliendilt enda kanda. Kui päikesepargi enda ehitamine ei võta – olenevalt suurusest – liiga kaua aega, siis hoopis teine on lugu kohalike omavalitsuste ja võrguettevõtetelt lubade saamisega,” selgitab Laan. Projektijuht lisab, et nende senise kogemuse alusel saab väita, et 95 protsenti Solar4You projektidest on maksimaalselt kuue kuuga ka tootmisvalmis saanud. “Meie ehitame 15–200 kW võimsusega paneelilahendused valmis enamasti kahe nädalaga, ülejäänud aeg kulubki lubadele ja kooskõlastustele. Just selle kompetentsi ja kiiruse tõttu meie poole pöördutakse,” selgitab Laan.

Tasuvusaeg põllumehele kümmekond aastat Valdkond, mis on viimasel ajal hakanud väga tugevalt rohelise energia usku pöörama, on põllumajandus. Ühelt poolt otsitakse võimalust kokkuhoiuks, teiselt pool on keskmise suurusega farmidel tekkinud võimekus uutesse lahendustesse investeerida. Kolmandaks tuleb ära märkida ka pankade soodne suh-

SOLAR4YOU

tumine päikeseparkide ehituseks laenu andmisel. “Põllumajanduses on palju elektritarbimist siis, kui on soodsaimad võimalused tootmiseks. Näiteks vilja kuivatamine toimub juulist septembrini, mis on Eestis üks intensiivseima päikesega perioode. Nii ongi meie töö tugevalt suunatud sellele, et ehitada põllumeestele päikeseparke, mille tootmisvõimsused kasutatakse farmis endas ära. Märksõna on tarve, mitte müük. Võrku müümisega ei teeni nii palju raha, kui saab hoida kokku enda toodetud elektrit ise kasutades,” selgitab Laan ja lisab, et paneelid pakuvad põllumeestele vajadusel ka stabiilset ning pidevat rahavoogu, mis on eriti tähtis katmaks näiteks halbadest ilmastikutingimustest tekkinud kulusid või vähenenud tulusid. Farmidesse ehitatud päikesepargid on jäänud võimsusvahemikku 50 kuni 200 kW. Kõikide lahenduste puhul on väga täpselt kaalutud läbi põllumehe vajadused, võimalused, aukoht ja investeeringu maht. “Põllumehed ongi meid leidnud läbi suust suhu leviva reklaami, peamiselt saanud inspiratsiooni ametivendadelt, kelle juures meie süsteemi on näinud. Tavaliselt algabki kõik sellest, et saame mõnest farmist kirja, millega soovitakse endale ka sobilikku lahendust. Esiteks me kaardistame ära põllumehe võimalused, vajadused, millise võimsusega parki on võimalik ja mõistlik ehitada. Seejärel teeme lepingud ja põllumees jääb ootama, kuni meie kõik vajaliku ära teeme,” räägib projektijuht.

Loomulikult sõltub päikeseparkide tasuvusaeg väga paljudest teguritest, kuid Solar4You annab põllumeestele ette ühe vahemiku 7 kuni 11 aastat. Simson ütleb, et loomulikult on tasuvusaeg lühem siis, kui päikeseenergiat kasutatakse ära ise, pikem aga siis, kui seda müüakse võrku. Paneelide eluiga on vähemalt 30 aastat, mis tähendab, et suurema aja toodavad paneelid puhtalt kasumit. Rääkides maksetingimustest, ütleb Simson, et kõik sõltub küll konkreetsest kokkuleppest, kuid tasumine on osade kaupa projekti erinevates arengustaadiumites. Päikeseparke saab Solar4You esindajate sõnul rajada nii maapinnale kui ka katustele. Maapinnale rajatud parkide eeliseks on soodsam hooldus ja hilisem võimalik remondikulu. Katuste kasuks räägib jällegi see, et muidu kasutult seisvad pinnad saavad rakendust.

Mõlema mehe kogemus näitab, et need põllumehed, kes on Solar4You poole pöördunud, on juba oma mõttemaailmalt muutunud ja teavad enam-vähem, millist lahendust soovivad. “Kuigi hetkel on roheline mõttemaailm Eesti põllumehe puhul veel pigem teisejärguline, siis väga hästi mõistetakse, kuidas päikeseenergiaga on võimalik raha teenida ja kokku hoida,” selgitab Laan. Solar4you Liivametsa 6/1, Tallinn +372 680 1271 info@solar4you.ee hinnapakkumised@solar4you.ee www.solar4you.ee

TEHNIKA

Põllumajandustehnika müüjad ei tunne, et kriis neid oluliselt mõjutanud oleks.

Foto: Andres Putting

Põllumajandustehnikamüüjad

vaatavad optimistlikult tulevikku Pandeemia põllumajandustehnika müüki olulisel määral mõjutanud pole, pigem näevad tehnikamüüjad põllumajandussektoris murelikuks tegevaid kohti hooajalise tööjõu leidmises ja ebaõiglaselt madalas piimahinnas. Tekst: Gerli Ramler

Positiivsena tuuakse välja kõrgeid teraviljahindu, põllumeeste julgust tootlikkusse investeerida ja nende aina rohelisemat maailmavaadet. "Möödunud aastal oli nii meie kui ka kõikide teiste teenusepakkujate jaoks rohkelt väljakutseid: tuli harjuda uue olukorraga turul ja hakata välja töötama uusi lahendusi. Kohe oli selge, et prioriteediks peavad jääma kliendid ja juba varem seatud eesmärkide täitmine," üt-

leb INTRAC Eesti AS-i müügispetsialist Teet Suursild. Ta lisab, et üheks peamiseks eesmärgiks oli ja on jätkuvalt järelteeninduse arendamine. "Oleme meeskonnaga välja töötanud uued teeninduslepingud ja üheks suuremaks edasiminekuks võib lugeda e-poe arenduse algust. Mõistsime, et keerulisel ajal tehti ligikaudu 75–85 protsenti ostudest interneti teel, kuna veebis on mugav võrrelda

hindu ning lugeda toote kohta füüsilisele poekülastamisele aega raiskamata. Kuna meie kliendid on laiali üle Eesti, on nende jaoks mugavam ja oluliselt ajasäästlikum minna e-poodi, leida vajalikud tooted ning need korraga turvaliselt ja kontaktivabalt koju tellida." Teistmoodi tuli lahendada ka uute toodete tutvustamine. Eelmisel aastal tõi Massey Ferguson turule näiteks uue kontseptsiooniga mudeli 8S ja väiksema traktoriseeria 5S, kuid kuna seoses viirusega on reisimise võimalused piiratud, panustatakse nüüd muu hulgas demodele klientide juures. "Üldises plaanis hindan tehnikamüüki tulevat sel aastal samal tasemel kui eelmistel. Palju sõltub muidugi sellest, kuidas käitub turg piimandussektoris, kus on pandeemia mõju olnud põllumajandussektori osas

TEHNIKA

suurim ja kus on tekitatud pigem kunstlik hinnalangus," nendib Suursild. "Vili on börsikaup, mille hinna määrab maailmaturu hind ja seni pole olnud märgata suurt tagasilööki. Mullune ilmastik oli ka põllumehele enamasti soosiv ja saagid rekordilähedased. Sellest tulenevalt oli tunda ka klientide julgust investeerimisotsuste tegemisel." Raplamaal tegutseva Eesti Agritehnika OÜ juht Joonas Laur nendib samuti, et koroonakriis ei ole neid oluliselt mõjutanud. "Vastupidi – 2021. aasta esimesed poolteist kuud lubavad prognoosida mitmekordset käibe kasvu juba praegu sõlmitud lepingute põhjal ja prognoosid on ikka väga head. Oleks ainult see piimahind vähemalt normaalsel tasemel, siis oleks ka meie põhiklientidel ehk piimatootjatel kergem!" Eesti Agritehnika tegutseb põllumajandussektoris pigem nišivaldkonnas, olles keskendunud spetsiifilistele masinatele ja lahendustele, ning Lauri hinnangul tundub, et nüüdseks on oma koht turul leitud ja suurematele põllumajandustootjatele ollakse tuttavad. "Eks see

Eesti põllumehed on väga teadlikud, et keskkonnasäästlik taimekaitse ning väetamine lähevad iga aastaga olulisemaks. on aastaid aega võtnud, aga tundub, et nüüd lähiaastatel oleme saavutamas oma tõelist potentsiaali. Aastatel 2021– 2022 peame praeguste prognooside järgi kollektiivi juurde leidma vähemalt 3–4 töötajat. Nii et meie ei tohiks kurta!"

Selle talve märksõnad: keskkonnasäästlik ja loodussõbralik maaharimine Amazone ja Krone põllutöömasinate esindaja Jatiina OÜ tegevjuhi Jaanus Põldmaa sõnul ei ole ülemaailmne kriis nende põllumajandusmasinate müüki

oluliselt mõjutanud, küll oli tuntav mõju vaba tööjõu liikumise piiramisel põllumajanduses. "Kuna saagikus oli mullu hea ja teraviljahinnad kõrgel, oldi siiski julged investeerima. Kuigi seda ei saa öelda muidugi piimatootjate kohta seoses madala piimahinnaga. Meie jaoks oli aga aasta 2020 eriti oluline, sest tegemist oli Jatiina taassünni esimese aastaga – ja patt oleks nuriseda." Uueks hooajaks antud teravilja alghinnad on tema sõnul isegi paremad kui eelmisel aastal ja kuna ka talivilja osakaal on Eestis päris suur, on teraviljatootjad tuleviku osas suhteliselt optimistlikud. "Seda on ka investeeringute järgi näha, sest oleme see talv hästi müünud. Palju pööratakse tähelepanu taimekaitsele ja väetisekülviseadmetele, mis näitab, et Eesti põllumehed on väga teadlikud, et keskkonnasäästlik taimekaitse ning väetamine lähevad iga aastaga olulisemaks. Pritsid ostetakse kaasaegsed ja keskkonnasäästlikud, populaarsed on triivikindlad pihustid ning võimalikult täpsed ja loodust kaitsvad väetisekülvikud."

Vajad uut niidukit, ruloonipressi või kogurkäru? Kasuta juhust – Krone kvaliteetseadme saad soetada nüüd eriti soodsatel tingimustel!

Krone seadmetele liisinguintress alates

0,99%

Uuri lisainfot ja kampaania tingimusi jatiina.eu või küsi pakkumist Jatiina konsultandilt!

JATIINA OÜ Pärnu mk, Põhara küla, Jaanuse, 88318 | Tartu mk, Tartu, Vinkli 2 , 12618

HOOLDUS: 505 6318

VARUOSAD: Pärnu 518 1085 | Tartu 5556 3300

TEHNIKA MÜÜK: Tõnis Põldmaa 5304 4994 | Hardi Pikkmets 5662 5293 | Marko Kukk 522 7096 | Tarmo Heidemann 5341 7196 | Imre Joa 5668 4640

TEHNIKA

Foto: Anni Õnneleid

Loodetakse tugevat huvi järgnevatel aastatel.

Trendiks on Põldmaa sõnul ka see, et kui suuremad grupid on ettevaatlikumad ning nende finantsskeemid on väga jäigad, siis keskmise suurusega ja väiksemad tegijad on pigem elustiilitootjad, kes teevad otsuseid oma töö pealt ning on julgemad investeerima parematesse ja tõhusamatesse masinatesse. Kindlasti on siin oma osa ka tarbijal, kes toitu ostes ei vaata enam ainult hinda, vaid eelistab kodumaist, ilusat ja head kau-

Massey Ferguson 5S

pa. "Muidugi hind on ka oluline, aga kui tootja suudab kliendile näidata, et tema toodetud liha, veiseliha, köögivili, muna ja sibul on head, ollakse nõus ka rohkem maksma. Oleme muutustes, kus Eesti inimene eelistab aina enam kodumaist, mitte aga enam kõige odavamat importkaupa. Suurt rolli mängib siin muidugi katuseorganisatsioonide aktiivne lobitöö avatud talude päevade ja muude selliste programmide näol."

