Linnugripp levib. Linde väljas mitte pidada. Millised on haigusnähud inimesel?

Linnugripp levib.

Linde väljas mitte pidada. Kuidas vältida nakatumist?

Linnugripi puhul tuleb linnupidajatel ja ka kõigil teistel olla eriti tähelepanelik.

Tekst: Tanel Saarmann

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnas hiljuti, et viiruse leviku vältimiseks on vajalik hea koostöö riigi ja linnukasvajate vahel. "Palume kõigil linnukasvatajatel teavitada oma veterinaararsti kohe, kui tekib kahtlus, et farmis on lindudega midagi valesti. Nii saame hoida viiruse leviku kontrolli all," ütles minister.

Kruuse pani kohtumisel osalejatele südamele, et linde enam väljas ei peetaks. "On väga oluline, et linnud oleksid siseruumides – sel moel kaitstakse nii enda kui ka ümberkaudseid linde," lisas minister.

Veebruaris toimunud veebikohtumisele olid kutsutud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmed ning suuremad kodumaised tootjad.

Samal ajal teatas põllumajandus- ja toiduamet, et Lääne-Virumaal asuvas Telo talus on avastatud lindude gripp. Taudikollet asuti kohe likvideerima ning taudi leviku vältimiseks seati piirangud ümberkaudsetele linnupidajatele.

Lindude gripp on väga nakkav viirushaigus, mis põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse.

Hukkunud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude (kullid, kotkad) leidmisel tuleks sellest teavitada põllumajandus- ja toiduametit, helistades infotelefonil +372 605 4767.

Inimeselt inimesele levimise tõenäosus väga väike

Praegu kättesaadavad epidemioloogilised ja viroloogilised tõendid viitavad, et A(H5N8) gripiviirus ei ole omandanud inimeselt inimesele püsiva leviku võimet, seega on selle levimise tõenäosus väike. Inimene on seni linnugrippi nakatunud vaid kokkupuutel haigestunud linnuga. "Seni ei ole Eestis registreeritud, et kõrgelt patogeenne linnugripi viirus võib levida ka inimeselt inimesele, kuid seda ei saa täielikult välistada," ütles gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. Ta lisas, et kehtib soovitus linnugripi riskipiirkondadesse mitte sõita, lindudega kokkupuudet tuleks vältida ja kindlasti ei maksa surnud linde puutuda.

Sadikova rääkis, et eriti ettevaatlikud peaksid olema inimesed, kellel on kokkupuude lindudega. Näiteks linnukasvatajad ja -käitlejad peaksid kasutama kaitsevahendeid – respiraatorit, kaitsekindaid ja -prille.

Inimesed, kes on kokku puutunud haigete kodu- või metslindudega ja nende väljaheitega, peavad jälgima kümne päeva jooksul oma tervist ning silmapõletiku või gripitaoliste sümptomite (palavik alates 38 °C) ilmnemisel viivitamatult arsti poole pöörduma.

Sõltumatu agroäriline

konsultatsioon – kogemuste ja

tehnoloogia toel suurema kasumini

Agroäriline nõustamine on teenus põllumeestele, kes otsivad kogenud, sõltumatut koostööpartnerit, kellega koos oma ettevõte uuele tasemele viia. eAgronomi nõustajate meeskond pakub oma klientidele personaalset ja terviklikku nõu eesmärgiga optimeerida kulusid ning kasumimarginaali.

Sõltumatute konsultantidena suudetakse pakkuda objektiivset nõu, mis ei püüa põllumehele müüa tooteid või tootekoguseid, mida tegelikult vaja ei ole. Teenuse kasutaja Kaspar võtab oma kogemuse kokku järgmiselt: “Simon tunneb oma valdkonda ja oskab sellest arusaadavalt rääkida. Selliseid nõustajaid on keeruline leida, kuna enamik neist on müügimehed ja räägivad asjadest nii, et see aitaks neil tooteid müüa.”

Tippspetsialistide nõuanded kättesaadavad igale põllumehele

eAgronomi konsultandid on üle 40-aastase rahvusvahelise põllumajanduskogemusega oma ala tipptegijad. Selliste konsultantide palkamine oma ettevõtte põldude haldamiseks maksaks keskmise ettevõtte jaoks umbes 120 000 eurot aastas, rääkimata sellest, kui keeruline on head spetsialisti üldse leida. eAgronomi konsultat-

siooniteenus võimaldab kasutada tippagronoomide teenust murdosaga sellest hinnast. See on võimalik tänu sellele, et eAgronom on konsultandile jätnud vaid selle osa, mida tehnoloogia praegu veel teha ei suuda – kogemusest tulenevad otsused ja soovitused. Arvuti töö on läbi arvutada võimalikud stsenaariumid ja luua konsultantidele andmed, mille põhjal otsuseid teha.

