Uus „vana” maaeluminister lubab kunstlikke takistusi tööjõu kasutamiseks me kindlasti ei tee

Teist korda maaeluminister. Urmas Kruuset ootab ees vastutusrikas aeg.

Foto: Rauno Volmar

Uus "vana" maaeluminister lubab:

kunstlikke takistusi tööjõu kasutamiseks me kindlasti ei tee

Ajakirjale antud intervjuus ütleb värske minister Urmas Kruuse, et maasikad enam põllule jääda ei tohi. COVID-19 on sektorile toonud umbes 18 miljonit eurot kahju.

Tekst: Tanel Saarmann

Olete varem juba maaeluminister olnud. Tunnete valdkonda, aga kas midagi on ka muutunud? Mis täpsemalt?

Rada võib olla tuttav, aga üllatusi ja ootamatusi võib ikka tulla. Liigne ettevaatamatus võib luua ohtlikke olukordi. Aga tõsi ta on, et valdkonna inimesed on varasemast paljuski tuttavad ja seetõttu on algus lihtsam. Kahe aasta jooksul on vaja läbi rääkida uus ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis suunab meie põllumajanduse rahastamist aastatel 2023–2027 ja mille raamid on paigas ning sisuga käib tihe töö. Praegu teeme ettevalmistusi üleminekuperioodi vahendite kasutamiseks, mida maaelu valdkonda on tulemas ligikaudu 300 miljoni euro ulatuses.

Arusaam maaelust on kõigil inimestel muutunud laiemaks. Keegi ei pea seda enam puhtalt põllumajanduseks. Omajagu maalembust on meisse süstinud ka maailma räsiv viiruskriis. Teine kodu maal on tekitanud juurde terve hulga inimesi, kellel on seetõttu tekkinud riigile ja tema osutatavatele teenustele ka uued nõudmised. Taristu arendamine neid aspekte silmas pidades, suuremat pilti nähes on see, mille arengus on hea meel osaleda.

Millised on peamised mured ja rõõmud, mis teile vastu vaatavad?

Rõõmu teeb, et meie põllumehed on targad ja uuendusmeelsed. Järjest enam teadvustatakse põllumajandust keskkonnaseisundi mõjutajana ning vana ja tuntud tõde on, et põllumajandus sõltub omakorda keskkonnaseisundist. Euroopa Liidu rohelepe koos "Talust taldrikule" ja elurikkuse strateegiaga ning Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika toovad samuti esile keskkonna- ja

kliimavaldkonnaga suurema arvestamise vajaduse. See raamistik annab riigile võimaluse soodustada keskkonnahoidlike põllumajanduspraktikate levikut, parandada põllumeeste keskkonnateadlikkust ja toetada keskkonnasõbralikke investeeringuid.

Millised olulisemad punktid on sees koalitsioonilepingus? Mille poolest see erineb eelmise koalitsiooni lubatust?

Põllumajanduses vajalikku tööjõudu suhtumine on kardinaalselt teine. Kunstlikke takistusi tööjõu kasutamiseks me kindlasti ei tee. Plaanime varakult terviseameti, politsei- ja piirivalveameti ning sektoriga koos leida lahendused, mis peavad muidugi rangelt vastama terviseolukorrale riigis. Sooviksime väga, et mahajäetud maasikapõlde sellel suvel ei oleks. Aga nagu teame, on ka muudes valdkondades tööjõupuudus.

Täna kuulsime sarnast muret ka soomlaste suust. Need töökohad, mida eestlane üle ei võta, aga majandusele tervikuna annavad hoogu, tuleb lasta ettevõtjatel täita. Andmete tähtsus on ülimalt oluline, sama tähtis kui must muld. Põllumehed, kes on kasutusele võtnud innovaatilised lahendused, näitavad häid tulemusi. Teadlaste kaasamine on siin ülimalt tähtis. Ja digipöördeks on aeg küps ka kogu maaeluministeeriumi haldusalas.

Arengukava visiooniks on "Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada!"

Kas mingeid otsuseid või ideid on plaanis ka ümber keerata?