Foto: Tarmo Haud

Pigem olid mullu probleemiks tarned Kuna põllumajandussektor töötab enamasti mehhaniseeritult ja võimalik on tagada piisav distants töötavate inimeste vahel, siis Dotnuva Baltic AS Case IH tootejuhi Mart Kiisküla hinnangul pole samuti COVID-19 eriti palju nende tegevust mõjutanud, kuid pigem oli mullu probleemiks hoopis tarnete hilinemine, sest seni mitmes vahetuses töötanud tehased olid sunnitud tootmisvõimsust piirama või tootmise sootuks seiskama. "Lisaks oli tehastel probleemiks kolmandatelt osapooltelt komponentide õigeaegne tarnimine, mis pidurdas masinate koostamist erinevatel etappidel, näiteks hüdraulika- ja elektroonikakomponentide või rehvide puhul. Üldiselt võib öelda, et uue põllumajandustehnika müügimahte mõjutavad pigem toodangu kokkuostuhinnad ja erinevad toetused ning kõige olulisem mõju on hooaja ilmastikul." Tänavuse aasta tulemusi prognoosides nendib ka tema, et piimandussektor on küll stabiilne, aga toorpiima kokkuostuhind on siiski stabiliseerunud tootja jaoks nulljoone läheduses, mis tähendab, et seal uuteks investeeringuteks väga ruumi ei ole. Pigem püütakse kriitilised seadmed töökorras hoida ja välja vahetatakse vaid hädavajalik. Samuti oli ja on mõnevõrra keerulisem köögiviljaning marjakasvatajatel, kes vajavad pal-

TEHNIKA

ju hooajalist tööjõudu. Piiride sulgemise tõttu on kannatanud eelkõige need ettevõtted, kes kasutavad põhiliselt võõrtööjõudu.

Eeldused uueks tugevaks masinamüügiaastaks on olemas "Teraviljakasvatajatel on aga pigem hästi, praegused kokkuostuhinnad on keskmisest kõrgemad ja see võimaldab investeeringuid. Enamikul selle sektori tootjatel on lõpuks seljatatud ikaldusaastad 2017 ja 2018, mille mõju ulatus veel selgelt 2020. aastasse. Mõnevõrra kehvem seis on Kirde-Eesti viljelejatel, sest seal esines põuast tingitud ikaldust ka 2019. aastal," räägib Kiisküla. "Lisaks mängib 2021. aastal rolli asjaolu, et planeeritud tehnikapargi uuendamist on mitu hooaega edasi lükatud. Õue vaadates on meil üle mitme aasta korraliku lumikatte ja miinuskraadidega talv, seega eeldused taliviljade korralikuks talvitumiseks on olemas ning hoiame pöidlaid, et kevad vingerpussi ei mängiks. Lisaks on pakasel tähtis osa taimekahjurite ja haiguste fooni madalal hoidmisel,

see võimaldab omakorda kokku hoida kallitelt taimekaitsevahenditelt, mis tähendab vähem kemiseerimist ja väiksemat survet keskkonnale."

Kui tahta millegi pärast muretseda, siis riiklikud põllumajanduspoliitika ebavõrdsed toetusskeemid annavad konkurentsieelise meie naaberriikidele. Üldistavalt ütleb Kiisküla, et pandeemia põllumajandussektorile väga vahetut mõju ei avalda, välja arvatud marjakasvatusele. "Kui tahta millegi pärast muretseda, siis riiklikud põllumajanduspoliitika ebavõrdsed toetusskeemid annavad konkurentsieelise meie naaberriikidele. Raskete aegade positiivseks mõjuks

võib nimetada seda, et meie mõttemaailm on muutunud. Oleme hakanud rohkem läbi mõtlema oma tootmisprotsesse ja kasutatavaid tehnoloogiaid, et toodangu omahinda oleks võimalik vähendada. Vähetähtis ei ole tehtavate investeeringute planeerimise oskus ja oma ettevõtte reaalse maksevõimekuse hindamine arvestusega, et kõikuda võivad nii kokkuostuhinnad kui ka suuraktsionäri taevane tahe." Tehnikamüüjatele on aga pandeemia aeg õpetanud tööd distantsilt, ära on jäänud suured koosolekud, kuhu sõideti igast Eestimaa nurgast, samuti jäi ära enamik välislähetusi. Praegu peetakse koosolekuid ja korraldatakse koolitusi virtuaalsetes keskkondades. "Usun, et tulenevalt meie rahvuslikust eripärast ei ole füüsilise sotsiaalse lävimise puudumine nii suureks probleemiks kui mõnes muus kultuuriruumis," möönab Kiisküla. "Kuna ära on jäänud arutu reisimine lennukite või autodega, võib kõige enam rõõmustada meie ökoloogilise jalajälje vähenemise üle, rääkimata lähetuskulude kokkuhoiust."

Vajad uut külvikut, pritsi või mullaharimisseadet? Kasuta juhust – Amazone kvaliteetmasina saad soetada nüüd eriti soodsatel tingimustel!

Amazone seadmetele liisinguintress alates

0,74%

Uuri lisainfot ja kampaania tingimusi jatiina.eu või küsi pakkumist Jatiina konsultandilt!

JATIINA OÜ Pärnu mk, Põhara küla, Jaanuse, 88318 | Tartu mk, Tartu, Vinkli 2 , 12618

HOOLDUS: 505 6318

VARUOSAD: Pärnu 518 1085 | Tartu 5556 3300

TEHNIKA MÜÜK: Tõnis Põldmaa 5304 4994 | Hardi Pikkmets 5662 5293 | Marko Kukk 522 7096 | Tarmo Heidemann 5341 7196 | Imre Joa 5668 4640

BALTIC AGRO

Miks rentida töömasinaid?

Paindlik ja kokkuhoidlik lahendus põllu-, lao- ning ehitustööde tegemiseks Farmitehnika ja põllutöömasinad on läinud järjest kallimaks ning suure ja võimsa töömasina omamine ei ole majanduslikult mõttekas. Keskmise suurusega põllumajandusettevõttes pole masinale piisavalt töötunde, samuti lisanduvad masina hoiustamise ja hoolduskulud, kindlustusmaksed ning amortisatsioon. Rentides tehnika töö tegemiseks vajalikul perioodil, maksad vaid rendiaja eest. Ära jäävad hooldusja remondikulud. Samuti on garantii, et purunenud või rikkis põllutehnika asendatakse kiiresti uuega ja planeeritud töö ei jää katkise masina taha seisma.

Miks rentida vajalik tehnika? • Vajalik töö saab kiirel ajal õigeks ajaks tehtud. • Puuduvad liisinguga kaasnevad kohustused. • Masina töötunni hind hooaja kohta on mõistlikum. • Asendusmasin, et rendiperioodil ei tekiks pikka tööpausi ja plaanitud tööd saaksid tehtud. • Tahad kindel olla, et ostuks valitud põllutehnika on sinu ettevõttesse parim lahendus. Baltic Agro põllumasinate ja tehnika rent on perioodipõhine: nädal, kaks nädalat, kuu, kolm kuud. Nii on rendilevõtjal kindlus, et kui kõik päevad põllutööks ei sobi, on renditehnika – olgu selleks traktor, teleskooplaadur või kombain – kohe käepärast.

Teleskooplaadur Kramer KT447

Näide. Miks traktor ostmise asemel rentida? Juhul kui ostad liisinguga suure, 350-hobujõulise traktori hinnaga 200 000 eurot, on järgmistel aastatel kindlateks kuludeks liising, remont ja hooldus ning kindlustus. Aasta jooksul on ostetud traktori kulu kokku umbes 37 000 eurot. 200 000 € ostuhinnaga 350 hj traktori kulud

€/aasta

Liising

30 000

Remont ning hooldus

6000

Kindlustus

1000

Kokku

37 000

Kogemuste põhjal võime öelda, et suured traktorid ei tööta aastas rohkem kui 1000 tundi. Seega on hooajal 1000 töötundi tegeva ostetud traktori omahinnaks 37 eurot. Sageli töötavad traktorid väiksema koormusega. Kevadel jõutakse tööd teha 300–350 tundi ja teist samapalju sügisel, mis teeb hooaja jooksul kokku 600–700 töötundi. Nii tuleb omahinnaks 53–62 eurot aastas. Ostetud traktoriga tuleb aastas teha

vähemalt 1300–1400 töötundi, et omahind liisinguga ostetud masina puhul oleks soodsam renditraktori töötunni hinnast. Baltic Agro rendihind 350-hobujõulisele traktorile on 30 eurot töötunni kohta. Lühim rendiperiood sõltub sellest, kas renditav masin on traktor, kombain või teleskooplaadur. Küsi pakkumist rendimasinale – traktor, kombain või teleskooplaadur. Täpsema info saamiseks renditavate põllumasinate ja tehnika ning tingimuste kohta palume võtta ühendust põllumajandustehnika müügijuhiga telefonil +372 5667 7430 (Madis Heinsalu). Rendi tehnika tööperioodiks – maksad rendiaja eest. Unusta hooldusja remondikulud ja rendi vajalik masin partnerilt, keda usaldad.

Lisaks tehnikarendile • transpordime rendimasina soovitud asukohta, • kokkuleppel remondime ja hooldame tehnikat pikema rendiperioodi ajal. Vaata: www.balticagro.ee/masinarent

RENDI TRAKTOR, KOMBAIN VÕI TELESKOOPLAADUR BALTIC AGROST UNUSTA MASINATE HOOLDUS- JA REMONDIKULUD Kõige soodsama rendihinna saab, kui üürida põllumajandustehnikat pikemaks ajaks. Lühim rendiperiood sõltub renditavast masinast – traktor, kombain või teleskooplaadur. UUDIS! Laaduri rent alates ühest päevast.

Ratastraktorid ja teleskooplaadurid Vaata: www.balticagro.ee/traktorirent

Traktor John Deere 6215R

• transporti farmi • tehnika remonti ja hooldust pikema rendiperioodi ajal • rendi vajaliku võimsusega traktor või teleskooplaadur kas lisajõuks tööde kiiremaks tegemiseks või teatud töö jaoks ehitusele, lauta, lattu või põllule • asendusmasin juhul, kui 24 h jooksul ei saa renditud tehnikat töökorda

Teleskooplaadur Kramer KT559

Teraviljakombainid Vaata: www.balticagro.ee/kombainirent

Kombain Claas Lexion 670

Lisaks tehnikarendile pakume

Traktor John Deere 8345R

• Baltic Agro aitab ka vilja veo ja kuivatamisega

Kombain Claas Lexion 670

Küsi pakkumist rendimasinale! 5667 7430

www.balticagro.ee/masinarent

Kombain John Deere S690

Madis Heinsalu põllumajandustehnika müügijuht madis.heinsalu@balticagroestonia.com

ÕIGUSNÕU

Vandaalid või pildistajad rikuvad põllu.

Mida tuleks silmas pidada? Oma igapäevaste tegemiste kõrvalt tuleb põllumeestel paraku üha enam astuda valvuri või turvamehe rolli, et tagada oma põllumaa ja saagi säilimine. Tekst: Pilleriin Peedosk, advokaadibüroo WALLESS advokaat

Talvel tuleb rinda pista mootorsaanide ja ATV-de juhtidega. Suvel nendega, kes on ilusate viljakollase või moonipunase taustaga piltide jahil. Lõbusõitjad ja pildistajad võivad seejuures põllumaa omanikule suurt kahju tekitada. Foto: Sven Tupits

Kas rikkujale saab politsei kutsuda? Talvist mootorsaanide ja ATV-de probleemi võib maaomanikul aidata lahendada politsei. Liiklusseadus keelab ilma

maaomaniku loata maastikusõidukiga võõrale maale minna. Isegi kui maaomanikult on luba saadud, tuleb hoiduda igasugusest kahju tekitamisest. Võõrale asjale rikkumise või hävitamisega üle 4000-eurose suuruse kahju tekitamise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kui kahju on väiksem, on rikkujat võimalik karistada väärteomenetluse raames rahatrahvi või arestiga. Ka võib liiklusseaduse rikkumise tulemusel olla võimalik juhilt juhtimisõiguse äravõtmine. Probleemiks võib osutuda see, et alati ei pruugi politsei hinnangul tegemist olla piisavalt tõsise rikkumisega, mistõttu võidakse jätta menetlus algatamata või lõpetatakse menetlus karistust määramata. Seetõttu võivad väiksema kahju

ÕIGUSNÕU

Tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest saab taotleda tasu

Foto: Raivo Tasso

või ühekordsete rikkumiste korral olla efektiivsemad eraõiguslikud vahendid.

Eraõigusliku kahjunõude puhul on probleemiks tõendamine Olenemata kriminaal- või väärteomenetluse alustamisest on maaomanikul võimalik esitada kahju tekitaja vastu eraõiguslik nõue kahju hüvitamiseks, näiteks kahjustatud saagi või katsepõldude kahjustamise eest. Selleks tuleb omanikul esitada lepinguvälise kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse alusel. Seaduse kohaselt tuleb kahju tekitajal hüvitada kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju, kui kahju tekitaja oli selles süüdi või vastutab kahju tekitamise eest muul seadusest tuleneval alusel. Seejuures peab süü puudumist tõendama kahju tekitaja, mitte maaomanik. Kahju hüvitamise ulatus määratakse kindlaks samuti võlaõigusseadusest tulevate reeglite alusel. Peamiselt lähtutakse põhimõttest, et hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle ei oleks kahju tekitatud. Samuti tuleb alati tuvastada, et maaomanikule tekkinud kahju on tekkinud kahju tekitaja tegevuse tagajärjel. Reeglina hüvitatakse maaomanikule vaid varaline kahju.