Tehnoloogia ja andmed põllumehe kasuks tööle

Nõustajad kasutavad oma igapäevatöös eAgronomi tarkvara, mis aitab neil saada hea ülevaate põllumehe ettevõttest. eAgronomi programm sisaldab endas väärtuslikku andmekogu, mida koos professionaalse nõustajaga analüüsides saab rakendada parimate otsuste tegemisel – alustades põldude andmetest, kasutatud materjalidest, ajastusest ja tehtud töödest, lõpetades tehisintellekti abil koostatud külvikorra plaani ning satelliidipiltide vahendusel vegetatsiooniindeksi kaartide jälgimisega.

Kõik agronoomilised otsused on finantsotsused

Ettevõtet tuleb vaatada kui tervikut – konsultandid on põllumehe koostööpartneriks, kellega põrgatada ideid ja arutada uusi lähenemisi. Näiteks aitavad konsultandid planeerida saagiaastat, hoida põldudel silm peal, planeerida masinapargi uuendusi, aidata investeerimisotsustega, koostada saagiaasta eelarve, analüüsida erinevate kultuuride kattetulusid ja omahinda. Teenuse kasutaja, mahetootja Madise jaoks peitub edu võti väikestes asjades: “Meie saagikused olid sel aastal selgelt kõrgemad: me saime topelt nisu, 4 tonni ube ja rüps oli kõige ilusam, mis ma olen eales näinud – 1,4 tonni hektari kohta. See kõik tuli väikestest detailidest, mida Simon soovitas.”

Kõigile klientidele koostatakse personaalne taimekasvatusplaan, jälgitakse selle täitmist ning vajadusel viiakse sisse muudatusi vastavalt ilmastikule ja hooaja eripäradele. Jälgimiseks toimuvad regulaarsed põllujalutused koos põllumehega, aga ka kaugseire läbi NDVI, ilmaandmete ja sensorite. Hooajal saab küsimusi ja pilte saata läbi eAgronomi uue põlluseire mooduli või kasutades ükskõik millist suhtlusvahendit (kirjatuvist e-postini). Kõik klientide küsimused saavad kiired ja läbimõeldud vastused.

Terviklik pilt Eesti põllumajanduses toimuvast

Kuna nõustajad abistavad põllumehi üle Eesti, on neil hea ja täpne ülevaade sellest, mis toimub põldudel Eesti erinevais paigus. Lisaks aitab lai kliendibaas olla kursis parimate praktikatega ja neid ka teistele soovitada. Anonüümne ettevõtete võrdlustabel aitab võrrelda erinevate põllumajandusettevõtete tulemuslikkust ja anda selle põhjal individuaalset tagasisidet.

Mida uut põllumehed lähitulevikus oodata võivad?

Uus aasta on juba alanud parema tehnoloogilise toega – näiteks aitavad otsustamisel satelliitpiltidel põhinev vegetatsiooniindeksi kaardirakendus. Uus vaade on lisaks radariandmetele varustatud ka erinevate ilmastikuandmetega (ilmaennustus, mullatemperatuur ja -niiskus, õhutemperatuur, kogunenud temperatuuride summa, kogunenud sademete summa jne).

Lisaks on just valmis saanud uus põlluseire moodul, kuhu saab kiiresti ja lihtsalt märkida üles kõik põllul tehtud tähelepanekud, lisada neile põllul tehtud fotod ning seire asukoht põllul.

Ühe uue strateegilise suunana uurib ettevõte ka väljavaateid pakkuda keskkonnasäästlikke põlluharimismeetodeid kasutavatele põllumeestele võimalust teenida lisatasu, müües süsinikukrediiti. See projekt on praegu testimisfaasis.

Kuidas teenusega alustada?

Teraviljatootjatel, kes soovivad oma ettevõtte uuele tasemele viia, on kõige lihtsam ühendust võtta eAgronomi müügijuhi Kristjaniga, kes vastab hea meelega kõigile tekkinud küsimustele. Kristjaniga saab ühendust võtta, helistades numbril +372 525 8229 või kirjutades e-posti aadressil kristjan@eagronom.com. Lisainfot on võimalik iseseisvalt saada ka eAgronomi kodulehelt eagronom.com.

“Simon tunneb oma valdkonda ja oskab sellest arusaadavalt rääkida. Selliseid nõustajaid on keeruline leida, kuna enamik neist on müügimehed ja räägivad asjadest nii, et see aitaks neil tooteid müüa.”

Kaspar, konsultatsiooniteenuse kasutaja