Maaeluministeerium on viimastel aastatel koostöös paljude partneritega ette valmistanud põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava aastani 2030. Arengukava visiooniks on "Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada!". Selle visiooni elluviimiseks tegutseb ministeerium kõigis oma vastutusvaldkodades – et Eesti toit oleks eelistatud, elukeskkond ja elurikkus hoitud, toidusektori ettevõtted edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised. Need eesmärgid on päevapoliitikaülesed. Küsimus võib olla lahendustes, kuidas need eesmärgid saavutatakse.

Mida on kurtnud/rääkinud põllumehed ja kui palju nende seisukohad teile korda lähevad? Töö üks osa on dialoog just nendega.

Nii on. Tähtsaim osa ministri tööst on teada ja tunnetada, mis sektoris toimub. Tint vandeandmisel ei jõudnud veel kuivada, kui tegelikult oli juba alanud kohtumiste ettevalmistamine sektori esindajatega. Loomulikult on nii, et kõik meie soovid ei täitu. Ei ettevõtjatel ega ka ministril. Igapäevane töö on leida tasakaal, et sissetulekud kasvaksid ja elu paraneks. Aga tõsi on, et pea igal kohtumisel tulevad jutuks tööjõupuudus ja toetuste õiglane jagamine.

Loodussõbralik ja kiiretoimeline mullaparendaja-lubiväetis

Parim valik terve mulla heaks!

Ministrite vahetus. Arvo Aller annab teatehargi Urmas Kruusele üle.

Viimasel ajal on sõnasõda lahti läinud seakasvatajate ja endise ministri Alleri vahel. Mida sellest arvate/teate? Kellel on õigus?

12 miljoni eurose toetusraha tüli oli laual kohe, kui ma ministeeriumi uksest sisse astusin. Pidasin vajalikuks kõik osalised laua taha kutsuda ja ära kuulata. Toetuseelnõu kooskõlastusringil oli kogunenud palju vastukaja, ka õiguskantslerilt, mis tegi mind murelikuks. Kindlasti on sigade Aafrika katku jõudmine Saksamaale mõjutanud sealiha hinda Euroopas ja seeläbi ka meie tootjaid. Kriisiabi on vajalik, aga selle jagamine peab olema õiglasem. On oluline, et toetussüsteem rakenduks kiiresti, sest põllumehed ootavad raha, kuna paljudes sektorites toimub tootmine alla omahinna, mis põllumehe jaoks tähendab negatiivset rahavoogu, millega tuleb toime tulla.

Teine esile kerkinud teema on piima lõpphind. Piim on meeletult odav. Kannatavad lehmapidajad. Mida teha annaks, et olukord muutuks?

Viimase kümne aasta piimahinda vaada-

Kriisi ajal makstud toetus, mõni sent liitri kohta, ei aita pikemas perspektiivis.

tes on näha, et võrreldes näiteks maa hinnaga see eriti tõusnud ei ole. Eelmise kriisi ajal madalpunktis jõudis piima kokkuostuhind ära käia ka 20 sendi juures liitri kohta. Kriisides oleme näinud, et need tootjad, kes omavad kogu tootmisahelat, suudavad seeläbi oma riske paremini hajutada ja saavad kriisis paremini hakkama. Esmatootjate ühistegevus on võti. Ühistuline tegevus ei tähenda vaid suurte kogunemist. Ka väikesed tootjad, pannes seljad kokku, saavad luua oma brändi, toote ja turunduse. Kriisi ajal makstud toetus, mõni sent liitri kohta, ei aita pikemas perspektiivis. Tootmine peab vastama ikka turule ja tarbimisele. Kolmandiku piima viime ikka välja ja toome väärindatud toodetena tagasi.

Kui suur on olnud COVID-19 kahju sektorile ja kuidas olla rahul seniste meetmetega, mis on olnud suunatud põllumajandussektorile?