Artiklis kirjeldatud õigusvastase tegevuse kõrval võib olla ka õiguspärast tegevust, mille talumise eest on maaomanikul õigus tasu saada. Maaomanikel on tulenevalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusest õigus taotleda iga-aastast hüvitist tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest. Samuti võib maaomanik taotleda talumistasu tema kinnistule ulatuva kaitsevööndi eest, kui tehnorajatis ise paikneb väljaspool tema kinnistut. Võrguettevõtjalt tasu saamiseks tuleb esitada taotlus olenemata sellest, kas talumiskohustus tuleneb seadusest, on sõlmitud maa isikliku kasutusõiguse seadmise, asjaõigus-, servituudi- või muu maa kasutamise leping või on seatud sundvaldus. Talumistasu ei ole õigus nõuda sellise tehnovõrgu või -rajatise talumise eest, mis on vajalik ainult sama kinnisasja elektrivarustuse või muu ühenduse tagamiseks. Kui maaomaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut talumise kohustuse eest makstava tasu või hüvitise suuruse kohta, lähtutakse seaduses sätestatud korrast. Talumistasu arvutamisel lähtutakse maa-ameti andmetest. Infot talumistasu suuruse kohta saab vaadata maa-ameti talumistasude kalkulaatorist. Seaduse kohaselt on talumistasu suuruseks ühes aastas 7,5% maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Koefitsientide kindlaksmääramisel arvestatakse ulatust, milles kinnisasja kasutamine on kitsendatud. Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient saadakse, jagades kitsenduse pindala ehk tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi ulatuse pindala koormatud maatüki pindalaga. Kitsenduse sisulise ulatuse koefitsiendid on seaduse kohaselt 1,0; 0,5 ja 0. Kui maatulundusmaal asub elektri- või gaasivõrk, on koefitsiendiks 1,0, sest seda maad ei saa sihtotstarbeliselt kasutada. Samuti kohaldub sama koefitsient näiteks metsamaa puhul, mida läbib elektrijaotusvõrgu õhuliin. Kui tehnovõrk ei takista maatüki kasutamist või maatulundusmaal asub sidevõi kaugküttevõrk või ühisveevärk-kanalisatsioon, on koefitsiendiks 0,5, st maad on võimalik osaliselt kasutada. Sama koefitsienti kohaldatakse sellisele haritavale maale, mida koormavad näiteks elektriõhuliinid. Kitsenduse sisulise ulatuse koefitsienti 0 kohaldatakse juhul, kui tehnovõrk ei piira oluliselt kinnisasja senist kasutamist. Lisaks seaduses sätestatud tasu suurusele on maaomanikul õigus nõuda talumistasu tavapärasest suuremas ulatuses, kui tema kantud kulud on suuremad kui 1/3 tavapärase suurusega tasust. Suuremat tasu võib maaomanik nõuda, kui kulude kandmine on maaomaniku jaoks vältimatu ja need kulud ei ole vajalikud talle endale. Näiteks võib sellisteks kuludeks pidada kaitsevööndis vajalike puude, põõsaste ja okste raietööde tegemist. Samuti võib täiendavat hüvitist nõuda juhul, kui kinnisasja omanik maad sisuliselt kasutada ei saa, kuid peab maad siiski korras hoidma tulenevalt kohaliku omavalitsuse heakorra nõuetest.

Eraõigusliku nõude puhul on kõige keerulisem kahju suuruse tõendamine ja selle väljaarvutamine. Samuti võib ilma politsei abita osutuda võimatuks kahju tekitaja isiku kindlakstegemine. Mootorsaanide või ATV-dega sõitjad kannavad kaitseriietust ja kiivrit, mistõttu on isiku tuvastamine eriti keeruline. Sellisel juhul on kasu mistahes tõenditest, näiteks fo-

todest, videosalvestusest või sõiduki registreerimisnumbri fikseerimisest. Seepärast tasub mitte ainult maaomanikel, vaid ka naabruskonnal ühiselt olla tähelepanelik. Silma tasub peal hoida ka sotsiaalmeedial, sest sageli postitavad suvised pildistajad tõestuse põllul käimise kohta oma näo ja nimega avalikult kõigile vaatamiseks.

ADVOKAADIBÜROO WALLESS

Kasvataks põllul elektrit? Eesti ja Euroopa kliimapoliitika vajavad taastuvenergia tootmise suurendamist. Hõreda asustusega Eesti maapiirkonnad pakuvad selleks head võimalust. Samas on ehitustegevus Eestis põhjalikult reguleeritud; taastuvenergeetika ei ole erandiks. Järgnevalt anname lühikese ülevaate, milliseid lube ja nõusolekuid võib elektritootmisest mõtleval maaomanikul tarvis minna. Lihtsam on neil, kes soovivad taastuvenergiat toota väiksemas mahus – enda tarbeks ja väga heade päikese- ja tuuleoludega ka teistega jagamiseks. Väikeste päikesepaneelide „kobarate“ puhul, olgu need siis hoone katusel või maas, piisab üldjuhul ehitusprojektist, mille alusel saab omavalitsusest taotleda ehitusloa (elamu katusele paneele paigutades piisab isegi ehitisteatisest). Ka kuni 30 meetri kõrguste üksikute tuulikute jaoks piisab enamasti projektist ja ehitusloast. Tuulikute puhul tuleb siiski arvestada kaitseministeeriumi kooskõlastuse vajadusega, tulenevalt riigikaitseliste ehitiste nõuetest. Suuremate päikeseparkide rajami-

seks ja mitmete tuulegeneraatorite püstitamiseks nõuavad omavalitsused enne ehitusprojekti koostamist projekteerimistingimuste või detailplaneeringu taotlemist. Projekteerimistingimuste taotlemine ei ole reeglina pikk ega keeruline protsess. Seevastu detailplaneeringute koostamine võib võtta aastaid ja on avalikustamiste ning erinevate uuringute tõttu aja- ja ressursimahukas ettevõtmine. Millistel puhkudel on vaja projekteerimistingimusi ja millistel juhtudel detailplaneeringut ning sisulised tingimused-piirangud taastuvenergeetika arendamisele on enamasti kirjas valla üldplaneeringus. Samas dokumendis

Piret Kergandberg Vandeadvokaat, juhtivpartner Siim Vahtrus Advokaat

määratakse tänapäeval kindlaks ka see, kuhu tohib rajada enam kui 30 meetri kõrgustest tuulikutest koosnevad pargid (pargiks loetakse seejuures juba kaks tuulikut). Haldusreformi järel on suurem osa omavalitsusi asunud oma üldplaneeringuid uuendama ja protsess on parasjagu pooleli. See annab elektritootmisest huvitatud maaomanikele võimaluse ehitustingimuste osas kaasa rääkida. Oma kogemuse põhjal soovitame esmalt pöörata tähelepanu piirangutele, mis võivad välistada taastuvenergia arendamise (nt rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud, puhkealad, puhvertsoonid nende ümber). Ambitsioonikamad elektrituulikute kavandajad peaksid taotlema, et nende maad käsitletaks perspektiivse tuuleenergeetika alana, et olla mõne aasta pärast, kui uue radari töölerakendamisel riigikaitselised piirangud leevenevad, valmis sinna juba oma tuulikud-pensionisambad püstitama.

Nüüd on WALLESS ühtne Baltikumi advokaadibüroo Advokaadibüroo WALLESS (varasema nimega Derling Primus) advokaadid on üle 20 aastase praktiseerimise vältel nõustanud paljusid põllumajandusettevõtteid ning maaeluga tegelevaid asutusi ja organisatsioone. Saame Teid aidata erinevate lepingute ettevalmistamisel, riigi ja kohalike omavalitsustega asjaajamisel, põllumajanduslike ettevõtete müügil, PRIA ja KIKi toetuste taotlemisel ja tagasinõuetes, keerulistes sisesuhetes (nt tulundusühistud), planeerimis- ja ehitusõiguslikes küsimustes, maksuasjades ja muudes õiguslikes küsimustes. Ühena vähestest on WALLESSil büroo ka TARTUS, mida juhib partner MARGO LEMETTI. EESTI PARTNERID: Piret Kergandberg Margo Lemetti Hannes Vallikivi Erki Kergandberg Rolan Jankelevitsh Elmer Muna, Andres Siigur Karl-Erich Trisberg Toomas Taube EESTI Liivalaia tn. 45, 10145, Tallinn Kaluri tn. 2, 51004, Tartu LÄTI Sporta tn. 11, 1013, Riga LEEDU Upės tn 23, 08128 Vilnius estonia@walless.com www.walless.com

TULEVIK

Eesti põllumehed on taastuvenergiale avatud,

kuid pelgavad suuri investeeringuid

Eesti põllumehed osalevad meelsasti erinevate taastuvenergialiikide toetuste jagamisel. Murekohaks on üpris kulukad esmainvesteeringud, poliitiline ebakindlus ja näiteks päikesepaneelide või tuuleenergia puhul vajaliku maa-ala leidmine. Tekst: Gerli Ramler

"Eesti põllumajandustootjad on taastuvenergiajaamade osas positiivselt meelestatud," kinnitab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak. "Taastuvenergiast rääkides on põllumajanduses muutumas üha atraktiivsemaks võimalus toota biometaani põllumajanduses tekkivatest kõrvalsaadustest, nagu läga ja sõnnik. Miks mitte biogaas? Kuna biogaasi ja sellest elektri tootmine ei ole majan-

duslikult kasumlik ja põllumehed lihtsalt ei suuda teiste energiakandjatega konkureerida. Eestis on praegu töös juba kolm põllumajanduslikel sisenditel töötavat biometaanijaama ja plaanide kohaselt peaks lähiaastatel neid jaamu veel lisanduma." Ta lisab, et huvi on põllumeestel ka päikesepaneelide vastu ja siin on üheks märksõnaks elektrienergiaga isevarustatuse tagamine. Siinkohal aga on toot-

jad Maruštšaki sõnul väljendanud muret, et päikesepaneele ei tohiks paigaldada väärtuslikele põllumaadele, kuna põllumajandusmaa on niigi piiratud ressurss. Pigem tuleks eelistada põllumajanduseks mittesobivaid alasid, nagu katused ja vanad tööstuslikud alad. "Meile teadaolevalt ei ole põllumajandustootjad tuuleparke rajanud. Küll aga on meil infot, et energiasektori ettevõtted on soovinud rentida tootjatelt maa-alasid tuuleparkide rajamiseks, kuid seal on olnud takistuseks kohalike elanike vastasseis."

