Kui vererõhk on kõrge

Elu Ratastel OÜ on elektriliste liikurite Shoprider ainus ametlik maaletooja Eestis. Tegeleme liikurite müügi ja rendiga, võimalik taotleda ka Inbank AS järelmaksu võimalust. Oleme Sotsiaalkindlustusameti lepinguline partner!

Shoprider sõidukite eesmärgiks on lihtsustada liikumisraskustega inimeste argipäevaelu ja -toimetusi. Liikurite kasutamine on väga lihtne, kiirust saab ise vastavalt vajadusele reguleerida. Riigipoolse soodustusega on võimalik invaabivahendeid osta ja laenutada:

• puudega lastel (kuni 18a); • lastel (kuni 18a) eriarsti tõendi alusel; • puudega või alates 40% töövõimetusega tööealistel isikutel; • osalise/puuduva töövõimega tööealistel isikutel; • vanaduspensionäridel; • vajalik IAK (isikliku abivahendi kaart) ja arsti/eriarstitõend.

Suur valik kaasaskantavaid ja statsionaarseid kaldteid.

Kõrgvererõhktõbi on levinuim südameveresoonkonnahaigus, millega ei kaasne enamasti kaebusi ega kindlaid sümptomeid, kuid see võib põhjustada mitmeid teisi südame-veresoonkonnahaigusi, nagu krooniline südamepuudulikkus, insult, neerukahjustused või nägemisprobleemid.

TOIMETAS: EINAR ELLERMAA FOTO: SHUTTERSTOCK

Kadri Eisenschmidt on kirjutanud Eesti Haigekassa lehel, et tervislik vererõhk täiskasvanul on 120/80 mmHg, aga kõrgvererõhktõve puhul on see kõrgem kui 140/90 mmHg. Kodusel korduval mõõtmisel võib keskmine vererõhk olla 135/85 mmHg või üle selle. Mida kõrgem on vererõhk, seda kiiremini arenevad sellest põhjustatud haigused ja seetõttu on oluline kõrge vererõhk madalamaks saada.

Üks näitaja, mis annab märku kõrgenenud vererõhust, on vööümbermõõt. Tervisele ohtlikuks vööümbermõõduks peetakse meestel üle 102 cm ja naistel üle 88 cm.

Mõõdukas regulaarne aeroobne treening 5–7 korda nädalas kestusega 30–60 minutit langetab vererõhku, kuna veresooned laienevad. Treeningu võib jagada ka vähemalt 10-minutilisteks perioodideks. Nädala jooksul tuleks liikuda vähemalt 150 minutit.

Proovida tasub erinevaid liikumisviise ja keskmise intensiivsusega ehk tekkiv kiirem hingamine peab lubama treeningukaaslasega rääkida, kuid mitte laulda.

Soola piiramine vähendab vedeliku kogunemist organismis, mis langetab südame ja neerude koormust ning aitab langetada vererõhku. Inimese keha normaalseks toimimiseks vajalik soolakogus on 5 grammi ehk teelusikatäis päevas. Üks võimalus on valmistada toite soolata, aga toitude maitsestamiseks saab kasutada ka ürte, nagu till, petersell, basiilik ja koriander, või vürtse, nagu paprika ja tšillipipar.

Veel üks soovitus on vältida eeltöödeldud toiduainete, nagu konservid, kaupluste valmistoidud, tööstuslikud salatikastmed, näksid ja krõpsud, söömist. Suurest taldrikutäiest purgisupist võib saada päevase maksimaalse soolakoguse. Ketšupi, sinepi, sojakastme või valmis salatikastmete rohkel kasutamisel võib ka lihtsast köögiviljasalatist saada soolarikas toit. Maitsva salatikastme saab teha sidrunimahla, õli või maitsestamata jogurtiga.

Liigset soola saab tasakaalustada värskete köögi- või puuviljadega.

Üle 40-aastased inimesed võiksid külastada oma perearsti või -õde vähemalt kord viie aasta jooksul, et mõõta vererõhku ja hinnata südame-veresoonkonnahaiguste riski. Kõrgvererõhktõve ravimiseks võib arst kirjutada välja ka ravimid, aga need ei asenda eluviiside muutmise vajalikkust.

Kuidas madala vererõhuga toime tulla?

Hüpotoonia ehk madala vererõhu all mõistetakse normaalsest madalamat vererõhku, mis väljendub arteriaalse vererõhu languses ja sellest tingitud enesetunde halvenemises.

Süstoolse arteriaalse vererõhu normi alampiiriks peetakse 100 mmHg. Vererõhu langus sellest allapoole põhjustab vaevusi.

Ehkki hüpotooniat peetakse ohutuks, tuleb seda ravida, kui nähud esinevad sageli või vererõhu näitaja on pikema aja jooksul 90/60 või madalam. Nii madala vererõhu korral on häiritud elutähtsate organite (aju, neerud ja süda) verevarustus.

Paljudel madala vererõhuga inimestel hakkab püsti tõustes silmade ees virvendama või lööb mustaks – püsti tõusmisel valgub veri kõhuõõnde ja jalgadesse, mille tagajärjel jääb aju hapnikuta.

Madala vererõhu korral soovitatakse palju juua ja hommikuti korralikult süüa. Kuna sool tõstab vererõhku, võiks tavalisele veele eelistada soolakamat mineraalvett.

Kofeiini sisaldavad joogid aitavad parandada enesetunnet. Sobivad must tee, kohv, koolajoogid. Joogile võib lisada alkoholi sisaldavaid ravipalsameid.

Võimlemine ergutab vereringet. Hästi mõjub igasugune liikumine ja sportimine.

Tõhus on hommikune külma veega ülevalamine, mis aitab lõplikult ärgata, teeb pea selgeks ja annab terveks päevaks energialaengu. Allikas: “Hea tervis ja särav välimus küpsemale eale”, koostanud ja toimetanud Klaire Kolmann