Põllumajandussektor on pika tootmistsükliga, sõltuv ilmastikust ja töökätest. COVID-19 on seotud eelkõige tervisekriisiga, kuid mõju avaldus ka toidutootmises, kuna 2020. aasta kevadel oli liikumispiirangute tõttu ajutiselt häiritud tarneahelate sujuv toimimine ning ei pidanud senised kokkulepped tööjõuturul. Tarneahelate šokk avaldus järsus hinnalanguses, turu survel alandasid tööstused kokkuostuhinda, HoReCa sektori kui kallima saaduse ja nišitoodete tarbija nõudlus vähenes oluliselt. Ärimudelites kolmandate riikide tööjõudu kasutavad ettevõtted ei suutnud vajaliku kiirusega kodumaisele tööjõule ümber orienteeruda ja marjakasvatuses jäi peamise saagi valmimise ajal töökäsi napiks. Oleme omalt poolt hinnanud COVID-19 kahjuna sektorile 16–18 miljonit eurot.

Foto: Taavi Sepp

Samas kui põllumajandussektori 2020. aastat kokku võtta, vähenes kogutoodangu väärtus minimaalselt (–2%), kuna tootjad suurendasid tootmismahtusid ning teravilja ja tehniliste kultuuride kasvatusele oli aasta soodne. Kulud seejuures oluliselt ei suurenenud, kaasa aitas madal energiahind ja alates 1. maist 2020 alandatud diislikütuse aktsiisimäär. Samuti sai sadakond sektori ettevõtet kasu töötasu hüvitisest perioodil. Põllumajanduse palgatoetuse meedet kasutas ligikaudu paarkümmend tööandjat, asendusteenus taimekasvatuses kujunes populaarseks. Olulisim meede sektori toetamiseks oli mahu mõttes Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antavad laenud, käendused ja põllumajandusmaa kapitalirent, mis on põllumajandussektori ettevõtete likviidsusprobleeme leevendanud.

Palju on räägitud sellest, et Eesti põllumees ei ole võrreldes Euroopa suurte riikide põllumeestega sugugi võrdses seisus. Millised on Euroopa suunad ja sealtpoolt puhuvad tuuled?

Eesti jaoks on otsetoetuste eelarve uuel eelarveperioodil (2021–2027) üle 1,3 miljardi euro ehk kolmandiku võrra suurem, kui oli seni.

Kui rääkida otsetoetuste võrdsusest, siis Euroopa Liidus liigutakse riikide toetustasemete võrdsustamise suunas, kuid ka järgmisel perioodil seda veel ei saavutata. Eesti jaoks on otsetoetuste eelarve uuel eelarveperioodil (2021–2027) üle 1,3 miljardi euro ehk kolmandiku võrra suurem, kui oli seni. See tähendab, et järgmise seitsme aastaga lisandub senisega võrreldes meie põllumajandussektorisse ligikaudu 300 miljoni võrra enam vahendeid. See eelarve sisaldab lisaks põhisissetulekutoetusele ka teisi toetusi, näiteks tootmiskohustusega seotud toetusi, toetust noortele põllumajandustootjatele või ökokavasid.

Kas kriis võiks anda uue tõuke ideele, et panna igasugu ettevõtteid toetavad asutused kokku (EAS, PRIA, KredEx jne)? Aeg-ajalt see teema tõstatub.

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika on Euroopa Liidu tasandil üks vähestest tõeliselt ühistest poliitikatest koos oma rahastamise ja reeglistikuga. Erinevate asutuste ühendamise üle on varem arutelusid peetud, kuid nendes on väga kiirelt jõutud arusaamani, et põllumajanduspoliitika on oma reeglistiku, selle administreerimise ja kontrollimehhanismidega niivõrd spetsiifiline, et selleks on vaja eraldiseisvat makseagentuuri. PRIA on oma töös olnud väga edukas ja hetkel PRIA ühendamist muude asutustega teemana laual ei ole. Digipööre on ka siin muidugi vajalik ja koostöös meie teiste haldusala asutustega on kindlasti võimalik muutuda veelgi efektiivsemaks. Eesmärk on, et ettevõtjate suhtlus riigiga oleks kiire ja professionaalne. Igasugune bürokraatiale kulutatud tund jätab põllule vähem aega.