Riiklike toetusteta on keeruline rohelisi samme astuda Koja hinnangul on põllumeeste jaoks suurimaks takistusteks taastuvenergiajaamade loomisel poliitiline ebakindlus ja põllumajandustootjate investeeri-

TULEVIK

Sunly Vahi päikesepark Tartu külje all Foto: Mana Kaasik

misvõimekus, sest põllumajandustootjal on keeruline üksi biometaanijaamade ning päikeseparkide rajamiseks vajalikke investeeringuid teha. Nad vajavad selleks partnereid ja/või piisavaid investeeringutoetusi. "Lisaks on väga oluline, et riiklikud poliitikad toetaksid selliseid pikaajalisi investeeringuid. Näiteks biometaani puhul on peamiseks probleemiks, et hetke turuolukorras ei suuda biometaan konkureerida maagaasi hinnaga, mille turuhind sõltub otseselt nafta maailmaturu hinnast. Seetõttu on vajalik, et olemasolev biometaani toodangu müügitoetus kuupmeetri kohta jätkuks, et ka lähima kümne aasta jooksul olla konkurentsis odava maagaasi hinnaga." Praegu on teada, et toetus jätkub 2023. aasta lõpuni, kuid edasise kohta ei teata. Samas on just biometaan taastuvatest energiaallikatest üks perspektiivsemaid kütuseliike, asendamaks transpordisektoris fossiilkütuste tarbimist. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja missioon on esindada ja kaitsta oma liikmete ehk põllumajandustootjate,

põllumajandussaaduste töötlejate, metsa- ja maamajandusettevõtjate huvisid riiklikul ning Euroopa Liidu tasemel. Samuti räägib koda kaasa Euroopa Liidu roheleppe ja selle osaks olevate strateegiatega seotud teemadel, osaleb rahvusvahelistes arendusprojektides. Näiteks ollakse projektipartnerid Interregi Läänemere piirkonna programmi projektis "BalticBiomass4Value – bioloogilistel ressurssidel põhinevate väärtusahelate potentsiaali kasutamine", mille eesmärgiks on suurendada Läänemere piirkonna avaliku ja erasektori osaliste suutlikkust toota bioenergiat keskkonnasäästlikumalt ja konkurentsivõimelisemalt, kasutades energiatootmiseks uusi biomassi allikaid, samuti kasutada bioenergia tootmise kõrval võimalusi suure väärtusega biotoodete arendamiseks. Huvi taastuvenergia võimaluste vastu kinnitab ka Eesti maaelu arengut toetav põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA). Asutuse arengutoetuste osakonna teenuste juht Kristel Võsu räägib, et taastuvenergialahen-

MÜÜK JA INFO

tel +372 517 0544 info@vahvajussi.com

TULEVIK

Sunly tegevjuht Priit Lepasepp

dustest on võimalik taotleda toetust päikeseenergiajaamade või paneelide jaoks meetmest 6.4 "Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus". "2020. aastal ei olnud selles meetmes taotlusvooru, aga huvi klientide poolt on olnud pidev ja järgmine taotlusvoor toimub juba 17.–31. märtsil 2021. Mitmekesistamise investeeringutoetus on klientide hulgas populaarne ja päikeseenergiaga seotud taotlusi oli kõige rohkem 2018. aastal toimunud taotlusvoorus, kus päikeseenergiaga seotud toetusi määrati taotlejatele üle nelja miljoni euro," lisab ta. Seejuures peavad maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetusmeetmes tehtavad investeeringud olema seotud mittepõllumajandusliku majandustegevusega. See tähendab, et taastuvenergiat võib toota nii oma tarbeks kui ka müügiks, kuid investeering peab olema seotud mittepõllumajandusliku tegevusega. Võsu nendib, et taastuvenergia tootmises on põhiliselt taotletud toetust päikeseelektrijaamade rajamiseks ja põllumajandusettevõtted on näiteks saanud oma ettevõtte tegevust mitmekesistada elektrienergia tootmise suunal.

Foto: Jaanus Lensment

Tuule- ja päikeseenergia kasutamine on alles lapsekingades Taastuvenergiale ning cleantech-innovatsioonile keskendunud Sunly juhi ja asutaja Priit Lepasepa sõnul on taastuvatest energiaallikatest elektri tootmisel Eestis tuul ja päike küll väga levinud, ent mõlemal on veel väga suur arenguruum, kuna oleme taastuvenergiale üleminekul siiski alles algusjärgus.

Muutes maa nii-öelda energiamaaks, saab põllu kohal toota tuulest energiat, all aga kasvatada maasikaid või kartuleid või pidada loomi. "Regionaalse arengu koha pealt on see Eestile hea uudis, sest taastuvenergia kasutuselevõtt ei paku häid võimalusi mitte ainult energeetikutele, vaid ka maaomanikele, põllumeestele ja kohalikele inimestele. Näiteks on maaomani-

kud oodatud kaasosanikud energiaprojektides, kohalikud kogukonnad saavad ise oma energiavarustuse üle otsustada. Muutes maa nii-öelda energiamaaks, saab põllu kohal toota tuulest energiat, all aga kasvatada maasikaid või kartuleid või pidada loomi," räägib Lepasepp. Ta lisab, et kindlasti peab jälgima, et päikeseparke ei rajataks väärtuslikele põllumaadele, vaid tuleks leida põllumaad, mis oma väiksuse, ligipääsetavuse ja asukoha tõttu on osutunud põllumajanduse seisukohast ebarentaabliks. Taastuvenergiajaamade rajamisel on Lepasepa sõnul üheks peamiseks takistuseks kõikide piirangute ja kitsenduste rägastikust just sobivate maade leidmine. Eesti ja Baltikumi üks suuremaid taastuvenergia tootjaid Enefit Green ehitas möödunud aastal Eesti Energia klientidele Eestis kokku 285 päikeseelektrijaama ja Lätis 100 päikeseelektrijaama. Suurim projekt oli 348 kW ja kõige väiksem 3,8 kW võimsusega päikesepark. "Paljud erakliendid ja väiksemad ettevõtted, kes varem suhtusid päikeseenergiasse ettevaatlikult, on saanud riiklikest toetustest kindlust ja motivatsiooni enda keskkonnajalajälge vähendada ning asuda elektrienergia tarbija asemel taastuvenergia tootjaks," ütleb ettevõtte juhatuse esimees Aavo Kärmas. Päikeseelektrisse on tehnoloogia odavnemise kõrval veel mitmes mõttes kasulik investeerida. Võrgust ostetava elektrienergia kogus väheneb ja sellega kaasnevad madalamad võrgutasud ning riiklikud maksud. Tarbimisest üle jäänud elektri müügilt teenib samuti tulu. Väiketootjana müüvad Eesti Energiale enda kodus või ettevõttes toodetud elektrit 2500 klienti. Ärikliendil on valik, kas ta soovib ise investeerida päikeseelektrijaama ja hakata elektritootjaks või eelistab jätta investeeringu tegemise ning halduse Eesti Energia kanda ja fikseerida enda elektrihind soodsatel tingimustel kuni 25 aastaks. "Eesootaval suvel – kui tarbimine on väike – võime olla tunnistajaks olukorrale, kus tuulepargid ja päikesepargid katavad lõviosa Eesti elektritarbimisest. Päikest on meie regioonis küllaga. Enefit Greeni enda päikesepargid tootsid mullu 25 GWh elektrit, mis katab 8300 Eesti kodumajapidamise aastase tarbimise," märgib Kärmas.

TULEVIK

Juba üle 6300 päikesest elektri tootja

Aavo Kärmas

Foto: Ilmar Saabas

Möödunud aasta taastuvenergia toodangust andsid biomass, biogaas ja jäätmed 56 protsenti. Nendest allikatest toodeti 1260 gigavatt-tundi elektrit. 2019. aasta jooksul 1180 gigavatt-tundi. Tuuleenergia andis 2020. aastal 37 protsenti taastuvenergia kogutoodangust, toodeti kokku 824 gigavatt-tundi elektrienergiat ja tuuleenergia tootmine kasvas aastaga 19 protsenti. Hüdroenergia toodang oli mullu 27 gigavatt-tundi, 2019. aastal toodeti 22 gigavatt-tundi. Suurimat kasvu näitas taas päikeseenergia – toodetud elektrienergia maht kasvas rohkem kui kaks korda – 54 gigavatt-tunnilt 119 gigavatt-tunnini. Aasta lõpu seisuga on päikesest elektrienergia tootjaid arvuliselt juba üle 6300. Allikas: elering.ee

KESKKONNAMINISTEERIUM Foto: Jaanus Remm

Liigirikkad niidukooslused ja karjatamine on põllumajandusmaastikel elurikkuse hoidmisel ja muldade tervise säilitamisel väga tähtsad.

Ettenägelik põllumees

on elurikaste maastike hoidja ja looja Toidutootmise jätkusuutlikkus ja looduse hea käekäik on omavahel tihedalt seotud. Viimased aastakümned on toonud hulgaliselt tõendeid toidutootmise seniste praktikate suurest keskkonnajäljest, samal ajal aga on ka oluliselt kasvanud teadmised sellest, kui tähtis on heas seisus looduskeskkond toidutootmise enda jätkusuutlikkuse tagamiseks. Uus LIFE IP projekt “Loodusrikas Eesti” toob kokku põllumajandustootjad ja teadlased, et üheskoos katsetada Eestisse sobivaid praktikaid, mis aitavad ühendada vajaduse taastada ja hoida elurikkust ning tagada saagikas ja kliimamuutustele vastupidav toidutootmine. Seni

oleme põllumajanduses lähtunud pigem lühiajalisest kulu-tulu arvutusest, kuid viimastel aastakümnetel kogunenud teadmised näitavad vajadust seada pikem vaade. “Toidutootmise igapäevased praktikad saavad senisest tõhusamalt ümbrit-

sevat elurikkust ja keskkonda hoida. Vastutasuks aga panustab elurikkus ka tootmise jätkusuutlikkusse, olles mullaviljakuse säilimise aluseks, tagades saagikust suurendavate kasulike mükoriisaseente olemasolu, loodusliku kahjuritõrje toimimise ja hästi tolmeldatud põllukultuurid,” selgitab Tartu Ülikooli botaanika kaasprofessor ja maastike elurikkuse töörühma juht Aveliina Helm, kelle töö on uurida, kuidas muutuvas maailmas edukalt ühendada inimese ja ülejäänud looduskeskkonna vajadused. Helm lisab, et viimastel aastakümnetel kogunenud teadmised ja praktikad on näidanud, et tõepoolest on võimalik siduda loodushoid ning saagikad põllud. Selleks Maastikustruktuur mängib olulist rolli tootmise jätkusuutlikkuse ja elurikkuse säilimise üheaegsel tagamisel.

KESKKONNAMINISTEERIUM

tuleb ühekorraga vaadata nii ajas edasi kui ka tagasi ja rakendada parim nii senisest kogemusest kui ka arenevast teadusest. Võtta taas kasutusele vahepeal unarusse jäetud agroökoloogilised võtted – need, mida põllumehed kasutasid juba aastatuhandeid enne toidutootmise intensiivistumist. Põimida neid innovatsiooniga, mille hulka kuuluvad paremad ning vastupidavamad sordid, täppisviljelus, teadmised kõige sobivamast maastikustruktuurist elurikkuse ja saagikuse üheaegseks tagamiseks, oskuslik kliimamuutustega kohanemine ning erinevad võtted muldade süsinikusidumise suurendamiseks.

Rohepööre toob mõtteviisi muutuse Eks kindlasti on põllumehed ka ise märganud, et olud on muutunud ning ühiskond ootab neilt lisaks toidutootmisele ka jätkusuutlike maastike ja elurikkuse hoidja rolli täitmist,” toob Helm välja. Ta rõhutab, et Eesti on just ideaalne koht, kus neid hädavajalikuks muutunud uusi suundi esimesena rakendada. “Euroopa otsib lahendusi, kuidas kujundada väiksema keskkonnamõjuga, kuid saagikat ja mitmekesist toidutootmist. Meie põllumajandustootja on uuendusmeelne, nutikas ja paindlik ning me oskame oma lahendusi eksportida ka ülejäänud Euroopasse,” arvab Helm. Rohepööre on vältimatu – kliimamuutuste ja elurikkuse kaoga tegelemine muutub järgnevatel aastatel aina pakilisemaks ning seda lükkab tagant nii teadmiste kogunemine kui ka silmaga nähtavate muutuste toimumine. Ka tarbija on aina teadlikum, nõudes puhast ja väikese keskkonnajäljega toitu.

Paljude Eesti liikide käekäik sõltub põllumajandusmaastikest Viimase 40 aastaga on Eesti põllulindude arvukus kahanenud pea poole võrra. Languse peamiseks põhjuseks on lindudele sobilike elupaikade, toitumis- ja pesitsuskohtade kadumine põllumajandusmaastikelt. Põllusiilude, puudesalude, rohumaaribade ja niidulaikudega rikasta-

Lisainfo: www.facebook.com/LoodusrikasEesti Loodushoidliku põllumajanduse ja erinevate tegevuste kohta saad lähemalt uurida veebilehelt www.heapõld.ee

Foto: Luc Viatour, https://lucnix.be

Õiterohked ja piisavalt laiad põlluservad ning rohumaaribad aitavad hoida põllumajandusmaa elurikkust. Pildil on lühiajaline üheaastaste liikidega õiterohke riba Belgias, kuid sellest paremad on püsivad, mitmeaastaste taimeliikidega liigirikkaks kujunevad vaheribad.

tud maastikud tagavad putukate säilimise, lindude toidulaua ning pesitsuskoha, aga ka mullaelustiku, tolmeldajate ja põllukahjurite looduslike vaenlaste elupaiga. Oskuslikult kujundatud maastikud tagavad nii saagikuse kui ka elurikkuse säilimise ning hoiavad põhjavee puhta ja mullad viljakad ka tulevastele põlvedele. Piltlikult tähendab see seda, et loodus on põllumehe liitlane, abiline. Kümme aastat kestva LIFE IP projekti “Loodusrikas Eesti” põllumajandusele keskenduvas osas ongi eesmärgiks tuua kokku põllumajandustootjad ja teadlased, et üheskoos tuvastada parimad Eestisse sobivad loodushoidlikud praktikad ning vahetada saadud kogemusi teiste Euroopa põllumeestega. “Nii paneme igal põllul pead kokku, et leida just need kõige tulemuslikumad tegevused, tagamaks igas konkreetses kohas efektiivne ja loodussäästlik tootmine,” selgitab kaasprofessor ja lisab, et see kõik aitab kaasa sellele, et Eestis kasvanud toit on hinnatud ning Eesti põllumajandus on kestlik. Ootame huvitatud põllumajandustootjaid projektiga liituma!

Kontakt: Kaidi Tingas Projekti “Loodusrikas Eesti” kommunikatsioonijuht +372 5669 8828 kaidi.tingas@envir.ee

Projekt “Loodusrikas Eesti” Mullu alanud ja kümme aastat kestev Euroopa Komisjoni rahastatud LIFE IP projekt “Loodusrikas Eesti” ehk pikemalt “Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks” (LIFE18 IPE/EE/000007) on eesmärgiks seadnud Eesti maastike ja ökosüsteemide kaitse ning metsades ja põllumaadel elavate liikide ja nende elupaikade seisundi parandamise. Ühes teadlaste, metsa- ja põllumeeste, maahooldajate ja kohalike kogukondadega katsetatakse erinevaid – nii traditsioonilisemaid kui ka innovaatilisemaid – looduskaitselisi tegevusi ja meetodeid ning töötatakse välja praktilisi juhendeid, kuidas igaüks meist saab kaasa aidata elurikkuse hoidmisele ja taastamisele. Projektis löövad keskkonnaministeeriumi kõrval kaasa veel üheksa partnerit nii ülikoolidest, metsandus- ja looduskaitsevaldkonnast kui ka vabaühendustest. Mahukas ettevõtmine on märgiline ka seetõttu, et projekti on kokku tulnud paljud erinevate huvide ja eesmärkidega organisatsioonid, kes soovivad üheskoos panustada Eesti looduse säilimisse ning jätta erimeelsused selle missiooni täitmisel selja taha. Lisaks laiaulatuslikele looduskaitsetöödele uuendatakse looduskaitse juhtimis- ja infosüsteemi, edendatakse inimeste üldist keskkonnateadlikkust ning igaühe ja kogukonnapõhist keskkonnahoidu lootuses, et ka tulevastel põlvedel oleks võimalus käia metsikutes metsades ja liigirikastel niitudel, näha põnevaid loomi ja erilisi taimi. Et säiliks oluline osa meie kultuurist – loodus ja side sellega.

UUS TULIJA

Uue ameti juht avaldab oma plaanid:

meie klientide halduskoormus tuleb üle vaadata Foto: Sven Arbet

Selle aasta jaanuaris alustas Eestis tööd uus ühisamet. Mis on liitumise põhjus ja mis muutub nende jaoks, kes ametiga tihedalt kokku puutuvad? Tekst: Tanel Saarmann

Põllumajandusametist ning veterinaar- ja toiduametist (VTA) on saanud ajalugu. Alates 1. jaanuarist tegutseb nende ühinemisel loodud põllumajandus- ja toiduamet ning selle uus juht on suurte kogemustega Urmas Kirtsi. Intervjuus ajakirjale ütleb ta, et kui ei oleks olnud tema kolme tütart, siis ta ei oleks tõenäoliselt ameti etteotsa kandideerinudki. Tema üheks eesmärgiks on vähendada bürokraatiat ja vaadata üle see, keda ja kui tihti amet kontrollima hakkab. Lisaks on plaanis muutuda aina enam nõu andvaks ametiks. Kirtsi ütles intervjuu alguses, et nii juriidilises kui ka reaalse tegevuse mõttes algas ameti töö juba 1. jaanuari südaöiste raketivalangute järel. Seda siis piiripunktides. Kuid kohe alustasid ka teised töötajad. "Pühadest ei hooli me, tööd me ikka rühime," ütles Kirtsi. Milline on teie enda lugu? Milline oli teie teekond enne uut ametit?

Urmas Kirtsi veel Kuusalu vallavanemana.

Olen Tartu poiss – seal sündinud, kasvanud ja koolis käinud. Alguses Anne gümnaasiumis ja siis tolleaegses põllumajandusakadeemias. 1983. aastal lõpetasin loomaarsti eriala. Karjäär on mul olnud lihtne ja igav. Stabiilne. Esmalt kaheksa aastat loomaarstina Kuusalu kolhoosis. Algul tavalise arstina, siis juba pealoomaarstina. 90ndate algu-

UUS TULIJA

ses, kui kõik lõid oma ettevõtteid, siis tegin ka mina Kuusalu Veterinaarjaoskond AS-i. Sisuliselt olin aga ikka loomaarst. 1993. aastal lõin oma valimisliidu ja olime edukad. Üsna noore mehena sai minust Kuusalu vallavanem. Kolme aasta möödudes siirdusin ärisse. 13 aastat olin AS Fakto ja AS Fakto Auto juhtivatel kohtadel. Viimased üheksa aastat Fakto Auto juhatuse esimehena. Siis tuli nähtus nimega masu. Korrastasin äriüksust, mis ei olnud lihtne. See puudutas nii inimesi kui ka muid kulukohti. Kuusalu mehed kutsusid mind ühtäkki tagasi, et äkki soovin taas vallajuhiks asuda. Ka seal tuli kohe korrastustöid teha. Selles olin edukas. Ja siis tuli 2020. aasta augusti lõpp, viimane päev. Mulle tehti ettepanek asuda uue ameti juhiks. Enne olin muidugi konkursi erinevad voorud läbinud. Ega see vist lihtne otsus ei olnud? VTA oli suure tähelepanu all ja tuli kaks ametit liita.

Kui tagasi vaadata, siis on mu elus juhused suurt rolli mänginud. Olen olnud vähene kandideerija, ehkki autoärisse minnes kandideerisin ja kohalike omavalitsuste valimistel peab ju iga nelja aasta tagant kandideerima (naerab – T.S.). Mul tekkis uudishimu. Läksin ameti kodulehele vaatama, kas direktor on valitud. Mu abikaasa on praktiseeriv loomaarst ja tutvusringkonnas on neid veel. Huvi oli. Konkurss käis ikka veel. Tundsin huvi, et miks ei ole veel juhti leitud. Hea tuttav ütles, et kandideeri ise. Ütlen ausalt, et ma ei tundnud siis motivatsiooni. Ma rääkisin ideest perele. Mu kolm täiskasvanud tütart võtsid nüüd selle oma hingeasjaks ning ei andnud enne järele, kui olin CV ja essee ära saatnud. Mõtlesin, et nüüd on tehtud, asjaga on ühel pool. Pere on rahul, elan edasi. Mis edasi juhtus?

Kui olin esimesest ja teisest voorust edasi pääsenud, siis hakkas reaalsus kohale jõudma, et ma võingi selle koha saada. Järgnes mõttetihe periood, et selgusele jõuda, kas minu motivatsioon on ikka piisavalt kõrge, et võtta see vastutus. Me räägime 550 töökohast ja teistpidi toiduohutuse vastutusest – alates maaparanduskraavist kuni selleni, kui toit kärusse või restoranis sööja kõhtu jõuab. Mõtteid oli mitmesuguseid. Teadsin, et vas-

tutus on suur ja ka ajakulu tõotab tulla mitte 40 tundi nädalas. Muu elu on ju ka väga tähtis. Umbes kümne päevaga langetasin lõpliku otsuse. Mõtlesin, et ma ei ole mees, kes hüppaks viimasel hetkel alt ära. Kui on juba kandideeritud, siis lõpuni. Milliste ideede ja eesmärkidega uut ametit juhtima asusite?

Essees ma oma mõtteid väljendasin ja ju see kõnetas ka komisjoni liikmeid. Ei saa öelda, et midagi muuta ei ole vaja ja tuleb vaid juhtida seda, mis juba valmis. Tänan ametite endiseid juhte, sest palju ongi paigas. Protsesse peab siiski üle vaatama. Suur osa meie tegevusest on paigas Euroopa Liidu määrustega. Millised on väljakutsed? Kahe liidetud asutuse organisatsioonikultuurid on erinevad. Protsessid ja arusaamad ka. Nende ühtlustamine ongi suurim väljakutse. Asjade selgeks vaidlemine ja parimate praktikate juurutamine. Osapooled peavad aru saama, et otsuseid ei tehta emotsioonide pealt, vaid et nii ongi kõige parem. Olen nii äris kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil olnud organisatsioonide liitmise juures. Kõige olulisem on muudatuste teadvustamine inimeste peades. See on töö, milles on lihtne eksida. Teha nii, et kahest väga heast asutusest saaks üks suurepärane.

Tahame rohkem anda nõu, kuidas mitte teha vigu.

Teine väljakutse on kliendi vaade. Toidu kvaliteet ja ohutus peavad olema absoluutselt tagatud, aga klientide halduskoormus tuleb üle vaadata. Et see oleks neil võimalikult väike ja tulnud kaalutletud otsuste tagajärjel. Milline on kontrollide sagedus? Kas neid üldse sel kujul teha? Tuleb teha riskianalüüs ja selle pinnalt otsused. Toonitan veel kord, et kvaliteedis ei saa grammigi järele anda. Kolmas valdkond on tulemuslikkus. Elu on mind õpetanud vaatama, et minimaalse summa eest saavutaks maksimaalse tulemuse. See on kompromisside leidmine. Kui teeme, siis targalt, ka-

sutades tänapäevaseid võimalusi – IT-d, tiimiplatvorme jne. Et kontrollida, ei pea tingimata põllule minema. Praegune nakkuse aeg on olnud silmi avav. Videoauditid on täna reaalsus. Ei tulda enam ainult kohale kontrollima, vaid spetsialist saab ka juhendada, kuhu kaamerad suunata. Millised valdkonnad on uue ameti fookuses? Kus on enim ära teha?

Kõik osad on võrdse tähtsusega. Ei saa öelda, et see ja too ei ole fookuses. Selleks, et saada head leiba, on vaja kvaliteetset mulda. See algab juba maaparandusest, heast seemnest ja agrotehnikast. Vaja on häid väetisi. Ei saa ühtegi lüli välja lõigata. Võib küsida, et kuidas lemmikloomad siia asetuvad? Vaimse tervise ja meie heaolu juures on nad äärmiselt olulised. Tavalisele inimesele on kõige olulisem toidu kvaliteet ja selle ohutus. Kuidas meil sellega lood on?

Meie toiduohutust on auditeeritud korduvalt. Meil ei ole mingeid olulisi muresid olnud. Ohutuse tase on äärmiselt kõrge. Meil ei pea inimene poes riiuli ees seistes mõtlema, milliseid lisaained see või too toit sisaldab. Toitu on analüüsitud ja kontrollitud. Eesti on selles osas üks lahedamaid ja puhtamaid kohti. Turg on meil aga avatud. Igalt poolt maailmast tuleb seda sisse. Seda me muidugi samuti kontrollime. Leiame ka vigu. Viimati toiduõli, millelt leidsime valed markeeringud. Kellegi pettuse katse see oli. Tegeleme sellega, et tarbija saaks kauba, mis on välja reklaamitud. Kindlasti huvitavad inimesi ka lemmikloomad. Siin on kohti, kus peame vaatama peeglisse. Peame mõtlema, kuidas saada monitooringut efektiivsemaks. Kas seda on võimalik meie ressursside juures saavutada? Kui palju on teil kliente? Ja ma ei pea siin silmas Eesti inimesi laiemalt.

Tahtsingi öelda, et 1,3 miljonit inimest ja lisaks lai maailm, sest toitu ka eksporditakse. Otseseid kliente on umbes 12 000. See on päris suur arv. Mis teie klientide jaoks seoses uue ametiga muutub?

Seda juba ütlesin, et bürokraatia vähendamine on eesmärk. Selle aluseks on

UUS TULIJA

Eestis on toiduohutusega kõik hästi. Mikrotootjatega tuleb süsteemsemalt tegutseda. Foto: Tiit Blaat

riskianalüüs. Enne ühendamist muutus meie filosoofia – tahaksime olla nõustamise ja kontrolli asutus, mitte ainult kontrollifunktsiooniga. Tahame rohkem anda nõu, kuidas mitte teha vigu. Kui mahepõllumajandusega tegelejad pidid varem pöörduma kahe liidetud ameti poole eraldi, siis nüüd saab käigud ühendada. See on vaid üks näide. Pinnin edasi. Kas on kogu teie hallatavas ahelas siiski mingit suunda, mis vajaks praegu enim tähelepanu?

On valdkonnad, mis tahavad enam tähelepanu ja aeg-ajalt kerkivad esile. Näiteks tegeleme taimekaitsevahendite jääkidega. Teeme seireid. See on see glüfosaatide teema. Nüüd need ongi turult välja minemas. Kindlasti on fookuses ka antibiootikumide jäägid ja nende otsimine. Tegeleme regulatsioonide algatamisega, mis võiks olukorda muuta. Ei saa siiski öelda, et siin oleks olukord otseselt halb. Ühest küljest on hea, et meil on väga palju tekkinud väiketootjaid. Turg on hirmus huvitav, samas, kas suudate neid kontrollida?

Neid, kes tegelevad käsitöötoidu valmis-

tamisega, on jah tohutult palju. Nad ei suuda mikrotasandil tegutsedes samu reegleid järgida. Teevad tihti hobikorras, vahel müüvad kohalikul külapäeval. Nad ei pea suutma täita suurtootja tingimusi. Piiri tõmbamine on aga väga keeruline. Millisel hetkel peaks neil teravdatud pilk peal olema? Seda piiri ei ole. See on tunnetuse küsimus. Kui inimene päevast päeva turul pirukaid müüb, siis see minu silmis ei ole enam mikrovaldkond. Mingi kontroll peaks olema. Lähitulevikus peame sellega tegelema. Tarbija peaks ikkagi 100% teadma, mida ta sööb. Ma ei ole aga seda meelt, et regulatsioonid peaks olema karmid. Et mikrotootmine kaoks. Peame leidma mõistliku kompromissi. Väiketootjad peavad olema registreeritud. Kontrollkäike tehes registreeringut ka küsitakse. Aga me ei lähe Lasnamäe kööke ükshaaval kontrollima. Peame mikrotootjalt küsima rohkem infot ja tegema pistelist kontrolli. Kust tuleb uues ametis kokkuhoiu koht? Vähem töötajaid?

Kohti ei jäänud vähemaks. Liitumine toimus 1 + 1 põhimõttel. Ametinimetused muutusid, kommunikatsiooni- ja stra-

teegiaosakonda tuli inimesi juurde. Summa summarum jäi ametnike arv samaks. Efektiivsus ei ole vaid rahaline, vaid eelkõige peitub see kvaliteedis. Eesmärgiks on targem töö ja protsesside tihendamine. Isegi kui töötajate arv vähenebki mingil ajal, siis ei tähenda see palgakulu muutust, sest peame hoidma palgad tasemel, et tuleks järelkasvu. Meil on keskmine vanus üle 50 aasta. Väga tublid ja head spetsialistid on siin, aga pikka vaadet vaadates peaks keskmine vanus siiski allapoole tulema. Meie eelarve jääb jämedalt 18 miljoni euro kanti, töötasufond on sellest ligi 12 miljonit. Lõpetuseks küsin, kus maal on üleeelmisel aastal Eestit raputanud listeeriakaasus.

See veel kestab. Ma ei saa seda kommenteerida. Listeeria ei ole kusagile kadunud. See oli enne ja on ka pärast seda kaasust. Kindel pluss on aga see, et nii amet kui ka tootjad on sellest väga palju õppinud. Ka tarbijad on seda endale teadvustanud. Hea meel on ka selle üle, et amet võttis selge positsiooni ja kaitseb seda. Tootja on ju sammud astunud ja tootmine jätkub. Lõpp hea, kõik hea.

FOTOLUGU

Traktor, mis pidas 50 aastat vastu maa sisse kaevatuna

1938. aastal ostis talumees Martin Paalberg CAT D4 roomiktraktori, mis on elanud väga põnevat või vastupidi, igavat elu. Tekst: Tanel Saarmann

Paalberg juhtis koos oma vennaga haagiste tootmise ettevõtet, kus nad kasutasid D4 kuni 1940. aastani. See traktor kündis taluperemees Paalbergi põldu Vaida ja Kose kandis 1938. Fotod: Avesco AS

aastal. Kuna töid oli palju, ostis peremees teise traktori lisaks. Talvel veeti masinaga 38-kraadise külmaga puid Mustjõe jaama. Nõukogude võimu tulekuga kadus Eesti Vabariigist ka Caterpillari esindus, kuid masinad pidasid endiselt vastu ja muret ei olnud ka varuosadega. Teise maailmasõja puhkemisel viis peremees uuema Caterpillar D4 masina metsa, võttis mootori maha, mattis traktori põllulohku ja tõstis talle peale kivihunniku. Üle 50 aasta hiljem, 1991. aastal, sai Paalberg tagasi maavalduse, kuhu ta oli

matnud tolle sama traktori. Caterpillari mootor oli terve selle aja seisnud garaažis kütuseaparatuuri õlinõus. Mehed hakkasid metallidetektoritega CATi matmispaika otsima. Aega läks, aga lõpuks leiti üles kivihunnik, mis aitas masina asukoha kindlaks teha. Paalberg otsustas masina välja kaevata ja oh imet, see töötas. Ja töötab siiani. Tänapäeval saab unikaalset töökorras CAT D4 näha Avesco Tallinna kontoris, aga sageli ka näitustel, avatud uste päevadel ja kliendipäevadel.

UUDIS

Eestis on piimaveiseid vähem, lihaveiseid aga rohkem kui eelmisel aastal

Lihaveiste arv kasvas 2020. aastal. Foto: Irina Mägi

2020. aasta keskmine piimatoodang oli 10 400 kilogrammi. Piimaveiste jõudluskontrollis oli 1. jaanuari seisuga 435 karja ja 81 025 lehma, mis moodustab 96,1 protsenti Eesti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis lehmi Järvamaal (12 822), LääneVirumaal (10 003) ja Pärnumaal (9939). Võrreldes eelmise aastaga on lehmade arv vähenenud 794 ja karjade arv 43 võrra. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2020. aasta keskmine piimatoodang 10 400 kg. Võrreldes 2019. aastaga suurenes piimatoodang 286 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 10 677 kg ja eesti punasel tõul 9131 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4690 kg. Tartu maakonna lehmade piimatoodang ületas 11 000 kg piiri. Lehma kohta saadi seal 11 174 kg piima. Järgnesid Põlvamaa 10 914 ja Järvamaa 10 901 kilogrammiga. Aasta keskmise piimatoodangu põhjal olid parimad karjad: • kuni 100 aastalehmaga karjadest Tinni OÜ Tartumaal (86 aastalehma (karjas 94)) – 13 420 kg; • üle 100 aastalehmaga karjadest Kaiu LT OÜ Raplamaal (792 aastalehma (karjas 805)) – 14 062 kg.

2020. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste loomapidajate karjades: • 3–10 aastalehmaga karjadest Kallehansu talus Läänemaal (7 lehma); • 11–100 aastalehmaga karjadest Sepa talus Valgamaal (13 lehma); • üle 100 aastalehmaga karjadest Jurna talus Saaremaal (114 lehma). Somaatiliste rakkude arv näitab lehma tervist ja piima kvaliteeti. Mida madalam on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ja kvaliteetsem piim. Põhjalikum info piimaveiste jõudluskontrolli tulemuste kohta on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli kodulehel.

Lihaveiseid varasemast rohkem Lihaveiste jõudluskontrollis oli 1. jaanuari seisuga 459 karja 36 689 veisega, sealhulgas 15 257 ammlehma. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 1167 veise võrra. Kõige enam on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Pärnumaal (5805), Lääne-Virumaal (4818) ja Saaremaal (3855). Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (8523), seejärel

limusiini (7849) ja herefordi (5624) tõugu lihaveiseid. Suurimad karjad lihaveiste jõudluskontrollis: • OÜ Mooste Farmerid, Põlvamaa – 328 ammlehma; • Piilia Põllumajanduse OÜ, Raplamaa – 293 ammlehma; • OÜ Rivalte Grupp, Lääne-Virumaa – 226 ammlehma.

Sigade jõudluskontroll Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli andmetel sündis 2020. aastal emise pesakonnas keskmisena 13,1 elusat põrsast, mis ületab 2019. aasta tulemuse 0,3 põrsa võrra. Parima viljakusega emised olid Lääne-Viru maakonna OÜs Viru Peekon (14,7 põrsast), Lääne maakonna OÜs Linnamäe Peekon (14,4 põrsast) ja Harju maakonna OÜs Hinnu Seafarm (14,3 põrsast). Pesakonna keskmisena võõrutati 2020. aastal 11,6 põrsast, ületades 2019. aasta tulemuse 0,3 põrsa võrra. Kõige rohkem põrsaid pesakonnas võõrutati Lääne-Viru maakonna OÜs Viru Peekon (13,2), Viljandi maakonna Saimre Seakasvatuse OÜs (13,0) ja Harju maakonna OÜs Hinnu Seafarm (12,8).

HEVOTEHNIKA

Hevo Tehnika tööriistad on tugevad ja vastupidavad

Väikeses Kilingi-Nõmme linnas tegutseb ettevõte, kus valmistatud kvaliteetsed põllu- ja metsatööriistad teenivad kasutajaid läbi pikkade töökate aastate. Hevo Tehnika OÜ juht Siim Ruzits võttis ettevõtte kümme aastat tagasi üle oma isalt, säilitades selle kõrge töökvaliteedi ja toodangule esitatavad standardid. „Klientide tagasisidest oleme aru saanud, et just seda meie puhul kõige rohkem hinnataksegi, et meie tehtud tööriistad on väga tugevad ja vastupidavad,” kinnitab Ruzits. Tema töökogemus näitab, et Eesti ja Skandinaavia kliendid eelistavad aina enam kindla kvaliteediga kohalikke või lähedal asuva riigi tootjaid. Seda ka juhul, kui hinnad kauge Hiinamaa toodangust kõrgemad on. „Tööriistade puhul on hakatud eelistama turvalisust ja kvaliteeti – sest

kui algselt odavama hinna eest ostetud toode katki läheb, toob see kokkuvõttes kaasa märksa suuremaid kulutusi kui kohe töökindla eseme ostmine,” selgitab ta.

Tööriistad meistritelt tegijatele Hevo Tehnika tööriistad on peamiselt samas ettevõttes välja töötatud, lähtudes otseselt nende vajadustest, kes nendega töötama hakkavad. Nii saavad põllumehed Hevo Tehnikast tellida kartulimuldajaid ja kultivaatoreid, samuti nii loomade kui ka nendega töötavate inimeste jaoks mugavaid söödajagajaid. Metsamehi ootavad erinevad palgihaaratsid ja -vintsid ning palkide etteandelaud halumasina jaoks. Suur valik on traktorite lisatarvikuid. Saadaval on esisahad ja tagaroopsahad, samuti laaduri sahk-kopad ja nii luugiga kui ka luugita tagakopad. Hevo Tehnika tootevalikus on ka mitmed haaratsid ja tõstekahvlid. Metallitöödega tegelev ettevõte pakub ka samast materjalist eritellimustooteid – näi-

teks aedu ja väravaid, treppe, samuti alumiiniumi- ja roostevaba terase ning metalli töid ja teenuseid. Ettevõtte juht julgustab oma plaanidega ühendust võtma – koostöös leitakse kõige ilusam ja parem lahendus.

Ajaproovi ei karda Hevo Tehnika paljud tooted on ajaproovile nii hästi vastu pidanud, et on kasutuses veel sellest ajast, kui Hevo Tehnika alles alustas tootmistegevust. „Rauast tehtud kvaliteetsed asjad kestavad kaua,” julgustab ettevõtte juht. Pikaajalisest kestvusest räägib ka tõsiasi, et kuigi ettevõtte teenuste hulgas on ka neilt ostetud seadmete järelhooldus, ei ole seda tegelikult vaja läinud. Välja arvatud juhtudel, kui klient on aastatega oma tegevust laiendanud ja vajab selleks suuremaid tööriistu. Sel juhul saab ta kasutatud agregaadid ka järelturule müüa.

ARVAMUS

Taimekasvatus õitseb,

piimatootjad raskustes Kuigi koroonakriis Eesti põllumajandussektorile turismi- ja meelelahutussektoriga võrreldavaid raskusi kaasa ei toonud, võitlevad piima- ja lihatootjad madalate maailmaturu hindade tõttu majandusliku toimetuleku piiril. Taimekasvatuse tulemused teevad samal ajal läbi aegade rekordeid.

Brit Padjus Foto: Kaarel Langemets

Möödunud 2020. aasta oli kõigi ettevõtjate jaoks täis ootamatusi, aga põllumajandusettevõtete suhteliselt head seisu näitab see, et koroonakriisist tingitud maksepuhkuse vajadus tekkis üldise keerulise olukorra taustal vaid üksikutel ettevõtetel. Hoolimata majanduslikust ebakindlusest oleme põllumajanduse pikaajalist stabiilsust arvestades rahastanud sektori investeeringuid eelmise aastaga samas mahus, kuigi valmisolek oli rahastamismahtusid kasvatada. Kui olukorda arvestades ettevõtetel investeerimisjulgust jätkub, kasvab käesoleval aastal ka Swedbanki põllumajandusettevõtete finantseerimise maht. Ainult numbritele otsa vaadates peaks investeerimisjulgust sektoris sel aastal tekkima, sest põllumajanduse kogutoodangu väärtus möödunud aastal oli 980 miljonit eurot. See on paremuselt teine tulemus rekordilise 2019. aasta järel. Kui võrrelda kümne aasta keskmisega, on seda pea 10% rohkem. 48% kogutoodangust moodustas taimekasvatus ja 24% piimatootmine. Keeruline oli nendel tootjatel, kelle kaup liikus HoReCa sektorisse, mida koroonakriis on armutult rappinud. Taimekasvatuses jäi 2020. aasta kogusaak, 1,75 miljonit tonni, vaid veidi alla rekordtulemusele 2019. aastal, mil teravilja ja õlikultuuride kogusaak oli 1,8 miljonit tonni. See on viimase kümne aasta keskmist arvestades tervelt kolmandiku võrra parem tulemus. Kui kümne aasta keskmine teraviljasaak Eestis on 3,5 tonni hektarilt, siis 2020. aastal oli see 4,2 tonni ehk 20% rohkem. Õlikultuuride osas on vastavad numbrid 2,1 ja 2,8 tonni hektarilt, ehk 35% suurem saak. Hoopis keerulisema aasta jätsid seljataha piimatootjad. Eelmise aasta keskmine piimahind oli 293 eurot tonn, mis on pea 7 eurot madalam kui pikaajaline keskmine hind. Sellise hinna juures on ettevõtetel investeeringute tegemine väga keeruline.

NELIKVEOGA TALVE NAUTIMA!

SUBARU OUTBACK AUTOSPIRITIST 28 900 € KOHE KÄTTE! Subaru Outback nüüd erihinnaga

Varustuses kõik vajalik, et saaksid muretult talve nautida: Nelikvedu X-Mode maastikuabi Soojendusega rool ja istmed

Automaatkäigukast EyeSight juhiabisüsteemid 3 aastat tasuta hooldust

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

JA TALVEREHVID OTSE LOOMULIKULT HINNA SEES! Ehitajate tee 122, Tallinn tel 659 9499 tallinn@autospirit.ee www.autospirit.ee * Pakkumine kehtib, kuni autosid jätkub. Täpsed tingimused autospirit.ee ja müügisalongis. Keskmine kütusekulu ja CO2 heitmed (NEDC/WLTP): 7,3/8,6 l/100 km, 166/193 g/km. 3 aastat tasuta hooldust läbisõidul 15 000, 30 000 ja 45 000 km.

ARVAMUS

Liitrine Coca-Cola maksab poes ligi kolm korda rohkem kui pakk piima.

Rohepööre murrab ka põllumajandusse Hoolimata ettevõtete tegevusalast on investeeringute tegemisel kõige olulisem ettevõtte võime raha teenida ja võetud kohustusi teenindada. Iga aastaga on ka põllumajandusettevõtetele muutumas järjest olulisemaks väljakutseks ja pikaajaliseks eesmärgiks kliimaneutraalsuse leppe eesmärkide saavutamine. Möödunud aastal olid põllumehed suhteliselt aktiivsed päikeseparkide rajajad, sest taastuvenergia toetus soodustas parkide rajamist lautade ja kuivatite lähedusse. Keskkonnasõbralikud investeeringud muutuvad põllumajanduses järjest olulisemaks, mistõttu on ka Swedbankil ettevõtetele soodsamad lahendused keskkonnasõbralikele investeeringutele – alates taastuvenergiast kuni keskkonnasõbralike autodeni. Toetame investeeringuid, et muuta põllumajandustootmine keskkonnasõbralikumaks. Kui eelnevalt oli juttu kliimaneutraalsusest ja jätkusuutlikust tootmisest, siis põllumajanduses ei tohi ära unustada ka jätkusuutlikku tarneahelat. Selleks, et toidutootmine oleks jätkusuutlik, peavad põllumehed tegema suuri investeeringuid ja toidu tarneahela osalised pea-

vad võtma suurema vastutuse kestliku toidutootmise eest. Kestlikust toidutootmisest ja tarneahela erinevate osade võrdsusest ei saa rääkida olukorras, kus kaubandusketid müüvad kilepiima hinnaga 34 senti liitri eest. Käibemaksuta tähendab see 28 senti liitri eest, mis on odavam kui keskmine piima tootmise omahind. Võrdluseks: vaid väheseid omabrändi veepudeleid on võimalik osta sellest hinnast odavamalt ja isegi liitrine Coca-Cola maksab poes ligi kolm korda rohkem. Kahjuks määratakse nii piima kui ka teravilja maailmaturu hinnad mujal ja Eesti tootjatel siin kaasarääkimise võimalust ei ole. Seis turul võib muutuda kiiresti nii halvemuse kui ka paremuse poole. Seetõttu on eriti oluline teha läbimõeldud investeeringuid, mis arvestavad nii positiivsemate kui ka negatiivsemate stsenaariumitega ja tagavad pikaks ajaks jätkusuutliku tootmise.

Tuleviku prognoosimine keeruline Jätkuva pandeemia ja majandusliku ebakindluse olukorras on keeruline prognoosida, mis teevad põllumajandussaaduste hinnad saabunud aastal. Euroopa Liit suurendas 2020. aastal piimatootmist 1,7% ja Eesti 3,3%. Jaanuaris oli Eesti pii-

Foto: Anni Õnneleid

mahind 15% madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eestist viiakse jätkuvalt kolmandik toorpiimast välja ning oleme sõltuvad Läti ja Leedu tööstuste pakutavast hinnast. Läti ja Leedu küll suurendavad tootmist, kuid 2020. aastal jäi piima mahu kasv Lätis ja Leedus Euroopa keskmisele alla. Seega Läti ja Leedu tööstused vajavad jätkuvalt Eesti piima, kuid teiselt poolt kasvab piimatoodang Poolas kiiremini kui Euroopas keskmiselt. Euroopa Liit on üks maailma suurimad piimatoodete eksportijaid. Ranged koroonapiirangud maailmas vähendavad HoReCa sektori nõudlust, eelkõige kõrgema lisandväärtusega toodetele, nagu või ja juust, mis lubab oletada, et 2020. aastal piimaturul suuri hüppeid paremuse poole põhjust oodata ei ole. Taimekasvatus on seevastu hoopis paremas seisus, sest koroonapandeemia on hindu tõstnud. Kaubanduspiirangute ja veovahendite kättesaadavuse hirmus on riigid strateegiliste varude mahte suurendanud ja see nõudlus on hindu kergitanud. Kuigi ebakindlus jätkub, siis vaatamata sellele, et näiteks Ameerikas on raporteeritud oodatust suuremaid nisu külvipindu, ei mõjutanud see hinda negatiivselt. On tõenäoline, et tugevad viljahinnad püsivad ka käesoleval aastal.

KOMPRESSORID

Saksa tootjalt RENNER Kolbkompressorid, Kruvikompressorid Võimsused: 2,2 - 355 kW

ressorid p m o k d eega v , d i Õlivaba r o s ompres sorid s e r p Spiraalk m o kruvik töötavad 120 kW ed: 1,5 – s , u s im õ V Meditsiin mad, : d a n n o aldk sjaa Kasutusv ööstus, veetöötlu ad et konn toiduain stus, vald 0% ö ö t a ik n ida 10 elektroo aranteer g ja a v n kus o uruõhk. õlivaba s

Peterburi tee 65, Tallinn | Tel. +372 6051050 | aircom@aircom.ee | www.aircom.ee

PROBLEEM

Kuidas tulla välja olukorrast,

kus piim maksab poes vähem kui vesi? Piima hind on olnud tarbijate vaatluse all juba väga pikki aastaid. Kui Eestis hakati 1990. aastatel müüma plastpudelites ja välismaalt sisse toodud vett, naersid paljud nii hinna kui ka vee müümise fakti üle. Ent nüüd minnakse poodi ja ostetakse vett, mille hind on hetkel umbes kaks korda kallim kui kilepakendis joogipiima hind. Kuidas piimatootjaid aidata? Tekst: Gerli Ramler

Nordic Milk OÜ juhatuse liige Ülo Kivine nendib, et ta ei alahinda sugugi veetootjaid, aga piimapaki poeriiulile jõudmisele eelneb samuti väga pikk tegevusahel, mis algab juba eelmisel kevadel. "Talumees harib maad, kasvatab lehmi ja kogub neile sööta, samuti teeb investeeringuid, maksab maksud. Piimaautod sõidavad farmidesse juba varavalges, et ko-

guda kokku värske piim – me töötleme, pakendame ja ladustame selle piima ning veame siis kaubanduskeskustesse," räägib ta. "Ja seejuures maksab kümme liitrit piima hetkel poes koos kõigi maksudega alla nelja euro! Mida võiks alla nelja euro eest veel saada? Tanklas ühe piimakohvi? Leibkonna kulud joogipiimale on vaid mõni protsent, kuid põllu-

Ülo Kivine usub, et piima madal hind ei tohiks olla jaekettide võitluses relvaks.

meestele on need märkimisväärse tähtsusega sissetulekust." Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp nendib, et keerulisele ajale vaatamata on toidusektor kriisis hästi toime tulnud ja mullusele vaadates oli positiivne, et inimesed hakkasid kohalikku toidutootmist rohkem väärtustama ning teadvustama, kui oluline on see julgeoleku tagamiseks. Kõige rohkem kannatas kriisi tõttu HoReCa sektor ehk hotellid, restoranid, catering, kus on ka toiduainetööstustele palju olulisi kliente. Toidutööstuse kasum langes viiendiku võrra, suurim langus tabas kalatööstust, puuja juurviljatööstust ning valmistoidu sektorit. "Toiduainetööstuse tootmismahud mullu küll kasvasid, kuid hinnad langesid – oma tulevikus ebakindlad tarbijad

Foto: Sven Arbet

PROBLEEM

Foto: Anni Õnneleid

Kas piima hind on ikka see, mis inimesi poodi tulema meelitab?

eelistasid soetada odavamaid kaupu. Suurenev tööpuudus toobki paratamatult kaasa ostujõu languse. Hinnatundlikud tarbijad teevad vaid hädavajalikke kulutusi ega luba endale kalleid nišitooteid. See tähendab, et ka tootjad pidid turu nõudlusega kaasas käima ja hindu kohandama," ütleb Potisepp. "Piima letihinnad on tõesti praegu mitmes jaeketis tugevalt alla toote omahinna – surve tööstustele hinda alandada on suur. Praeguses olukorras on ka nõudlus välisturgudel vähenenud. Kuna Eestis toodetakse piima 80 protsenti rohkem, kui ise tarbime, siis ekspordi tagasilöögi tõttu jääb see piim siseturule ja nõudmist samas nii palju ei ole. See ongi viinud hinnad langusesse."

Odava hinna turundusvõte tuleb lõpetada Samas on Eesti toorpiima kvaliteet toiduliidu juhi sõnul Euroopaga võrreldes kõrgel tasemel ja võime rõõmu tunda, et meil on toorpiima nii palju, et pole vaja ühtki piimatoodet pulbrist valmistada. "Piimatootjaid saame reel hoida sellega, et eelistame kohalikku toodangut ja ostame seda kauplustest, mis maksavad tootjatele õiglast hinda. On aeg lõpetada odava hinna kasutamine jaekettide turundusvõttena ning hakata rohkem väärtustama toitu ja selle tootmisse panustanud inimeste tööd!" "Kui võrdleme hindasid, mis olid Eesti krooni ajal, siis on vaid paki piima hind üks vähesid, mis on kümne aastaga kukku-

nud," nendib Ülo Kivine. "Kindlasti on toimuva tulem ülitihe konkurents kaubanduses ja juba ollakse ka uue tulija ootuses ... Kuid kas joogipiima odav hind on meie esimene eelistus toidukorvis, oskavad kindlasti kaupmehed paremini vastata." Eelmist aastat kirjeldades meenub talle esmalt kevadel tabanud teadmatus. "Õnneks meie tootmisüksustes suuri puhanguid ei olnud ja saime protsessi kontrolli all hoida. Suur asi oli ka see, et piirid jäid avatuks ja tarneahel töötas. Samuti toimis ja toimib jätkuvalt tootmis- ja tootearendusprotsess ning saime planeeritult turule tuua ka uusi tooteid. Näiteks Tere Hi!Fiberi sarjaga kestis koostöö teadlastega ligi kaks aastat ja eelmisel kuul on tooted ka turule jõudnud. Eelmise aasta teises pooles kaasajastasime oluliselt Farmi kaubamärki ja laiendasime ka siin tootesegmente."

Sel aastal hea hoog sisse Potisepp loodab samuti, et Eesti toidu eksport saab taas hea hoo sisse. "Selleks on vaja toetada Eesti toidusektori positiivse kuvandi loomist ja uute sihtturgude avamist – Eesti kui sihtriigi mainekujundus peab toimuma järjepidevalt. 2021. aastal toob toidusektorile mitmeid muudatusi

kaasa Euroopa rohelepe ning selle "Talust taldrikule" strateegia, mis kehtestab tootjatele erinevaid nõudeid ja piiranguid. Ettevõtted, millele nõuded kehtima hakkavad, on suure surve all. Näiteks on tootjatel ees suur osa tööd pakendamise jätkusuutlikumaks muutmisel. Toidutootjad üksi aga ei saa kestlike pakendilahenduste väljatöötamise eest vastutada, seega ootan, et erinevad mõjutatud osapooled suudaksid teha tulemuslikku koostööd, mille abil probleemidele lahendused leitakse." Euroopa roheleppe äärmiselt ambitsioonikate eesmärkide täitmine eeldab lähiaastatel ka suuri investeeringuid, mida tööstused ise täielikult katta ei suuda. "Olukorras, kus enamik ettevõtteid keskendub koroonakriisist taastumisele, läheb neil kindlasti vaja abi ja toetust," ütleb Potisepp. "Seda nii Euroopa Liidu institutsioonidelt kui ka Eesti oma inimestelt, kes kriisis on hakanud mõistma, et meie enda toodetud toit on strateegiline kaup, mis peale kõhutäite annab ka turvatunde. Loodan, et saame kiiresti selgust, millised on vajalikud lisainvesteeringud ning kust tootjad muudatuste tegemiseks abi ja toetust ooSirje Potisepp data võivad." Foto: Tiit Blaat

TEST

Kliendikogemus:

Fotod: Jatiina OÜ

Amazone põimagregaat Ceus võimaldas aastaga külvata 150 hektarit rohkem Põlvamaal piima tootmise, tõuloomade ja teraviljakasvatusega tegeleva Kaska-Luiga talu koosseisu kuuluv Hurmi Agro OÜ soetas eelmisel aastal Amazone põimagregaadi Ceus, et kindlustada õigeaegne ning senisest efektiivsem töötegemine.

Hurmi Agro juhi Marek Kruusla sõnul tehakse põllumajanduses investeeringuid masinatesse ja seadmetesse, et kujunduslikult öeldes aega osta. "Vajame uusi tõhusaid masinaid, et saavutada väga häid tulemusi piiratud aja jooksul, sest põllumajanduses peavad saama kõik tööd tehtud õigel ajal. Uus põimagregaat kindlustab, et taliraps ja muud kultuurid saavad ettenähtud ajal maha, et saavutada järgmisel aastal häid tulemusi."

Masinat valides pikalt ei mõeldud. "Olen varem kokku puutunud paljude ettevõtete toodanguga ja kodutöö oli meil igati tehtud," nendib Kruusla. Eks valikul mängis muidugi suurt rolli ka masinamüüja Jatiina OÜ pikaajaline kogemus Amazone toodete müügieelse konsultatsiooni ja järelhooldusega. "Teadsime, et Amazonel on uus masin tulemas ja olin juba seda nägemataproovimata otsustanud, et just selle ostame. Amazone toodang on ülimalt kva-

TEST

liteetne ja see on kindla peale minek, kasutame ka näiteks nende järelveetavate püttidega ning tavalist kõrrekoorelit. Ja nii ongi – sügisel suutsime külvata üle 2600 hektari peale 150 hektari rohkem! See näitab, et tegemist on õigustatud tehinguga." Ta lisab, et hetkel pole plaanis mullatöö- ja põlluharimisriistadesse uusi investeeringuid teha, kuid tõenäoliselt tuleb lähiaastatel panustada liikurmasinatesse ja traktoritesse. Talu on loomakasvatusega tegelenud aastast 1991, peamine suund on toorpiima tootmine ja tõuloomade müük, sekundaarne on tera- ja õliviljade kasvatus. "Kõik see, mis on enda võimuses, on väga hästi. Kõik, mis ei ole meie võimsuses, on halvasti," nendib Kruusla. "Näiteks piimahind ja selle kujundamine ei ole meie võimuses ning sellega ei ole hästi. Aga suuremas kontseptsioonis oleme rahul, sest üks tegevus toetab teist ja viimasel aastal tulime oma majandusnäitajatega kenasti nulli. Edasise ennustamine on aga nagu pokkerimäng."

Ceus seob kaks ühte Saksamaa põllutöömasinate tootja Amazone kõige uuem sügavkobesti ja kõrrekooreli põimagregaat Ceus on tugevate piide ja kahe rea ketastega ma-

sin, mis kobestab maa ning segab põhu samal ajal korralikult mullaga segamini. Amazone ja Krone põllutöömasinate esindaja Jatiina OÜ tegevjuhi Jaanus Põldmaa sõnul on Ceusil senisest parem piide asendite süsteem, tugevdatud raam ja parendatud transpordiosa.

Töökiirusega 8–15 kilomeetrit tunnis saab töödelda suuri pindasid. Ta lisab, et Eesti põllumehed on taasavastanud kündmise, ent samas leiavad paljud, et põldudel on rohkesti kive, mis segab maa kvaliteetset harimist pärast viljakoristust ja enne külvi. Siin tulebki appi põimmasin, sest lihtsalt ketastega maaharimisel ei saa minna piisavalt sügavale ja tavalised tüükultivaatorid või sügavkobestid ei tee samuti seda tööd vajalikul määral ära. Järelveetava mullaharimise põimagregaadi Ceus-2TX töölaius on 4–7 meetrit, ketaste töösügavus 5–14 sentimeetrit ning piide töösügavus kuni 30 sentimeetrit. Tegemist on kõige paindlikuma mullaharimismasinaga, mis on mõeldud nii kõrrekoorimiseks kui ka pinnase töötlemiseks, sügavkobestamiseks, külviks et-

tevalmistamiseks ja eelkõige suure orgaanikasisaldusega töödeks. Kombineerides pindmiseks mullaharimiseks mõeldud kõrrekooreli kasutuse piisegmendi sügavkobestamisega, on Ceus ideaalne mullaharimisseade põllumeeste jaoks, kellel tuleb mulda viia väga palju orgaanilist massi või kes soovivad kobestada väga paindlikult ühe ja sama seadmega nii pindmiselt kui ka sügavalt. Töökiirusega 8–15 kilomeetrit tunnis saab töödelda suuri pindasid. Eespool asetsev hüdraulilise töösügavuse reguleerimisega kettasegment purustab väga hästi orgaanilist massi, lõigates ja segades intensiivselt maapinnal olevaid saagijääke. Samal ajal tekib ülemisse mullakihti peeneteraline struktuur. See loob optimaalsed tingimused kõdunemiseks ning teisalt väga head idanemis- ja tärkamistingimused. Kettasegmendi töösügavust saab reguleerida ja piisegmendi maksimaalse töösügavuse korral saab kettasegmenti ülemises asendis ka täielikult inaktiveerida. Jatiina OÜ müügikonsultant Marko Kukk lisas, et masina kasuks rääkis eelkõige see, et Marek Kruuslal oli hea kogemus tüükultivaator Ceniusega ja hetkel on kasutusel kolm Amazone Catrost. Et kahe hea masina tööd korraga teha, saigi valitud Ceus.

UUDISED

Maaelu arengukava

muudatus toob üleminekuaastateks ligi 260 miljonit euroraha Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldaks kinnitada Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 muudatusettepanekud. Tekst: Tanel Saarmann

Sellega lisatakse arengukavasse täiendavalt 258,5 miljonit eurot Euroopa Liidu rahastust ning muudetakse meetmete võtmise tingimusi üleminekuaastateks 2021 ja 2022. "Kuna Euroopa Liidu tasemel pole veel praeguseks kokku lepitud uue eelarveperioodi, aastate 2021–2027 ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise kõigis elementides, siis tuleb üleminekuaastatel maaelu arengu toetusi jagada senise arengukava kaudu, kasutades selleks uue eelarveperioodi vahendeid," lausus maaeluminister Urmas Kruuse. "Tegemist on lahendusega vältimaks tõrkeid ja pause Euroopa Liidu toetusrahade kiirel ja tulemuslikul kasutusevõtul põllumajanduse ja maaelu edendamiseks ning toidutööstuse võimaluste parandamiseks. Üleminekuperioodil jätkuvad nii senised otsetoetused kui ka maaelu arendamise toetused." Ministri sõnul aitab arengukava muutmine senisest paremini ellu viia maaelu arengu poliitika eesmärke ja peamisi tegevusi, nähes senistele meetmetele programmiperioodi ülejäänud aastateks ette lisarahastuse, arvestades seejuures meie põllumajandussektori, toidutööstuse ning maaelu ees lähiaastatel seisvate katsumustega. Uued vahendid on kavas suunata arengukava praegustesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on ka ligemale 63 miljonit eurot Euroopa

Foto: Ilmar Saabas

Liidu nn taasterahastu vahendeid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Nendest on kavas suunata 15 miljonit eurot arengukava rahastusvahendisse, Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antavateks kasvu- ja investeerimislaenudeks. Eelnõu kohaselt on kavas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul suurendada maksimaalseid toetussummasid, samuti lisada keskmise suurusega ja suurettevõtjatele toetatava tegevusena ka ehitiste ehitamine. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul on kavas muuta taotluste hindamise põhimõtteid. Veel on kavas näiteks rahastusvahendi kaudu investeeringute toetamisel võimaldada käibekapitali rahastamist ka põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mit-

tepõllumajanduslikele ettevõtjatele, samuti võimaldada praeguse LEADERmeetme raames toetada ka juba perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2020. aasta 31. jaanuari seisuga on arengukava kehtivast kogueelarvest (992,3 miljonit eurot) toetusi määratud 883,2 miljonit eurot ja väljamakseid tehtud 752,3 miljoni euro ulatuses. Arvestades arengukava muutmise tulemusel lisanduvate Eesti riigi vahenditega, suureneb arengukava kogueelarve 1,3 miljardi euroni. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni.

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode soovitab katuste turvatooteid paigaldama vaid kogemustega meistreid, sest lahenduste läbimõeldus ja korrektne paigaldus võib päästa elusid.

BOBCAT BALTI OÜ Ehitajate tee 107A 13514 Tallinn Eesti

2021 E-mail: bobcat@bobcat.ee

www.bobcat.ee

Tel +372 651 1330 Tel +372 504 6139 Tel +372 5901 0104

Eesti Põllumajandus 30 (Kevad 2021)

Articles inside

Maaelu arengukava muudatus toob üleminekuaastateks ligi 260 miljonit euroraha

Kliendikogemus: Amazone põimagregaat Ceus võimaldas aastaga külvata 150 hektarit rohkem

Panga nägemus: taimekasvatus õitseb, piimatootjad raskustes

Kuidas tulla välja olukorrast, kus piim maksab poes vähem kui vesi?

Traktor, mis pidas 50 aastat vastu maa sisse kaevatuna

Uue ameti juht avaldab oma plaanid: meie klientide halduskoormus tuleb üle vaadata

Eestis on piimaveiseid vähem lihaveiseid aga rohkem kui eelmisel aastal

Eesti põllumehed on taastuvenergiale avatud, kuid pelgavad suuri investeeringuid

Põllumajandustehnikamüüjad vaatavad optimistlikult tulevikku

Põllumajandus muutub aina enam andmepõhiseks. Põllumehi võiks rõõmustada uudne süsinikukrediit

Põllumehed saavad ise palju teha et valdkond populaarsem oleks

Kodumaise puu- ja juurvilja käibemaksu langus tooks mitmekülgse kasu

Uus „vana” maaeluminister lubab kunstlikke takistusi tööjõu kasutamiseks me kindlasti ei tee

Linnugripp levib. Linde väljas mitte pidada. Millised on haigusnähud inimesel?

Vandaalid või pildistajad rikuvad põllu. Mida tuleks silmas pidada?

PRIA on läbimas suurt muutust Talupidajatele tähendab see nii mõndagi